2-22-135199/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-135199

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-22-135199

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.01.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (endine AS) hagi A. Š.

vastu 7885,53 EUR nõudes

Tsiviilasja hind

9101,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar

Kostja: A. Š. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Istungil 08.10.2024, edasi kirjalik menetlus kohtu määramisel

(TsMS § 404 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood 10625474) hagi

kostja, A. Š.-i (isikukood XXX) vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2726,90 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 1660,68 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (2726,90 eurot)

tasumata osalt 0,06% päevas alates 10.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta maakohtu menetluskulud 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja

kanda.

6. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise

suurusena 1936,60 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 794,01 eurot.

8. Kohustada kostjat tasuma punktis 7 väljamõistetud menetluskulude hüvitise

tasumata osalt hagejale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

Tsiviilasi nr 2-22-135199

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 13.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

kostjalt 7885,53 euro saamiseks. Kohus tegi 16.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 09.11.2022 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8158,30 eurot,

millest laenu põhiosa on 4306,57 eurot, intress 3200,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

651,15 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise määraga 0,06%

päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat

laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis

tuleneb laenulepingust, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust

rikastumisest tuleneva nõude summas 2726,90 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

alates 01.04.2022 kuni võlgnevuse 2726,90 euro tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.

08.12.2022 hagiavalduse (täiendatud 10.02.2023 ja 10.03.2023) kohaselt C AS

(esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid Interneti vahendusel 18.12.2017 lepingu. Lepingu

sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit 5000 eurot ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale

võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ulatuses. Kostja on taotlenud laenu kümme korda ja

esialgne võlausaldaja on kandnud kostjale kümme laenumakset, kokku 4995 eurot:

22.12.2017 – 340 eurot, 26.02.2018 – 150 eurot, 04.06.2018 – 230 eurot, 23.07.2018 – 425

eurot, 07.08.2018 – 500 eurot, 25.09.2018 –1150 eurot, 23.10.2018 – 300 eurot, 26.11.2018 –

650 eurot, 13.12.2018 – 1050 eurot, 22.02.2019 – 200 eurot. Viimase laenuosamakse taotluse

esitas kostja 22.02.2019 ja esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse 22.02.2019, misjärel

jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 4567,57 eurot. Kostja esitas laenutaotluse antud summa

kasutamiseks 1080 päevaks ehk kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 30.03.2022.

Kostja isik on tuvastatud peale laenulepingu sõlmimist ja esimese laenutaotluse esitamist AS

Eesti Posti postkontoris kostja dokumendi alusel. Peale kostjale laenude ülekandmist saadeti

esialgse võlausaldaja poolt kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse

tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste

Tsiviilasi nr 2-22-135199

maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust. Kostja ei tasunud

esialgsele võlausaldajale laenu tagasi vastavalt kokkuleppele, mistõttu esialgne võlausaldaja

loovutas nõude kostja vastu hagejale. Poolte kokkuleppe kohaselt oli aastane intressimäär

45,30% ja krediidikulukuse määr 55,99%.

4.

07.11.2023 esitas hageja kohtu nõudel ümberarvestuse. Kostja arveldusarvele on

kantud 4995 eurot ning arvestades kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhisumma

katteks on tagastamata laenu jääk 2726,90 eurot. Lisaks märkis hageja, et alternatiivse nõude

rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivise määraga 0,06% päevas perioodi eest 01.04.2022-08.12.2022 summas

412,31 eurot ning edasiulatuva viivise määraga 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.

6. Hageja on esitanud kostja vastu lepingust tuleneva nõude ja alternatiivselt alusetust

rikastumisest tuleneva nõude.

7. Kohus hindab esmalt laenulepingust tulenevat nõuet. Hageja on esitanud raha

saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS

§ 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning 18.12.2017. a kliendilepingu alusel.

Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse

sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

8. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.12.2017. a

kliendilepingu, mille järgi avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ning esialgne

võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi

ulatuses. Selle tõendamiseks on esitanud hageja kliendilepingu koopia (dtl 42-52), kust

nähtuvad poolte andmed, lepingu kuupäev, kuid nimetatud leping allkirjastatud pole. Hageja

on esitanud ka faili, millega on hageja soovinud tõendada lepingu tingimustega nõustumist

(dtl 53), kuid kohtul ei ole võimalik selle alusel eeltoodut tuvastada, kuna seal on üksnes

veebiaadress ja kuupäevad, kellaajad. Ilmselt on tegemist väljavõttega esialgse võlausaldaja

süsteemist, kuid süsteemivälisel isikul ei ole võimalik sellest järeldust teha, et isik on

tingimustega nõustunud. Iseenesest on hageja tõendanud, et kostja isik on esialgse laenuandja

poolt 21.12.2017 tuvastatud Eesti Posti kaudu, kuna on esitatud kostja poolt allkirjastatud

ankeet, kuhu on lisatud ka tema dokumendi koopia (dtl 87-88), kuid üksnes tuvastamise

faktist ei saa lugeda, et isik on andnud kohustuste võtmiseks nõusoleku kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus

kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1), sh

peab tahteavaldus sisaldama VÕS § 404 lg-s 2 sisalduvaid andmeid. VÕS § 408 lg 2 kohaselt,

VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on iseenesest

tõendanud, et kostjale on krediidiandja poolt üle kantud perioodil 22.12.2017 – 22.02.2019

summasid 10 korda kokku 4995 eurot: 1) 22.12.2017 summas 340 eurot; 2) 26.02.2018

summas 150 eurot; 3) 04.06.2018 summas 230 eurot; 4) 23.07.2018 summas 425 eurot; 5)

07.08.2018 summas 500 eurot; 6) 25.09.2018.a summas 1150 eurot; 7) 23.10.2018 summas

300 eurot; 8) 26.11.2018 summas 650 eurot; 9) 13.12.2018 summas 1050 eurot; 10)

Tsiviilasi nr 2-22-135199

22.02.2019 summas 200 eurot (dtl 54-63). Hageja on ka tõendanud, et kostjale on koostatud ja

saadetud arved ja tarbijakrediidi infolehed väljastatud summade ja VÕS § 404 lg 2 andmete

osas (dtl 183-257; dtl 67-68). Seega saab kohus tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping.

9. Hageja tõi välja, et kostja esitas 22.02.2019 laenutaotluse 4567,57 euro kasutamiseks

ja peale 22.02.2019 laenuosa ülekandmist 22.02.2019 kostja arveldusarvele jäi kostja

laenupõhisummaks 4567,57 eurot (see nähtub ka viimasena kostjale edastatud tarbijakrediidi

standardinfo teabelehest, dtl 257). Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu

tüüpi ning sellest tulenevaid täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja

kutsetegevuses tegutseva krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidi

kulukuse määr oli 22.02.2019. a taotluse alusel 55,99%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi

kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse

määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062

lg 1) ning on kehtiv.

10. Kostja kohustus eeltoodud laenulepingu alusel saadud laenu tagastama. Hageja on

selgitanud, et kohustus kostja 4567,57 eurot tagastama C AS-le 36 kuulise laenuperioodi

jooksul 36 kuumaksega, mis nähtub ka viimasena saadetud tabrijakrediidi infolehest (dtl 81-

86). Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud

kostjale esitatud arves (dtl 255-256). Hageja on märkinud, et kostja on põhivõlgnevuse

tagasimaksena tasunud hageja enda arvutustel 261 eurot, kuid kui kõiki tagasimakseid

arvestada põhisumma katteks, on hageja välja toonud, et võlgnevus on 2726,90 eurot. Hageja

on ka välja toonud, et pärast lepingu lõppemist ei ole teinud kostja ühtegi tagasimakset

põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd väljastatud laen oli 4567,57 eurot, on kogu põhivõla

tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohustus ei ole eelduslikult vabandatav.

Täpne põhinõude suurus sõltub sellest, kas on järgitud vastutustundlikku laenamise

põhimõtet, mida kohus kontrollib järgnevalt.

11. Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi.

Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel

tekkinud vaidluste lahendamisel kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm

24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

12. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13), st hageja peab kohtu ette tooma nii konkreetsed faktid kui ka tõendid,

mis muudavad kohtu jaoks usutavaks väidetu.

13. Kohus selgitas 10.01.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

Tsiviilasi nr 2-22-135199

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 95). Kohus palus seda hagejal

täiendavalt selgitada ka kohtu saadetud 28.02.2023. a kirjas (dtl 165) ning samuti andis kohus

kohtuistungil hagejale võimaluse esitada kohtule täiendavaid seisukohti vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas (dtl 561).

14. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha nii

10.02.2023. a hagiavalduse täienduses (dtl 108-111), 10.03.2023. a vastuses kohtunõudele (dtl

180-182), 07.11.2023 seisukohas (dtl 354-363) kui ka 21.10.2024 seisukohas (dtl 564-574).

15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe, VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Krediidiandja võib

tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused

täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel (KAVS § 49 lg 4). See veendumus ei saa olla

kujundatud valikuliselt selekteeritud andmetest või andmete kontrollimata jätmise tõttu. Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

Tsiviilasi nr 2-22-135199

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet märgitud vastuolu osas.

17. Hageja märkis, et krediidiandja on arvestanud kostja poolt ankeedis märgitud andmeid

(dtl 147 jj), mh seda, et tal on kehtiv töökoht keevitajana M OÜ-s, ta on antud ettevõttes

läbinud katseaja, ta soovib laenu kasutada sünnipäeva pidamiseks, tema igakuine

netosissetulek on töötasu näol 1300 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on

400 eurot kehtivate laenumaksete näol ja samuti igakuised kulutused söögile ja

majapidamisele on kokku 200 eurot, ehk kokku kõik kulutused kokku 600 eurot. Samuti on

kostja täidetud küsimustikus kinnitanud, et tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud

maksed ja talle ei ole viimase kahe kuu jooksul keeldutud laenu andmast. Samuti on kostja

täidetud küsimustiku neljandas punktis kinnitanud: (a) kostja majanduslik olukord võimaldab

lepingut nõuetekohaselt täita; (b) kostjal ei esine sõltuvussuhet, mis sunniks laenuvõtjat laenu

võtma; (c) kostja kasutab laenu ainult tarbimiseks, mitte erakorralise olukorra või vajaduste

rahuldamiseks; (d) kostja on teadlik ning vajadusel konsulteerinud finantsnõustajaga laenu

võtmisega kaasnevatest kohustustest, mis võivad negatiivselt mõjutada laenuvõtja

majanduslikku olukorda; (e) kostja on teadlik, et krediidiasutuste tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr võib olla väiksem laenuandjalt võetava laenu krediidi kulukuse määrast, kuid

laenuvõtja soovib siiski vabatahtlikult võtta laenu laenuandjalt; (f) küsitluskulu on laenuvõtja

hinnangul mõistlik ja vastab turutingimustele; (g) laenuandja ei ole sundinud laenuvõtjat

laenu võtma ning on minu soovil selgitanud lepingu sõlmimisega kaasnevaid kohustusi ja

vastanud kõigile minu küsimustele seoses lepinguga; (h) kostja ei pea lepingu tingimusi enda

jaoks äärmiselt ebasoodsaks; (i) kostja on esitanud laenuandjale kogu tõese teabe enda

majandusliku seisukorra ning laenu kasutamise eesmärkide kohta; (j) kostja omab piisavaid

sissetulekuid ja sääste, mis võimaldavad tal töökoha kaotamisel lepingut täita; (k) laenuvõtja

teavitab küsimustikus nimetatud asjaolude muutumisel laenuandjat 5 tööpäeva jooksul

muutuse toimumisest; (l) küsimustikus nimetatud asjaolud ei ole muutunud, välja arvatud

krediidikohustuste vähenemine. Eelnimetatud tõendamiseks on hageja esitanud ka tõendi (dtl

147-150 ja al dtl 536), kust nähtub eeltoodu, v.a et elukoha tüübina on märgitud

„vanemate/tuttavate juures“, mitte vanemate juures ning hageja viidatud arvud töötasu,

väljaminekute kehtivate finantskohustuste ja majapidamiskulude suuruse osas.

18. Hageja on lisaks toonud välja, et krediidiandja tegi kostjaga ka kõne, millega

kontrolliti kostja sissetulekute ja väljaminekute andmeid ja kus kostja kinnitas nii oma

sissetulekuid kui ka väljaminekuid (esitatud venekeelne salvestus). Hageja esitas ka

eestikeelse väljavõtte (dtl 577 jj), kus on kinnitatud põhilist informatsiooni (töökoht, laenu

võtmise eesmärk, sissetulek, kulud). Täiendavat või täpsustavat informatsiooni eestikeelsest

kõnestenogrammist ei nähtu. Isikult samade andmete üleküsimine ei oma täiendavat tähendust

andmete küsimisele. Kui isiku esitatud andmed on vastuolulised, on asjakohane üleküsimine.

Käesoleval juhul on küsimus aga selles, kas krediidiandja kontrollis kostja esitatut üle ka

objektiivsetest andmekogudest ja pangakonto väljavõttest. Hageja on ise kinnitanud, et kõnes

kostjale küsiti üle üksnes kostja enda poolt küsimustikus märgitud andmed. Seega ei anna see

asja lahendamisele tõendina väärtust juurde.

19. Iseenesest on kohtu hinnangul krediidiandja piisavalt kontrollinud maksehäirete

olemasolu (dtl 144) ja avalike teadaannete olemasolu (dtl 146) ning õigesti järeldanud, et

nimetatu krediidivõimelisust ei mõjutanud.

Tsiviilasi nr 2-22-135199

20. Seega on krediidiandja iseenesest küsinud andmeid tarbijalt ja teinud päringu

maksehäirete ja avalike teadaannete kohta. Kui selleks, et järeldada, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on täidetud, peab krediidiandja olema täitnud kõik tingimused, kogunud

ja hinnanud ja kontrollinud kõike teavet. Isegi kui üks KAVS § 49 lg-s 1 märgitud näitaja on

jäänud piisavalt arvestamata, ei saa kohus järeldada vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmist. Muuhulgas tuleb selleks küsida ka tarbijalt tema pangakonto väljavõtte, mis on üks

objektiivne allikas, mille alusel kontrollida esitatud andmete tõelevastavust. Krediidiandja on

käesoleval juhul küsinud tarbijalt konto väljavõtteid (perioodide 18.06.2017-18.12.2017 (dtl

370-508), 01.06.2018-13.12.2018 (dtl 511-532) osas) ning teinud nende pealt ka analüüsi (dtl

509-510), kuid seda üksnes sissetuleku ja laenukohustuste osas. Ei nähtu, et konto väljavõtte

vm teabe põhjal oleks kontrollitud ja analüüsitud kostja igakuist majapidamiskulude suurust,

s.o igakuiseid vältimatuid püsikulutusi toidule, eluasemele, sidele, transpordile jms.

21. Hageja on selgitanud, et krediidiandja on arvestanud kostja poolt märgitud

majapidamiskuludega 200 eurot. Hoolimata sellest, on krediidiandjal lisaks teabe kogumisele

tarbijalt endalt kohustus ka kontrollida nimetatud teavet. Krediidiandjal oli ka see võimalus,

kuna pangakonto väljavõtted tarbija poolt esitati ja sealt nähtuvad igakuised püsikulud

erinevate igakuiste majapidamiskulude osas, sh sidele (Elisa Eesti), transpordile (Circle K,

Alexela, Olerex, Neste), hasartmängudele (Eesti Loto), toidupoodidele (Rimi, Grossi, Selver,

Maxima, Konsum), alkoholile (Araxes, Lime, Regalia), kindlustuseks (Xxxx

kindlustusmakse, kaardikasko), ülekanded sugulasele/hõimlasele T. Š.-i ja ka igakuised

sularaha väljavõtmised.

22. Kohus on kohtuistungil palunud hagejal täpsustada ja esitada kohtule kostja konto

väljavõtte analüüs majapidamiskulude osas kululiikide kaupa (dtl 559) ning andnud mõista, et

tabelitest (dtl 509-510), kus majapidamiskuludeks on märgitud kostja enda poolt välja toodud

majapidamiskulude suurus, ei saa järeldada analüüsi ega kontrollnõuete täitmist. Kohtu

määratud tähtaja jooksul ei ole hageja kohtule vastavat analüüsi esitanud. Hageja on küll

märkinud, et elamiskulude puudumise info kontrolliti üle kostja kontoväljavõtte põhjal (dtl

566) ning et kostjal puudusid kulutused elukohale nagu küte, vesi, elekter, kommunaalkulud,

üüritasu ja varakindlustusmaksed (dtl 569), kuid nii suurtes summades sularaha

väljamõistmised peaksid andma alust arvata, et nende kannetega võidakse tasuda elukoha

ja/või ülalpidamise kulusid või muid igakuiseid püsikulusid. Viimasest pangakonto

väljavõttest nähtub, et juunis on võetud välja sularaha 620 eurot, juulis 1430 eurot, augustis

490 eurot, septembris 1215 eurot, oktoobris 245 eurot ja novembris 960 eurot, s.o keskmiselt

743 eurot kuus. Nii suurtes summades sularaha väljavõtmine peaks tekitama kahtlust, millele

see kulub. Seda aga üle küsitud isikult ei ole.

23. Samuti nähtuvad peaaegu igakuiselt ülekanded sama perekonnanimega isikule, T. Š.-

ile kokku 6 kuu jooksul summas 876 eurot (19.07.2018 250 eurot, 14.08.2018 26 eurot,

26.09.2018 600 eurot) ehk mis 6 kuu keskmise igakuise kuluna teeb 146 eurot, mis võib

samuti olla kas elamiskulud või ülalpidamine.

24. Krediidiandja esindaja on märkinud, et kogutud tõendite põhjal koostas krediidiandja

kostja krediidivõimelisuse kohta analüüsi, mille tulemusena krediidiandja selgitas välja, et

kostja 6 kuu keskmine sissetulek oli 1804,39 eurot ja 6 kuu keskmised finantskohustused olid

647,82 eurot, kuid esitatud analüüsitabelist ei nähtu, et oleks arvestatud juunikuu kohustusi

ning detsembrit on arvestatud poolikuna (nt detsembri osas on arvestatud üksnes I AS osalise

Tsiviilasi nr 2-22-135199

kohustusega), kuigi pangakonto väljavõttest nähtub, et juunis oli isikul samuti u 665 euro

ulatuses laenukohustusi. Pangakonto väljavõtte on olemas terve juuni osas, aga detsembrikuu

osas poolikult, mistõttu oleks krediidiandja pidanud arvestama juuni-novembri andmetega.

Konto väljavõttest nähtu, et keskmiselt oli perioodil juuni – november 2018 isikul

finantskohustusi igakuiselt 775,90 eurot:

Finantskohustused

(EUR)

JUUNI

JUULI

AUG

SEPT

OKT

NOV

Intress: xxxx

77,5

77,5

77,5

77,5

Põhiosa: xxxx

53,76

55,86

54,69

55,31

57,06

44,21

Intress: xxxx

46,5

44,4

45,57

44,95

43,2

44,02

Põhiosa: xxxx

27,15

29,09

28,39

28,7

30,59

29,94

Intress: xxxx

41,54

39,6

40,3

39,99

38,1

38,75

Xxxx

67,91

67,91

67,91

67,91

67,91

67,91

I xxxx

113,63

113,63

113,63

113,63

113,63

113,63

I xxxx

35,95

35,98

I xxxx

61,05

Xxxx

72,3

72,3

72,3

72,3

72,3

72,3

Xxxx

104,6

103,7

194,77

158,39

156,5

158,47

Xxxx

51,29

51,29

19,01

100,93

133,77

300,32

717,18

713,78

775,07

856,56

849,06

743,76

Keskmine: 775,90

25. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegelikult kontrollitud piisava põhjalikkusega KAVS § 49

lg 1 p-des 2 ja 4 toodud näitajaid. Seega ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et

laenuandja on üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime

kontrollimisel. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse

hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa tarbija

pangakontolt nähtuvatest väljaminekutest saab pidada laenutaotleja püsikulutusteks.

Samasugune analüüs puudub ka 2017. a pangakonto väljavõtte alusel. Kui sedastada, et

üksnes isikult andmete küsimine ja pangakonto väljavõtte küsimine on piisav ning andmeid

pangakonto väljavõtte alusel reaalselt kontrollima ei pea, siis muutuks VÕS § 4034 lg 1 p 2 ja

VÕS § 4034 lg 4, KAVS § 50 lg-d 3-4 sisutühjaks.

26. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul leida, et krediidiandja

oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei

kontrollinud krediidiandja teavet kostja regulaarsete majapidamiskulude kohta, kuigi

krediidiandja käsutuses oli selleks kostja pangakonto väljavõte. Krediidiandja pole korrektselt

tuvastanud ka tegelikku finantskohustuste suurust.

27. Täiendavalt ei nähtu asjaolusid ega tõendeid, kuidas on kontrollitud, et isikul

puuduvad ülalpeetavad. Krediidiandja oleks saanud nt paluda esitada Rahvastikuregistri

väljavõtte isikul endal. Hageja on märkinud, et seda et kostjal oleksid ülalpeetavad ei

näidanud ka kostja kontoväljavõte, sest kostjal puudusid kulutused lasteasutustele ja kulutused

laste kauplustes jne (dtl 566). Kohtu hinnangul oleks krediidiandjal pidanud tekkima ka

kahtlus konto väljavõttes sissetuleku kande alusel, millega on Sotsiaalkindlustusamet iga kuu

kandnud üle sotsiaaltoetuse A. S. eest. Krediidiandja on sotsiaaltoetuse arvestanud analüüsist

nähtuvalt isiku sissetulekuks, kuid samas arvestamata, et isikul võib olla ülalpeetav.

Tsiviilasi nr 2-22-135199

28. Samuti ei kõrvalda vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise puuduseid see, kui

isik varasematest lepingutest tulenevaid kohustusi on täitnud. Krediidiandja töötaja

kinnitused, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on täidetud (dtl 152 ja dtl 264-265), ei

oma ka tõendina asja lahendamisel tähendust, st kohtul on vaja objektiivseid tõendeid, mille

alusel saaks kohus järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet täideti. Isiku

tunnistajana ülekuulamine samade asjaolude osas ei annaks asja lahendamisele midagi juurde.

Kohus ei nõustu, et seda, et krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tõendab

lisaks ka asjaolu, et kui kostja tegi laenutaotlusi üle kostjale väljastatud krediidilimiidi, siis

kostja keeldus kostjale antud summas täiendavalt laenu andmast ja jättis kostja laenutaotlused

rahuldamata (dtl 153).

29. Hageja on tuginenud asjaolule, et isikule jäi iga kuu lõpus vaba raha kätte. Samas

nähtub esitatud konto väljavõttest, et isiku pangakontole laekub laenusummasid Xxxx (6 kuu

perioodil kokku 1254 eurot, sh 24.08.2018, 30.08.2018, 08.09.2018, 09.09.2018, 10.11.2018)

ja ka C AS-ilt (6 kuu perioodil summas 3255 eurot, sh 04.06.2018, 23.07.2018, 07.08.2018,

25.09.2018, 23.10.2018, 26.11.2018) umbes keskmiselt 751,50 eurot kuus (6 kuu peale

arvestatult).

30. Kokkuvõtvalt rõhutab kohus, et olukorras, kus küll pangakonto väljavõte küsitakse,

kuid kontroll selle alusel on puudulik või formaalne, ei saa järeldada, et krediidiandja on enda

kohustused mõistlikus ulatuses täitnud.

31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat

kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal ei saa jõuda

järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet oleks järgitud.

32. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

33. Eeltoodust lähtuvalt on hageja esitanud enda nõuete ümberarvestused (dtl 363-365),

mille kohaselt kasutas kostja lepingu alusel krediiti kokku 4995 eurot ja mille kasutamine oli

määratud 36 kuuks (dtl 81) alates 2019. a veebruar ehk käesoleval hetkel on nõue muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Hageja on välja toonud, et kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kõik kostja poolt teostatud

tagasimaksed tuleb arvestada põhiosa katteks, siis on nõue 2726,90 eurot. Kohus saab võtta

selle aluseks, kuivõrd seda saab hageja igal juhul tagasi nõuda, isegi kui vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud.

34. Hageja on esitanud ka viivise nõude lepingujärgses määras 0,06%. Esitatud tõendite

pealt saab kohus tuvastada, et pooltel oli kokkulepe viivisemääras 0,06% päevas (dtl 258-

259). Hageja on välja toonud, et kostjaga oli kokkulepe, et kostjal on õigus kasutada

laenusummat 1080 päeva, st perioodil 22.02.2019-30.03.2022. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Eeltoodust

tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhivõla (2726,90)

tasumata osalt alates 01.04.2022. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi

Tsiviilasi nr 2-22-135199

protsendina põhivõlalt kuni tasumiseni määraga 0,06% päevas. Otsuse tegemiseni on viivise

summa 1660,68 eurot (perioodi eest 01.04.2022-09.01.2025).

35. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne krediidiandja loovutas eeltoodud

laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 64-65), mistõttu

on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.

36. Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus analüüsima hageja alusetu rikastumise alusel

esitatud alternatiivset nõuet. Alusetu rikastumise ehk lepinguvälise võlasuhte sätted tulevad

kohaldamisele alles siis, kui lepingulist võlasuhet ei ole. Antud juhul kohus tuvastas, et kehtiv

leping oli sõlmitud, kuid tühine oli üksnes intressi ja muude tasude kokkulepe

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu.

Menetluskulude kindlaksmääramine

37. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul

oli esialgse hagi hind 9101,44 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 3734,76 eurot (põhivõlg

2726,90 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutav viivis 410,67 eurot ja edasiulatuva viivisena

arvestatuna ühe aasta eest hagihinna mõttes 597,19 eurot). Seega on hagi rahuldamise protsent

41%, mis jääb kostja kanda ja hagi rahuldamata jätmise protsent 59%, mis jääb hageja enda

kanda.

38. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 770 eurot ning õigusabikulu summas

1366,66 eurot.

39. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS §

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

40. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 770 eurot.

Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 13 tundi ja 40 minutit (ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid:

tutvumine maksekäsukiirmenetluse dokumentidega tsiviilasjas nr 2-22-135199, tutvumine

hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, hagiavalduse lisaks olevate tõendite

komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 08.12.2022.a – 1 tund;

Harju Maakohtu 10.01.2023.a kohtumäärusega tutvumine ja hageja täiendavate selgituste

lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja

esitamine kohtule 10.02.2023.a – 2 tundi; Harju Maakohtu 28.02.2023.a kohtukirjaga

tutvumine, hageja 10.03.2023.a täiendavate selgituste aluseks olevata dokumentidega

tutvumine, hageja täiendavate selgituste lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hageja

täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule 10.03.2023.a – 3 tundi; Harju

Tsiviilasi nr 2-22-135199

Maakohtu 16.10.2023.a kohtunõudega tutvumine ja hageja 30.10.2023.a taotluse koostamine

ja kohtule esitamine – 0,5 tundi; Hageja 07.11.2023.a kohtunõudele vastuse koostamise

aluseks olevate dokumentidega tutvumine, hageja täiendavate selgituste lisaks olevate

tõendite komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule

07.11.2023.a – 3 tundi; Kohtuistungiks ettevalmistamine 07.10.2024.a – 1 tund; Osalemine

08.10.2024. kohtuistungil – 40 minutit; Hageja 21.10.2024.a seisukoha koostamise aluseks

olevate dokumentidega tutvumine, hageja täiendavate selgituste lisaks olevate tõendite

komplekteerimine ja hageja täiendavate selgituste koostamine ja esitamine kohtule

21.10.2024.a – 2 tundi; Hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine –

0,5 tundi.

41. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot ilma käibemaksuta) on

mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul tuleb vähendada

toimingutele kulunud aega, mis seondusid hageja lepingulisel esindajal 07.11.2023

kohtunõudele vastuse koostamisega (3 tundi) ja 21.10.2024 seisukoha (2 tundi) esitamisega.

Hinnates viidatud menetlusdokumente leiab kohus, et nende koostamiseks saab põhjendatud

ja vajalikuks ajakuluks lugeda 2 tundi. Kohus märgib, et hageja poolt 07.11.2023 esitatud

menetlusdokument sisaldab olulises osas kordusi hageja poolt esitatud selgitustest

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta, mida hageja on juba 10.02.2023

menetlusdokumendis kohtule esitanud. Hageja poolt 21.10.2024 esitatud menetlusdokument

on olulises osas 07.11.2023 esitatud menetlusdokumendi kordus. Eelnevat arvestades leiab

kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nende toimingute eest on 3 tundi. Seega hageja

õigusabikulud on põhjendatud kokku 1166,60 eurot (11 t 40 min*100).

42. Eeltoodust tulenevalt on hageja käesolevas menetluses kokku kandnud põhjendatud

menetluskulusid 1936,60 eurot (770 +1166,60), millest tuleb kostjal hüvitada menetluskulude

jaotuse järgi tema kanda jäänud osa, s.o 794,01 eurot (1936,60*41%).

43. Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

44. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava

jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja

lahendanud maakohtu kantselei.

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:

1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul

esitatud;

Tsiviilasi nr 2-22-135199

2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi

vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu

lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;

3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale

esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus

Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise

vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse

muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik