2-24-120630/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120630

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

264,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko (e-post:

XXX)

Kostja: I. S. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt I. S. hageja Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus

113,21 eurot, sissenõudmiskulud 25,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 98,87

eurot.

3. Mõista kostjalt I. S. hageja Aktiva Finance Group kasuks viivised alates 18.10.2024

kuni põhinõude summas 113,21 eurot täitmiseni kokkulepitud viivisemääras, s.o

24% aastas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud I. S. kanda.

6. Mõista kostjalt I. S. hageja Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud:

riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning

esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 253,5 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.10.2024 Tartu Maakohtule hagi I. S. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus keeldus hagi 04.11.2024 menetlusse

võtmast ja andis tsiviilasja üle kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus

võttis asja menetlusse 02.12.2024.

3. Aktiva Finance Group OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt T AS ja kostja sõlmisid

10.12.2019 Xxxx mobiilsideteenuste liitumislepingu ja 15.02.2020 Xxxx kliendilepingu

nr xxxx, 03.12.2020 liitumislepingu lisa nr xxxx; 13.09.2020 seadmekasutuslepingu nr

xxxx. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto

number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas T AS poolt

regulaarselt esitatud arvetel. Kostja pöördus 08.01.2021 avaldusega eesmärkiga lõpetada

lepingut. T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.02.2021. a. T AS on kostjale

esitanud tasumata jäänud arved summas 57,46 eurot (maksetähtaeg 20.02.2021) ja 55,75

eurot (maksetähtaeg 20.03.2021), kokku 113,21 eurot. T AS loovutas 07.03.2024 kostja

vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Harju Maakohtu 02.12.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

5. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

6. TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib

maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1

punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult,

kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades

täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut

võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused.

7. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12

ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 18.12.2024.

Vastamise tähtaeg saabus 02.01.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

8. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

11. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

12. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 140 eurot, lepingulise esindaja kulusid 507 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Kohus leiab, et

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus

kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 140 eurot. Tasutud riigilõiv 140 eurot

on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Samas ei pea kohus täielikult

põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 507 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja

tunnihind 169,0 eurot on põhjendatud. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu

ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses,

summas 253,5 eurot (käibemaksuta). Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka

vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud

üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja

menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 253,5 eurot (käibemaksuta). Hageja on

kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ning esitanud arve ilma käibemaksuta, mistõttu

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja käibemaksuta.

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 413,5 eurot (140

253,5+20).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik