2-23-150382/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-150382

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi K K vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

5675,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht

Toompuiestee 35, Tallinn, Harjumaa, lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

KOSTJA:

K K, ik xxxx, elukoht xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K K’ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Coop Finants

AS ja K Ki vahel 09.08.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx ja 24.09.2021

sõlmitud väikelaenulepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 3785,44

eurot, intressid 306,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 10.01.2025 seisuga

summas 1393,87 eurot ja laenuhaldustasu 12 eurot.

3. Välja mõista kostjalt K K hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingujärgsed

viivised määraga 24% aastas põhinõude (3785,44 euro) tasumata jäägilt alates

11.01.2025 kuni põhinõude 3785,44 eurot täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ viivisenõue summas 19,50 eurot

ning sissenõudmiskulude nõue summas 90 eurot.

5. Jätta hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud kostja kanda ning välja mõista

kostjalt K K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 855

eurot.

6. Jätta kostja K K menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista kostjalt K K hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (kokku 855 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. OÜ Aktiva Finance Group esitas 13.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega

hagimenetluses, Viru Maakohtule 24.01.2024 hagiavalduse K Ki vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K K ja Coop Finants AS (edaspidi krediidiandja) 09.08.2019

laenulepingu nr xxxx laenusummaga 4869 eurot, lõpptähtajaga 10.08.2024, intressi määraga

24,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 29,72% aastas, viivise määraga 24% aastas, igakuise

osamaksega 131,91 eurot, igakuise haldustasuga 1,50 eurot ning 24.09.2021 laenulepingu nr

XXXX laenusummaga 1000 eurot, lõpptähtajaga 10.10.2027, intressi määraga 24,9% aastas,

krediidi kulukuse määraga 33,02% aastas, viivise määraga 24% aastas, igakuise osamaksega

28,54 eurot, igakuise haldustasuga 1,50 eurot.

3. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning

KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50

lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50

ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet

kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel

võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid

andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis

ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata.

Krediidianalüüsi tulemusel selgus, et kostja keskmine sissetulek lepingu L179158 taotluse

esitamisel oli 1157,46 eurot ning lepingu XXXX taotluse esitamise ajal - 1832 eurot. Tööandja

Xxxx alates 02.01.2019, lisaks juhtimis- kontrollorgani liige xxxx korteriühistus alates

13.09.2019. Krediidivõimelisuse hindamisel teostas laenuandja päringu Taust.ee süsteemi ning

veendus, et kostjal maksehäired puuduvad. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega

ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

Seega on hageja tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda

kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust.

Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav.

4. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja

30.05.2023 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks (dtl 58-60), vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.06.2023 saatis krediidiandja

kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul (dtl 61-62). Lepingu ülesütlemise seisuga so 29.06.2023 oli kostja viivituses

10.03.2023-10.06.2023 osamaksetega.

30.06.2023 loovutas Coop Finants AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group

(registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja lisab

hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest (dtl 63). Teatis nõude loovutamise kohta tõendab

kooskõlas VÕS paragrahvis 170 sätestatuga ja loovutamine on kostja suhtes toimunud.

5. Laenulepingu nr xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 4869 eurot. Kostjalt on toimunud

maksegraafiku alusel laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1940,60 eurot ja hagejale

on teostanud makseid summas 21 eurot, seega võlgnevus on 2907,40 eurot.

Laenulepingu nr XXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

laenuandjale põhiosa katteks summas 100,96 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 21

eurot, seega võlgnevus on 878,04 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on kostjal tasumata põhinõue summas 3785,44 eurot.

6. Lepingu nr xxxx intressimäär on 24,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 43.

osamaksest, s.o 10.03.2023 kuni ülesütlemiseni 29.06.2023 summas 233,46 eurot

(59,99+58,53+27,04+55,52+32,38). Intress perioodil 11.06.2023-29.06.2023 on arvestatud

järgmiselt: 2600,63 x 24,9% / 360 x 18 = 32,38 eurot.

Lepingu nr XXXX intressimäär on 24,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 17.

osamaksest, s.o 10.03.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 20. osamakseni 10.06.2023 summas

72,84 eurot (18,48+18,30+18,12+17,94). Kostja intressi tasunud ei ole.

Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus kokku summas 306,30 eurot.

7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Lepingute alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3785,44 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.01.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 24,9% kooskõlas

laenulepingu põhitingimuste punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab

viivist summas 539,55 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (dtl 78). Edaspidi nõuab

hageja viivist alates 25.01.2024 kogu põhinõudelt kuni põhinõude 3785,44 euro tasumiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdes määras 24,9% aastas.

8. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja

poolt kostjale saadetud kirjad (dtl 69-77). Hagejal küsib kostjalt võla sissenõudmiskulusid peale

lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust.

Hageja sissenõudekulude summa 50 euro kujunemine (leping nr

xxxx)

: 16.08.2023 kiri 25 eurot,

07.09.2023 kiri 5 eurot, 18.09.2023 – kiri 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 15

eurot. Hageja sissenõudekulude summa 40 euro kujunemine (leping nr

XXXX

): 16.08.2023 kiri

20 eurot, 07.09.2023 kiri 5 eurot, 18.09.2023 – kiri 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud

kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili

teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

9. Laenulepingu nr xxxx kohaselt oli laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 1,50

eurot kuus. 29.06.2023 (laenulepingu ülesütlemise) seisuga oli kostjal tasumata 10.03.2023-

10.06.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6 eurot (4 x 1,50).

Laenulepingus nr XXXX oli laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu samuti 1,50

eurot kuus ning 29.06.2023 seisuga oli kostjal tasumata 10.03.2023-10.06.2023 osamaksete

laenuhaldustasud, s.o. 6 eurot (4 x 1,50). Kokku laenuhaldustasu võlgnevus summas 12 eurot.

10. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

11. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 29.04.2024 kättetoimetamisportaali (KÄPO)

vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul

alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole

kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 29.04.2024 TsMS §

3111 lg 3 kohaselt kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud

vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 13.05.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid

hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata.

13. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

14. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja K K on Coop

Finants AS-ga sõlminud 09.08.2019 väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 4869

eurot, intressi määraga 24,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 29,72% aastas ning viivise

määraga 24% aastas. Samuti sõlmis kostja 24.09.2021 väikelaenulepingu nr XXXX, mille alusel

sai laenu 1000 eurot, intressi määraga 24,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 33,02% aastas

ning viivise määraga 24% aastas. Lepingud on üles öeldud 29.06.2023.

15. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

Hageja on esitanud kohtule 30.06.2023 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Coop

Finants AS loovutanud 30.06.2023 laenulepingust nr. L179158 ja XXXX tulenevad nõuded OÜ-le

Aktiva Finace Group (dtl 63).

16. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 402 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub

selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja

tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

17. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS § dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb

tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13

mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

18. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel

ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu

alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

19. Laenulepingu nr xxxx sõlmimise ajal 09.08.2019 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 19,37% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062

lg 1

kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 58,11% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse

määr 29,72% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. 24.09.2021, so poolte vahel laenulepingu

nr XXXX sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr

18,68%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04 %

aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 33,02% aastas samuti eelnimetatud kolmekordset

määra ei ületa. Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra

suuruse tõttu.

20. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

21. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

22. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

23. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13,

p 21).

24. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. AS Coop Finance on kontrollinud kostja andmeid

varalise seisundi ja kohustuste kohta ning krediidivõimelisust iseloomustavat teavet enne mõlema

lepingu sõlmimist. Krediidiandja on tuvastanud kostja tööandja(d) laenude võtmise hetkel ning

kostja regulaarsed tegelikud keskmised sissetulekud nii viimase 3 kuu kui ka aasta lõikes, kostja

ülalpeetavate ja kinnisasjade arvu. Analüüsi tulemusel saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks

09.08.2019 seisuga 1157,46 eurot ja 24.09.2021 seisuga 1832 eurot. Krediidiandja on kontrollinud

kostja andmeid taust.ee keskkonnast (maksehäired puudusid). Hindamiste tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

25. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole

vaidlust hagi üle. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja kummagi lepingu laenu osamakseid

alates 10.03.2023. 09.08.2019 lepingu nr xxxx katteks tegi kostja põhiosa tagasimakseid kokku

1961,60 eurot, seega tagastamata põhiosa võlgnevus on 2907,40 eurot (4869 – 1961,60).

24.09.2021 lepingu nr. XXXX katteks tegi kostja põhiosa tagasimakseid kokku 121,96 eurot,

seega tagastamata põhiosa võlgnevus on 878,04 eurot (1000 – 121,96). Tulenevalt eeltoodust

peab kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub välja mõistmisele tasumata põhinõue summas

3785,44 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja tasumata laenuhaldustasude nõuet

perioodil 10.03.2023-10.06.2023 kahe lepingu osas kokku 12 eurot (vt. otsuse p. 9).

26. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Kostjaga

sõlmitud lepingutes on intressi määraks 24,9% aastas. 09.08.2019 lepingu nr L179158

maksegraafiku alusel on tasumata intress perioodil 10.03.2023 kuni ülesütlemiseni 29.06.2023

summas 233,46 eurot ning 24.09.2021 lepingu nr. XXXX maksegraafiku alusel on tasumata

intress perioodil 10.03.2023 kuni 10.06.2023 summas 72,84 eurot. Kohus peab hageja nõuet

põhjendatuks ning tasumata intress kokku summas 306,30 eurot (233,46 + 72,84) kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

27. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

28. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt

3785,44 eurolt lepingus kokku lepitud laenuintressi määraga võrdses määras 24,9% aastas alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.06.2023 kuni hagi esitamiseni 24.01.2024, 209 päeva

eest kokku summas 539,55 eurot. Kohus nõustub hageja viivisenõudega osaliselt. Nimelt ei pea

kohus põhjendatuks arvestada viivist intressimääraga võrdses määras olukorras, kus pooled on

mõlemas lepingus leppinud kokku konkreetses viivisemääras – 24% aastas. Intressimäära

kohaldatakse viivisemäärana üksnes juhul kui viivisemäära kokkulepe puudub. Seega peab kohus

põhjendatuks hageja eelmärgitud viivisenõuet määraga 24% aastas ning hageja märgitud

tingimustel on viivisevõlgnevuse suuruseks 520,05 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).

Rahuldamata jääb hageja viivisenõue summas 19,50 eurot (539,55 – 520,05). Kuivõrd TsMS §

367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse

tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 24% aastas

põhinõudelt 3785,44 eurolt alates 25.01.2024 kuni lahendi tegemiseni 10.01.2025 (k.a) 352 päeva

eest, mis moodustab 873,82 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 10.01.2025 seisuga kokku summas

1393,87 eurot (520,05 + 873,82).

29. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv lepingujärgne viivis tasumata põhinõude jäägilt alates 11.01.2025 kuni põhinõude

3785,44 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos

sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav

viivis ei tohi ületada 2391,57 eurot (3785,44 – 1393,87).

30. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele

sissenõudmiskulude hüvitis saadetud meeldetuletuskirjade ja muude kulude eest, s.h. lepingu nr

xxxx eest 50 eurot ja lepingu nr. XXXX eest 40 eurot. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude

nõude tervikuna rahuldamata. Üheski kostjale adresseeritud meeldetuletuskirjas ei viidata ühelegi

hagis nimetatud lepingu numbrile ning ka ükski kirjades nimetatud summa (mõnes kirjas

puuduvad ka summad) ei ühti hagis nimetatud nõuetega, mistõttu ei näe kohus esitatud

meeldetuletuskirjade seost käesolevate nõuetega. Kohtule jääb arusaamatuks kuidas peaks võlgnik

sellistest kirjadest välja lugema, millist võlgnevust inkassoettevõte temalt nõuab.

Meeldetuletuskirjades viidatakse maksekokkuleppele (puudub nii kuupäev kui ka number), mida

käesolevas menetluses kohtule esitatud ei ole. Ka võimalike muude kulude tekkimist ei ole

tõendatud. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt

põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega jääb rahuldamata hageja sissenõudmiskulude

nõue summas 90 eurot.

31. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

32. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

33. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4733,29

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku 109,50 eurot ehk ligikaudu 2%

nõudest. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle

arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja

menetluskulud täielikult kostja kanda.

34. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada .

35. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele

osaliselt.

36. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

37. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

38. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud

hinnakirjaga.

39. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära

keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas

240 eurot.

40. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 855 eurot (riigilõiv 595 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 240 eurot).

41. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

42. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

43. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik