2-23-106794/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-23-106794

Tsiviilasi

Holm Bank AS-i hagi X vastu võla, viivise, intressi, kulude,

lepingutasu nõudes

Tsiviilasja hind

3607,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830, Posti tn 30,

Haapsalu, Lääne maakond)

Esindaja: Sarmi Värv, e-post: xxx

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, E-post: xxx)

Esindaja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Natalia

Lausmaa natalia.lausmaa@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, varasemalt suuline menetlus, kohtuistungid

19.02.2024, 04.09.2024, Tallinn, osalesid S. Värv ja v.adv N.

Lausmaa

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Xlt Holm Bank AS-i kasuks:

2.1 lepingu nr 52202070043 järgi osaliselt laenuvõlga 1088,59 ja alates 05.02.2025

sissenõutavaks muutuvat ülejäänud laenuvõlga 50,52 eurot ning jätta rahuldamata

intressi 66,51 eurot, viivise 22,71 eurot, lepingutasu 0,67 eurot,

meeldetuletuskirjade saatmise kulu 15 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1

lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) viivise saamiseks

tasumata põhivõlalt (1256,43 eurot) kuni põhivõla tasumiseni;

2.2 lepingu nr 52208170055 järgi osaliselt laenuvõlga 1756,69 eurot ning jätta

rahuldamata intressi 102,20 eurot, viivise 30,04 eurot, meeldetuletuskirjade

saatmise kulu 15 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud

määras (10,5% aastas ehk 0,028767% päevas) viivise saamiseks tasumata

põhivõlalt (1779,96 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hageja menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12%

ulatuses hageja kanda.

4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse, sealjuures riigile hüvitatavate

võimalike kulude suuruse, kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

(24.03.2023, dtl 26, 16.06.2023, dtl 82, 05.10.2023, dtl 199, 11.04.2024, dtl 255, 15.10.2024, dtl

306)

I Laenuleping nr 522020700431 (leping 1)

Pooled sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu nr 52202070043 lõpptähtajaga 05.02.2025. Hageja

andis kostjale laenu 1500 eurot (edaspidi leping nr 1, lisa 1). Intressimäär oli 7,9% aastas. Kostja

pidi tagastama laenu, intresse ja lepingutasu graafiku alusel 05.03.2022 kuni 05.01.2025.

Osamakse summa oli 51,57 eurot ja 05.02.2025 osamaksena summas 51,23 eurot (lisa 1).

Hageja kontrollis kostja krediidivõimet: kostja enda antud teave, päringud kolmandate isikute

peetavatesse andmekogudesse. Kostja esitas laenutaotluse, milles märkis igakuiseks sissetulekuks

500,00 eurot ja kohustusteks 0,00 eurot (lisa 2). Hageja kontrollis kostja esitatud andmeid

vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Hageja tegi päringu maksehäireregistritesse

AS-ile Creditinfo Eesti (lisa 23) ja OÜ-le Krediidiregister (lisa 24). Kostjal ei olnud maksehäired.

Lisaks kontrollis hageja kostja sissetulekuid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga

(lisa 25). Kostja märkis enda sissetulekuks 500,00 eurot, kuid Maksu- ja Tolliametist saadud

andmete kohaselt oli kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek 498,00 eurot.

Hageja küsis kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena selgus, et kostja

sissetulekuks oli 498,00 eurot, igakuiseks kohustuseks 221,00 eurot (lisa 3). Kuna Maksu- ja

Tolliameti päringust nähtav summa oli suurem kui konto väljavõtte analüüsi tulemusena saadud

summa, arvestas hageja kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 498,00 eurot. Kostja märkis

laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks 0,00 eurot, mis on väiksem kui kontoväljavõtte

analüüsi tulemusena saadud summa. Eeltoodu alusel võttis hageja arvesse kostja kohustusena

221,00 eurot. Kostja oli laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisaval maksevõimeline.

Lepingu nr 1 sõlmimisega ei läinud pank vastuollu oma sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to

Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava

vahekorra. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud

krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on järginud

lepingu nr 1 sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja ei täinud lepingust 1 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt: kostja maksis osamakseid kuni

05.09.2022 ja alates 05.10.2023 jättis kõik ülejäänud graafikujärgsed maksed täies ulatuses

tasumata.

Lepingu p 13 sätestab, et kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest

tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, siis on iga

sissenõutavaks muutunud osamakse kohta tehtud meeldetuletuskirja saatmise eest õigus nõuda 5

eurot. Hageja saatis kostjale 6 teadet:

08.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 0 eurot (lisa 6).

20.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 5 eurot (lisa 7).

07.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 0 eurot (lisa 8).

21.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 5 eurot (lisa 9).

06.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 0 eurot (lisa 10).

21.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis menetluskulu 5 eurot (lisa 11).

Hageja nõudis 15 eurot, mida kostja ei tasunud.

Hageja saatis 13.01.2023 kostjale saatnud lepingu nr 1 kohta kirjaliku ülesütlemise hoiatuse,

milles andis kostjale 2 -nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks

ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja

lepingu alates 27.01.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud.

Leping on üles öeldud 27.01.2023. Hageja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja nõudis

võla tasumist ning andis veelkord täiendav tähtaja võla tasumiseks, võlg on 1346,05 eurot.

Kostja lepingust nr 1 tulenev põhivõlg on 1256,43 eurot, intressivõlg (7,9% aastas) on perioodi

06.09.2022 kuni 26.01.2023.a (lepingu ülesütlemiseni) eest on 66,51 €. Viivis on arvestatud 8 %

aastas perioodi 06.10.2022-31.12.2022 eest ja 01.01.2023 – 24.04.2023 (hagi koostamiseni)

10,5% aastas põhiosa võlgnevustelt ja viivis on kokku 22,71 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist

edaspidi kuni võla tasumiseni.

Lisaks on kostja võlgu lepingu tasu 0,67 eurot. Lepingu tasu on p 2 järgi 1 eurot, mis oli jagatud

367 graafikujärgsete makse peale. Perioodil 05.03.2022 kuni 05.07.2022 (graafiku 1. - 5.

osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 5 senti; perioodil 05.08.2022 kuni

05.03.2023 (graafiku 6. - 13. osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 4 senti;

perioodil 05.04.2023 kuni 05.11.2023 (graafiku 14. - 21. osamakse) on lepingutasu osamakse

peale vaja tasuda 3 senti; perioodil 05.12.2023 kuni 05.05.2024 (graafiku 22. - 27. osamakse) on

lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 2 senti; perioodil 05.06.2024 kuni 05.12.2024 (graafiku

28. - 34. osamakse) on lepingutasu osamakse peale vaja tasuda 1 sent; perioodil 05.01.2025 kuni

05.02.2025 (graafiku 35. - 36. osamakse) lepingutasu nõuet ei ole. Kostjal on lepingu nr 1

graafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasutud kuni 05.09.2022. Alates 05.10.2022 jättis kostja

kõik ülejäänud lepingu nr 1 lepingutasu osamaksed tasumata (lisa 1). Samuti on kostja võlgu

kirjade saatmise eest 15 eurot.

Hageja tegi pärast kostja vastuse saamist ümberarvestuse ning graafikujärgne makse ei sisalda

muid tasusid, kui üksnes põhivõlg (graafik, dtl 200, esialgne graafik lepingus, dtl 42).

Hageja väitis, et kostja laenulepingu nr 52202070043 järgne põhivõla jääk on 24.03.2023 seisuga

1139,01 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja on põhiosa katteks kokku tasunud

360,99 eurot. Kostjal on lepingu nr 1 põhiosa maksed tasutud kuni 05.12.2022. 05.01.2023

osamakse on tasutud osaliselt summas 6,63 eurot. Alates 05.02.2023 jättis kostja kõik ülejäänud

graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr

1). Kuna kostja on tasunud 360,99 eurot, on lepingust nr 1 tulenev võlgnevus on kogusummas

1139,01 eurot

Ümberarvestused on tehtud juhuks kui kohus leiab, et vastutustundlikku laenamist on rikutud

(11.04.24, dtl 255).

II Laenuleping nr 522081700552 (leping 2)

Poole sõlmisid 17.08.2022 laenulepingu nr 52208170055 lõpptähtajaga 10.08.2027. Kostja sai

laenu 1800 eurot, mis kanti tema kontole lepingu sõlmimisel (edaspidi leping nr 2, lisa 10).

Intressimäär on lepingu järgi 8,9% aastas, krediidikulukuse määr 16,83%. Lepingu sõlmimise

tasu oli 1 euro. Tagasimakse kogusumma oli 2599,37 eurot. Kostja pidi maksma laenu, intresse ja

lepingutasu graafiku alusel 17.08.2022. kuni 10.07.2027. Osamakse suurus oli 43,31 eurot ja

10.08.2027.a. osamakse suurus oli 43,08 eurot (lisa 10,12).

Hageja kontrollis kostja krediidivõimekust. Hageja küsis kostjalt endalt andmeid ja tegi kostja

öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse

andmekogudesse. Kostja edastas laenutaotluse, milles märkis igakuiseks sissetulekuteks 520,00

eurot ja kohustusteks 0,00 eurot (lisa 13). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud

kostja poolt öeldud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu nr 2

sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti (lisa 23) ja OÜ-le

Krediidiregister (lisa 24). Kostjal ei olnud maksehäired. Lisaks kontrollis kostja öeldud

sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (lisa 26). Kostja

märkis sissetulekuks 520,00 eurot, kuid Maksu- ja Tolliameti päringutest sai hageja teada, et

kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek oli 519,27 eurot. Kuna Maksu- ja

Tolliameti päringust nähtav summa oli väiksem, arvestas hageja kostjale laenu andmisel kostja

sissetulekuks 519,27 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel enda igakuiseks kohustuseks 0,00 eurot,

mis on väiksem kui laenutaotluse hetkel kehtiv elatusmiinimum. Eeltoodu alusel võttis hageja

arvesse kostja kohustuseks sõlmitud lepingu nr 2 igakuise osamakse summas 51,57 eurot ja liitis

sellele lisaks arvestusliku elatusmiinimumi 234,00 eurot ja sai kostja minimaalseks võimalikuks

igakuiseks kohustuseks 285,57 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse

esitamise hetkel laenu saamiseks piisav (limiidi otsuse andmed, lisa 13). Lepingu nr 2

sõlmimisega ei läinud pank vastuollu oma siseeeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income)

suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra.

Panga siseeeskirja kohaselt toimub krediidi väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma

suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja otsuse alusel. Hageja on järginud lepingu nr 2

sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja ei täinud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt: kostja maksis osamakseid kuni

10.09.2022 ja alates 10.10.2022 jättis kõik ülejäänud graafikujärgsed maksed täies ulatuses

tasumata.

Lepingu p 13 sätestab, et kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest

tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, siis on iga

sissenõutavaks muutunud osamakse kohta tehtud meeldetuletuskirja saatmise eest õigus nõuda 5

eurot.

Hageja saatis kostjale 6 teadet:

13.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 0 eurot (lisa 16).

20.10.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 5 eurot (lisa 17).

13.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 0 eurot (lisa 18)

21.11.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 5 eurot (lisa 19).

12.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 0 eurot (lisa 20).

21.12.2022.a. saadetud teate eest nõudis Hageja menetluskulu 5 eurot (lisa 21).

Hageja nõudis 15 eurot, mida kostja ei tasunud.

Hageja saatis 13.01.2023 kostjale saatnud lepingu nr 2 kirjaliku ülesütlemise hoiatuse (lisa 11)

milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks

ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja

lepingu alates 27.01.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud.

Leping 2 on üles öeldud 27.01.2023 (lisa 12). Hageja saatis ülesütlemise teavituse ja nõudis võla

tasumist ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks.

Põhivõlg on 1779,96 eurot, intressivõlg (8,9% aastas) on perioodi 11.09.2022-26.01.23 (lepingu

ülesütlemiseni) eest 102,20 €. Viivis on arvestatud perioodi eest 11.10.22-31.12.22 8,9 % aastas

ja perioodi 01.01.2023 – 24.03.2023 (hagi esitamiseni) 10,5% aastas põhiosa võlgnevustelt.

Viivis on kokku 30,04 €. Lisaks on kostja võlgu kirjade saatmise eest 15 eurot. Kostja võlgneb

lepingu 2 järgi põhivõlga 1779,96 eurot, intressi 102,20 eurot, viivist 30,04 eurot, menetluskulu

meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot ja edaspidi nõuab kostjalt viivist kuni võla

tasumiseni.

Hageja tegi pärast kostja vastuse saamist ümberarvestuse, mis sisaldab vaid põhivõlga (arvestuse

graafik dtl 202-203, lepingu järgne graafik, dtl 57).

Kostja lepingu nr 2 järgne tagastamata põhivõla jääk on 24.03.2023 seisuga on 1756,69 eurot,

mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja on lepingu nr 2 põhiosa katteks kokku tasunud

43,31 eurot. Kostjal on lepingu nr 2 põhiosa maksed tasutud kuni 10.10.2022. 10.11.2022

osamakse on tasutud osaliselt summas 2,97 eurot. Kostja jättis alates 10.12.2022 kõik ülejäänud

graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr

12). Kostja on tasunud kokku 43,31 eurot ja kogu lepingust tulenev võlg on 1756,69 eurot.

III Ümberarvestused on tehtud juhuks kui kohus leiab, et vastutustundlikku laenamist on rikutud

(11.04.24, dtl 255). Hageja jäi esialgsete nõuete juurde, täpsustas kohtu nõudel viivisenõuet

11.04.24 (dtl 256).

IV Oma 15.10.2024 menetlusdokumendis selgitas hageja (vastuseks kohtu küsimustele) järgmist.

Hageja on teinud 05.10.2023 edastatud seisukohas nõuete ümberarvestused, arvestades kõik

kostja poolt tehtud maksed põhiosade katteks ja jättis viivisenõuded esitamata, juhuks kui kohus

peaks otsustama, et hageja ei ole järginud laenulepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt oleks kehtivalt üles öeldud laenuleping nr 52208170055

(leping nr 2). Kui kohus leiab, et juhul kui pole kehtivalt üles öeldud laenuleping nr

52202070043 (leping 1), siis selle lepingu osas on hageja küsinud kostjalt konto väljavõtet ja on

veendunud, et on järginid on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhul kui kohus ei nõustu

hageja seisukohaga, on laenulepingu nr 52202070043 (leping 1) osas sissenõutavaks muutunud

939,10 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutav võlanõue on summas 199,91 eurot.

Viivise osas hageja ümberarvestatud kujul nõuet ei esita.

V Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks (11.04.2024, dtl 255-256)

1) poolte vahel 07.02.2022 sõlmitud lepingu nr 1 järgi põhivõlga 1256,43 eurot, intressi

66,51 eurot, viivist 22,71 eurot, lepingutasu 0,67 eurot ja meeldetuletuskirjade saamise

kulu 15,00 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5%

aastas ehk 0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt (1256,43 eurot) kuni põhivõla

tasumiseni;

2) poolte vahel 17.08.2022 sõlmitud lepingu nr 2 järgi põhivõla 1779,96 eurot, intressi

102,20 eurot, viivist 30,04 eurot ja meeldetuletuskirjade saamise kulu 15,00 eurot ja

alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk

0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt (1779,96 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja palub jätta menetluskulud, milleks on lõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot kostja kanda.

VI Hageja vastus kostja väidetele (dtl 199, 05.10.2023)

Kostja pidi ise esitama tõeseid andmeid teise lepingu sõlmimisel. Kui kostja väidab, et tal oli

rahalisi kohustusi teiste laenuandjate ees 221 €, siis esitas ta teise lepingu sõlmimisel valeinfot,

kuna märkis 0 eurot. (16.05.23, lisa 13). Kostja kinnitas laenuandjale, et maksab Polina Boroznova

eest IPF laenu. Hageja teavitas kostjat riskidest. Edastades tutvumiseks laenulepingu ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr 1 ja 12), millega

tutvumist on kinnitanud kostja laenulepingu punktiga 14 nõustudes. Lisaks on lepingueelne teave

saadavalt hageja kodulehel (https://www.holmbank.ee/et/eraklient/tingimused). Tarbijale selgituste

andmise eesmärk on asetada tarbija positsiooni, kus ta võiks langetada kaalutletud otsuse, sest

tarbija peab oma varalise seisundi ja pakutava lepingu pinnalt aru saama, kas lepingu sõlmine on

talle vajalik ja kasulik või mitte.

Hageja täitis laenuandja kohustusi ja oli vastutustundlik laenaja.

VII Kostja vastuväited hagile (05.09.2023, dtl 188, 23.03.204, dtl 231, 24.04.24, dtl 259,

29.10.2024, dtl 336)

Esimeses vastuses tunnistas esimese laenulepinguga seotud nõuet. Kostja vastas, et kui ta sõlmis

selle esimese lepingu 2022. veebruaris, siis vastas too tema krediidivõimekusele. Kostja suutis oma

lepingulisi kohustusi täita pensionist, mille suurus oli 498 eurot, kuigi juba sellel ajal oli tal rahalisi

kohustusi teiste laenuandjate ees (SMSRAHA jms) kokku 221 eurot, nagu hageja oma

hagiavalduses õigesti märgib .Kui varasematele kohustustele lisandus rahaline kohustus hageja ees

igakuulise osamaksena 51,57 eurot, siis kasvas igakuuliste rahaliste kohustuste summa kuni 272,57

euroni, mis jättis kostjale siiski alles peaaegu elatusmiinimumi (mis on 234 eurot) summas (498-

272,57 =225,43 eurot). hageja oli järginud laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtteid kuigi napilt. 24.04.2024 vastuses ei nõustunud ka esimesest laenulepingust tuleneva

nõudega, kuna pank oli laenulepingut sõlmimisel rikkunud vastutustundlikku laenamise

põhimõtteid.

Kui esimese laenulepingu sõlmimise ajal olemasolevaid andmeid aluseks võttes ja arvestades

kostja pensioni suurust 498 eurot ja juba olemasolevaid laenukohustusi 221 eurot, millele lisandub

laenukohustus hageja ees 51,57 eurot, siis jääks hageja tehtud arvestuste kohaselt kostjale alles

vähem kui elatusmiinimumi jagu rahalisi vahendeid ehk 225,43 eurot. Sellesse arvestusesse on

jäänud lisamata kostjale eluks vajalikud eluaseme hoolduskulud, mis moodustasid juba

laenulepingu sõlmimise ajal olulise osa kostja kulutustest ja mis just laenulepingute sõlmimise ajal

olid tõusuteel.

Pooled sõlmisid teise laenuleping nr 52208170055 2022.a. augustis ja kostja laenukohustus pidi

tõusma veel igakuulise osamakse 43,31 euro võrra. See leping on sõlmitud vastuolus

vastutustundliku laenamise põhimõtetega, mis on sätestatud Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3-1

Kostja rahalised kohustused kasvasid igakuuliselt kuni summani 315,88 eurot, mis kahtlematult

ületasid tema krediidivõimekuse piirid. Arvestades selleks ajaks suurenenud pensioni 520 eurot

kuus, jäi kostjale pärast kõigi kohustuste täitmist kätte elatusmiinimumist (234 eurot) oluliselt

väiksem summa (520 – 315,88 =204 eurot ).

Krediidikulukuse määr ei ületanud lepingutes Eesti Panga poolt avaldatud vastavat määra, kuid

sellest hoolimata pidi hageja kui pank aru saama, et teise lepingu alusel laenu andmisel ei ole kostja

laenuvõimeline.

Teine leping on vastuolus heade kommetega ja tühine ja kostja teisest lepingust tulenevaid nõudeid

ei tunnista.

24.04.2024 vastuses muutis kostja väiteid ega tunnistanud kummagi lepingu järgi hagi, leides, et ka

esimese lepingu puhul pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja sai raha teistelt füüsilistelt isikutelt, mis nähtub konto väljavõttest ning saadud raha kulub

kuu lõpuks ära. Kostja sissetulekuid, kulud, mis nähtuksid pangakonto väljavõtteist, ei

võimaldanud laenu võtta kummagi lepingu järgi ja lepingud on tühised.

VIII Kohtu põhjendused

A

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §

100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist.

B

Vaidlustamata asjaolud

Pooled sõlmisid 07.02.2022 laenulepingu nr 52202070043 lõpptähtajaga 05.02.2025. Hageja andis

kostjale laenu 1500 eurot (edaspidi leping 1), milles laenu intressimäär oli 7,9% aastas. Kostja pidi

tagastama laenu, intresse ja lepingutasu graafiku alusel 05.03.2022.a. kuni 05.01.2025.a. Osamakse

summa oli 51,57 eurot ja 05.02.2025.a. osamakse summas oli 51,23 eurot. 1), krediidikulukuse

määr on 15,49%. Viidatut tõendab ka esitatud laenuleping (dtl 40, hagi lisa 1), Kostja pole

vaidlustanud asjaolu, et ta on hagejale tasunud kokku 360,99 eurot.

Pooled sõlmisid 17.08.2022 laenulepingu nr 52208170055 lõpptähtajaga 10.08.2027.a (leping 2).

Kostja sai laenu 1800 eurot, mis kanti tema kontole lepingu sõlmimisel. Intressimäär on lepingu

järgi 8,9% aastas ja krediidikulukuse määr 16,83%. Lepingu sõlmimise tasu oli 1 euro. Kogu

tagasimakse summa oli 2599,37 eurot. Viidatud asjaolud on tõendatud ka esitatud lepinguga (hagi

lisa 2, 10 dtl 46, 55). Kostja pole vaidlustanud seda, et ta maksis osamakseid kuni 10.09.2022.a ja

alates 10.10.2022 jättis kõik ülejäänud graafikujärgsed maksed täies ulatuses tasumata ning kokku

on ta hagejale tasunud 43,21 eurot.

Kuna kostja on füüsiline isik ehk tarbija ja hageja on majandus-kaitsetegevuses tegutsev

laenuandja, kostja sai lepingute 1, 2 alusel laenu ja pidi seda tagasi maksma lepingus kokkulepitud

tähtajaks osamaksetega ning lisaks maksma saadud laenudelt intressi, siis on poolte vahel sõlmitud

lepingud 1, 2 tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 järgi.

C

Vaidlus

1. Kohus kontrollib omal algatusel krediidikulukuse määra. VÕS § 406.2 lg 2 sätestab, et

tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Esitatud lepingu nr 1 järgi oli krediidikulukuse määr 15,49% ning lepingu nr 2 puhul 16,83 %.

Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli lepingute

sõlmimise ajal 16,30%. Seega ei ületa lepingutes krediidikulukuse määrad Eesti Panga poolt

avaldatud määra 3-kordset määra. Lepingud ei ole vastuolus VÕS § 406.2 lg 1 sätestatuga ja on

kehtivad.

2. Hageja väitis, et mõlema lepingu puhul on järgitud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Kostja

vaidles sellele vastu. Ehkki hageja on selgitanud, et panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi

väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses automatiseeritud krediidianalüüsi ja

otsuse alusel, ei pruugi märgitu tähendada seda, et laenu andmine oli kooskõlas vastutustundliku

laenamise põhimõttega.

VÕS § 403. 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust, lg 6 sätestab, et

krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403.4 lg 6 sätestab, et kui krediidiandja rikub

käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

VÕS § 403.4 lg 7 I lause sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Laenuleping 1

Hageja esitas päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ja Maksu -ja Tolliametile,

millest nähtuvalt ei olnud kostjal maksehäired. Hageja esitas kohtule kostja laenutaotluse, millest

nähtuvalt oli kostja sissetulek 500 eurot kuus, finantskohustusi polnud, kostja oli pensionär,

ülalpeetavaid pole. Hageja kontrollis andmeid ja selle tulemusel võttis arvesse igakuiseid

kohustused 221 eurot ja jõudis järeldusele, et krediit võib olla 1500 eurot (dtl 104, 105). Esitatud

on ka kostja konto osaline väljavõte (dtl 106), mis oli aluseks laenulepingu 1 sõlmimisel ja millest

nähtub, et sissetulek on 498 eurot, kohustused 221 eurot. Menetluse käigus esitas konto väljavõtte

perioodi 01.08.2021-06.02.2022 kohta (dtl 309jj).

Lepingu 1 puhul oli hageja arvetanud kostja igakuiseks sissetulekuks 498 eurot (lisa 23, 24, 35, dtl

134-135, 136). Kostja ei vaidlustanud seda, et tal oli teisi igakuiseid rahalisi kohustusi 221 eurot

kuus, mis kajastus hageja arvestuse andmetes (kohustustes). Lepingu 1 järgi pidi kostja hakkama

tasuma igakuiselt 51,57 eurot (lepingu maksegraafik, dtl 42). Kostja kohustuste ulatus suurenes

seega kuus 272,57 euroni. Arvestades lepinguga 1 võetud kohustuste igakuist suurust, kostja

igakuist sissetulekut ja teisi kohustusi (221 eurot), jäi kostjale pärast mahaarvamisi järgi kuus

225,43 eurot (498-272,57 =225,43), mis on vähem kui kostja väidetud elatusmiinimum. Hageja

pole väitnud, et elatusmiinimum oleks olnud 2022.a. väiksem. Statistikaameti andmeil oli 2022.a.

arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot (avalikud andmed). Kohtu hinnangul ei ole hageja

laenulepingut (leping 1) 1500 eurole sõlmides piisavalt kontrollinud VÕS § 403.4 lg 1, 2, 6 järgi

kostja krediidivõimekust ja sõlmis lepingu 1 kostjaga olukorras, kus kostja polnud

krediidivõimeline. Nimelt jättis hageja arvestamata selle, et kõikide kohustuste summa, mis

sisaldab ka igakuist lepingujärgset makset, ei vasta tegelikule kostja toimetulekule ja

krediidivõimelisusele. Viimast näitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et juba sama aasta augustis ehk

pool aastat hiljem soovis kostja saada uut laenu (1800 eurot, taotlus 17.08.22, dtl 122).

Hageja on teinud lepingu 1 järgi ümberarvestuse (dtl 200) VÕS 403.4 lg 7 I lause alusel

05.10.2023, milles hageja ei ole nõudnud seadusjärgset intressi, vaid arvestanud põhivõlga ning

tasutud summasid. Selle tulemusel on põhivõla jääk 24.03.2023 seisuga 1139,01 eurot. Kostja ei

ole vaidlustanud, et ta tasus laenu katteks kokku 360,99 eurot. hageja arvestuse kohaselt on kostjal

lepingu nr 1 põhiosa maksed tasutud kuni 05.12.2022. 05.01.2023 osamakse on tasutud osaliselt

summas 6,63 eurot. Alates 05.02.2023 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed

täies ulatuses tasumata (16.08.2023 esitatud hagiavalduse lisa nr 1). Seda pole kostja vaidlustanud.

Kuna kostja on tasunud 360,99 eurot, on lepingust nr 1 tulenev laenuvõlgnevus 1139,01 eurot.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaliku avaldusega, et saatis 13.01.2023 kostjale lepingu nr

1 kirjaliku ülesütlemise hoiatuse (dtl 107), milles andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse

tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või

kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 27.01.2023.a. olulise rikkumise tõttu üles

öelduks. Kostja võlgnevust ära ei tasunud, selles vaidlus ka puudus. Hageja on tõendanud kohtule

esitatud avaldusega, et ütles kostjale lepingi 1 üles 27.01.2023 (dtl 108, lisa 5) ja nõudis võla

tasumist. Kostja ei ole vaidlustanud teadete ja ülesütlemise avalduse saamist. Hageja

ümberarvestuse järgi tuli kostjal tasuda graafikujärgseid makseid perioodil 05.03.2022-05.02.2025.

Kostja jäi hageja väidetel ja ümberarvestuse järgi lepingu 1 alusel võlgu osamakse tasumisega

osaliselt 05.01.2023 ja täielikult alates 05.02.2023, mistõttu ei ole leping kehtivalt üles öeldud, sest

ülesütlemise eelduseks on VÕS § 416 lg 1 järgi kas täielikult või osaliselt viivituses olemine

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega on leping kehtiv kuni 05.02.2025.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi

vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Kohtul puudub alus arvata, et kostja tasub järgnevaid osamakseid, arvestades seda, et ta pole

makseid tasunud alates 05.02.2023. Otsuse tegemise ajaks ei ole muutnud sissenõutavaks

ümberarvestuse järgset 05.02.2025 tasumisele kuuluvat makset 50,62 eurot, ja kostjal on VÕS §

76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1, kohustus maksta see 50,52 eurot alles 05.02.2025.

Seega on käesolevaks hetkeks muutunud lepingu 1 järgi sissenõutavaks kostja laenulepingu 1 järgi

võlg 1088,59 eurot (1139,01-50,62) ja ülejäänud 50,52 eurot muutub sissenõutavaks 05.02.2025.

Kostja pole kordagi väitnud, et ta on midagi ära maksnud sellest 1088,59 -eurosest võlast või et ta

kavatseb maksta ära 05.02.2025 osamakse eelmärgitud kuupäeval. Seega on õige hageja väide, et

lepingu 1 järgi on sissenõutavaks muutunud hageja tollele hetkel (15.10.2024) esitatud avalduse

järgi 939,10 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks 199,91 eurot, mis teeb kokku 1139,01 eurot.

Hageja ongi nõudnud sellise võla 1139,01 euro väljamõistmist kostjalt juhuks, kui kohus leiab, et

leping 1 pole kehtivalt üles öeldud ja vastutustundeliku laenamist pole järgitud. Hageja ei esitanud

ümberarvustatud nõude puhul viivisenõuet (15.10.2024 avaldus, dtl 144). Nii asub kohus

järeldusele, et kostja on rikkunud VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1 järgi

laenulepingust 1 tulenevat ümberarvestatud laenu maksmise kohustust ja puudub alus eeldada, et ta

seda edaspidi täidaks. Seega on hageja hagi laenulepingu 1 järgi osaliselt tõendatud ja põhjendatud

ja seda ümberarvestatud nõude osas.

Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa hageja nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, §

101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 403.4 lg 7 järgi lepingu sõlmimise tasu 0,67 eurot ja muu tasuna ka

lepingu p 13 järgi meeldetuletuskirjade saamise tasu kokku 15,00 eurot. Hageja ei nõudnud

ümberarvestuse tegemise korral põhivõlalt viivist (15.10.2024 dokument, dtl 307), mistõttu ei ole

põhjendatud hageja algses hagiavalduses nõutud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud

määras ehk lepingulises määras 10,5% aastas (0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt 22,71 eurot

ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas ehk 0,028767%

päevas) tasumata põhivõlalt (1256,43 eurot) kuni põhivõla tasumiseni; lepinguline intress 66,51

euro. Hageja ei ole nõudnud seadusjärgset intressi. Seega kuulub hagi lepingu 1 osas osaliselt

rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1,

TsMS § 369 järgi ja hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud võlga 1088,59 ja alates

05.02.2025 sissenõutavaks muutuvat ka ülejäänud võlga 50,52 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista

hageja kasuks võlga 1088,59 ja alates 05.02.2025 sissenõutavaks muutuvat ka ülejäänud võlga

50,52 eurot. Hageja nõue lepingu 1 järgi lepingujärgse intressi, lepingujärgse meeldetuletuskirjade,

lepingujärgse viivise ja lepingutasu nõudes jääb rahuldamata.

Laenuleping nr 2

Hageja esitas päringud AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ja Maksu -ja Tolliametile,

millest nähtuvalt ei olnud kostjal maksehäired (dtl 134-137). Hageja esitas kohtule kostja

laenutaotluse (dtl 122), millest nähtuvalt oli kostja sissetulek 520 eurot kuus, finantskohustusi

polnud (0), kostja oli pensionär, ülalpeetavaid pole. Hageja kontrollis andmeid ja selle tulemusel

võttis arvesse igakuiseid kohustused 285,57 eurot ja jõudis järeldusele, et krediit võib olla 1292,48

eurot, arvestades ka varasemat krediidilepingut ja kohustusi (krediidiandja otsus, dtl 123). Viidatud

laenulepingu 2 sõlmimisele eelnevalt ei ole hageja kontrollinud kostja 6 kuu konto väljavõtet, sest

see kostja konto osaline väljavõte (dtl 106) on laenulepingu 1 kohta ja menetluse käigus esitatud

väljavõte kajastab perioodi, mis eelnes laenulepingu 1 sõlmimisele (dtl 144, periood 01.08.21-

06.02.2022). Hageja pole esitanud kostja 6 kuu konto väljavõtet perioodi kohta, millest nähtuks

kostja sissetulekud, väljaminekud, kulutuste sisu, mis eelnes lepingu 2 sõlmimisele (17.08.2022).

Lepingu 2 puhul oli hageja arvetanud kostja igakuiseks sissetulekuks 519, 27 eurot (dtl 123).

Lepingu 2 järgi pidi kostja hakkama tasuma igakuiselt 43,31 eurot ja viimane makse pidi olema

43,08 eurot (vt lepingu 2 maksegraafik, dtl 118-119). Kostja kohustuste ulatus suurenes

laenulepinguga 2 kuus 353,45 euroni (igakuised keskmised kulutused 285,57 eurot + varasem

laenukohustus kuus 51,57 eurot + uue laenu kohustus kuus 43,31 eurot). Arvestades lepinguga 2

võetud kohustuste igakuist suurust, kostja igakuist sissetulekut ja teisi kohustusi, jäi kostjale pärast

mahaarvamisi järgi kuus 165,82 eurot (519,27 – 353,45 =165,82), mis on vähem kui hageja enda

arvestatud elatusmiinimum 234 eurot (dtl 123). Hageja pole väitnud, et elatusmiinimum oleks

olnud 2022.a. väiksem. Statistikaameti andmeil oli 2022.a. arvestuslik elatusmiinimum 303,38

eurot (avalikud andmed). Kohtu hinnangul ei ole hageja laenulepingut 2 1800 eurole sõlmides

piisavalt kontrollinud VÕS § 403.4 lg 1, 2, 6 järgi kostja krediidivõimekust ja sõlmis lepingu 2

kostjaga olukorras, kus kostja polnud krediidivõimeline. Nimelt jättis hageja arvestamata selle, et

kõikide kohustuste summa, mis sisaldab ka igakuist varasema ja uue lepingujärgset makset, ei vasta

tegelikule kostja toimetulekule ja krediidivõimelisusele.

Hageja on teinud lepingu 2 järgi uue ümberarvestuse (dtl 201) VÕS 403.4 lg 7 I lause järgi

05.10.2023. milles hageja ei ole nõudnud seadusjärgset intressi, vaid arvestanud põhivõlga ning

tasutud summasid. Selle tulemusel on kostjal lepingu nr 2 põhiosa maksed tasutud hageja arvestuse

järgi kuni 10.10.2022. 10.11.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 2,97 eurot ja alates

10.12.2022 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses tasumata.

Seda pole kostja vaidlustanud. Kostja on tasunud 43,31 eurot, mida kostja pole vaidlustanud. Nii

on lepingust 2 tulenev laenuvõlg kokku 1756,69 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevuse

suurust 1756,69 eurot.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud kirjaliku avaldusega, et saatis 13.01.2023 kostjale lepingu nr

2 kirjaliku ülesütlemise hoiatuse (dtl 124), milles andis kostjale 2 -nädalase tähtaja võlgnevuse õ

tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või

kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 27.01.2023 olulise rikkumise tõttu üles

öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, selles vaidlus ka puudus. Hageja on tõendanud kohtule

esitatud avaldusega, et ütles kostjale lepingu 2 üles 27.01.2023 (dtl 125) ja nõudis võla tasumist.

Kostja ei ole vaidlustanud teadete ja ülesütlemise avalduse saamist.

Hageja ümberarvestuse järgi tuli kostjal tasuda graafikujärgseid makseid perioodil 17.08.2022-

10.08.2027 (dtl 201). Kostja jäi hageja väidetel ja ümberarvestuse järgi lepingu 2 alusel võlgu

osamakse tasumisega järgmiselt: 10.11.2022 osamakse on tasutud osaliselt summas 2,97 eurot ja

alates 10.12.2022 jättis kostja kõik ülejäänud graafikujärgsed põhiosa maksed täies ulatuses

tasumata. Ümberarvestuse järgi tuli makse tasuda iga kuu 10. kuupäeval (VÕS § 82 lg 1). Hageja

ütles lepingu üles 27.01.2023 alates, milliseks ajaks oli kostja osaliselt võlgu 10.11.2022 maksega,

täielikult 10.12.2022 maksega ja täielikult 10.01.2023 maksega. Kostja pole väitnud, et ta oleks

hagejale ümberarvestatud laenuvõla 1756,69 eurot hagejale ära tasunud. Nii leiab kohus, et kostja

on rikkunud VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 401, 3, § 402 lg 1 järgi laenulepingust 2 tulenevat

ümberarvestatud laenu maksmise kohustust. Hageja on õigustatult kostjale lepingu 2 kehtivalt üles

öelnud VÕS § 416 lg 1, § 101 lg 1 p 4, § 399 lg 1 p 1 järgi, sest ülesütlemise eelduseks on VÕS §

416 lg 1 järgi kas täielikult või osaliselt viivituses olemine vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Hageja hagi laenulepingu 2 järgi on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja seda

ümberarvestatud nõude osas. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, § 399 lg

1 p 1, § 401, 3, § 402 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgu oleva laenuvõla 1756,69

eurot tasumist. Kostjalt tuleb seega välja mõista laenulepingu 2 järgi laenuvõlga 1756,69 eurot.

Kuna hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa hageja nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, §

101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 403.4 lg 7 järgi lepingu sõlmimise tasu 0,67 eurot ja muu tasuna ka

lepingu 2 p 13 järgi meeldetuletuskirjade saamise tasu kokku 15,00 eurot. Hageja ei nõudnud

ümberarvestuse tegemise korral põhivõlalt viivist (15.10.2024 dokument, dtl 307), mistõttu ei ole

põhjendatud hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras ehk lepingulises

määras 30,04 eurot ja alates 25.03.2024 VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (10,5% aastas

ehk 0,028767% päevas) tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks ei saa hageja nõuda

lepingulist intressi 102,20 eurot. Hageja nõue lepingu 2 järgi lepingulise intressi, lepingulise

meeldetuletuskirjade tasu, lepingulise viivise ja lepingutasu nõudes jääb rahuldamata.

3. Kokkuvõte

Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu nr

52202070043 järgi laenuvõlga 1088,59 ja alates 05.02.2025 sissenõutavaks muutuvat ülejäänud

võlga 50,52 eurot ning lepingu nr 52208170055 järgi laenuvõlga 1756,69 eurot. Ülejäänud osas

jääb hagi rahuldamata,

4. Muud väited, tõendid

Kostja väitis, et lepingud on tühised, kuna rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mis

pole õige ega kooskõlas ülalviidatud VÕS § 403.4 lg 7, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumine ei too kaasa lepingu tühisust. Asjaolusid, mis viitaksid TsÜS § 86 lg 2 p 1-2, lg 3

tulenevale olukorrale (erakorraline sõltuvussuhe lepingu sõlmimisel ja vastastikuste kohustuste

väärtus on tasakaalust väljas, tehing on tehtud kostja jaoks äärmistel soodsatel tingimustel), ei ole

kostja esile toonud. Kuna hagi kuulus eeltoodud motiividel ja tõendite alusel osalisele

rahuldamisel, ei hinda kohus muid tõendeid

VII Menetluskulude jaotus

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis kostjalt saada kokku

3288,72 eurot (arvestamata protsendina edasiulatuvat viivis) ja kohus mõistis kostjalt välja 2896,8

eurot. Hagi kuulus seega rahuldamisele 88 %. Kohus jätab hageja menetluskulud 88 % ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 12 % ulatuses hageja kanda. Kostjat esindas menetlusabi

korras advokaat, mistõttu selguvad lõplikud kulud asja menetluse lõppedes. Seetõttu määrab kohus

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja vajadusel riigile hüvitatavate kulude suuruse pärast

asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1, 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik