Legislator Case Law & Legislation
3-24-1175/9 AI generated

3-24-1175/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1175/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 20.09.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr terviseseisundi hindamisele, vastasel juhul rakendatakse tema suhtes sunniraha 400 eurot.

Legislator headnote

AI generated

3-24-1175/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 20.09.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr terviseseisundi hindamisele, vastasel juhul rakendatakse tema suhtes sunniraha 400 eurot.

Keywords

AI generated
electronic legal transactions missing case documents fraudulent insurance claim fraudulent concealment of defects inadequate service provision misleading advice
AI generated
3-24-1312/8
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2.
3-24-599/9
Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 31.05.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4170 (dtl 6-7) X (kaebaja) ilmuma terviseseisundi hindamisele 12.09.2023.
3-24-1356/8
Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 12.12.2023 ettekirjutusega nr 11- 12.1/2023/8848 (dtl 89) Xit (kaebaja) ilmuma 16.02.2024 terviseseisundi hindamisele.
3-24-356/9
Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 28.07.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2023/5640 (dtl 61-63) Xi (kaebaja) ilmuma 31.10.2023 terviseseisundi hindamisele.
3-10-1749/26
1.Veterinaarja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskus (VTA) koostas 15.09.2009 jaekaubandusettevõtte nõuetele vastavuse hindamise akti nr 2995/2009, millega muuhulgas kohustati OÜ-d Vimonte tagama joogivee nõuetekohasust tõendavate dokumentide olemasolu ettevõttes hiljemalt 01.10.2009. VTA tegi 12.01.2010 käitlejale kontrollaktis nr 4901/2010-TH uue ettekirjutuse (nr 18), millega kohustati tagama joogivee nõuetekohasust tõendavate dokumentide olemasolu ettevõttes hiljemalt 01.04.2010. VTA 07.04.2010 kontrollakti nr 4949/2010-TH kohaselt rakendati kaebuse esitaja suhtes sunniraha väärtuses 1000 krooni 12.01.2010 kontrollaktis tehtud ettekirjutuse nr 18 täitmata jätmise eest. 31.05.2010 andis VTA kohtutäitur Kaire Põltsile täitekorralduse nr 4-5/2979 kaebuse esitaja suhtes sunniraha summas 1000 krooni rakendamiseks, kuivõrd 15.09.2009 ning 12.01.2010 ettekirjutusi ei olnud täidetud ning ettekirjutuste vaidlustamise tähtaeg oli möödunud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1175

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti 20.09.2023 ettekirjutuse

11-12.1/2023/6730 tühistamiseks ning täitemenetluses

tasutud sunniraha ja täitekulude hüvitamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis

Lõiv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 20.09.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr

11-12.1/2023/6730 (dtl 6-7) Xt (kaebaja) ilmuma 12.12.2023 kl 10.00 arstlikku komisjoni

terviseseisundi hindamisele, vastasel juhul rakendatakse tema suhtes sunniraha 400 eurot.

Varasemalt on kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele 17.08.2023, kuhu kaebaja ei

ilmunud ega esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta.

2. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus teavitas 20.03.2024 (dtl 8-11) kaebajat, et vastustaja

esitas 19.03.2024 kohtutäiturile avalduse kaebaja osas 20.09.2023 ettekirjutuse alusel täite-

3-24-1175

menetluse algatamiseks. Kaebajal tuli tasuda täiteasjas nr 022/2024/2161 30 päeva jooksul

488,45 eurot või pärast seda 506,75 eurot.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 20.09.2023 ettekirjutus ja kohustada vastustajat esitama täiteasjas nr

022/2024/2161 täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kaebaja ei olnud ettekirjutusest1 teadlik.

Ta sai ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu koos 20.03.2024 täitmisteatega. Kaebaja ei

saanud ettekirjutust täita, kuna seda ei olnud talle kätte toimetatud. Kaebaja teatas vastustajale

enda elukoha aadressi, kuid vastustaja ettekirjutust kätte ei toimetanud. Sunniraha

rakendamine on õigusvastane. Haldusakti kehtivuse eelduseks pole mitte selle õiguspärasus,

vaid adressaadile teatavaks tegemine. Kaebajalt ei saa nõuda tühise haldusakti täitmist.

4. Vastustaja palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja kutsuti 20.09.2023 ette-

kirjutusega 12.12.2023 kl 10.00 terviseseisundi hindamisele, kuhu kaebaja ei ilmunud ja ei

esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. Kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) § 15 võimaldab

lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on tehtud menetlusdokumendi

kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise

riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega

peab kaebaja ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava

teenuse kaudu ja elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee

vastustaja saadetud

dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama

seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud. 20.09.2023 ettekirjutus toimetati KVTS § 15 lg 3

alusel kaebajale kätte 21.10.2023 (dtl 36). Vastustaja teavitas kaebajat sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest 02.01.2024 teatisega nr 11-18/2024/3 (dtl 37-38), mis toimetati KVTS

§ 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 02.02.2024 (dtl 39). Vastustaja pöördus 19.03.2024 sunniraha

rakendamiseks kohtutäituri poole (dtl 40). Lisaks märkis vastustaja, et täiteasi on lõpetatud

nõude täitmisega 19.04.2024 (dtl 41).

5. Kohus andis 07.06.2024 määrusega kaebajale võimaluse kaebuse nõudeid täpsustada.

6. Kaebaja esitas 20.06.2024 kaebuse täienduse, milles taotles lisaks 20.09.2023

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisele täiteasjas tasutud sunniraha 400 eurot ja täitekulude

88,45 eurot hüvitamist.

7. Kohus lubas 21.06.2024 määruses kaebuse nõuet muuta (kohustamise asemel

hüvitamine).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja vaidlustab nii vastustaja 20.09.2023 ettekirjutust kui ka rakendatud

sunnivahendit.

9. Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati kaebajat ilmuma tervise-

seisundi hindamisele 12.12.2023, mitte 17.08.2023, nagu on kaebuses korduvalt märgitud.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kohustati 17.08.2023 kaebajat ilmuma terviseseisundi hinda-

misele 13.06.2023 ettekirjutusega nr 11-12.1/2023/4569. Selle ettekirjutuse on kaebaja

vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-2594 ja see menetlus on lõppenud jõustunud kohtulahendiga.

Seepärast kohus praeguses asjas 13.06.2023 ettekirjutust ei käsitle.

10. Kaebaja leiab, et vastustaja 20.09.2023 ettekirjutus on tühine, sest seda ei ole talle kätte

toimetatud.

1 Kaebuses viidatakse korduvalt ekslikult 17.08.2023 arstlikku komisjoni ilmumise kohustusele.

2(5)

3-24-1175

11. KVTS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades selle seaduse erisusi.

12. HMS § 63 lg 2 järgi on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud

haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan;

4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused,

kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

Sama paragrahvi lg 1 järgi on tühine haldusakt kehtetu algusest peale.

13. Praegusel juhul ei ole kaebaja tuginenud ühelegi HMS § 63 lg-s 2 toodud alusele, mis

võimaldaks väita, et tegemist on tühise haldusaktiga. Ka kohtule ei ole ükski tühisuse alustest

nähtav. Haldusakti kätte toimetamata jätmine ei muuda haldusakti tühiseks, vaid mõjutab

haldusakti kehtima hakkamist. HMS § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks

tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima

hakkamist. Seega ei hakka haldusakt enne selle kätte toimetamist kehtima, tegemist on

hõljuvalt kehtetu haldusaktiga, mis muutub kehtivaks kättetoimetamisel. Kuna HMS § 60 lg 1

järgi loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, siis ei too

mittekehtiv haldusakt adressaadile kaasa mingeid kohustusi. See ei tähenda aga, et tegemist

oleks tühise haldusaktiga. Tühine haldusakt, nagu kohus eespool viitas, on kehtetu algusest

peale ega saa kehtivaks muutuda. Seevastu kätte toimetamata haldusakt on kehtetu seni, kuni

see kätte toimetatakse. Kätte toimetatud haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg-d 1

ja 2). Seega on ebaõige kaebaja seisukoht, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Kohus ei saa

kaebust selles osas rahuldada (HKMS § 41 lg 4).

14. Kaebaja palus ettekirjutuse tühistada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 järgi võib

isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema

õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtule jääb kaebusest arusaamatuks, kuidas

vastustaja ettekirjutus kaebaja õigusi rikub. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et tal on Eesti

kodanikuna Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 124 lg 1 järgi kohustus osa võtta riigikaitsest.

Kaebaja on KVTS § 2 p 1 ja lg 2 järgi kaitseväekohustuslane, kes on kohustatud osalema

riigikaitses (KVTS § 2 lg 1). Seni ei ole kaebaja osas tuvastatud kaitseväekohustusest püsivalt

vabastamise alust.

15. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

16. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et vaidlusalune ettekirjutus ei vastaks viidatud õigus-

pärasuse eeldustele. Ka kaebaja ei ole viidanud ühelegi alusele, mis annaks põhjust tuvastada

haldusakti õigusvastasust. Võimalikud vead haldusakti kättetoimetamisel ei mõjuta haldusakti

õiguspärasust, vaid kehtima hakkamist. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus

haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Haldusakti kättetoimetamine järgneb

haldusakti andmisele, seetõttu ei saa olla tegemist asjaoluga, millega saab juba haldusakti

andmisel arvestada. Seega ei muuda vead haldusakti kättetoimetamisel haldusakti õigus-

vastaseks ja puudub alus vaidlusalust ettekirjutust tühistada. Kaebus jääb selles osas

rahuldamata.

17. Kaebaja taotles hüvitist täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulude osas kokku

488,45 eurot. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses.

18. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

3(5)

3-24-1175

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

19. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud

tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata.

20. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.

21. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,

kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.

22. ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud

teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

23. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 20.09.2023 ettekirjutusega kaebajale

kohustuse ilmuda 12.12.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis

talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 12.12.2023 terviseseisundi hindamisele ega

põhjendanud vastustajale selle kohustuse täitmata jätmist.

24. Kaebuses põhjendas kaebaja ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole

ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustusest. Kaebaja märgib, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu

koos täitmisteatega.

25. KVTS § 15 lg 1 järgi toimetatakse selle seaduse alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud

otsused ja muud dokumendid kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti

teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.

Sama paragrahvi lg 2 järgi võib lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule dokumendi kätte

toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-is ettenähtud viisil.

Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud viisil saadetud

dokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest

arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.

Sama paragrahvi lg 4 järgi võib kaitseväekohustuslane taotleda dokumentide kättetoimetamist

muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks

vajalikud kontaktandmed. Sellisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks 30 päeva

möödumisel dokumendi saatmisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem

kättetoimetamine.

26. Vastustaja esitatud tõendist nähtuvalt on 20.09.2023 ettekirjutus kaebajale Eesti

teabevärava teenuse kaudu kätte toimetatud 21.10.2023 (dtl 36). Seega on vastustaja järginud

ettekirjutuse kättetoimetamisel KVTS § 15 lg-s 1 ette nähtud korda. Ettekirjutus tuleb lugeda

kaebajale kättetoimetatuks olenemata sellest, kas ta ka tegelikult selle aja jooksul ettekirju-

tusega tutvus. Kaebaja enda risk on see, kui ta ei loe isikukood@eesti.ee aadressile saadetud

e-kirju või ei ole suunanud sellele aadressile saadetavaid e-kirju ümber e-posti aadressile,

mida ta sagedamini kasutab. Seadus ei kohusta vastustajat kontrollima, kas ja millal on

kutsealune tegelikult ettekirjutuse kätte saanud. Seadus võimaldab vastustajal kasutada

kättetoimetamise fiktsiooni, et vältida kutsealuste võimalust kaitseväeteenistuse kohustusest

kõrvale hoida. Kaebaja peab kutsealusena (KVTS § 2 lg 3) olema teadlik põhiseaduslikust

kohustusest osaleda riigikaitses ja sellega seotud kohustusest võtta osa kaitseväeteenistusest.

Selleks peab isik olema riigile kättesaadav ja võtma vastu riigi saadetavad dokumendid, sh

kutse terviseseisundi ilmumisele. KVTS § 15 lg-st 2 nähtuvalt on teised HMS-is ette nähtud

4(5)

3-24-1175

kättetoimetamise viisid sekundaarsed, mida vastustaja võib, kuid ei pea kasutama ja

vastustajale ei saa nende viiside kasutamata jätmist ette heita.

27. Kuna ettekirjutus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 21.10.2023, siis oli tal võimalik

12.12.2023 terviseseisundi hindamisele ilmuda või teavitada vastustajat selle kohustuse

täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus

rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud

(ATSS § 2 lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

28. ATSS § 3 lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja

-määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis

isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.

29. Kaebaja ei ole rakendatud sunniraha suurust vaidlustanud ja ka kohtu hinnangul ei ole

tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. Vastustaja vastusest nähtuvalt on

kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele 2 korral. Arvestades kaitseväeteenistuse

läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1

pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse korduvat rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes

rakendatud sunniraha proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640

eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära.

30. ATSS § 3 lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena. Tegemist on

mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 20.09.2023

ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (ATSS § 7 lg-d 1 ja

5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega

arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg (ettekirjutus toimetati kätte 21.10.2023 ja

terviseseisundi hindamine toimus 12.12.2023) (ATSS § 7 lg 3). Seega oli kaebajal võimalik

talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks

võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

31. Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 02.01.2024 sunniraha

rakendamise teatisega (dtl 37). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 400 eurot

vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte

Eesti teabevärava teenuse kaudu 02.02.2024 (dtl 39). Seega oli kaebajal võimalik tasuda

sunniraha vabatahtlikult kuni 12.02.2024 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid

kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega ole

taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha

sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast

endast tulenevatel põhjustel.

32. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi

rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus

kaebust rahuldada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

33. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)