3-24-1557/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1557

Haldusasi

X kaebus Kaitseressursside Ameti kohustamiseks hüvitada

kaebajale täiteasjas nr 022/2024/3109 välja mõistetud

sunniraha ja täitekulu.

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet, volitatud esindaja Elis

Lõiv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokument „Rahvastikuregister“.

2. Rahuldada X kaebus ning mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja

sunniraha 100 eurot ja täitemenetlusega seotud kulud 76,25 eurot.

3. Mõista Kaitseressursside Ametilt X kasuks välja riigilõiv 20 eurot. Muus osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (vastustaja) kohustas 16.06.2023 ettekirjutusega nr 11-

12.1/2023/4659 (dtl 8-9) X (kaebaja) ilmuma 21.08.2023 kl 11.20 terviseseisundi

hindamisele, vastasel juhul rakendatakse tema suhtes sunniraha 100 eurot. Varasemalt on

kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele 07.06.2023, kuhu kaebaja ei ilmunud ega

esitanud ka põhjendusi mitteilmumise kohta.

3-24-1557

2. Kaebaja edastas 22.08.2023 vastustajale venekeelse arstitõendi (dtl 34) ja selgitas (dtl 33),

et ta elab Venemaal ega saanud haiguse tõttu määratud ajaks Eestisse tulla.

3. Vastustaja andis 06.09.2023 välja sunniraha rakendamise teatise (dtl 35-36), millega

otsustas kaebajalt sunniraha 100 eurot sisse nõuda. Vastustaja selgitas, et ei arvesta kaebaja

esitatud selgituse ega tõendiga. Vastustajale esitatavad tõendid peavad olema eesti keeles ja

rahvastikuregistri andmetel elab kaebaja Eestis.

4. Kaebaja tasus 22.05.2024 kohtutäitur Elin Vilippusele koos täitekuludega 176,25 eurot

(dtl 10).

5. Kaebaja esitas 23.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 3-6), mille kohus võttis

29.05.2024 määrusega (dtl 21-23) menetlusse nõuetes keelata 16.06.2023 ettekirjutuse

täitmata jätmise eest sunniraha rakendada ning kohustada vastustajat hüvitama kaebajale

täiteasjas nr 022/2024/3109 välja mõistetud sunniraha ja täitekulud. Kaebaja märkis, et ei

ilmunud arstlikku komisjoni, sest ei olnud teadlik 07.06.2023 arstlikku komisjoni ilmumise

kohustusest. Kaebaja sai 16.06.2023 ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu 24.04.2024 koos

täitemenetluse alustamise teatega. Vastustaja ei ole saatnud dokumente kaebajale, vaid on

need edastanud otse kohtutäiturile täitmiseks. Vastustaja on käitunud pahauskselt ja

ebaõiglaselt. Vastustaja ei veendunud, et arstliku komisjoni kutse oleks kaebajale kätte

toimetatud. Käesoleval juhul ei teavitanud vastustaja kaebajat sunniraha rakendamise

menetluse alustamisest, vaid pöördus pärast ettekirjutuse täitmata jätmist koheselt kohtutäituri

poole.

6. Vastustaja palus 04.06.2024 vastuses (dtl 30-31) jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja

kutsuti 16.06.2023 ettekirjutusega terviseseisundi hindamisele 21.08.2023, kuhu ta ei

ilmunud, vaid esitas Venemaal koostatud arstitõendi. Vastustaja teavitas 06.09.2023 teatisega

kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest, mis toimetati kaitseväeteenistuse

seaduse (KVTS) § 15 lg 3 alusel kaebajale kätte 07.10.2023 (dtl 37). KVTS § 15 võimaldab

lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi

kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise

riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi. Seega

peab kaebaja ise hoolitsema selle eest, et ta tutvub talle elektrooniliselt Eesti teabevärava

teenuse kaudu ja elektronposti aadressil

isikukood@eesti.ee

vastustaja saadetud

dokumentidega. KVTS §-s 15 sätestatud fiktsioonist tulenevalt ei pea vastustaja tõendama

seda, et adressaat on dokumendiga tutvunud.

7. Kohus jättis 07.06.2024 määrusega (dtl 42-44) kaebuse keelamisnõudes läbi vaatamata.

Lisaks märkis kohus, et kaebaja põhjendas kaebust sellega, et vastustaja jättis talle 16.06.2023

ettekirjutuse kätte toimetamata ja kaebaja sai ettekirjutusest teada alles kohtutäituri kaudu.

Selline väide ei vasta tõele, sest vastustaja esitas kohtule kaebaja enda 22.08.2023 koostatud

kirja, milles selgitas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist. Seega teadis kaebaja

ettekirjutusest juba varem ja kaebus on koostatud ebaõigetele väidetele tuginedes. Kohus

andis kaebajale tähtaja kaebuse põhjenduste parandamiseks.

8. Kaebaja parandatud kaebust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja taotles vastustaja kohustamist hüvitama talle täitemenetluses tasutud sunniraha ja

täitekulud kokku 176,25 eurot. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4

tähenduses.

2(4)

3-24-1557

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

11. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit.

12. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit,

kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.

ATSS § 8 lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks

ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

13. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja pani 16.06.2023 ettekirjutusega kaebajale

kohustuse ilmuda 21.08.2023 terviseseisundi hindamisele (ATSS § 4 lg 1), kuid kaebaja jättis

talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 21.08.2023 terviseseisundi hindamisele.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas kaebaja 22.08.2023 vastustajale venekeelse

arstitõendi ja selgitas, et ta ei saanud haiguse tõttu määratud ajaks Eestisse tulla.

14. Kaebuses põhjendas kaebaja ettekirjutuse täitmata jätmist sellega, et talle ei ole

ettekirjutust kätte toimetatud, mistõttu ei olnud ta teadlik terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustusest. Kaebaja märgib, et sai viidatud ettekirjutusest teada kohtutäituri kaudu

koos täitmisteatega. Selline väide ei vasta tõele, sest vastustaja esitas kohtule kaebaja enda

poolt 22.08.2023 koostatud kirja, milles selgitas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist.

Seega teadis kaebaja ettekirjutusest juba varem ja kaebus on koostatud ebaõigetele väidetele

tuginedes. Kohus andis kaebajale 07.06.2024 määrusega võimaluse parandada kaebuse

põhjendusi 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebaja ei ole kohtule

vastanud ega kaebuse põhjendusi muutnud. Eeltoodule vaatamata peab kohus praegusel juhul

võimalikuks asja läbi vaadata.

15. Kuna kaebaja on 22.08.2023 vastustajale selgitanud, et ta ei saanud haiguse tõttu

määratud ajaks Eestisse tulla, ning on esitanud venekeelse arstitõendi, saab praeguses asjas

arvestada asjaoluga, et kaebajale on 16.06.2023 koostatud ettekirjutus kätte toimetatud.

Kaebaja ei ole oma 22.08.2023 avalduses põhjendanud terviseseisundi hindamisele mitte

ilmumist sellega, et ta ei teadnud sellise kohustuse olemasolust juba varem, vaid oma

tervisliku seisundi ja Venemaal elamisega. Seega teadis kaebaja talle pandud kohustusest,

kuid jättis selle teadvalt täitmata.

16. Ettekirjutuses toodi välja, et kui kaebaja ei ilmu määratud ajal terviseseisundi

hindamisele, on ta kohustatud esitama kirjaliku põhjenduse 14 päeva jooksul pärast

terviseseisundi hindamise kuupäeva. Praegusel juhul esitas kaebaja selgituse ja arstitõendi

järgmisel päeval pärast määratud terviseseisundi hindamise kuupäeva, st tähtaegselt.

17. Kaebaja põhjendas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist sellega, et ta elab

Venemaal ja ta ei saanud haiguse tõttu määratud ajaks Eestisse tulla. Kaebaja palus teada

anda, kui lisatud arstitõendist tuleb esitada tõlge. Vastustaja 06.09.2023 sunniraha

rakendamise teatises on märgitud, et vastustaja ei arvesta kaebaja esitatud tõendiga, sest see ei

ole eesti keeles. Sel põhjusel ei loetud mitteilmumist põhjendatuks. Samuti leidis vastustaja, et

kaebaja elab rahvastikuregistri andmetel Eestis.

18. Kohus nõustub vastustaja poolt sunniraha teatises välja toodud põhjendusega, et kaebaja

elas rahvastikuregistri andmetel nii ettekirjutuse tegemise ajal kui ka terviseseisundi hinda-

3(4)

3-24-1557

misele ilmumise kohustuse ajal Eestis1. Kaebaja muutis oma elukoha andmeid rahvastiku-

registris alles 09.10.2023. Välisriigis viibimine ei ole seejuures asjakohaseks põhjenduseks

terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmiseks ega ajateenistusest vabastamiseks (vt KVTS §

39 lg 1).

19. Küll aga saab terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise mõjuvaks põhjuseks olla

tervislik seisund. Kaebaja esitas küll vastustajale venekeelse arstitõendi, kuid andis teada, et

on valmis vajadusel esitama selle eestikeelse tõlke. Asjaoludest ei nähtu ja ka vastustaja ei

väida, et ta oleks küsinud kaebajalt arstitõendi eestikeelset tõlget. Vastustaja on arstitõendi

üldse tähelepanuta jätnud. Kohtu hinnangul ei käitunud vastustaja selliselt toimides

õiguspäraselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 1 kohustab haldusorganit puudustega

taotluse vastu võtma ja andma sama paragrahvi lg 2 alusel menetlusosalisele puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Ka praegusel juhul tulnuks vastustajal anda kaebajale tähtaeg

arstitõendi eestikeelse tõlke esitamiseks. Kui kaebaja ei oleks tõlget esitanud, saanuks

puudustega avalduse jätta läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3) ja asuda seisukohale, et kaebaja on

jätnud mõjuva põhjuseta terviseseisundi hindamisele ilmumata. Tõlke esitamisel tulnuks

vastustajal hinnata, kas arsti poolt tuvastatud tervislik seisund oli selline, mis sai olla

mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Kui kaebajal oli mõjuv

põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks, siis ei oleks sunniraha kohaldamine olnud

põhjendatud.

20. Kohtu hinnangul on tegemist vastustaja poolse rikkumisega, mis mõjutab sunniraha

määramise õiguspärasust. Halduskohtu ülesanne ei ole ise haldusmenetlust läbi viia ja

kontrollida, kas kaebajal esines mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks.

Sellise asjaolu kontrollimine on vastustaja ülesanne. Halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas

vastustaja on viinud haldusmenetluse läbi õiguspäraselt. Praegusel juhul ei ole vastustaja seda

teinud. Kontrollimata seda, kas kaebajal esines mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele

ilmumata jätmiseks, oli sunniraha määramine õigusvastane, sest ei täitnud oma eesmärki.

Sunniraha eesmärk ei ole kaebajat karistada ettekirjutuse täitmata jätmise eest, vaid mõjutada

teda edaspidi ettekirjutusega pandud kohustust täitma. Juhul, kui kaebajal esines ettekirjutuse

täitmata jätmiseks mõjuv põhjus, ei olnud tema sunnirahaga mõjutamine põhjendatud.

21. Kuna vastustaja tegevus oli õigusvastane, siis tuleb kaebaja hüvitamiskaebus rahuldada ja

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja nii sunniraha summas 100 eurot kui ka

täitemenetlusega kaasnenud kulud 76,25 eurot, mis jäänuksid kaebajale kaasnemata, kui

vastustaja oleks käitunud haldusmenetluses õiguspäraselt. Eeltoodud põhjendustel rahuldab

kohus kaebuse terves ulatuses.

22. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule

tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud, seepärast jäävad kaebaja võimalikud muud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

1 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist asjale juurde võetud dokument „Rahvastikuregister“.

4(4)