2-22-142082/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

2. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-22-142082

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S P vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

1854,26 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) lepinguline esindaja: S R (e-post: xxx)

Kostja: S P (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista S Plt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tagastamata krediidisumma

944,70 eurot, 21.02.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 59,68 eurot ning

viivis põhinõudelt (944,70 eurot) alates 22.02.2023. a kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded mõista S Plt välja intress 99,83

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 241,40 euro

ulatuses; samuti edasiulatuva viivise nõudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määra ületavas osas.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada hagejale enamtasutud riigilõiv 70 eurot ning kanda see Julianus Inkasso

OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. xxx OÜ ja kostja sõlmisid 24.11.2021 krediidikonto lepingu nr XXX, millega krediidiandja

võimaldas kostjale krediiti limiidiga kuni 1000 eurot, kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise

eest intressi 40,43% aastas ning tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks

krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostjal on kasutatud limiit seisuga 30.04.2022 999,32

eurot, kuid oma kohustust tasuda võlgnevus igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud.

Krediidiandja ütles lepingu üles 25.05.2022 ning loovutas 26.05.2022 lepingust tulenevad nõuded

hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg summas 999,32 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli

kostjal tasumata intress 99,83 eurot (perioodil 10.03.2022-10.05.2022). Seoses

maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt 999,32 eurolt 26.05.2022 – 21.02.2023 perioodi eest määraga 40,43% aastas kokku

summas 301,08 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni tasumiseni alates 22.02.2023

lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40,43% aastas.

Hageja on leidnud, et krediidiandja on järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Lepingu taotlemisel esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1500,00 eurot

ning väljaminekuks 513 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse

kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud avalikke

andmebaase. Kostja poolt täidetud taotluse alusel jäi kostjale raha reservi 933,31 eurot (1500,00 –

113,00 – 400,00 – 53,69). Laenuandja kogutud andmete põhjal jäi kostjale raha reservi vähemalt

370,23 eurot. Samuti ei olnud kostjal lepingu sõlmimise ajal kehtivaid maksehäireid. Analüüsi

tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning

samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud.

24.11.2021 veenduti kliendi krediidivõimekuses küsides kliendilt informatsiooni tema sissetulekute

ja regulaarsete kohustuste kohta, teostati päringud Creditinfo.ee ja taust.ee, et kontrollida kliendi

varasemat maksekäitumist ja teostati päring Pensioni registrisse kliendi keskmise sissetuleku

kontrollimiseks. Krediidisumma oli 1000 eurot. Pensioniregistri päringu tulemusel oli kliendi

regulaarseks sissetuleku suuruseks 761,92 eurot. Lisaks igakuistele finantskohustuste puudumisele

kinnitas klient enda igakuised majapidamiskulud summas 225 eurot ning kulud ülalpeetavale

summas 113 eurot. Lisaks eelmainitud sissetulekule ja majapidamiskuludele ning ülalpeetavate

kuludele arvestati kliendi krediidivõimekuse arvutuses ka krediidikonto nr XXX kuumakse

summas 53,69 eurot. Kliendi krediidivõimekuse arvutus lepingu sõlmimisel oli: 761,92 - 225 - 113

- 53,69 = 370,23 eurot.

Kostja on kogu perioodi jooksul kasutanud krediiti summas 1040,86 eurot ning teinud

tagasimakseid kogusummas 54,62 eurot, millest 41,54 eurot arvestati põhiosa katteks, 7,85 eurot

intressi katteks, 5 eurot meeldetuletuse katteks ning 0,23 eurot viivise katteks.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 999,32 eurot, intressivõlgnevuse

99,83 eurot, viivisvõlgnevuse 301,08 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot ja sissenõutavaks

muutumata viivise määraga 40,43% aastas.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud tööandja vahendusel isiklikult allkirja vastu

26.05.2023. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et xxx OÜ ja kostja sõlmisid 24.11.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr XXX,

millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga 1000 eurot intressiga 40,43%

aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama kord kuus maksekorraldusel näidatud

tähtpäeval. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 49% aastas (leping dtl 65-66). Kohus loeb

tõendatuks, et kostjale on krediit väljastatud, hageja esitatud krediidikonto väljavõttega (dtl 190-

194).

5. Kinnituskirjast (dtl 73 ja 78) nähtuvalt loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu hagejale 26.05.2022.

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei

tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu

kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 24.11.2021

lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 49%

aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

12. Hageja selgituste kohaselt hinnati kostja maksevõimelisust krediidilepingu sõlmimisel kostja

esitatud andmete ja avalike registrite andmete alusel. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja

kontoväljavõtet, hageja ei ole ka väitnud, et laenu andmisel oleks kostja kontoväljavõtet küsitud.

Hageja selgituse kohaselt küsiti alles limiidi tõstmise avalduse esitamisel kostja konto väljavõtet,

mida aga ei esitatud (dtl 183). Keskmiseks sissetulekuks saadi 761,92 eurot (pensioniregistri

päring), finantskohustused puudusid (lähtuti kostja selgitustest), majapidamiskulud 225 eurot

(lähtuti minimaalsest summast), ülalpeetava kulu 113 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest),

kuumakse 53,69 eurot. Kostja maksevõimeks hinnati 370,23 eurot. Selle tulemusel jõudis esialgne

krediidiandja järeldusele, et krediidilimiidi 1000 euro tagastamine on kostjale jõukohane.

13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks selgitanud 24.11.2021 lepingu

sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh

igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele, ülalpeetavatele jms. Krediidianalüüsist

nähtub, et kostjal olid varasemalt esinenud makseraskused, s.o finantskohustus xxxees (2021, dtl

187). Kohtule ei nähtu, et kostjalt oleks täpsustavalt uuritud finantskohustuste suuruse ja kestvuse

kohta või et vastavat oleks sisuliselt analüüsitud ega arvesse võetud. Kostja väljaminekute puhul on

arvestatud finantskohustustega 0 eurot kuus. Täiesti välja selgitamata on kohtu hinnangul kostja

püsikulutused eluasemele, tegelikud kulud ülalpeetavatele jne.

14. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud

piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 4034 sätestatud kohustus nõuetekohaselt

täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut, lahutades sellest maha

teoreetilised hageja väidetud kulutused, mille summa väiksus oleks pidanud krediidiandjale olnud

ilmselgelt liiga väike. Ainuüksi see, et kostja esitas tõele mittevastavaid andmeid enda sissetuleku

kohta oleks pidanud krediidiandja jaoks olema alarmeeriv. Millised kohustused kostjal selleks

ajaks tegelikult olemas olid, krediidiandja välja ei selgitanud. Samuti ei selgitanud krediidiandja

välja kostja tegelikke igakuiseid kulutusi. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt

olema teada, et paljud inimesed võtavad laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline

käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil

hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise kaudu eelmisi ära tasuda. Makseraskusi ei pruugi olla

võimalik tuvastada avalike registrite põhjal, kui isik võtab üha uusi laene varasemate kohustuste

täitmiseks. Konto väljavõtte kaudu on võimalik tuvastada selliseid asjaolusid, samuti viited teiste

kontode olemasolule ning võlgniku üldisele maksekäitumisele (hasartmängud jne). Antud juhul

konto väljavõtet ei küsitud. Kohtu hinnangul oleksid need asjaolud kogumis vastuoluliste ja

puudulike andmetega eeldanud, et krediidiandja kogub täiendavat teavet (seda kasvõi tarbijalt

endalt täpsustusi küsides).

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 24.11.2022 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja

oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt teavet ei küsitud (sh

teavet varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta), ei saakski kostjale ette heita selle

teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks

pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

17. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 94-järgne

intressimäär 0%.

18. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

19. Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise teatis (dtl 72), mille kohaselt on krediidiandja palunud

kostjal tasuda tekkinud võlgnevuse summas 168 eurot ning on kostjat teavitanud, et juhul kui

kostja võlgnevust ei tasu, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks 25.05.2022.

20. Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt kuulub tasumisele kohustuslik minimaalne

osamakse, mis koosneb: Minimaalsest põhiosa tagasimaksest, mille suuruseks - on 2 %

krediidilimiidi summast, minimaalselt 20,00 eurot; - Intressist; - Muudest lepingu alusel

arvestatud summadest; Osamaksed tasutakse 1 kord kuus maksekorraldusel näidatud tähtpäeval

(dtl 66). Hagiavalduses välja toodud andmete kohaselt olid kostjal lepingu ülesütlemise teatise

saatmise seisuga tasumata 1.02.2022, 01.03.2022, 01.04.2022 ning 01.05.2022 osamaksed (dtl 74-

77) ning kostja ei tasunud neid ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. Seetõttu leiab kohus, et lepingu

ülesütlemise teate saatmise seisuga oli kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud alates 25.05.2022.

21. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

22. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi

kasutamiseks lõppenud. Kostja poolt kasutatud, et tagastamata krediidisumma oli xxx 01.05.2022

arve (dtl 77) kohaselt 999,32 eurot. Hageja kinnitusel on kostjalt lepingu täitmisena laekunud

kokku 54,62 eurot. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemuseks on see, et

võlgnik peab tagastama üksnes põhivõla ning maksma seadusjärgse intressi, siis tuleb 54,62 eurot

arvutada praegusel juhul põhivõla katteks. Seega jääb laenusumma tasumata jäägiks 944,70 eurot

(999,32 – 54,62). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 944,70

eurot. Kuna VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja

mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

23. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

24. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja taotlenud viivise väljamõistmist perioodi 26.05.2022 kuni

21.02.2023 eest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 944,70 eurot VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras summas 59,68 eurot.

25. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 22.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgse

intressimääraga 40,43% aastas. Kuivõrd vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on

võlausaldajal VÕS § 113 alusel õigus saada sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist

seadusjärgses viivisemääras, mõistab kohus edasiulatuva viivise nõude kostjalt välja VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

26. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega kogusummas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise

ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise

nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi

(2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

27. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi

kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust

tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele

kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka

Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8).

28. Hageja enamtasutud riigilõivu 70 euro tagastamist. Hageja põhjendab taotlust sellega, et on

ekslikult tasunud riigilõivu kogusummas 385 eurot. Tsiviilasjalt hinnaga kuni 2000 eurot tuli

tasuda riigilõivu 315 eurot, millest tulenevalt tasus hageja riigilõivu 70 euro võrra enam. Hagihind

oli antud asjas 1854,26 eurot, millele vastas riigilõiv 315 eurot. Hageja esitatud teabe kohaselt (dtl

86) on hageja eest tasunud Julianus Inkasso OÜ 02.11.2022 riigilõivu 65 eurot ning 21.02.2023

täiendava riigilõivu 320 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 70 eurot ettenähtust enam.

Hageja on märkinud, et kõik menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

xxx viitenumbriga xxx. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab riigilõivu 70 eurot Julianus

Inkasso OÜ arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik