2-24-127316/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-127316

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025. a, Jõhvi

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi K. H. vastu

võla nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Hagihind

3812,06 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

B2 Impact OÜ (endise nimega OK

Incure OÜ; rk 11542046; asukoht:

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

M. T. (e-post: XXX)

K. H. (ik XXX; elukoht: XXX e-post:

XXX, tegelik viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K. H.lt B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) kasuks 3036

(kolm tuhat kolmkümmend kuus) eurot 21 senti (millest põhivõlg 2478,83 eurot,

sissnõutavaks muutunud viivis 202,74 eurot, intress 319,64 eurot, sissenõudmiskulu 35

eurot).

3. Välja mõista K. H.lt Impact OÜ kasuks viivis alates 2.11.2024.a (hagi esitamisele

järgnevast päevast) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses

määras).

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ viivisenõue perioodi eest 6.03.2024-1.11.2024.a.

summas 472 (nelisada seitsekümmend kaks) eurot 19 senti.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega –

86% hageja B2 Impact OÜ menetluskuludest jääb kostja K. H. kanda; 14% K. H.

menetluskuludest B2 Impact OÜ kanda.

1(10)

5.1 Välja mõista K. H.lt B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 408

(nelisada kaheksa) eurot 50 senti.

5.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, avaldades

selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 315 Rahandusministeeriumi kontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus,

saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

HAGEJA NÕUE

1. B2 Impact OÜ esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.

H.lt 3344,25 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 31.07.2024 K. H.le makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru

Maakohtule.

17.10.2024.a. määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks: põhjendatud hagiavalduse esitamiseks, kostja elu- ja viibimiskoha andmete

esitamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. B2 Impact OÜ palub hagiavalduses K. H.lt välja mõista

- lepingust tulenev võlgnevus 3 508,40 eurot (millest põhivõlgnevus 2 478,83 eurot, intress

319,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 674,93 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot);

2(10)

- viivis põhinõudelt so 2478,83 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(seadusjärgses määras) alates 02.11.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Hageja palub poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda ja välja mõista K. H.lt B2

Impact OÜ kasuks menetluskulud 475 (millest riigilõiv 455 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot).

2.1 Hagiavalduse kohaselt on Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ülepiirilise

pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt

määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks

igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti

rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda.

Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas.

Kostja esitas 05.09.2023. a laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas järgides

saadud juhiseid (kokku on kostja 3 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta).

Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud e-

posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused

koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu

lahutamatu osa.

Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades

Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi.

Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 06.09.2023. a.

Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot.

Leping sõlmiti tähtajatult. Samal päeval ehk 06.09.2023. a kandis krediidiandja kostja

arvelduskontole 1600 eurot.

Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.4 võib laenulimiidi suurust muuta.

06.09.2023. a esitas kostja täiendava laenutaotluse 900 euro välja maksmise kohta ja

06.10.2023. a laenutaotluse 123 euro välja maksmise kohta.

Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku 2623 eurot alljärgnevalt:

06.10.2023 123 eurot; 06.09.2023 900 eurot, 06.09.2023 1 600 eurot. Summad on kantud

vastavalt kostja esitatud taotlustele kostja arvelduskontole nr EEXXX.

Krediidilepingu eritingimuste punkti E kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest

tasu intressimääras 41,35% aastas ehk 0,1132800% päevas.

Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 50,16% aastas.

Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 41,35%

aastas ja 0,1132800% päevas.

Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel

miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele

kuuluvad summad, sealhulgas viivis.

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku 279,57 eurot, millest arvestati

krediidisumma katteks 144,17 eurot, kulude katteks 30,69 eurot ja intressi katteks makseid

summas 279,57 eurot.

2.2 VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed (novembrikuu osamakse 127.31 eurot, maksetähtaeg 21.11.2023, detsembrikuu

osamakse 131.92 eurot; maksetähtaeg 22.12.2023, jaanuarikuu osamakse 136.27 eurot,

3(10)

maksetähtaeg 22.01.2024 ja veebruarikuu osamakse 140.35 eurot, maksetähtaeg 20.02.2024),

krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja

kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest.

Krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu käesoleval

ajal lepingu ülesütlemise teatist taasesitada, kuid hageja selgitab seoses lepingu ülesütlemise

teatise edastamisega, et kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja

võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval.

Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks.

Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 05.03.2024. a

(vt hagiavalduse lisa 9 – krediidiandja raamatupidamise väljavõtte esimene rida) ning kostja

kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.

Lepingu üldtingimuste punkt 12.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et

kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool

mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Seega lepingu

ülesütlemise avaldus võib lugeda kostjale kätte saaduks TsÜS § 69 lg 3 alusel.

Kostjat teavitati 03.04.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (lisa

14). Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes.

2.3 Arvesse võttes kostjale tehtud väljamakseid ja kostja poolt teostatud tagasimakseid on

kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2 478,83 eurot (väljastatud krediit 2623

eurot – maksed krediidisumma katteks 144,17 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

2.4 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 41.35% aastas

krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse igapäevaselt kasutusse antud laenusaldolt.

Kostja poolt toimus viimane makse 12.11.2023. a. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata

intress 319.64 eurot (kostja teostatud viimase makse järgnevast päevast 13.11.2023 alates kuni

lepingu ülesütlemiseni 5.03.2024 41,35% põhinõudelt 2478,83 eurot)

2.5 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja

p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär

on lepingu järgi võrdne intressimääraga, so 41,35% aastas.

Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) asunud seisukohale, et laenuandjal on

põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause

viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus

lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus

maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

Tartu Ringkonnakohus asus oma 31.03.2021 lahendis 2-20-103014 (p 8) seisukohale, et kuna

seadusandja lubab tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt

nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus ette nähtud intressimäär, siis ei saa

sellist viivisekokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks

ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 6.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 1.11.2024 intressiga võrdses

määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 674.93 eurot (arvestus)

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 02.11.2024

seadusjärgses viivisemääras, so 12,25% aastas.

4(10)

2.6 VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist.

Poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud

hagejale. Kuivõrd kostja põhivõlgnevus on 2 478,83 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt

maksimaalselt 50 eurot. Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude

hüvitamiseks. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 – Maksete

hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient

tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue

ületab 1000 eurot.

Hageja on edastanud kostjale 15.04.2024. a nõudekirja, pretensiooni 11.03.2024 ja 03.05.2024

hagihoiatuse. Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulu järgmiselt: 1) nõudekiri –

25 eur; 2) pretensioon - 5 eur 3) hagihoiatus – 5 eur ; kokku 35 eurot. Seega palub hageja

kostjalt välja mõista lepingu alusel sissenõudmiskulu 35 eurot.

2.7 Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja

Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta.

Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi

ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi Coop Pank konto väljavõtte alusel.

Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal

Arvelduskonto väljavõttest on krediidiandja tuvastanud kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu

OÜ-lt X keskmiselt 850 eurot kuus. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis

krediidiandja, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid

kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema

sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Ka lähtus krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamisel kostja esitatud andmetest–

krediidiandja süsteemist täidetud kostja ankeet. Krediidiandja portaalis kostja täidetud esialgse

laenuankeedi kohaselt märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 1000 eurot (Employee

income) ja igakuiseks väljaminekuks märkis kostja 170 eurot (Monthly expenses). Tulenevalt

lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku

ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei

ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid.

Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi

maksehäiret. Lepingu tingimuste punkti 3.4.11 kohaselt kinnitas kostja, et ta kasutab laenu

tavapärase tarbimise eesmärgil, mitte kriitilise olukorra ega kriitiliste vajaduste tõttu. Lepingu

punkti 3.4.12. kohaselt kinnitas kostja, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest,

millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale, ja ta on selles osas vajaduse korral

konsulteerinud finantsnõustajatega.

Antud olukorras krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete

maksehäirete puudus ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse.

Krediidiandja poolt teostatud toimingud on seaduse, sise-eeskirjade ja Finantsinspektsiooni

juhistega kooskõlas. Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei

viita krediidivõimelisuse ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole

automaatselt krediidiandja hooletus. Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga,

kes peaks mõistma laenuvõtmise tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka

vastutustundlikult täita. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et

kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti.

VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku

laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud

esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse

hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele.

5(10)

2.8 Kostjat teavitati 03.04.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

Seega hageja hinnangul nõude loovutamine kostja suhtes on toimunud VÕS § 170 mõttes.

MENETLUSE KÄIK

3. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega kohtule teadaolevatel kostja aadressidel.

Materjalid tagastati (post) või puudub kinnitus nende kättesaamise kohta (e-post). Kostjat

hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega

hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli

teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu 22.11.2024.a. (dtl 86-88). TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 06.12.2024.a. Kohus kohustas

kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile

esitanud ei ole.

4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada.

Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

6. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et

kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Sama paragrahvi 6. lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja K. H.

laenulimiidi lepingu (eritingimused dtl 39-40; üldtingimused dtl 41-48), mille kohaselt

võimaldati kostjal kasutada limiiti 2500 eurot. Laenutaotluse nr 72783 1600 euro saamiseks

esitas kostja 5.09.2023.a. (dtl 38) ja taotluse nr 721114 900 euro saamiseks 6.09.2023 (dtl 52)

6.09.2023 kandis Multitude Bank p.l.c K. H. kontole EEXXX kokku 2500 eurot

(maksekorraldused dtl 54-55).

6.10.2023 esitas K. H. laenutaotluse 123 euro saamiseks (dtl 53) ja samal päeval kandis

Multitude Bank p.l.c kostjale üle 123 eurot (dtl 56).

6(10)

Lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid laenuandjale kokku 279,57 (dtl 56; vt

tagasimaksete arvestus dtl 30, dtl 56).

VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal.

VÕS § 410 lg 1 järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse.

Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud

andmetest.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti

kasutama.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et laenud on lepingu alusel tarbija kasutusse antud

ja leping kehtiv.

8. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta

tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-

122-08 p 19).

Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase

protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et

tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

Lepingu ajal, so 6.09.2023.a. oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse

määr 16,72% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega

peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 50,16 % aastas.

Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 50,16% (dtl 39, 49), seega võrdne kolmekordse

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määraga (ei ületa

kolmekordset määra, mida eeldab VÕS § 4062 lg 1) ning leping krediidikulukuse määra

suuruse tõttu tühine ei ole.

9. VÕS § 4034 sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtte.

Vastavalt VÕS § 403 4 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja

enne

tarbijakrediidilepingu

sõlmimist

kohustatud:

- omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud

tingimustel

tagasi

maksma

(krediidivõimelisus)

ja

- hindama tarbija krediidivõimelisust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast.

Kostja omapoolseid vastuväiteid (sh vastuväidet vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise kohta) kohtule esitanud ei ole.

7(10)

Euroopa Kohus on nii tüüptingimuste direktiivi (Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 05.04.1993.a)

kui ka tarbijakrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48EÜ,

23.04.2008) tõlgendades leidnud, et neis sätestatud tarbijat kaitsvad sätted lähtuvad eeldusest,

et tarbija on suhetes ettevõtjaga nõrgemal positsioonil ja omab vähem teavet.

Kohtuasjas OPR-Finance leidis Euroopa kohus, et kohtu kohustus omal algatusel kontrollida

Euroopa Liidu õigusest tulenevate tarbijakrediidisätete rikkumist kohaldub ka vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kontrollil (EKo 05.03.2020, S-679/18 OPR-Finance, p.20-23).

Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) on VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi kohustus esitada

krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv

(vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Hageja selgitab, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on laenuandja arvesse võtnud kostja

esitatud teavet ja kontrollinud avalikke andmebaase, sh kostja kontoväljavõtet.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on laenuandja järginud vähemalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte miinimumnõudeid, analüüsinud laenutaotleja esitatud andmeid,

kontoväljavõtet, kogunud/kontrollinud andmeid andmebaasidest (dtl 68-72, dtl 73, dtl 74, 75-

76).

10. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama

paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS §

170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult

ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Multitude Bank p.l.c on loovutanud oma nõude

hagejale (dtl 62).

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ei nõude loovutamisele (loovutamise teate saamisele) ega ka

laenulepingu ülesütlemisele (ülesütlemise teate saamisele).

11. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse kohane täitmine on ühtlasi võlausaldaja nõudeõiguse ning sellega ka kogu võlasuhte

lõppemise alus.

Kuivõrd kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, jättes osamaksed tegemata,

on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS §

101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist, nõuda viivist,

VÕS § 101 lg 1 p 1, 6)

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed (novembrikuu osamakse 127.31 eurot, maksetähtaeg 21.11.2023, detsembrikuu

osamakse 131.92 eurot; maksetähtaeg 22.12.2023, jaanuarikuu osamakse 136.27 eurot,

maksetähtaeg 22.01.2024 ja veebruarikuu osamakse 140.35 eurot, maksetähtaeg 20.02.2024),

krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, edastas krediidiandja

kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest.

Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 05.03.2024. a

(dtl 57– krediidiandja raamatupidamise väljavõtte esimene rida).

11.1 Lepingu alusel võimaldati kostjale laenu 2623 eurot.

Kostja on tasunud põhiosa katteks 144,17 eurot (vt kostja tagasimakse 279,57 euro arvestus)

8(10)

2623 – 144,17 = 2478,83 eurot

Põhivõlg on 2478,83 eurot.

Hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud.

11.2 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi.

Lepingus on kokkulepitud intressimäär 41,35% aastas; 0,1132800% päevas (dtl 39, 49).

Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja intressivõlg 319,64 eurot (kostja teostatud viimase

makse teostamisele järgnevast päevast 13.11.2023 alates kuni lepingu ülesütlemiseni 5.03.2024

41,35% põhinõudelt 2478,83 eurot, arvestus dtl 31)

Hageja intressinõue on põhjendatud.

11.3 Võla sissenõudmiskulude nõue

Hageja märgib, et on kohtuvälises menetluses kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.

Hageja nõuab kostjalt 35 euro sissenõudmiskulude hüvitamist (vastavalt VÕS 1132 lg 2 ja

lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 – Maksete hilinemisega

kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma

esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab

1000 eurot (dtl 50).

Poolte vahel on sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

Hageja on edastanud kostjale nõudekirja, pretensiooni ja hagihoiatuse (dtl 62-66).

Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulu:

- nõudekiri – 25 eurot;

- pretensioon - 5 eurot;

- hagihoiatus – 5 eurot;

kokku 35 eurot.

Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud.

11.4 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1

ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 6.03.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 1.11.2024 intressiga võrdses

määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 674.93 eurot (arvestus)

Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks

vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p

13). VÕS § 113 lg 1 teine lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega ületab hageja poolt nõutav

viivisemäär seaduses sätestatud viivise määra üle kolme korra ja lähtuvalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja

§ 42 lg 1 on selline kokkuleppe tühine.

Eeltoodud lahendis on Riigikohus tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt

suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse

nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks

muutunud viivise seadusjärgses määras, so 202,74 eurot, perioodi 6.03.2021-1.11.2024.a eest

9(10)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras) ja edasi alates 2.11.2024

samas ulatuses TsMS §-le 367 alusel kuni põhinõude (2478,83 euro) täitmiseni.

12. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus B2 Impact OÜ hagi osaliselt, mõistab K. H.lt välja

hageja kasuks 3036,21 eurot (millest põhivõlg 2478,83 eurot, sissnõutavaks muutunud viivis

202,74 eurot, intress 319,64 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot) ja viivise alates 2.11.2024.a

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).

13. Vastavalt TsMS § 468 lõikele 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi ca 86% ulatuses.

Menetluskulud jäävad poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk 86% hageja

menetluskuludest jääb kostja kanda, 14% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda.

Kuivõrd K. H. hagile vastanud ja omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et tal

menetluskulud puuduvad.

15. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja kandnud menetluses

kulu kokku 475 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv (118,17 eurot maksekäsu kiirmenetluses dtl

8 ja 359,27 täiendav riigilõiv hagimenetluses dtl 80) ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu

(TsMS § 4842) .

86% hageja menetluskuludest jäi kostja K. H. kanda so 408,50 eurot (475 x 86 / 100).

16. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik

10(10)