2-24-18799/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-18799

Tsiviilasi

L.G maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik L.G (isikukood XXX; elukoht XXX-i,

xxxxxxxxxxxxxxx; telefon XXX ; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta L.G maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Kuulutada välja L.G (isikukood XXX) pankrot kell 10.00 ja algatada L.G kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Katrin Prükk (isikukood

xxxxxxxxxxx,

AB Advocatus,

Tartumaa, Tartu Pepleri 32, 51010; e-post:

XXX; telefon 5082 595, 7 420 442).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 6. veebruaril 2025 kell 11.00 J. Liivi 4 Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

5. Kohustada L.G osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 13. jaanuaril 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud L.G kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD

1. L.G (avaldaja/võlgnik) esitas 11.12.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Tal on kaks ülalpeetavat – tütar A. L.G, sünd

xxxxxxxxx, ja tütar H. - G. L.G, sünd xxxxxxxxxx. Võlgnik töötab ettevõttes

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx müügiassistendina. Tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 600 eurot,

peretoetus 710 eurot, töövõimetoetus 325 eurot ja elatisabi 300 eurot, kokku 1935 eurot.

Võlgniku igakuised väljaminekud on 1375 eurot: eluasemekulud 200 – 250 eurot, kulutused

toidule 720 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused transpordile 50 eurot,

sidekulud 140 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmisele või lasteaiatasud 25 eurot,

kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 130 eurot, muud kulud 60 eurot. Võlgnikule ei kuulu

realiseeritavat vara. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is SEB Pank (nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).

Võlgniku kohustuste suurus on 13 757,68 eurot.

Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused kergekäeliselt võetud laenude tagajärjel.

Esimesed laenulepingud said sõlmitud eluasemekulude katmiseks. Raha kulus elamiseks ja

ravimite ostmiseks. Alguses suutis võlgnik ka laenulepinguid täita. Arved aga eluasemele

suurenesid ja talveperioodidel ei suutnud võlgnik enam lepinguid täita. Lõpuks sõlmis võlgnik

uusi laenulepinguid eelnevate tasumiseks. Makseraskused olid küll tekkinud ja võlgnik proovis

ka tööd aktiivselt leida, kuid töökoha leidmine oli raskendatud, kuna võlgnikul puudub sõiduk ja

juhiluba, seega ei saanud asuda ka kaugematesse kohtadesse tööle. Lõpuks, kui võlgnik leidis

töökoha, olid laenulepingud üles öeldud ja sissetulekust ei piisanud võlgade tasumiseks. Lisaks

on võlgniku tervis halvenenud ja talle on määratud osaline töövõime. Võlgnikul on diagnoositud

epilepsia ning on tekkinud tõsised probleemid mäluga. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et L.G maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1

sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (13 757,68 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud kaks täitemenetlust.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust

arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes. Pankrotihaldur on

nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust, kujunemist ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal

algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et

maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda

arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel

kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Katrin Prükki kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab L.G osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172,

381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

7. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, Katrin Prükk on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

13.01.2025.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik