1-24-5943/36 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-5943

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

Kevin Ingermanni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli

Saks

Süüdistatav

Kevin Ingermann

isikukood: 39307062754; viibib vahistatuna Tartu Vanglas;

vabaduses kindlat elukohta pole; keskharidus; enne

vahistamist töötas xxx-s; emakeel: xxx keel; xxx kodanik

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru

Maakohtu 14.06.2023. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi;

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 11 kuud 6 päeva

vangistust. Karistus kantud 20.05.2024.

tõkend vahistamine alates 24.08.2024

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Anne Vissak (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311, § 312 ja §

313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Kevin Ingermann KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks

2 aastat ja 5 kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Kevin Ingermann KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks

1 aasta ja 9 kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Kevin Ingermannile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Kevin Ingermannile mõistetavat liitkaristust 1/3

võrra ning mõista Kevin Ingermannile lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud

vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Kevin Ingermanni

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.2024.

6. Kevin Ingermannile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

7. Rahuldada kannatanu K.S.-i (isikukood: XXX; arvelduskonto nr xxx, Swedbank)

tsiviilhagi ja mõista Kevin Ingermannilt K.S.-i kasuks välja 200 eurot varalise kahju

katteks.

8. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Kevin

Ingermannilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu

1149,24 eurot ja sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 2478,24 eurot.

9. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Kevin Ingermannil tasuda menetluskulud

2478,24 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust tuleb iga kuu viimaseks päevaks tasuda 206,52 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700000849.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Kannatanud H.N. ja I.A. on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse, et neid

teavitatakse Kevin Ingermanni ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest

põgenemisest.

Edasikaebamise kord

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale. Teistel kohtumenetluse pooltel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon

tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30

päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes

kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus ja tsiviilhagi

1. Kevin Ingermanni süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistatakse K. Ingermanni selles, et tema, olles Viru

Maakohtu 14.06.2023. a otsusega nr 1-23-3180 süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi:

-24.02.2024 kella 08:13 ajal XXX asuvas Viru Vanglas lõi A.I.-d rusikaga vähemalt 3-4 korda

keha ja pea erinevatesse piirkondadesse, millega tekitas A.I.-le tervisekahjustused: parema

silma välimisel küljel ja oimu piirkonnas ümara punetava hematoomi ja turse, parema kõrva

ja kõrvataguses piirkonnas punetuse ja marrastused, kaela eesmisel pinnal marrastused

pikkusega 6-7cm, vasakul rindkere piirkonnas punetuse ja marrastused ning parema käe

küünarliigese välimisel pinnal punetuse ja marrastuse mõõtmetega 2x1cm;

-31.03.2024 kella 17:54 ajal XXX asuvas Viru Vanglas lõi T.L.-i peaga näkku otsmiku

piirkonda, millega tekitas T.L.-ile tervisekahjustused: otsmiku piirkonnas veritseva haava

ning ninajuurel punetuse ja marrastuse;

-17.08.2024 kella 00:05 ajal xxx asuva baari XXX sisehoovis lõi baari turvatöötajat H.N.-i

vasaku käe rusikaga üks kord näkku, tabades parema põse piirkonda ja tekitades kannatanule

füüsilist valu;

-17.08.2024 kella 02:00 paiku xxx asuva baari YYY ees lõi baari turvatöötajat K.S.-i jalaga

üks kord vasaku jala põlve pihta, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Seega pani K. Ingermann toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt.

1.2. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse K. Ingermanni selles, et ta kasutas 24.08.2024

kella 14:00 paiku xxx asuvas restoranis AAA (s.o avalikus kohas) füüsilist vägivalda sinna

perega lõunat sööma tulnud I.A. vastu. K. Ingermann alustas ilma põhjuseta kaklust I.A.-ga,

lüües teda parema käega pea piirkonda. Peksmist jätkates hoidis K. Ingermann I.A.-l vasaku

käega riietest kinni ja tegi parema käega tema suunas vähemalt 20 lööki, mis tabasid

kannatanut näo- ja peapiirkonda. Oma tegevusega tekitas K. Ingermann I.A.-le valu ja

tervisekahjustused: veritseva haava otsmiku piirkonnas ja veritsevad haavad parema käe kahel

sõrmel. Samuti väänas I.A. rüseluse käigus, üritades haardest vabaneda ja taganeda, välja oma

vasaku jala hüppeliigese ning tal oli valus jalale astuda. K. Ingermanni tegevus on vastuolus

ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat

suhtumist avalikku korda. Tema tegevus häiris tugevalt I.A. pereliikmeid abikaasat A.A.-d ja

nende alaealisi lapsi 7-aastast J.A. A.A.-d ja 4-aastast V. A.A.-d, samuti restorani AAA

teenindajaid K.A. ja M.L.-i ning teisi restoranis viibinud kliente. I.A. lapsed hakkasid juhtunut

nähes hüsteeriliselt nutma ja nutuhood jätkusid ka hiljem, kui juhtunu neile meenus. Lisaks

kardavad lapsed, et nende isa löönud meesterahvas tuleb tagasi. I.A. abikaasal hakkas

juhtunust pea ringi käima ja kiirabi pidi tema vererõhku mõõtma. K. Ingermanni tegevus on

vastuolus avalikus kohas käitumise üldnõuetega ja ta rikkus korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55

sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival

või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil

vägivaldselt. Seega pani K. Ingermann toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga.

2. Kannatanu K.S. esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles nõuab K. Ingermannilt varalise

kahju hüvitamist summas 200 eurot. Varaline kahju seisneb 17.08.2024 kella 02:00 paiku xxx

baari YYY juures lõhutud nägemisprillide väärtuses.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

3. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles

K. Ingermanni

süüditunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 5 kuulise vangistusega

ning § 263 lg 1 p 1 järgi 1 aasta ja 9 kuulise vangistusega. Juhindudes KarS § 64 lg-st 1,

mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra,

ning mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmist arvata

alates K. Ingermanni kahtlustatavana kinnipidamisest 24.08.2024. Rahuldada kannatanu K.S.-

i tsiviilhagi.

4. Kohus teatas kannatanutele A.I.-le , T.L.-ile, H.N.-ile, K.S.-ile ja I.A.-le kohtuistungi

toimumise aja ja koha. Kohtuistungil osales vaid H.N., kes ei teinud omapoolset ettepanekut

K. Ingermanni vastutusele võtmise kohta. Kohtueelses menetluses ei soovinud A.I. ja T.L. K.

Ingermanni vastutusele võtmist.

5. Süüdistatav K. Ingermann kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest ja tsiviilhagist

aru, tunnistas end süüdi, nõustus tsiviilhagiga ning jäi lühimenetluse taotluse juurde. Ta lõi

vanglas kaaskinnipeetavaid A.I.-d ja T.L.-i enesekaitseks vanglas toimuva vaimse vägivalla

vastu. 17.08.2024 lõi K. Ingermann baari turvatöötajaid, kuid erinevalt süüdistuses märgitust

lõi ta H.N.-i lahtise käega. K.S.-i löömist K. Ingermann alkoholi tõttu väga ei mäleta ja I.A.

ründamist ei mäleta ta üldse. K. Ingermann kahetses ja vabandas.

6. Kaitsja märkis, et süü üle pole vaidlust, kuid leidis, et karistust kergendava asjaoluna tuleb

arvestada kahetsust. Samuti on prokuröri taotletud karistus liiga range, K. Ingermannile võiks

anda veel võimaluse ja karistuse võiks jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, allutades

ta kriminaalhooldusele. K. Ingermann ei saa kõrvalise abita hakkama ning kui ta viimati

vanglast vabanes, polnud tal mingit järelevalvet ega kriminaalhooldust. Võimaldada K.

Ingermannil tasuda menetluskulud ositi.

Kohtu seisukoht

7. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja prokuratuuri

taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Kuigi praegune kriminaalasi saadeti kohtusse

üldmenetluses, taotles K. Ingermann eelistungil lühimenetluse kohaldamist, kaitsja ja

prokurör nõustusid samuti lühimenetlusega ning kohus arutas kriminaalasja süüdistatava,

kaitsja ja prokuröri osavõtul lühimenetluse sätete järgi. Kohtu arvates on lühimenetluse

kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjal on kriminaalasja lahendamiseks

piisav ja K. Ingermann tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Samuti tuleb

rahuldada tsiviilhagi. Seejuures jätab kohus tähelepanuta K. Ingermanni avaldused, mis esitati

pärast kohtu lahkumist nõupidamistuppa, sest need on esitatud hilinenult.

24.02. ja 31.03.2024. a kehalised väärkohtlemised Viru Vanglas

8. Seoses 24.02.2024. a sündmusega nähtub Viru Vangla valvekaamera videosalvestiselt ja

selle vaatlusprotokollist (II kd, tl 2-25), et 24.02.2024 kl 08:09 avab valvur E.O.

kinnipeetavate kambrite uksi, kinnipeetavad hakkavad kambritest väljuma ja kl 08:11 seisab

oma kambri uksel ka K. Ingermann. Kl 08:12 hakkab K. Ingermann kõndima piki koridori,

surub A.I.-l kätt, vaatab samal ajal kaks korda hetkeks üle õla trellukse suunas, kust väljus

äsja valvur E.O., pöörab end ümber ja kõnnib A.I.-st eemale. Mõne sekundi pärast trelluste

juures pöörab K. Ingermann end taas ümber, teeb rusikaga õhulöögi, kõnnib vasakul pool

asuva kambri ukse juurde ja teeb uksel seisva J.I. suunas vasaku käega äkilise liigutuse,

mispeale tõstab J.I. oma käed. Seejärel vehib K. Ingermann rusikatega J.I. ees. Edasi

eemaldub K. Ingermann J.I.st ja teeb äkilise liigutuse ühe paremal pool asuva kambri ukse

suunas. Siis astub K. Ingermann koridoris T.V.-le ette ja tõukab teda kätega nii, et T.V.

paiskub seljaga vastu tagapool oleva kambri ust. K. Ingermann haarab hetkeks T.V. jakist

kinni, kuid laseb kohe lahti, astub ette V.K. ja teeb ka tema suunas ülakehaga järsu liigutuse

Seejärel kõnnib K. Ingermnn koridoris edasi-tagasi, möödub A.I.-st, kuid pöörab end ümber,

astub A.I.-le ette ja tõukab teda kahe käega rindu. Kui A.I. astub K. Ingermannile lähemale,

tõukab K. Ingermann teda uuesti, haarab temast kinni ja lööb parema käega näkku. Edasi lööb

K. Ingermann A.I.-d parema käega veel vähemalt 3 korda, tõukab teda üle koridori vastu

seina ja tirib riietest. Kui A.I. püüab põgeneda, jookseb K. Ingermann talle järele ja lööb

teda parema käega veel 6 korda, misjärel kõnnib A.I. juurest ära, jättes ta põrandale lebama.

Viimaks tõukab K. Ingermann koridoris kahe käega A.S.-i rindu, mispeale lükkab viimane K.

Ingermanni endast eemale. Kui A.I. väljub veidi hiljem valvuri saatel oma kambist, tema näo

parem külg punetab ja parema oimu piirkonnas on muhk.

9. Ülal kirjeldatud videosalvestisega langevad kokku tunnistajate T.V., E.O. ja V.V. ütlused.

Nii selgub tunnistaja T.V. ütlustest, et ta väljus 24.02.2024 kl 08:30 paiku oma kambrist,

suhtles teiste kinnipeetavatega ja kuulis mingisuguseid karjeid. Seejärel jooksis K. Ingermann

T.V. juurde, lükkas teda, karjus midagi ja läks ära. Tee peal põrkas K. Ingermann kokku A.I.-

ga ning hiljem toimus K. Ingermanni ja A.I. vahel kaklus. Valvur jooksis kohale,

kinnipeetavad paigutati kambritesse ning T.V. ja A.I. viidi traumade kontrollimiseks

meditsiiniosakonda. K. Ingermann viidi sektorist ära (II kd, tl 31). Tunnistaja E.O. sõnul

kuulis ta 24.02.2024 umbes kl 08:05 ootamatult osakonnast karjumist, liikus osakonda ning

nägi, et A.I. on põrandal maas ja K. Ingermann peksab teda. E.O. andis häiret, liikus K.

Ingermanni ja A.I. juurde ning andis korralduse peksmine lõpetada, mispeale K. Ingermann

tardus. Seejärel andis E.O. K. Ingermannile korralduse liikuda oma kambrisse, jäi K.

Ingermanni juurde ja takistas teda kambist väljumast. K. Ingermann oli endast väljas ja karjus

kinnipeetava A.S.-i suunas etteheited viimase kuritegude kohta. Pärast osakonna sulgemist

saatis E.O. A.I. meditsiiniosakonda vigastusi fikseerima ning nägi, et tema näo küljel oli

muhk ja kaelal olid punetused. A.I. keeldus vigastuste fotografeerimisest (II kd tl 33).

Tulenevalt tunnistaja V.V. ütlustest reageeris ta 24.02.2024 kl 08:14 ajal valvuri E.O.

käivitatud häirele, liikus osakonda ja nägi, kuidas E.O. takistab K. Ingermanni kambrist

väljumast. K. Ingermann oli ärritunud ning sõimas kinnipeetavaid A.I.-d ja A.S.-i pededeks.

E.O. rahustamise peale K. Ingermann tasapisi rahunes (II kd, tl 27).

10. Täiendavalt ilmneb Viru Vangla meditsiiniõe 03.04.2024. a e-kirjast, et A.I.-l fikseeriti

parema silma välimisel küljel ja oimu piirkonnas ümar punetav hematoom ja turse, parema

kõrva ja kõrvataguses piirkonnas punetus ja küünistamise jäljed, kaela eesmisel pinnal

küünistusjälg pikkusega 6-7cm, vasakul rindkere piirkonnas punetus ja küünistamise jäljed

ning parema käe küünarliigese välimisel pinnal punetus ja marrastus mõõtmetega 2x1cm (II

kd, tl 45). Tunnistaja J.A. ütluste kohaselt keeldus A.I. meditsiiniosakonnas vigastuste

fotografeerimisest. K. Ingermann lubas end fotografeerida ja oli täiesti rahulik, nagu midagi

erilist polekski juhtunud (II kd, tl 47).

11. 31.03.2024. a sündmuse osas nähtub Viru Vangla valvekaamera videosalvestiselt ja selle

vaatlusprotokollist (II kd, tl 53-59), et 31.03.2024 kl 17:53 kõnnivad T.L. ja T.N. piki koridori

ning mööduvad K. Ingermanni kambrist. Hetk hiljem väljub K. Ingermann kambrist ning T.L.

ja T.N. pööravad oma näod üle õla tagasi (on aru saada, et K. Ingermann kõnetab neid).

Seejärel jääb T.L. seisma, K. Ingermann ja T.L. kõnnivad üksteisele vastu, jäävad üksteise ees

seisma ning vestlevad omavahel. K. Ingermann pöörab end ümber ja hakkab T.L.-ist eemale

kõndima, kuid T.L. järgneb talle teda kõnetades, mispeale pöörab K. Ingermann end uuesti

ümber, kõnnib T.L.-i suunas ja lööb teda peaga otsmiku piirkonda. Pärast lööki lähevad nii

K. Ingermann kui ka T.L. oma kambritesse, kusjuures T.L. katsub vasaku käega oma

otsmikku ja vaatab oma kätt. Koridori põrandale jäävad tumedad pritsmed. Kooskõlas ülal

kirjeldatud salvestisega tuleneb kannatanu T.L.-i ütlustest, et ta jalutas 31.03.2024 kl 18 paiku

osakonna koridoris, kui K. Ingermann väljus kambrist ja küsis, miks T.L. tema kambrisse

vaatab. T.L. küsis K. Ingermannilt: „Mis sul viga on?“, kuid K. Ingermann ei vastanud. Ta oli

ärritunud, karjus pidevalt ja lõi järsku peaga T.L.-i näkku. Löögist tekkis T.L.-ile otsmiku

piirkonda haav, millest hakkas verd jooksma, ja hiljem tekkisid silmade alla verevalumid.

T.L. peatas külma veega suurema verejooksu, osakond suleti ning ta viidi meditsiiniosakonda

ja seejärel EMO-sse. EMO-s haav õmmeldi (II kd, tl 61-62). Tunnistaja V.V. ütlustest ilmneb

samuti, et ta nägi 31.03.2024 kl 17:53 ajal valveruumis valvemonitorilt, kuidas V3 osakonnas

tuli K. Ingermann agressiivse hoiakuga kambrist välja. V.V. läks V3 osakonda ja nägi, kuidas

K. Ingermann lõi T.L.-ile peaga näkku, misjärel läksid K. Ingermann ja T.L. kohe oma

kambritesse. Koridori põrandal olid verepritsmeid ja T.L. pesi oma kambris haava veega (II

kd, tl 66). Fotodelt nähtub täiendavalt, et 31.03.2024 oli T.L.-i otsmikul hüübinud verega haav

ning ninajuurel olid punetus ja marrastus. Viru Vangla V3 osakonna koridori põrandal ning

T.L.-i kambri põrandal, tualettruumis ja kraanikausil oli verekahtlane määrdumine (II kd, tl

72-77).

12. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid (s.o nii 24.02.2024. a kui ka

31.03.2024. a osas) lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on omavahel kooskõlas ning

täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud tõenditele kogumis,

tuvastabki kohus, et K. Ingermann peksis süüdistuses märgitud ajal ja kohas esmalt A.I.-d,

tekitades talle süüdistuses loetletud kehavigastused. Seejärel lõi K. Ingermann süüdistuses

märgitud ajal ja kohas T.L.-i, tekitades ka talle süüdistuses märgitud kehavigastuse.

Kohtuistungil tunnistas K. Ingermann end samuti täielikult süüdi.

13. Asudes andma K. Ingermanni eelkirjeldatud tegudele karistusõiguslikku hinnangut,

märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teise inimese tervise

kahjustamise. Peksmise ja löömise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega ning nii

hematoom, tursed ja marrastused (A.I.) kui ka lahtine haav (T.L.) kujutavad endast

tervisekahjustusi. Järelikult pani K. Ingermann nii 24.02.2024 A.I. suhtes kui ka 31.03.2024

T.L.-i suhtes toime KarS § 121 lg 1 koosseisupärase teo, samuti esineb mõlemal juhul KarS §

121 lg 1 koosseisupärane tagajärg. Lisaks on nii A.I. kui ka T.L.-i tervisekahjustused K.

Ingermannile omistatavad. Pidades silmas, et tunnistaja E.O. sõnul oli 24.02.2024 A.I. näo

küljel muhk ja kaelal olid punetused ning 24.02.2024. a videosalvestise järgi oli A.I. parema

oimu piirkonnas samuti muhk ja tema näo parem külg punetas, ilmnesid A.I.-l

tervisekahjustused vahetult pärast konflikti K. Ingermanniga. Arvestades viimati märgitut,

said A.I. kehavigastused tekkida üksnes eelnenud peksmise käigus. 31.03.2024 T.L.-ile haava

tekkimine K. Ingermanni löögi tagajärjel nähtub T.L.-i ütlustest, samuti 31.03.2024. a

videosalvestiselt ja fotodest, mille järgi ilmusid vahetult pärast löömist koridori põrandale

pritsmed, T.L.-i kambris oli verekahtlane määrdumine ja otsmikul oli verine haav.

Kokkuvõtlikult vastab K. Ingermanni käitumine nii 24.02.2024 kui ka 31.03.2024 KarS § 121

lg 1 objektiivsetele tunnustele.

14. Kohtu meelest on mõlema teo puhul täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et K. Ingermann lõi 24.02.2024 A.I.-d korduvalt rusikaga, pidas ta välise teopildi

põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise tegevusega tavaliselt kaasneda

võivaid kehavigastusi (hematoom, tursed ja marrastused). Lüües 31.03.2024 T.L.-i järsku

peaga näkku, pidas K. Ingermann välise teopildi põhjal samuti võimalikuks ja möönis, et ta

tekitab ka taolise tegevusega tavaliselt kaasneda võiva kehavigastuse (lahtise haava). Seega

tegutses K. Ingermann mõlemal korral kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

15. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Iseenesest nähtub kannatanu A.I.

ütlustest, et tema arvates käitus K. Ingermann nii nagu ta käitus oma tervislikust seisundist

tulenevalt ja A.I. sai K. Ingermanni pilgust aru, et ta polnud tema ise (II kd, tl 38). Kannatanu

T.L.-i ütlustest ilmneb samuti, et K. Ingermannil oli tühi pilk, ta oli nagu hullunud ja polnud

tema ise (II kd, tl 61). Kohtu silmis ei tekita ainuüksi eelnev põhjendatud kahtlusi K.

Ingermanni vaimse tervise seisundis ega süüdivuses. Nimelt ütles K. Ingermann kohtuistungil

ristküsitluse käigus, et ta ei tea, kas tal on mingeid psühhiaatrilisi diagnoose, ega avaldanud

ühtki asjaolu, millest nähtuks, et tema käitumist A.I. või T.L.-i ründamise ajal võisid juhtida

nt luulumõtted. Täiendavalt selgub ka tunnistaja V.V. ütlustest, et kuigi K. Ingermann oli

24.02.2024 esialgu ärritunud ja sõimas kinnipeetavaid A.I.-d ja A.S.-i, siis E.O. rahustamise

peale ta tasapisi rahunes (II kd, tl 27). Tunnistaja J.A. ütluste järgi oli K. Ingermann vigastuste

fotografeerimise ajal rahulik (II kd, tl 47). Eelnevast tulenevalt pole mistahes alust arvata, et

K. Ingermann ei suutnud 24.02.2024. a ja/või 31.03.2024 vaimse seisundi tõttu oma tegude

keelatusest aru saada või oma käitumist kontrollida. Järelikult tuleb K. Ingermann mõlemas

kõnealuses kuriteos süüdi tunnistada.

17.08.2024. a kehalised väärkohtlemised xxx linnas

16. Puutuvalt 17.08.2024. a juhtunusse ilmneb kannatanu H.N.-i ütlustest, et ta oli

17.08.2024 kell 00:05 tööl XXX baari turvatöötajana ja tegi K. Ingermannile märkuse, et

baari territooriumil ei tohi oma jooke tarvitada, mispeale hakkas K. Ingermann H.N.-iga

vaidlema. Kui H.N. ütles K. Ingermannile: „Hakka liikuma“, hakkas viimane teda sõimama

(„Mis sa vahid tont, ma löön sulle pudeliga pähe“). Samuti püüdis K. Ingermann H.N.-i

pudeliga lüüa ja tõstis käe pudeliga pea kohale, kuid H.N. rahmas temalt pudeli käest. Nii kui

H.N. pudelist kinni haaras, lõi K. Ingermann teda vasaku käe rusikaga üks kord näkku parema

põse piirkonda, mille tagajärjel tundis H.N. valu. Lisaks tekkis löögi tagajärjel põsele

hematoom ja põsk oli seest katki. Kohe pärast lööki jooksis K. Ingermann ära. Kell 02:10

seisis H.N. XXX baari peaukse juures ja nägi, et K. Ingermann läks üle tänava asuva baari

YYY turvatöötaja K.S.-i juurde ja hakkas temaga vestlema. Kui turvatöötaja selgitas K.

Ingermannile, et ta ei saa baari sisse, muutus K. Ingermann agressiivseks ning lõi

turvatöötajat üks kord rusikaga näkku ja üks kord jalaga keha piirkonda. Löögi tagajärjel

purunesid turvatöötaja prillid. Turvatöötaja haaras K. Ingermannist kinni, H.N. läks appi ja

nad said K. Ingermanni maha kõhuli. Maas lamades sõimas K. Ingermann turvatöötajaid väga

ränkade roppustega, lubas ära tappa jne. Pipragaasi mõjul K. Ingermann rahunes ja

turvatöötaad paigaldasid talle käerauad. Seejärel hakkas K. Ingermann rabelema ja sõimas

kõiki väga ränkade roppustega. Mõne aja päras saabus politsei ja K. Ingermann paigutati

politseibussi. H.N. on K. Ingermanniga varemgi kokku puutunud ja XXX baari töötajate jaoks

on ta tuttav klient, kellega on probleeme (I kd, tl 9-10).

17. Täiendavalt tuleneb kannatanu K.S.-i ütlustest ta oli 17.08.2024 tööl YYY baari

turvatöötajana ja sai kl 00:05 XXX baari turvatöötajalt H.N.-ilt teada, et K. Ingermann visati

ebaadekvaatse käitumise pärast XXX baarist välja, sest ta ei allunud korraldustele ning kui

turvatöötaja palus tal lahkuda, hakkas sõimama ja ähvardama ning tahtis turvatöötajat lüüa

pudeliga pähe. Kui see ei õnnestunud, lõi K. Ingermann H.N.-ile rusikaga näkku, misjärel

põgenes baarist. Mõne hetke pärast püüdis K. Ingermann siseneda YYY baari, kuid K.S. ei

lubanud teda sisse. Kl 02:00 paiku tuli K. Ingermann tagasi, proovis K.S.-iga vene keeles

rääkida ja lõi teda ootamatult jalaga vastu vasakut põlve. K.S. tundis löögi tagajärjel valu.

Seejärel lõi K. Ingermann K.S.-i rusikaga otsmiku piikonda, kuid see löök polnud valus.

Samal ajal, kui K.S. võttis K. Ingermannist kinni ja hakkas teda maha viima, haaras K.

Ingermann K.S.-i prillidest ja tõmbas need ära, mille tagajärjel prillid purunesid. Siis tuli H.N.

appi ja nad paigutasid K. Ingermannile käerauad. K. Ingermann oli täiesti ebaadekvaatne ja

karjus (nt „Ma tean, kes te olete, tapan teid ära“). Mõne aja päras saabus politsei ja K.

Ingermann viidi ära (I kd, tl 19). H.N.-i poolt Häirekeskusele tehtud kõne salvestise järgi

palus H.N. politseid xxx XXX ja YYY baaride ette, sest nad võtsid kinni inimese, kes ründas

turvatöötajat ja peksis ka H.N.-i (I kd, tl 4-5).

18. Kohtuistungil tunnistas K. Ingermann end süüdi, kuid ütles, et erinevalt süüdistuses

märgitust lõi ta H.N.-i lahtise käega. K.S.-i löömist K. Ingermann alkoholi tõttu väga ei

mäleta. Ta jõi pärast vanglast vabanemist kanget alkoholi lihtsalt pildituks, kusjuures ta jõi

ükskõik, mis kätte sai.

19. Kohtu hinnangul on kõik ülal refereeritud tõendid lubatavad, kuid K. Ingermanni ütlused

on H.N.-i lahtise käega löömise osas vastuolus H.N.-i ütlustega. Pidades silmas, et H.N.-i ja

K.S.-i löömise vahele jäi vaid ca 2 tundi ja K. Ingermann tunnistas isegi, et ta ei mäleta joobe

tõttu väga K.S.-i löömist, loeb kohus K. Ingermanni ütlused H.N.-i lahtise käega löömise osas

ebausaldusväärseks tõendiks ja jätab kõnealuses osas K. Ingermanni ütlused otsuse tegemisel

kõrvale. Kohus pole veendunud, et K. Ingermann kirjeldas H.N.-i löömist (mh joobe tõttu)

piisavalt tõepäraselt, et tema ütlustele tugineda kriminaalasja lahendamisel. Kannatanu H.N.-i

ütlused on aga veenvalt üksikasjalikud ja langevad kokku kannatanu K.S.-i ütlustega.

Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsetele tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et K.

Ingermann lõi süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil kõigepealt H.N.-i ja seejärel K.S.-i,

tekitades mõlemale füüsilist valu.

20. Asudes andma K. Ingermanni eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut,

märgib kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona muu hulgas teise inimese valu tekitava

kehalise väärkohtlemise. Löömise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega, samuti tundsid

nii H.N. kui ka K.S. löögi tagajärjel valu. Pidades silmas, et K. Ingermann lõi H.N.-i rusikaga

näkku ja K.S.-i jalaga vastu põlve, on valu tundmine kohtu hinnangul ka taoliste löömiste

tüüpiline tagajärg. Järelikult on valu tekitamine objektiivselt omistatav ja K. Ingermanni

käitumine vastab mõlemal juhul KarS § 121 lg 1 objektiivsetele tunnustele.

21. Kohtu meelest on mõlema teo puhul täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused.

Arvestades, et K. Ingermann lõi H.N.-i rusikaga näkku ja K.S.-i jalaga vastu põlve, pidas K.

Ingermann välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta tekitab taolise

tegevusega tavaliselt kaasneda võivat füüsilist valu. Seega tegutses K. Ingermann mõlemal

korral kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

22. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb K. Ingermann mõlemas

kõnealuses kuriteos süüdi tunnistada.

24.08.2024. a avaliku korra rikkumine Tartu linnas restoranis AAA

23. Kannatanu I.A. ütluste kohaselt viibis ta 24.08.2024 umbes kl 13:30-14:00 paiku koos

abikaasa A.A. ning ühiste laste 7-aastase J.A. A.A. ja 4-aastase V. A.A.-ga xxx asuvas

restoranis AAA. Kui I.A. väljus koos lastega tualetist, sisenes restorani silmnähtavalt purjus

meesterahvas, kes näitas sealsete töötajate suunas sõrmega ja ütles: „sina oled jobu, sina oled

jobu“ jne. I.A. tahtis minna koos lastega lauda, see meesterahvas vaatas teda ja I.A. vaatas

meesterahvast, et mis siin toimub ja mida ta tahab. I.A. ütles meesterahvale, et ta lahkuks,

mispeale vastas meesterahvas, et misasja, kas I.A. tahab peksa. Seejärel tungis meesterahvas

I.A.-le kallale ja lõi teda parema käega näkku vastu otsmikku. Löögid jätkusid pidevalt ning

I.A. püüdis end kaitsta ja vastu lüüa. Meesterahvas hoidis vasaku käega I.A.-d riietest kinni

ja parema käega muudkui lõi. I.A. arvab, et teda tabas vähemalt 20 lööki, peamiselt näo

piirkonda. Siis sai I.A. meesterahva haardesse ja surus maha, samuti lõi meesterahvast paar

korda pea piirkonda, et ta rahuneks. Seejärel hoidis I.A. meest kinni kuni politsei

saabumiseni. I.A. tundis löökidest valu, talle tekkisid veritsevad haavad otsmikule ja parema

käe sõrmedele, vigastus huule siseküljele ning vasak hüppeliiges oli valus (I kd, tl 30-31).

Tulenevalt kiirabikaardist fikseeris kiirabi 24.08.2024, et I.A.-l on otsaees 2 marrastushaava

ning huulel ja parema käe 4. sõrmel on pindmine marrastus (I kd, tl 41). Epikriisi järgi

fikseeriti EMO-s I.A.-l marrastused otsmikul, marrastus ja turse alahuule sisepinnal, turse ja

hematoom parema silma all, marrastused parema käe 2. ja 3. sõrmel ja vasakul küünarvarrel

ning valulikkus ja vähene turse vasku hüppeliigese välisel peksel (I kd, tl 47).

24. Täiendavalt selgub tunnistaja A.A. ütlustest, et ta viibis 24.08.2024 kl 14 paiku koos

abikaasa I.A. ning ühiste laste 7-aastase J.A. A.A. ja 4-aastase V. A.A.-ga xxx restoranis

AAA. Ajal, mil I.A. oli lastega tualetis, sisenes restorani meesterahvas, kes istus kõrvallauda.

Meesterahvas proovis midagi tellida, kuid teenindajad polnud nõus ja palusid tal lahkuda, sest

ta oli purjus. Mees hakkas väljuma, kuid ukse juures hakkas uuesti teenindajaid

provotseerima, et ta ei lähe ära ja kutsuge politsei. Teenindajad palusid tal uuesti lahkuda ja

samal ajal tuli I.A. lastega tualetist tagasi. Meesterahvas nägi I.A.-d, läks otse tema suunas ja

küsis, mida ta vaatab. Kui I.A. küsis, mis juhtus, läks mees talle kallale ja alustas kaklust.

Lapsed hakkasid hüsteeriliselt nutma, et isale tehakse liiga. A.A. oli laste juures, salvestas

telefoniga toimuvat ja karjus, et kutsuge politsei. Politsei pidas mehe kinni, samuti tuli kiirabi.

I.A.-l oli vigastus otsa ees, ühe käe sõrmedel on nahk maas ja jalad valutavad. Pea- ja

sõrmehaavadest jooksis verd ning kiirabi pani haavadele plaastrid. A.A. jaoks oli see kõik

suur šokk. Ta pidi minema tualetti, sest pea hakkas ringi käima, ja ta ei näinud, kuidas tuli

kiirabi. Kui A.A. tualetist väljus, oli kiirabi kohal ja andis I.A.-le abi. A.A. lasi kiirabil ka oma

vererõhku mõõta ja see oli tõusnud. Kõige hullem oli A.A. jaoks, et lapsed nägid kõike pealt

ja nutsid vahel ka ülekuulamise aja (s.o 25.08.2024. a) seisuga. Lapsed kartsid ja küsisid, kas

see mees tuleb tagasi (II kd, tl 74-75).

25. Tunnistaja K.A. ütluste järgi oli ta 24.08.2024 restoranis AAA tööl teenindajana ja kl 14-

15 paiku tuli restorani umbes 25-aastane meesterahvas, kes oli kõrval asuvast KKK välja

visatud. Sel mehel polnud raha, ta istus laua taha ja pani jalad lauale ning tundus, et ta oli

alkoholi tarvitanud. Ebaviisaka käitumise tõttu keeldusid teenindajad meesterahvast

teenindamast, mispeale ta vihastas ning hakkas teenindajaid sõimama ja ähvardama ja kutsus

teenindajaid erinevate ebatsensuursete väljenditega. K.A. kolleeg suhtles meesterahvaga üsna

pikalt ning ta oli juba lahkumas ja seisis ukse juures, kui juhtumisi tuli üks meeserahvas oma

lastega tualetist ja tõenäoliselt vaatas valesti või midagi, mispeale hakkas agressiivne

meesterahvas lastega meesterahvast peksma. Lastega meesterahvas üritas end kaitsta ja lõi

vastu ning nad kaklesid mõne minuti kuni agressiivne mees suruti maha ja hoiti kinni kuni

politsei saabumiseni. K.A. oli juhtunust väga häiritud ja see oli ebameeldiv kogemus.

Agressiivne mees sõimas ka teise mehe lapsi, lubas nad ära vägistada jms. Samuti ütles

agressiivne mees teenindajatele, et neil on uus vihavaenlane ja ta tapab nad kõik ära, kui ta

vanglast välja saab (I kd, tl 78). Nähtuvalt tunnistaja M.L.-i ütustest oli ta 24.08.2024

restoranis AAA tööl teenindajana ja kl 15-16 paiku tuli restorani umbes 30-aastame

meesterahvas, kes oli kõrval asuvast restoranist KKK välja saadetud, sest ta ähvardas ja

märatses seal juba varem ning tal on keeld peal. Mees oli hästi üleolev ja ebaviisakas ning kui

teenindajad ütlesid talle, et ta restoranist lahkuks ja et nad ei teeninda teda, muutus

meesterahvas agressiivseks, sõimas teenindajaid litsideks, ropendas, ähvardas ja solvas

roppude sõnadega. Mitmed M.L.-i kolleegid püüdsid meest ära saata, kuid ta ei kuulanud.

M.L. näitas ukse peale ja ütles meesterahvale, et ta lahkuks, lubades vastasel juhul politsei

kutsuda. Mees oli juba ukse juures ja minemas, kui üks teine meesteravas tuli lastega tualetist,

neil tekkis silmside või ta jäi kuidagi sellele agressiivsele mehele ette ning agressiivne mees

lõi esimesena lastega meest rusikaga näkku. Lastega meesterahvas püüdis end kaitsta ja maha

suruda, nad kukkusid kakeldes restoranis laudade otsa ning läbisid kakluse käigus kogu

teenindussaali. Nad kaklesid mõne minuti, seejärel kukkusid pikali ja rüselesid. Mingil hetkel

suruti agressiivne mees leti juurde kõhuli maha kuni politsei saabumiseni (I kd, tl 81).

26. Tunnistaja K.Š.-i ütluste kohaselt oli ta 24.08.2024 patrullteenistuses tööl koos

patrullpolitseiniku Artur Hatlevitšiga, kui nad said kl 14:19 väljakutse xxx restorani AAA,

kus toimus kaklus. Kui politseinikud jõudsid sündmuskohale, hoidsid 2 meest põrandal üht

meesterahvast kinni. Politseinikke märgates lasti meesterahvas lahti, ta tõusis püsti ja Artur

Hatlevitš väljus koos temaga restoranist. Restorani töötaja K.A. sõnul ründas sama

meesterahvas asjatult I.A.-d, samuti oli see mees varem ebaadekvaatse käitumise pärast teisest

restoranist välja visatud. I.A. ja viimase abikaasa kinnitasid, et meesterahvas tuli nende juurde

ja hakkas neid ebatsensuursete väljenditega mõnitama ning kui I.A. kutsus teda korrale, lõi ta

I.A.-d korduvalt rusikaga näkku, tekitades valu ja tervisekahjustusi. K.Š. nägi I.A. laubal

vigastust, kust jooksis verd, ja sõrmedel olid kriimustused. Vägivallatsejaks osutus K.

Ingermann, kelle alkoholijoove oli indikaatorvahendi järgi 0,81 mg/l. K. Ingermann

provotseeris ka politseinikke, solvas neid ebatsensuursete väljenditega ja käitus üleolevalt.

Kiirabi andis kannatanule esmaabi ja politseinikud toimetasid K. Ingermanni Tartu Vanglasse

kinnipidamisele (I kd, tl 72).

27. Kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja usaldusväärsed. Tõendid on

omavahel kooskõlas ning täpsustavad ja täiendavad üksteist. Tuginedes eelpool käsitletud

tõenditele kogumis, tuvastabki kohus, et K. Ingermann tungis 24.08.2024 kl 14:00 paiku xxx

asuvas restoranis AAA I.A.-le kallale ja peksis teda. Hoides I.A.-d riietest kinni, lõi K.

Ingermann teda vähemalt 20 korda näo- ja peapiirkonda. Oma tegevusega tekitas K.

Ingermann I.A.-le füüsilist valu ja tervisekahjustustena veritseva haava otsmiku piirkonda,

veritsevad haavad parema käe kahele sõrmele, marrastuse ja turse alahuule sisepinnale ning

turse ja hematoom parema silma alla. Samuti väänas I.A. rüseluse käigus, üritades haardest

vabaneda ja taganeda, välja oma vasaku jala hüppeliigese ning tal oli valus jalale astuda.

28. Asudes andma K. Ingermanni eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut,

märgib kohus, et restoran, kuhu kolmandatel isikutel on piiramatu ligipääs, on avalik koht

KarS § 263 mõttes. KorS § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut

häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul

viisil vägivaldselt. KarS § 121 lg 1 näeb vägivallateona ette kehalise väärkohtlemise, s.o teise

inimese tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohus

märgib, et I.A. veritsevad haavad, marrastus, turse ja hematoom on tervisekahjustused, ning

pidades silmas et I.A. tundis peksmise ajal ka füüsilist valu ja hiljem oli tal valus vasakule

jalale astuda, on praeguses asjas täidetud mõlemad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu

alternatiivid. Arvestades, et teise inimese löömine pole inimeste vahelises suhtluses

aktsepteeritud käitumisviis, tekitas K. Ingermann I.A.-le tervisekahjustused ja füüsilist valu

kehalise väärkohtlemisega. Seega käitus K. Ingermann avalikus kohas I.A. suhtes

vägivaldselt.

29. Lisaks I.A.-le häiris K. Ingermanni tegevus ka asjassepuutumatute inimeste rahu ja

turvatunnet. Nimelt reageerisid I.A. peksmisele tugevalt tema väiksed lapsed 7-aastane J.A.

A.A. ja 4-aastane V. A.A., kes hakkasid hüsteeriliselt nutma. Samuti filmis I.A. abikaasa A.A.

peksmist, palus restorani teenindajatel politsei kutsuda ja tema vererõhk tõusis. Viimaks

reageerisid peksmisele restorani teenindajad K.A. ja M.L., kes kutsusid politsei, ning veel üks

restorani klient, kes läks I.A.-le appi ja hoidis K. Ingermanni põrandal kinni kuni politsei

saabumiseni. Eelnevast tulenevalt vastab K. Ingermanni käitumine KarS § 263 g 1 p 1

objektiivsetele tunnustele.

30. Kohtu meelest on täidetud ka KarS § 263 lg 1 p 1 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas,

et K. Ingermann tungis I.A.-le kallale ja lõi teda riietest kinni hoides vähemalt 20 korda kuni

I.A.-l õnnestus K. Ingermann haardesse saada ja teda teise restorani kliendiga kuni politsei

tulekuni kinni hoida, oli välise teopildi põhjal K. Ingermanni eesmärk tekitada I.A.-le füüsilist

valu ja võimalikult raskeid kehavigastusi (sh veritsevaid haavu, marrastusi, turseid ja

hematoome). Kuna K. Ingermann ründas I.A.-d päevasel ajal restoranis, kus viibis lisaks I.A.-

le viimase pere, restorani teenindajad ja teised kliendid ning lapsed hakkasid valju häälega

nutma, teadis K. Ingermann kahtlemata ja möönis, et tema tegevus häirib lisaks I.A.-le ka teisi

asjassepuutumatuid isikuid. Seega tegutses K. Ingermann otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes.

31. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb K. Ingermann KarS § 263 lg

1 p 1 järgi süüdi tunnistada.

Lõplik kvalifikatsioon ja karistus

32. K. Ingermanni karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal 5 kehtivat kriminaalkaristust,

kusjuures kõikidel kordadel on teda karistatud füüsilise vägivalla eest (s.o KarS § 121 lg 2 p

3, § 263 lg 1 p 1 või § 274 lg 1 järgi). Viimati tunnistati K. Ingermann süüdi Viru Maakohtu

14.06.2023. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja ta vabanes KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud

liitkaristuse kandmiselt 20.05.2024 (I kd, tl 109). Arvestades eelnevat, tuleb K. Ingermann

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada nii 24.02.2024. a, 31.03.2024. a kui ka 17.08.2024.

a kehalistes väärkohtlemistes. 24.08.2024. a avaliku korra rikkumises tuleb K. Ingermann

süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

33. Nii KarS § 121 lg 2 kui ka KarS § 263 lg 1 näevad karistusena ette rahalise karistuse või

kuni 5-aastase vangistuse, kuid kohtu hinnangul pole võimalik K. Ingermannile rahalist

karistust mõista. Praeguses asjas pole tegemist K. Ingermanni esimeste ega üksikute

kuritegudega, vaid lisaks sellele, et tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust samalaadsete

kuritegude eest, kandis ta A.I. ja T.L.-i kehalise väärkohtlemise ajal eelmiste kuritegude eest

karistuseks mõistetud vangistust ning pani H.N.-i, K.S.-i ja I.A. vastu kuriteod toime ca 3

kuud pärast vanglast vabanemist. Eelnevast tulenevalt on 5 uue samalaadsete kuriteo eest

vangistuse mõistmine vältimatu. Nii KarS § 121 lg-s 2 kui ka KarS § 263 lg-s 1 sätestatud

vangistuse keskmine määr on ca 2 aastat ja 6 kuud.

34. Asudes analüüsima K. Ingermanni süü suurust, märgib kohus, et 24.02.2024 A.I. kehaline

väärkohtlemine seisnes vanglas kaaskinnipeetava peksmises, tõukamises, tirimises, põgeneda

üritanud kannatanule järgi jooksmises ja peksmises kuni kannatanu jäi põrandale lebama.

Oma tegevusega tekitas K. Ingermann A.I.-le kergemaid kehavigastusi (s.o hematoomi, tursed

ja marrastused). 31.03.2024. a T.L.-i kehaline väärkohtlemine seisnes samuti vanglas

kaaskinnipeetava näkku löömises, millega K. Ingermann tekitas kannatanule kergema

kehavigastuse (lahtise haava). Seejärel seisnesid 17.08.2024. a H.N.-i ja K.S.-i kehalised

väärkohtlemised xxx kesklinna baaride turvatöötajate löömises vastavalt rusikaga näkku ja

jalaga vastu põlve, millega K. Ingermann tekitas mõlemale kannatanule füüsilist valu. Ning

24.08.2024. a avaliku korra rikkumine seisnes päevasel ajal väikeste lastega restorani

külastanud isale I.A.-le kallale tungimises ning tema kinni hoidmises ja peksmises kuni

kannatanul õnnestus K. Ingermann haardesse saada ja teise restorani külastaja abiga politsei

saabumiseni kinni hoida. Lisaks I.A.-le füüsilise valu ja kehavigastuste (s.o veritsevate

haavade, marrastuse, turse ja hematoomi) tekitamisele häiris K. Ingermann tugevalt ka

paljude teiste asjassepuutumatute isikute (s.o I.A. abikaasa ja lapsed, restorani teenindajad

ning teised kliendid) rahu ja turvatunnet. Kuigi K. Ingermann ei tekitanud kehaliste

väärkohtlemistega A.I.-le, T.L.-ile, H.N.-ile ega K.S.-ile kuigi raskeid tagajärgi, pani ta siiski

toime 4 kehalist väärkohtlemist (sh 17.08.2024 kaks väärkohtlemist ca 2-tunnise vahega).

Seejärel pani K. Ingermann vaid 1 nädal hiljem (s.o 24.08.2024) toime varasematest

tunduvalt intensiivsema vägivallateo, lüües avalikus kohas kannatanust kinni hoides teda

vähemalt 20 korda. Pidades silmas eelnevat, on K. Ingermanni süü suurus nii KarS § 121 lg 2

p 3 kui ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vähemalt keskmine.

35. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul raskendavaid asjaolusid

pole, kuid KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul esineb KarS § 58 p-s 13

sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o isikuvastase kuriteo toimepanemine täisealise poolt

alaealise juuresolekul. Nagu ülal märgitud, nägid I.A. peksmist pealt tema 7- ja 4-aastased

tütred, kes hakkasid hüsteeriliselt nutma, samuti nähtub tunnistaja K.A. ütlustest, et K.

Ingermann sõimas muu hulgas ka I.A. lapsi, lubades nad ära vägistada jms. Eelnevast

tulenevalt oli K. Ingermann kahtlemata väikeste laste juuresolekust teadlik, kuid pani sellest

hoolimata toime järjekordse vägivallakuriteo. Karistust kergendava asjaoluna esineb

praeguses asjas kõikide kuritegude puhul kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3). Nagu öeldud,

kahetses K. Ingermann kohtus oma kuritegusid ja vabandas, ning kohtul pole alust kahelda

selle kahetsuse siiruses.

36. Eripreventiivse kaalutlusena arvestab kohus aga, et K. Ingermanni on karistatud alates

Tartu Maakohtu 12.09.2018. a otsusest nr 1-18-5823 (s.o viimase enam kui 6 aasta jooksul)

samalaadsete kuritegude (s.o KarS § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1 või § 274 lg 1 järgi) 5 korda

ja praeguses asjas selgus, et ta pani nii eelmise vangistuse kandmise ajal kui ka ca 3 kuud

pärast vanglast vabanemist toime kokku 5 uut samasugust kuritegu. Seejuures selgub

varasematest süüdimõistvatest kohtuotsustest, et 3-l esimesel korral (s.o 27.01.2018,

14.02.2019 ja 22.02.2020) pani K. Ingermann kehalised väärkohtlemised toime öisel ajal xxx

linna erinevates klubides, lokaalides ja õllebaarides (I kd, tl 128, 133 ja 139), kasutas seejärel

(s.o 08.10.2022) füüsilist vägivalda xxx linnas päevasel ajal ametiülesandeid täitnud

politseiniku vastu (I kd, tl 122) ning viimati (s.o 01.02.2023) viskas vanglakaristuse kandmise

ajal kaaskinnipeetavat kuuma veega, tekitades talle muu hulgas põletushaavad (I kd, tl 116-

117). Kuigi viimati viibis K. Ingermann vanglas kokku ca 1 aasta ja 8 kuud (s.o 08.10.2022-

20.05.2024), tuvastas kohus praeguses asjas, et K. Ingermann jätkas samasuguste kuritegude

toimepanemist nii vangistuse ajal teiste kaaskinnipeetavate vastu kui ka vabaduses öisel ajal

baaride juures ja päevasel ajal restoranis. Kokkuvõtlikult pole K. Ingermann teinud

varasematest arvukatest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega reaalsetest vangistustest mistahes

järeldusi, vaid on jätkanud samasugust vägivaldset käitumist. Kuna senised karistused pole K.

Ingermanni piisavalt mõjutanud, tuleb uutele kuritegudele reageerida rangemalt.

37. Lähtudes eelnevast kogumis, mõistab kohus K. Ingermannile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

karistuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 9

kuud vangistust (s.o KarS § 121 puhul jääb karistus veidi alla keskmise määra ja KarS § 263

puhul jääb karistus oluliselt alla keskmise määra). Seejärel mõistab kohus K. Ingermannile

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat

vangistust. K. Ingermann pani toime eriliigilised kuriteod (sh esineb KarS § 263 puhul KarS §

58 p-s 13 sätestatud karistust raskendav asjaolu), mille ebaõigussisu peab väljenduma ka

liitkaristuses. Edasi vähendab kohus KrMS § 238 lg-le 2 tuginedes K. Ingermanni liitkaristust

1/3 (s.o 1 aasta ja 4 kuu) võrra ning mõistab lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud

vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg-st 1, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda K.

Ingermanni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.2024 (I kd, tl 85). Kohus tühistab K.

Ingermannile kohaldatud tõkendi vahistamine kohtuotsuse jõustumisel.

38. Kaitsja taotles K. Ingermannile mõistetava vangistuse osaliselt täitmisele pööramata

jätmist, kuid kohtu arvates pole see võimalik. Nagu korduvalt öeldud, on K. Ingermanni

viimase enam kui 6 aasta jooksul karistatud samasuguste vägivallakuritegude eest 5 korda

ning praeguses asjas selgus, et ta pani nii eelmise vangistuse kandmise ajal kui ka ca 3 kuud

pärast vanglast vabanemist toime kokku 5 uut sarnast kuritegu. Kuna K. Ingermann ei teinud

järeldusi mh viimasest ca 1 aasta ja 8 kuulisest vangistusest, pole lühiajaline šokivangistus

vähimalgi määral põhjendatud.

Tsiviilhagi

39. Kannatanu K.S. nõuab tsiviilhagis 17.08.2024 kella 02:00 paiku xxx asuva baari YYY

juures lõhutud nägemisprillide väärtuse hüvitamist summas 200 eurot. K. Ingermann nõustus

kohtus K.S.-i hagiga. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel

võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna K.

Ingermann võttis kannatanu K.S.-i tsiviilhagi õigeks, rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja VÕS

§ 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel hagi täielikult ja mõistab K. Ingermannilt K.S.-i kasuks välja

200 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud ja kannatanute teavitamine

40. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on

menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). K. Ingermann

tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi, s.o teise astme kuritegudes. KrMS

§ 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva

sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (1,5x886=1329). Samuti on K.

Ingermanni määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 373,32 eurot (II kd, tl 98 ja 131).

Kohtumenetluses esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, mille

kohus rahuldas pealdisega täielikult summas 775,92 eurot (sh käibemaks). Seega on määratud

kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku 1149,24 eurot (373,32+775,92=1149,24). Ning kõik

menetluskulud on kokku 2478,24 eurot (1329 +1149,24=2478,24).

41. Kohtuistungil palus kaitsja võimaldada KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes K. Ingermannil

tasuda menetluskulud ositi. Kohtu arvates on kaitsja taotlus põhjendatud. Nagu märgitud,

vabanes K. Ingermann eelmise karistuse kandmiselt 20.05.2024, peeti 24.08.2024 (s.o ca 3

kuud hiljem) kahtlustatavana kinni ja ta on viibinud alates sellest ajast vahi all. Arvestades

lisaks, et K. Ingermannilt mõisteti K.S.-i kasuks välja 200 eurot, möönab kohus, et ligi

2500-euroste menetluskulude korraga tasumine võib käia K. Ingermannile üle jõu.

Võimaldamaks K. Ingermannil oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab

kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

Menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine pole õigustatud, sest isikul tuleb täita oma

rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvel ning K. Ingermanni varatus pole tõendatud.

42. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanud H.N. ja I.A. taotlenud enda teavitamist

süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest (I kd, tl

10-11 ja 32).

(allkirjastatud digitaalselt)