2-24-16255/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16255

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi T. T. vastu võla nõudes

Hagihind

12 113,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (E-post

XXX)

Kostja: T. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; E-post:

XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt T. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja väikelaenulepingust xxxx

tulenev põhivõlgnevus 3 809,63 eurot, intress 360,45 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1 606,10 eurot.

3. Mõista kostjalt T. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja püsimaksega

krediitkaardi lepingust xxxx tulenev põhivõlgnevus 2 450,99 eurot, intress 30,96

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 605,09 eurot.

4. Mõista kostjalt T. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja arvelduslaenulepingust

xxxx tulenev põhivõlgnevus 1 499,99 eurot, intress 134,32 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 635,73 eurot.

5. Mõista kostjalt T. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so kokku 7 760,61 eurot (=3 809,63+2

450,99+ 1 499,99) eurolt alates 26.10.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.

6. Mõista kostjalt T. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja sissenõudmiskulud 30,00

eurot.

7. Mõista kostjalt T. T.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskuluna kokku

summas 840,00 eurot (riigilõiv).

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Jätta menetluskulud T. T. kanda.

10. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

11. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. B2 Impact OÜ esitas 25.10.2024 Harju Maakohtule hagi T. T. vastu võla nõudes. Kohus

võttis hagi menetlusse 05.12.2024. B2 Impact OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid

19.08.2021 kostja ja S AS (ka laenuandja) laenulepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimuste

kohaselt lepiti kokku intressimääras 18,900 % aastas, krediidikulukuse määras 21,350 %

aastas, krediidi kogukuluga 7 879,13 eurot ning lepingutasus 35,00 eurot. Laenulepingu

eritingimustes leppisid pooled kokku, et laenusumma arvelt lõpetatakse panga ja

laenusaaja vahel sõlmitud lepingud nr xxxx ja xxxx. Laen summas 5 000,00 eurot, on

vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kantud kliendiga kokkulepitule lepingu

põhitingimustes märgitud arvelduskontole xxxx ilma laenusaaja täiendava korralduseta

19.08.2021. Laenusumma tagasimaksmine toimub annuiteetgraafiku alusel. Tasumisele

kuulub: 59 igakuist laenusumma ja/või intressimakse tagasimakset, iga perioodilise

makse suurus on 136,76 eurot. Krediidivõtja poolt on lepingu katteks tagasimakseid

tehtud kokku summas 1 750,25 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1190,25

eurot, intressi katteks 525 eurot ja lepingu tasu katteks 35 eurot. Kuna kostja rikkus

lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha

maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes viivitusse

vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 10.04.2022 ning täielikult

10.05.2022, 10.06.2022 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 04.07.2022

teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 21.07.2022. 02.08.2022 seisuga tasus kostja 64,36

eurot, millest põhiosa katteks arvestas krediidiandja 63,17 eurot ja viiviste katteks 1,19

eurot. Seega ütles krediidiandja laenulepingu 02.08.2022 üles. Kostjat on tema ja

krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud

16.05.2023 teatisega. xxxx põhiosa arvutuskäik. Kostja sai krediiti summas 5000 eurot,

tegi tagasimaksed perioodil 18.08.2021-17.04.2023 kokku summas 1190,37 põhiosa

katteks. 5000-1 190,37 eurot = 3 809,63 eurot lepingust tulenevalt on kostja poolt

tasumata, mida palub hageja kostjalt välja mõista põhiosa nõudena.

04.07.2018 sõlmisid kostja ja S AS eraisiku püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu

xxxx, krediidilimiidile 1100 eurot. 10.06.2021 allkirjastati krediidisaajaga leping xxxx

suurendatud krediidilimiidile summas 2 300 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti

kokku intressimääras 19,000 % aastas, krediidikulukuse esialgses määras 22,530 %

aastas, toimivas krediidilimiidis 2300 eurot ja ostu7-või sularaha väljamakse limiidis 3

000 eurot, krediidi kogukuluga 2 998,81 eurot. Krediidiandja edastas kostjale teatise

lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse, millega

teavitas kostjat võlgnevusest ja andis tähtaega võlgnevuse tasumiseks kuni 21.07.2022.

02.08.2022 seisuga kostjal on tasumata põhiosa summa 2300 eurot. Krediidilimiit

vastavalt lepingule 2300 eurot, mis suurenes lisandunud intressi võrra ehk 150,99 euro

võrra. Kuna kostja jäi kohustuslike püsimaksetega võlgu, siis ütles krediidiandja lepingu

üles. Arvelduskrediidi- ja krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemisel võla tõttu

muutub tehnilisel põhjusel lepingu number, seega numbriks tuleb lugeda xxxx. xxxx

põhiosa arvutuskäik. Kostja sai kasutusse 2 300 eurot. Lepingust tulenevalt põhiosa

kasutamise limiit on suurenenud 150,99 euro võrra laenu tagasi maksmata jätmise tõttu ja

sellest tulenevalt on hageja nõue 2 450,99 eurot.

20.06.2019 sõlmisid kostja ja S AS arvelduslaenulepingu xxxx summale 1750 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku fikseeritud intressimääras 19,000 % aastas,

krediidikulukuse esialgses määras 22,160 % aastas, krediidi kogukuluga 2 801,19 eurot

ning lepingutasus 35,00 eurot. Kuna kostja jäi kohustuslike püsimaksetega võlgu, siis

ütles krediidiandja lepingu üles. Alates 15.03.2021 kostja jäi võlgnevusse.

Arvelduskrediidi- ja krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemisel võla tõttu muutub

tehnilisel põhjusel lepingu number, seega numbriks tuleb lugeda xxxx. xxxx põhiosa

arvutuskäik. Kostja sai lepingu alusel kasutusse arvelduslaenu 1499,99 eurot. Lepingu

ülesütlemise hetkel oli kostja võlgnevus summas 1 799,99 eurot. Pärast lepingu

ülesütlemist on teinud kostja osaliselt tagasimakse kokku summas 250 eurot. Sellest

tulenevalt on hageja nõue 1 799,99-250 = 1 499,99 eurot.

3. Harju Maakohtu 05.12.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. Kohus on 05.12.2024 määruse ja hagimaterjalid kostjale 10.12.2024 KÄPO-s kätte

toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 31.12.2024. Kostjad ei ole kohtule

tähtaegselt vastust esitanud.

5. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades

õiguslikult põhjendatud. Kohus kontrollis nõude rahuldamise eeldusi – kas lepingu saab

sõlmituks lugeda, kas tarbijakrediidileping oli nõutud vormis ja sisaldas kõiki nõutud

andmeid, kas krediit oli tarbija kasutusse antud, kas krediidi kulukuse määr lepingus oli

väljendatud õigesti ega ületanud maksimaalset määra ning kas krediidiandja järgis krediidi

andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi

rahuldamata jätmiseks.

Menetluskulud

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

9. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 840 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel

kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 12 500 euro suuruse

hagihinna korral tasumisele 840 eurot. Tasutud riigilõiv 840 eurot on põhjendatud ja

vajalik menetluskulu.

10. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik