2-22-18628/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-18628

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi V S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

22 412,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), asukoht

Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: K R, e-post: xxx

Kostja: V S (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: I R, e-post: xxx

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks (PPA määrus

kriminaalasjas nr xxx).

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust

nr xxx tulenev võlgnevus kokku 19 236,67 eurot (millest põhiosa 16 717,23 eurot,

intress 1 044,56 eurot ja viivis 1 474,88 eurot).

4. Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (16 717,23 eurot) 19%

aastas alates 12.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

5. Jätta kõik menetluskulud V S kanda.

6. Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks menetluskuludena välja 1 260 eurot.

7. Mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas kohtule hagi, milles hageja palub kohtul:



mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku

19 236,67 eurot, millest põhiosa 16 717,23 eurot, intress 1 044,56 eurot ja viivis 1 474,88

eurot;



mõista V Slt Swedbank AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt (16 717,56 eurot) 19% aastas

alates 12.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.02.2021 laenulepingu nr xxx (edaspidi leping),

mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 20 000 eurot intressimääraga 8,9% aastas

ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.02.2026.

3. Lepingule sõlmiti lisad 06.04.2021 ja 08.07.2021. Viimati sõlmitud lisa kohaselt oli

kasutuses olev laenusumma 19 348,69 eurot intressimääraga 19% aastas ning laenusumma

tagastamise lõpptähtpäevaga 09.02.2026.

4. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma

arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1).

5. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest

aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi

maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja kohustus tagama,

et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa (tüüptingimuste p 5.3).

6. Kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevat laenusumma tagasimaksmise ja intressi

tasumise kohustust, mistõttu tekkis kostjal hageja ees võlgnevus.

7. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus

alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast

päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja

hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas.

Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist

lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 19% aastas.

8. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust

tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli

täielikult või osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega

tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist

(tüüptingimuste p 11.1.1.).

9. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed

maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 13.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise teatise,

milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse

tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise

korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks.

10. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt

täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 01.07.2022, mille

tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.

11. Kostja lepingust tulenev võlgnevus on kokku 19 236,67 eurot, millest põhiosa 16 717,23

eurot, intress 1 044,56 eurot ja viivis 1 474,88 eurot.

12. Põhivõlgnevus tekkis alates 09.04.2022 ning lepingu ülesütlemise ajaks oli põhivõlgnevus

745,26 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu tagastamata

laenujääk 16 467,54 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus seega 17 212,80

eurot, millest kostja tasus 07.12.2022 495,57 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus

hagiavalduse esitamise seisuga 16 717,23 eurot. Täiendavalt nõuab hageja intresside ja

viiviste tasumist.

Kostja vastuväited hagile

13. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

14. Kostja ei ole hagejalt laenu võtnud. Kostja andmeid on kasutanud ära kolmandad isikud (I.

K, S-E. H ja R. P). Antud laenulepingu osas on algatatud kriminaalmenetlus (kiminaalasja

nr xxx, menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo raskete

kuritegude talituse vanemuurija O O). Kostja on antud kriminaalasjas algselt ülekuulatud

tunnistajana, kuid 27.02.2023 esitati kostjale kahtlustus varalise kahju tekitamises tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega Swedbank AS-ile (KarS § 209 lg 2 p 1

ja 4 järgi). Kostja kriminaalasjas süüd ei tunnista.

15. Swedbank AS on esitanud hagiavalduse ka kriminaalmenetluse raames. Kriminaalasjas

esitatud hagist nähtub, et nõue on esitatud solidaarselt I K, S-E H ja V S vastu. Kostja ID-

kaardi andmeid on kasutanud I K ja S-E H. Kostja ei ole nendele isikutele nõusolekut

andnud enda ID-kaardi kasutamiseks. Kostja lepinguline esindaja on palunud kriminaalasjas

võimalust tutvuda I K, S- E H ja kostja ütlustega, mis on need isikud andnud Swedbank AS-

ilt võetud laenuga seoses. Kriminaalasja menetleja sellele taotlusele vastanud ei ole.

Taotluste lahendamine

16. Kohus uuendas käesolevas asjas 19.11.2024 määrusega asjas menetluse ja kohustas hagejat

esitama kohtule teavet vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hiljemalt

05.12.2024.

17. Kostja esitas 04.12.2024 taotluse nõuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

kriminaalbüroo raskete kuritegude talituselt välja 16.02.2023 Swedbank AS-i kannatanuks

tunnistamise määrus kriminaalasjas nr xxx. Selle tõendiga soovis ta tõendada, et laenu

saamiseks esitas kostja koos teiste isikutega hagejale võltsitud xxx konto nr xxx väljavõtte

ajavahemikust 01.07.2020.a. kuni 16.02.2021.a. eesmärgiga võtta kostja nimelt laenu, mida

ei kavatsenud tagasi maksta. Hageja soovib tõendada, et esineb VÕS § 4034 lg 7 kolmandas

lauses sätestatud olukord ning vastutustundliku laenamise põhimõtet ei tule käesolevas asjas

kohaldada.

18. 16.12.2024 esitas kostja taotluse osas omapoolse seisukoha, milles vaidles tõendite

kogumisele vastu. Ta märkis, et vaidlusalusel ametlike kinnitusteta xxx väljavõttel on kostja

nimi kirjutatud ebaõigesti (V) ja ta ei ole ka kunagi olnud selle panga klient. Kostja on

seisukohal, et seega on hageja jätnud esitatud andmed kontrollimata ja väljastanud laenu

võltsitud dokumentide alusel.

19. Kohus jätab hageja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. Kostja

16.12.2024 seisukohast nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et laen on väljastatud võltsitud

kostja ID-kaarti kasutades võltsitud dokumentide alusel. Seega ei vaja antud asjaolud

tõendamist – kostja on need omaks võtnud. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et pangal oleks

pidanud tekkima võltsituse kahtlus ainuüksi isiku eesnime ebaõigest kirjapildist pangakonto

väljavõttel või sellest, et väljavõttel puudus panga kinnitus. Kohtule jääb ka arusaamatuks,

millist kinnitust kostja silmas peab. Tegu oli xxx panga väljavõttega, mis ei saaks kanda

eesti digiallkirja ning pangakonto väljavõtte õigusust kinnitas kostja (või tema ID-kaarti

kasutanud isik) taotluse esitamisel kostja ID-kaarti kasutades.

20. Kohus märgib täiendavalt, et käesolevas asjas antav tsiviilõiguslik hinnang asjaoludele ei

sõltu kriminaalmenetluslikust hinnangust. Kohtul on võimalik käesolevas asjas tuvastada

lepingu olemasolu või puudumine poolte vahel ja asi lahendada. Asja lahendus ei sõltu

kriminaalasja tulemustest ega selles antavatest hinnangutest.

Kohtuotsuse põhjendused

Lepingu sõlmimine

21. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab VÕS § 401 lg-s 1 reguleeritud krediidilepingu

tunnustele - krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Samuti vastab

see VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingu mõistele, mille kohaselt kohustub

laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või

asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või

tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

22. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Hageja on krediidiandja, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalusele laenusuhtele kohaldada

tarbijakrediidi sätteid. Kuivõrd pooled ei vaidle, et laen on väljastatud võltsitud

dokumentide alusel, esineb VÕS § 4034 lg 7 kolmandas lauses sätestatud olukord ning

vastutustundliku laenamise põhimõtet ei tule käesolevas asjas kohaldada.

23. Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks võiks kuuluda rahuldamisele

VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on

kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole

kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Intressi nõudmiseks annab aluse VÕS

§ 94 lg 1 ja viivise nõudmiseks VÕS § 113 lg 1.

24. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt lepingut hagejaga ei sõlminud mitte tema, vaid

tema ID-kaarti ära kasutades kolmandad isikud (I K ja S-E H). Kohus on kostjale enda

19.09.2023 määruses/e-kirjas (tlk 60) selgitanud, et kostja esitatud vastuväited on

umbmäärased ja üldsõnalised. Esitatust ei nähtu, kes ja mil moel allkirjastas kostja nimel

laenulepingu. Täiendavalt selgitas kohus, et asjas esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti

laenuleping ja selle lisad digitaalselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud (otsus nr 2-

16-124450, p 22), et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-

koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-

koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades

tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik

tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta,

tema tahte vastaselt.

25. Kohus määras kostjale tähtaja tuua selgelt välja kõik enda vastuväited ja lepingu sõlmimise

asjaolud – kes, mil moel allkirjastas laenulepingu, kuidas said kostja ID-kaart ja koodid

väidetavalt kolmandate isikute kätte jms. Kohus selgitas, et kõiki enda väiteid tuleb

tõendada ja tõendid tuleb esitada sedavõrd varakult kui menetlusseisund seda võimaldab.

Kostja selliseid tõendeid ega isegi põhistusi ei esitanud. Seega ei ole käesolevas menetluses

esitatud selgeid väiteid ega tõendeid, et leping ja selle lisad sõlmiti kostja ID-kaarti ja PIN-

koode kasutades kolmandate isikute poolt ega seda, et kostja ID-kaart ja PIN-koodid oleksid

läinud kolmandate isikute valdusse tema tahte vastaselt. Seega tuleb ülal viidatud Riigikohtu

praktika kohaselt eeldada, et tahteavalduse lepingu sõlmimiseks andis isik, kellele on ID-

kaart ja PIN-koodid väljastatud, st kostja.

Põhinõue

26. Kostja ei ole esitanud vastuväited, et ta oleks lepingut täitnud ja et sissenõudjal ei oleks

olnud õigust lepingut üles öelda. Samuti ei ole ta esitanud vastuväiteid ülesütlemisavalduse

kättesaamisele. Järelikult oli ülesütlemine kehtiv.

27. Hagi kohaselt tekkis põhivõlgnevus alates 09.04.2022 ning lepingu ülesütlemise ajaks oli

põhivõlgnevus 745,26 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka

kogu tagastamata laenujääk 16 467,54 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus

seega 17 212,80 eurot.

28. Hageja väidete kohaselt tasus kostja 07.12.2022 495,57 eurot ning seega on põhivõlgnevus

hagiavalduse esitamise seisuga 16 717,23 eurot. Kostja ei ole nendele väidetele vastu

vaielnud. Kohus rahuldab hagi põhinõudes selles summas.

Intressid

29. Pooled on lepingus kokku leppinud intressi määras 19 % aastas. Hageja tugineb hagis

intressivõlgnevuse osas poolte vahel kokku lepitud maksegraafikule (tlk 31). Hageja väidete

kohaselt on tasumata intress perioodi eest aprill kuni juuli 2022 ja kokku on tasumata intresside

summa vastavalt poolte vahelisele maksegraafikule ja hageja arvutustele 1 044,56 eurot. Kohus

kontrollis hageja arvutusi ja veendus, et arvestus on korrektne. Kostja ei ole neile väidetele vastu

vaielnud. Kohus rahuldab hagi intressinõude osas.

Viivised

30. Hageja nõuab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Pooled on

omavahelistes lepingutes (tlk 7, 13 ja 24 pöördel) kokku leppinud, et hagejal on õigus alustada

viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates

hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne

viivisemäär lepingu kehtivuse ajal on EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas (tlk 36).

Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda kostjalt viivist lepingujärgses

intressimääras, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 19% aastas.

31. Hageja on viivisearvestuse esitanud hagis (tlk 3). Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viiviste tasumist kogusummas 1 474,88 eurot. . Kohus kontrollis hageja arvutusi ja

veendus, et arvestus on korrektne. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele ega viivisenõudele vastu

vaielnud. Kohus rahuldab nõude. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist.

Kostja ei ole hageja viivisearvestusele ega viivisenõudele vastu vaielnud. Kohus rahuldab nõude

ja mõistab välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt poolte vahel kokkulepitud määras

(19% aastas).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

33. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas

koos hagiga kohtule enda menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 1260 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu kandmine hageja poolt

on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 1260 eurot.

34. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik