2-24-11387/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-11387

Tsiviilasi

Bondora AS hagi I.A vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

14 471,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (rk 11483929),

lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema

(Julianuse

Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038; e-post XXX)

Kostja:

Kostja: I.A

(isikukood XXX; viimane

rahvastikuregistri järgne elukoht xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks välja põhinõue 2099,46 eurot.

3. Jätta rahuldamata Bondora AS põhinõue 6689,92 eurot, intress 515,12 eurot,

sissenõudmiskulud 290 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3776,04 eurot.

4. Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 2099,46 eurot alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1

kohaselt.

5. Jätta menetluskulud 16% ulatuses I.A kanda ja 84% ulatuses Bondora AS kanda.

6. Rahuldada Bondora AS taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks 1270 eurot.

7. Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks menetluskulude katteks välja 203,20 eurot.

8. Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks väljamõistetud menetluskulude (203,20 eurot)

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või

tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei

vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4,

50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu

Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-

toimik: www.e-toimik.ee.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS (hageja) hagi I.A (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest. Pooled sõlmisid

13.12.2016 laenulepingu nr BL582751, 31.03.2017 laenulepingu nr BL627991, 18.07.2017

laenulepingu nr BL673769, 21.09.2017 laenulepingu nr BL699782, 16.03.2019 laenulepingu nr

BL1034273, 29.07.2019 laenulepingu nr BL1285782, millede alusel sai kostja laenu (edaspidi

lepingud).

2. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 18.01.2021

kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 17.02.2021), milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi

ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingud 19.02.2021 üles.

3. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse kätte toimetatud tähtsaadetisena isiklikult

19.10.2024. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 04.11.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele

sisuliselt vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta

kohtu poolt määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja

nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas

lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg

7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema

omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad

andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

7. Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel,

s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti

peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide

ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-21-13098, p 18).

8. Hageja on selgitanud, et laenutaotluste menetlemisel on laenusaaja teinud päringu

creditinfo.ee maksehäireregistrisse ja lähtunud kostja poolt esitatud infost. Samuti nähtub

kohtule, et hageja on teinud päringuid rahvastikuregistrisse ja kostja deklareeritud tulu kohta.

Hageja on kopeerinud kohtule suurel hulgal teoreetilisi käsitlusi vastutustundliku laenamise

kohta, kuid esitatud dokumentidest ei nähtu hageja tehtud järeldused konkreetselt hagi aluseks

olevate laenulepingute osas. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja poolt laenu taotlemisel

hagejale esitatud laenutaotlusi. Samuti ei ole hageja hagiavalduses selgitanud, mida kostja

laenutaotluses avaldas ja kuidas on hageja neid andmeid kontrollinud ning millisele järeldusele

jõudnud.

Hageja on selgitanud, et laenulepingute sõlmimisel on laenusaaja teinud päringu creditinfo.ee

maksehäireregistrisse. Vastavalt maksehäireregistri infole puudusid võlgnikul maksehäired.

Hageja lähtus laenu väljastamisel vastavalt taotlusel deklareeritud sissetulekule ning

kohustustele.

Kohus eeldab, et hageja on siiski creditinfo.ee päringu teostajana mõelnud laenuandjat, mitte

laenusaajat. Seega on laenuandja kontrollinud vaid seda, kas laenusaaja on uue laenu taotlemise

ajal mõne kohustuse täitmisega viivituses selliselt, et selle kohta on esitatud ka teade

maksehäire registrisse. Kohtule nähtub kohtuinfosüsteemist, et kostja vastu on esitatud

mitmeid nõudeid.

9. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja ka muul viisil tõendanud, et oleks kontrollinud talle

esitatud andmete õigsust. Juhul kui laenuandja oleks küsinud laenutaotleja pangakonto

väljavõtet, saanuks ta kontrollida, kas taotleja on esitanud õiged andmed oma sissetulekute ja

kohustuste kohta.

10. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute (kõigi lepingute) sõlmimisel on

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Võlausaldaja

ei ole pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja pangakonto väljavõtet sh. väljaminekuid ega

kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja

kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte

alusel. Krediidiandja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et ta on saanud

laenusaaja väljaminekuid piisavalt põhjalikult kontrollida mõne muu andmebaasi kui laenusaaja

pangakonto alusel.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et krediidiandja on laenu andes

tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata,

rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

12. Lepingute sõlmimise ajal so. 13.12.2016 kuni 29.07.2019 oli Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 0%. Seega oleks hagejal õigus

nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest.

13. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku

laenamise põhimõtteid rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse. Kohus selgitab, et VÕS § 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb

sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu

on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

13.1.

Lepingu nr BL582751 alusel sai kostja laenu 2125 eurot, mille väljamaksel

kostjale arvestati maha lepingutasu 125 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2017 - 10.01.2020.

Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.02.2017 kuni 06.01.2022 kokku

1977,99 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud nõude summas 22,01 eurot

(2000,00-1977,99) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 7.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise

ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa,

tuleb asuda seisukohale, et kostja on tasunud lepingu nr BL582751 alusel hagejale

102,99 eurot rohkem kui lepingu täitmiseks vaja oli (2000,00-125-1977,99= -102,99).

13.2.

Lepingu nr BL627991 alusel sai kostja laenu summas 1060 eurot, mille

väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 60 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2017 -

10.04.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.05.2017 kuni

06.01.2022 kokku 876,54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud nõude summas 123,46 eurot (1000-876,54) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 7.01.2022 kuni

põhivõla tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise

ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa,

tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleks lepingu nr BL627991 alusel tasuda hagejale

63,46 eurot (1000-876,54-60). Samas on kostja lepingu nr BL582751 alusel tasunud

hagejale 102,99 eurot rohkem. Seega loeb kohus kostja poolt lepingu nr BL582751eest

tasutud 63,46 eurot laenulepingu nr BL627991 eest tasutuks, kui ennetähtaegselt

tasutud kohustuse. Eelnevast tulenevalt on kostjal laenulepingute alusel ennetähtaegselt

tasutud veel 39,53 eurot.

13.3.

Lepingu nr BL673769 alusel sai kostja laenu summas 3185 eurot, mille

väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 185 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 11.09.2017 -

10.08.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 11.09.2017 kuni

06.01.2022 kokku 2383,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud nõude 616,04 eurot (3000-2383,96) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 7.01.2022 kuni põhivõla

tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise

ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa,

tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleks lepingu nr BL673769 alusel tasuda hagejale

431,04 eurot (3000-2383,96-185). Samas on kostja lepingu nr BL582751 alusel

tasunud hagejale 39,53 eurot rohkem. Seega loeb kohus kostja poolt lepingu nr

BL582751eest tasutud 39,53 eurot laenulepingu nr BL673769 eest tasutuks. Eelnevast

tulenevalt on kostjal laenulepingust nr BL673769 tulenev võlgnevus 391,51 eurot.

13.4.

Lepingu nr BL699782 alusel sai kostja laenu summas 4040 eurot, mille

väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 240 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.11.2017 -

12.10.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.11.2017 kuni

06.01.2022 kokku 2827,25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud nõude 972,75 eurot (3800-2827,25) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 07.01.2022 kuni põhivõla

tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise

ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa,

tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleb lepingu nr BL699782 alusel tasuda hagejale

732,75 eurot (3800-2827,25-240).

13.5.

Lepingu nr BL1034273 alusel sai kostja laenu summas 1060 eurot, mille

väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 60 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2019 -

11.04.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.05.2019 kuni

06.01.2022 kokku 455,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud nõude summas 544,86 eurot (1000-455,14) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 07.01.2022 kuni

põhivõla tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise

ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa,

tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleb lepingu nr BL1034273 alusel tasuda hagejale

484,86 eurot (1000-455,14-60).

13.6.

Lepingu nr BL1285782 alusel sai kostja laenu summas 850 eurot, mille

väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 50 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2019 -

11.04.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 12.08.2019 kuni

06.01.2022 kokku katteks 259,66 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud nõude 540,34 eurot (800-259,66) ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 07.01.2022

kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise

ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa,

tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleb lepingu nr BL1285782 alusel tasuda hagejale

490,34 eurot (800-259,66-50).

13.7.

Tuginedes eeltoodule moodustub sissenõutavaks muutunud põhivõla nõue kokku

summas 2099,46 eurot (391,51+732,75+484,86+490,34).

14. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada

alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus

tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Võlgnevus muutub

selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda

sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusjärgses määras.

15. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 290 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2

sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid

tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 4034 lg 7

alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 290 euro väljamõistmiseks.

16. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue

summas 2099,46 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutnud viivise nõue. Ülejäänud nõuded

tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 16% ulatuses,

jätab kohus menetluskuludest 16% kostja ja 84% hageja kanda.

18. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 910

eurot ja esindajakulu 845 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot vastab hagi

hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).

Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud

ajakuluks 3 tundi, mis vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele (kohus arvestab seejuures, et hagis on esitatud nõue mitme laenulepingu

alusel). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus

leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab

seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei

ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu

määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud

hageja lepingulise esindaja kulu 360 (3h. x 120 eurot).

19. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 1270 eurot (910+360).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 203,20 eurot

(16%*1270). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 203,20 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik