2-23-13669/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13669

Kohtuasi

R.S-i hagi Q.O vastu töövõtulepingust tuleneva võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.O 28. aprilli 2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: R.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Andrus Reidi

Kostja: Q.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Heigo Kendla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule Q.O R.S-i vastu esitatud tasaarvestusavalduse

läbivaatamiseks ja/või tasaarvestava nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus osas, millega maakohus jättis

tsiviilasja menetluskulud Q.O kanda ja mõistis Q.O-lt R.S-i kasuks välja

menetluskulude hüvitise 2287,50 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse menetlust

lõpetavas lahendis.

3. Jätta Harju Maakohtu 28. märtsi 2024 otsus muutmata osas, millega maakohus

rahuldas hagi ja mõistis Q.O-lt R.S-i kasuks välja 15 000 eurot, kuid muuta

osaliselt maakohtu põhjendusi. Täiendada maakohtu otsuse seda osa märkusega,

et tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega, nii et see otsus võidakse

tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.

4. Rahuldada Q.O apellatsioonkaebus osaliselt.

2-23-13669

5. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Rahuldada R.S-i hagi Q.O vastu võla väljamõistmiseks.

5.2. Mõista Q.O-lt R.S-i kasuks välja 15 000 eurot.

5.3. Tegemist on tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsusega. Otsus võidakse

tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. R.S esitas 26.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Q.O vastu, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja 15 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled detsembris 2022 suulise töövõtulepingu, mille

kohaselt kostja kohustus teostama küttesüsteemi ehitustööd aadressil XXX asuvas elamus

tähtajaga veebruar 2023. Kostja tervisest tulenevatel põhjustel jäi töö tegemata. Pooled

sõlmisid 27.02.2023 kirjaliku lepingu, millega kostja kohustus teostama töid ja soetama

vajalikke ehitusmaterjale kokku 17 859 euro eest uue küttesüsteemi väljaehituseks Mallastel.

Tööde teostamise tähtajaks lepiti kokku 30.04.2023 ja lepingu tähtaegse mittetäitmise puhuks

nähti ette leppetrahv 5% päevas lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Hageja kohustus

maksma kostjale iga kuu 11. kuupäevaks 1500 eurot. Hageja maksis kostjale ajavahemikus

detsember 2022 kuni mai 2023 kokku 15 000 eurot.

3. Kostja ei täitnud lepingut ettenähtud tähtajaks. Juuniks 2023 olid tehtud järgmised tööd:

valatud põrand keldris, paigaldatud 6 meetrit torusid 126 meetrist, neli ava keldris, kolmes

kohas avatud kipsplaat, koridoris lõigatud ava luugi jaoks põrandasse. 30.05.2023 käis kostja

viimast korda kohal, mille käigus paigaldati poolteist kipsplaati põrandale ja metallist profiilid

seina ebakvaliteetselt. Sisuliselt kõik töövõtulepingus ettenähtud tööd jäid tegemata. Samuti ei

ole kostja tarninud hagejale lepingus kirjeldatud ehitusmaterjale. Kostja keeldus 31.05.2023

lepingut täitmast ja lubas hagejale saadud raha tagastada, mida kinnitas ka 01.06.2023.

4. Hageja esitas 06.06.2023 kostjale pretensiooni, milles kirjeldas põhjalikult kostjapoolset

lepingurikkumist ja nõudis kõigi ostetud materjalide nimekirja, ostutšekke ja panga

väljavõtteid, mis kinnitaksid nende eest tasumist. Ühtlasi soovis hageja hiljemalt 11.06.2023

ostetud materjalide nimekirja ning koha nimetamist, kust ta need kätte saab. Samuti soovis

hageja tehtud tööde aruande esitamist. Hageja pakkus, et kui kostja kaalub raha tagastamist,

tuleb 15 000 eurot tagastada 12.06.2023. Kostja hagejale ei vastanud. Hageja esitas

2-23-13669

30.06.2023 kostjale hagihoiatuse nõudega tagastada hagejale 15 000 eurot 5 tööpäeva jooksul

ja lubadusega tagastada kostjale neli kostja toodud radiaatorit, torud ja radiaatorite adapterid.

Ühtlasi teatas hageja, et taganeb poolte vahel sõlmitud lepingust võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 116 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 1 alusel.

5. Kostja lubas 05.08.2023 kirjas tagastada hagejale 11 216 eurot pelletikatla, selle

paigaldamise, 13 radiaatori ja küttesüsteemi eest kahe kuu jooksul. Kostja leidis, et 3784 eurot

ei kuulu tagastamisele, kuna on tasutud torude ja fiitingute, betoonitööde, demonteerimise,

põranda paigaldamise ja põrandapalkide kalibreerimise eest. Kostja märkis, et kui hageja ei

ole nõus raha sellises ulatuses tagastamisega, lahendatakse vaidlus kohtus. Hageja kostja

ettepanekuga ei nõustunud, kuna tööd jäid tegemata kostjast tulenevatel põhjustel. Samuti

selgitas hageja, et keeldub kostjale lisatööde eest 1100 euro tasumisest, kuna see oli mõeldud

kompensatsioonina kostja lepingurikkumise eest. Kostja peab tagastama hagejale lepingu

alusel saadud 15 000 eurot ja hageja on nõus tagastama kostjale temalt saadud neli radiaatorit

ja fiitingud.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Pelletiküttel katla tellimuse täitmisega tekkis viivitus Poola firma tõttu. Samuti ei saanud

kostja osta kohe kõiki materjale, kuna hagejal ei olnud raha, et ehitusmaterjalide eest korraga

maksta. Kostja oli sunnitud tellima materjale ositi. Samuti lükkus ehituse teostamise tähtaeg

edasi hageja tellitud lepinguväliste tööde pärast (põrandatööd saunas jms).

8. Hageja kinnitab hagiavalduses, et tema keldris valati põrandad, keldris tehti neli ava,

kolmes kohas avati kipsplaat, koridoris lõigati põrandasse luugi jaoks ava, põrandale

paigaldati poolteist kipsplaati ja seina metallist profiilid, keldri lakke riputati klambrid ja

paigaldati 12 m toru trassi jaoks, keldris tehti neli väikest auku trassile, majas avati kipsplaat

kolmes kohas, kolmes kohas puuriti korruste vahele trassi jaoks augud, saunas võeti üles vana

põrand, lõigati palgid, löödi vana põrand tagasi, vahetati kaks OSB seina (vanad eemaldati,

uued kruviti), tehti äravooluava, kleebiti 1,5 lehte põrandale, saunas tehti 1100 euro eest

lisatöid. Hageja ise kinnitab, et kostja viibis objektil koos töölistega seitsmel päeval 4–8 tundi

päevas. Lisaks kinnitas hageja, et tema valduses on kostja soetatud esemed ja materjalid

(kipsplaat, OSB plaadid, 4 radiaatorit, 120 m toru, üks kinnitus radiaatori ja paar kinnitust

torude jaoks). Kuna hageja teatas kostjale 06.06.2023, et objektil on teine ehitaja, sai kostjale

selgeks, et ta ei saa töödega jätkata.

9. Hageja ei ole tõendanud, millised tööd ja millises ulatuses on tehtud ebakvaliteetselt.

Kostja ei saa aru, milles hageja etteheide seisneb. Kostjal ei ole olnud võimalust töid hagejale

üle anda. Hageja väidetest võib aru saada, et enamus tööde osas tal pretensioone ei ole. Kostja

tegi kõik tööd kehtivaid ehituslikke standardeid ja nõudeid järgides.

10. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, millist olulist kohustust kostja rikkus. Seega pidi

hageja andma kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuigi kostja tegi töid ka

maikuus, teatas hageja juuni alguses, et ei ole rahul tööde teostamise kiirusega ja leidis uued

ehitajad.

11. Hageja ei ole põhjendanud oma nõude suurust. Hageja tunnistab mitmete tööde tegemist

ja materjalide ostu, samuti, et mitmed asjad on tema käes, kuid ei ole nõude esitamisel sellega

arvestanud.

2-23-13669

12. Hageja arvestab ebaõigesti 1100 euro eest saunas tehtud töid trahvina. Sellist kokkulepet

pooltel ei olnud. Trahvi rakendamiseks puudus alus, kuna tööd viibisid katla tellimuse

viibimise tõttu. Hageja oli sellest teadlik. Hageja ei selgitanud, milles seisnes tema

kahjustamine, millise rikkumise eest ta trahvi kohaldas ja milline on trahvi arvutus. Trahv on

ebamõistlikult suur.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 000 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja menetluskulude

hüvitamiseks välja 2287,50 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

14. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid detsembris 2022 suulise töövõtulepingu

küttesüsteemi ehitustööde teostamiseks. Kostja pidi soetama ja paigaldama pelletikatla,

soetama ja paigaldama radiaatorid, teostama selleks vajalikud puurimised ja betoonitööd.

Leping vormistati kirjalikult 27.02.2023. Lepingu p 3.2 kohaselt oli pelletikatla maksumus

8121 eurot, 18 radiaatori maksumus 5324 eurot, pelletikatla paigaldamise töö 1200 eurot,

puurimise töö 380 eurot, küttesüsteemi paigaldamise töö 2200 eurot, betoonitööd 450 eurot.

Kostja kohustus ostma materjale ja teostama töid kokku 17 859 euro ulatuses. Hageja maksis

kostjale ajavahemikus 22.12.2022–07.05.2023 15 000 eurot. Kostja ei eita selle saamist.

Hageja esitas kostjale 30.06.2023 taganemisavalduse ja nõuab makstud raha tagastamist.

15. Kostja on lepingut oluliselt rikkunud VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. Tööd ei olnud

tähtaegselt valmis ja olid ebakvaliteetsed. Juunikuu 2023 seisuga oli tehtud vaid järgmine:

valatud põrand keldris, paigaldatud 6 meetrit torusid (126 meetrist), tehtud neli ava keldris,

kolmes kohas avatud kipsplaat, koridoris lõigatud ava luugi jaoks põrandasse. Kostja ei ole

tõendanud, et töö oleks vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile. Tööl ei olnud

kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1). Fotodelt nähtub, et töö on valdavas osas

tegemata. Seega ei saanud hageja elamusse toimivat küttesüsteemi. Kooskõlas VÕS § 647 lg-

ga 1 pakkus hageja kostjale tööde tegemist, kuid kostja keeldus sellest 31.05.2023.

Lepingujärgsed tööd tegi kolmas isik. Kostja poolt tehtud töid hageja vastu ei võtnud ja kostja

ei ole neid vastuvõtmiseks ka esitanud.

16. Kuna kostja rikkus lepingut oluliselt, võis hageja lepingust taganeda. Tööd pidid valmima

30.04.2023. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja ei nõua kostjalt tähtaja ületamise tõttu

leppetrahvi, vaid kostja teostab kompensatsiooniks lisatööd (toodi kipsplaat ja OSB plaadid,

võeti üles vana põrand, vahetati kaks OSB seina, tehti äravooluava) maksumusega 1100 eurot.

17. Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Lepingulisi töid

kostja lõpuni ei teinud. 31.05.2023 keeldus kostja lepingu täitmisest. Kostja reageeris hageja

pretensioonile 05.08.2023 ja nõustus tagastama 11 216 eurot, st kostja aktsepteeris

taganemisavaldust.

18. Vaidlust ei ole, et kostja soetas hagejalt saadud raha eest pelletikatla ja radiaatorid, kuid

hagejale on üle antud üksnes 4 radiaatorit. Ülejäänu on kostja valduses. Seega peab kostja

tagastama hagejale katla ja 14 radiaatori maksumuse, so 11 923,84 eurot. Tagastamisele

kuulub ka katla paigaldamise raha 1200 eurot. Kostja on tunnistanud hageja nõuet 13 195

euro ulatuses.

2-23-13669

19. Lepingu p 4.2 kohaselt arvestatakse tähtaja rikkumise korral iga viivitatud päeva eest

trahvi 5% üldsummast. 06.06.2023 teatas hageja kostjale, et arvestab leppetrahvi tasutuks

saunas tehtud töödega. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Leppetrahv ei ole liiga suur.

Hageja võiks nõuda leppetrahvi 892,95 eurot päevas 60 päeva eest, kuid nõuab vaid 1,5 päeva

eest.

20. Kuna hageja taganes lepingust, on tal õigus nõuda kostjalt tagasi kostjale tasutud 15 000

eurot. Hageja on nõus tagastama kostjale neli radiaatorit.

Apellatsioonkaebus

21. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

22. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja keeldus 31.05.2023 lepingu täitmisest. Kostja ei

ole sellest kunagi keeldunud. Pooltevahelise koostöö ega kohtumenetluse jooksul ei ole töö

parandamise, uue töö tegemise või töövõtja keeldumise küsimust tõusetunud. Pooled olid

kursis, et tööde teostamise tähtaeg venis Poolast tellitud katla Eestisse transportimise viivituse

tõttu. Katla paigaldamiseks vajalikud eeltööd olid tehtud.

23. Hageja oleks pidanud andma kostjale lisatähtaja, mille jooksul oleks katel kohale

saabunud ning tööd oleks saanud lõpetada ja üle anda. Seega ei ole kostja lepingut oluliselt

rikkunud.

24. Kostja ei saanudki töid lõpuni teha, sest hageja teatas 06.06.2023, et võttis uue ehitaja.

Seega ei soovinud ta enam kostja teenuseid ja kostja ei saanud enam objektile minna.

25. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole töid vastu võtnud ja kostja ei ole neid

vastuvõtmiseks esitanud. Hageja kirjeldas ise, millised tööd on tehtud ja millised tööd on tema

arvates tehtud ebakvaliteetselt. Järelikult ülejäänud on kvaliteetsed ja tuleb lugeda, et on vastu

võetud. Kostja ei pidanud vajalikuks allkirjastada tööde vastuvõtmise akte igas ehitusetapis,

sest lepinguga oli kokku lepitud tulemus.

26. Hageja ei ole tõendanud ja maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks kohustusi oluliselt

rikkunud. Seda ei kinnita 31.05.2023 sõnum ega fotod. Fotode pinnalt ei ole tööde kvaliteeti

võimalik kindlaks määrata. Maakohus tuvastas töö ebakvaliteetsuse ebaõigesti. Seega ei

saanud hageja lepingust taganeda.

27. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled leppisid kokku leppetrahvi asendamises töödega.

Lisatööd lepiti kokku eraldi kokkuleppena, mitte kompensatsioonina. Hageja teadis, et katla

saabumine võtab aega ja tellis kostjalt seniks lisatööd.

28. Maakohus tekitas otsusega olukorra, kus kostja peab tagastama hagejale saadu, kuid

hageja ei ole kohustatud tagastama kostjale saadut ega seda kompenseerima. Sellega tekitab

kohus uue vaidluse. Hageja valduses olevate asjade loetelu on kohtule esitatud. Kohus ei

võtnud seisukohta ka hageja valduses olevate materjalide tagastamise või hüvitamise osas.

Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust.

Vastustaja seisukoht

29. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

2-23-13669

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 15 000 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 450 lg 2 alusel

tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel

tagasi maakohtule kostja tasaarvestusavalduse lahendamiseks ja/või tasaarvestava nõude

menetlusse võtmise otsustamiseks. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. Menetluskulude jaotus

ja rahaline suurus määratakse menetlust lõpetavas lahendis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

31. Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt

tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 14). Maakohus ei ole nende asjaolude

tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist

vajalikuks. Apellatsioonkaebuses ei ole neid asjaolusid ka vaidlustatud. Ringkonnakohtus

vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas hageja taganes lepingust kehtivalt ja kui suur nõue tal

sellest tulenevalt kostja vastu on.

32. Lepingust taganemise õiguse tekkimiseks peavad esinema materiaalsed eeldused ja

järgitud peab olema taganemise formaalseid nõudeid. Vastasel juhul ei too taganemine kaasa

sellega taotletud tagajärge. Lepingust taganemise formaalse eeldusena peab eelkõige olema

esitatud õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118 ja § 188 lg 1), materiaalse eeldusena

peab olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), mis võib eelkõige olla oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Maakohus jõudis siinsel juhul lõppastmes õigesti

järeldusele, et hageja 30.06.2023 lepingust taganemise avaldus kehtib. Apellatsioonkaebuse

väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Vastuseks kostja väidetele märgib

kohus järgmist.

32.1. Ekslikud on kostja viited sellele, nagu oleks hageja pidanud hagi rahuldamiseks

tõendama, et kostja tehtud tööd ei olnud kvaliteetsed. Hageja taganes lepingust mitte tööde

halva kvaliteedi pärast, vaid selle pärast, et kostja ei teinud töid ettenähtud ajaks valmis ja

keeldus 31.05.2023 töövõtulepingu täitmisest (dtl 22–23). Seetõttu on asjakohatud ka

maakohtu viited kostja tööde halvale kvaliteedile ja sellele, kas tööd tuli või ei tulnud vastu

võtta. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma siis, kui see on valmis.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei saavutanud lepingu eesmärki. Need põhjendused tuleb

maakohtu otsusest välja jätta. See eksimus ei ole viinud ebaõigele järeldusele hagi

rahuldamise kohta, kuna maakohus tuvastas lõppastmes õigesti, et kostja on lepingut oluliselt

rikkunud.

32.2. Maakohus tuvastas asjas esitatud fotode alusel õigesti, et tööd ei olnud lepingus

määratud ajaks valmis. Samas ei ole pooled selle üle ka vaielnud. Kostja ei ole esile toonud

ega tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud lepingus määratud tähtaja muutmises.

Kostja väidab apellatsioonkaebuses vaid üldsõnaliselt, et tööd viibisid pelletikatla Poolast

tarne viibimise tõttu ja hageja teadis seda, kuid ei ole esitanud ka nende väidete kinnitamiseks

ühtegi tõendit. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja

vastuväited on tõendamata.

32.3. Seega oli kostja lepingut rikkunud, kuna tema kohustused olid lepingus määratud

tähtajaks täitmata (VÕS § 77 lg 3, § 82 lg 2 ja § 100). Lepingust taganemist ei õigusta aga

2-23-13669

mitte igasugune vastaspoole lepingu rikkumine, vaid üksnes selline rikkumine, mida saab

pidada oluliseks (VÕS § 116 lg 1). Näidisloetelu olukordadest, mida seadus loeb oluliseks

lepingurikkumiseks, sätestab VÕS § 116 lg 2.

32.4. Maakohus viitas oma otsuses VÕS § 116 lg 2 p-dele 1 ja 2. Selle, et kostja ei täitnud

kohustust tähtaegselt, saaks lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks siis, kui täidetud oleks VÕS

§ 116 lg 2 p-s 2 nimetatud tingimused. Selleks pidi hageja esile tooma ja tõendama, et

kohustuse, mida rikuti, täpne järgmine oli tema jaoks lepingu täitmise vastu huvi püsimise

oluline eeldus. Hageja ei ole seda teinud. Samuti ei ole hageja esile toonud ega tõendanud

asjaolusid, mis viitaksid VÕS § 116 lg 2 p-i 1 kohaldumisele, ehk sellele, et hageja jääb

kohustuse rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis.

Ainuüksi sellest, et kostja ei olnud töid tähtajaks lõpetanud, ei saa järeldada, et lepingu

eesmärk ei oleks enam saavutatav. Maakohtu vastavad viited tuleb otsusest välja jätta.

32.5. Maakohus tuvastas aga õigesti selle, et kostja keeldus 31.05.2023 kirjavahetuses

kohustuse täitmisest (dtl 14–16). Nimelt teatas hageja sõnumivestluses kostjale korduvalt, et

ootab ettepanekuid olukorra lahendamiseks. Kostja ettepanekuid ei teinud ja teatas hagejale,

et suhtleb temaga üksnes juristi vahendusel ja olukord lahendatakse kohtus. Maakohus ei ole

nende tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kostja heidab

apellatsioonkaebuses küll ette, et maakohus tegi tõendist ebaõige järelduse, kuid ei selgita,

millise teistsuguse tähenduse pooltevahelisele sõnumivahetusele anda saaks. Samuti ei ole

kostja esile toonud, et oleks pärast 31.05.2023 avaldanud hagejale valmisolekut asuda

lepingut täitma. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige ka kostja väide, nagu ei oleks hageja andnud

talle võimalust töid lõpuni teha. Samuti on asjakohatu etteheide, et hageja asus kujunenud

olukorras otsima tööde tegemiseks uut ehitajat.

32.6. Kostja väidab ka apellatsioonkaebuses, et talle oleks tulnud anda tööde tegemiseks

lisatähtaeg, mille jooksul oleks pelletikatel Poolast kohale jõudnud, kuid ei ole teinud

usutavaks, et täiendava tähtaja andmine oleks olukorras, kus ta katkestas tööde tegemise ja

nõustus suhtlema hagejaga üksnes juristi vahendusel, tegelikult viinud lepingu kohase

täitmiseni. Samas tõendas hageja, et soovis kostjaga olukorra lahendamises kokku leppida,

kuid kostja hagejale ei vastanud (dtl 14–15). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ka seda,

millal ta pelletikatla tellis ega seda, millal oleks olnud selle eeldatav tarneaeg. Kostja

üldsõnalised väited ei lükka seega ümber hageja esitatud tõendeid, millest nähtub, et kostja ei

soovinud probleemile teistsugust lahendust, kui kohtu vahendusel.

32.7. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja töövõtulepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 p 4

tähenduses. Lepingust taganemise materiaalsed eeldused olid seega täidetud. Seda, et

taganemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud, kostja oma kaebuses ei vaidlusta.

Eeltoodud põhjustel asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja 30.06.2023 lepingust

taganemise avaldus kehtib.

33. Lepingust taganemise tagajärg on tagasitäitmise võlasuhte tekkimine. VÕS § 189 lg 1

esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 p-des 1–3 sätestatud juhtudel peab lepingupool

tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja tasus kostjale töövõtulepingu alusel 15 000 eurot. Kuna hageja taganes lepingust, on

tal VÕS § 189 alusel õigus nõuda kostjalt viimasele üleantu tagastamist. Maakohus on seega

hagi õigesti rahuldanud ja apellatsioonkaebus on selles osas edutu.

2-23-13669

34. Küll aga nõustub kolleegium kostjaga, et maakohus on asja lahendamisel jätnud

tähelepanuta kostja viited sellele, et tal on hageja vastu samuti tagasitäitmise võlasuhtest

tulenev nõue. Sellega rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p-dest 1–3 tulenevaid kohustusi,

samuti TsMS §-st 435 tulenevat asja ammendava arutamise kohustust.

34.1. Õige on kostja seisukoht, et tööandjal ei ole lepingust taganemise korral õigust jätta

endale nii raha kui ka tehtud tööd. Hageja seisukoht, nagu ei oleks kostjal õigust lepingu

alusel hagejalt üldse raha saada, on vastuolus VÕS §-s 189 sätestatuga. Kostjal on õigus

nõuda hagejalt tagasi asjad, mis on lepingu alusel üle antud ja nende tööde väärtus, mis on

lepingu alusel tehtud. Kuigi kostja ei esitanud maakohtu menetluses selget nõuet, on tema

seisukohtadest siiski selgelt aru saada, et ta soovib tema poolt tehtud tööde arvesse võtmist.

Kostja on algusest peale ette heitnud, et hageja ei ole oma nõude esitamisel arvestanud kostja

tehtud töödega ja kostjalt saadud esemetega. Kolleegium saab kostja väidetest aru selliselt, et

kostja ei nõustu tagastama hagejale raha, mille eest hageja on vastusoorituse saanud. Kostja

seisukohad on kooskõlas VÕS §-s 189 sätestatuga. Maakohtul tuli lepingust taganemisel

tekkivaid vastastikkuseid kohustusi pooltele selgitada ja anda kostjale tähtaeg tema

vastuväidete täpsustamiseks ja võimalike nõuete esitamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Kuna

maakohus seda ei teinud, on ta rikkunud TsMS § 392 lg-st 1 tulenevaid eelmenetluse

ülesandeid, sh kohustust selgitada välja menetlusosaliste nõuded, seisukohad, faktilised ja

õiguslikud väited ning vastuväited, samuti tõendid, millega menetlusosaline oma väiteid

tõendab.

34.2. Õige ei ole kostja etteheide, nagu oleks maakohus pidanud arvesse võtma ja hagejalt

kostja kasuks välja mõistma hageja poolt kostjalt saadud esemete ja tööde väärtuse omal

algatusel. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi üksnes poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seejuures ei saa kohus ületada nõude piire ega teha otsust

nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kostjale

selgitada, et kui ta soovib tema poolt hagejale üle antud asjade tagastamist ja tehtud tööde

arvestamist kohtuotsuses, tuleb tal esitada hageja vastu selge nõue või tasaarvestuse avaldus,

tuues selgelt esile ja tõendades kõik nõude aluseks olevad asjaolud.

35. Kuna eelnevast tulenevalt on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et hageja poolt kostjale

esitatud taganemisavaldus kehtib ja tal on seetõttu õigus nõuda kostjalt viimasele tasutud 15

000 euro tagastamist, tuleb maakohtu otsus selles osas jätta muutmata. Kuna maakohus on

menetlusnorme oluliselt rikkudes jätnud pooltega arutamata ning välja selgitamata asjaolud ja

tõendid, mis puudutavad kostja viidatud vastunõudeid, mis on suunatud hageja nõudega

tasaarvestamisele, tuleb asi saata selles osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Arvestades, et maakohus rikkus eeltooduga olulisel määral eelmenetluses selgitamiskohustust

(TsMS § 351 ja § 392 lg 1 p-d 1–4), tuleb asi saata kostja vastunõudeid puudutavas osas

uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (TsMS § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-

18-4181/75, p 19).

36. Kuna hagi on rahuldatud õigesti, kuid menetlus jätkub maakohtus kostja tasaarvestamisele

suunatud nõuete kindlakstegemiseks, teeb ringkonnakohus TsMS § 450 lg 1 alusel hageja

nõude osas tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse ja saadab asja tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks kostja hageja nõudega tasaarvestamisele suunatud nõuete lahendamiseks (vt

ka RKTKo 02.11.2016, 3-2-1-105-16, p 17 esimene lõik).

37. Kolleegium selgitab, et kui pooltel on VÕS §-st 189 tulenevalt vastastikused rahalised

kohustused, saab need saldeerida (RKTKo 10.07.2023, 2-20-9750/61, p 33 ja 35). Seega

2-23-13669

võidakse tasaarvestuse reservatsiooniga otsus tühistada või seda muuta tasaarvestuse

vastuhagi või vastuväite lahendamisel. Tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on

edasikaebamise ja sundtäitmise seisukohalt siiski lõppotsus, mis tähendab, et seda saab täita.

Kui aga edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse

vastuväitest jäetakse hageja hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi

reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. Sellisel juhul peab hageja

hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud

abinõudega tekitatud kahju (TsMS § 450 lg 2–5).

38. Ringkonnakohus ei käsita lähemalt poolte väiteid, mis puudutavad hageja

leppetrahvinõuet ja selle tasaarvestamist kostja tehtud lisatööde tasunõudega. Hageja ei ole

siinses menetluses leppetrahvinõuet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud töötasunõuet

lisatööde eest. Need asjaolud ei mõjuta seetõttu käesoleva asja lahendust.

39. Erinevalt kostja taotletust ei ole hagi rahuldamata jätmiseks alust. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse seetõttu osaliselt. Kuna osaotsuses menetluskulude jaotust ei määrata (TsMS §

173 lg 5), tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus

tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)