2-21-6541/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6541

Kohtuasi

A.P hagi C.V ja C.J vastu kahju hüvitamiseks ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.V ja C.J apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

81 500,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): A.P (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Reet Rattur

Kostja I (apellant): C.V (isikukood XXX)

Kostja II (apellant): C.J (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel

Mällas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud täielikult solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 9921 eurot ja sellelt

viivise. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta maakohtus kantud kostjate

menetluskuludest 38% hageja kanda ja 62% hageja menetluskuludest solidaarselt

kostjate kanda. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

2. Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus on jõustunud osas, millega maakohus lõpetas

hageja hagist osalise loobumise tõttu menetluse hageja põhinõude 44 083,73 euro

ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1567,75 euro ulatuses.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Võtta vastu A.P hagist loobumine 44 083,73 euro suurusest põhinõudest ja

1567,75 euro suurusest viivise nõudest ning lõpetada selles osas menetlus.

2-21-6541

3.2. Hagi rahuldada.

3.3. Mõista C.V-lt ja C.J-ilt solidaarselt A.P kasuks välja 73 046,04 eurot, millest

70 454,02 eurot on kahju hüvitis ja 2592,02 eurot seisuga 25.04.2021

sissenõutavaks muutunud viivis.

3.4. Mõista C.V-lt ja C.J-ilt solidaarselt A.P kasuks välja sissenõutavaks muutuv

viivis alates 26.04.2021 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt 70 454,02 eurolt iga tasumisega

viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3.5. Kohustada C.V-d ja C.J-i tasuma kohtuotsusega väljamõistetud summad A.P

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

3.6. Jätta maakohtus kantud hageja menetluskuludest 62% solidaarselt kostjate

kanda ning kostjate menetluskuludest 38% hageja kanda.

3.7. Jätta ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest 90% solidaarselt

kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 10% hageja kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.P esitas 26.04.2021 Harju Maakohtule hagi C.V ja C.J vastu. Hageja palus mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise 112 970 eurot ja viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 112 970

eurolt kindla summana 4159,77 eurot avalduse esitamise seisuga ning alates hagiavalduse

esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuse summalt

iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja loobus oma

nõudest 44 083,73 euro ulatuses. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja kahju hüvitis 70 454,02 eurot ja viivis 2 592,02 eurot ajavahemiku 09.11.2020 –

25.04.2021 eest ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõlgnevuselt iga tasumisega viivitatud päeva eest alates avalduse esitamisest 26.04.2021

kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

2. Hageja ja kostjad on Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee 5 asuva kinnistu kaasomanikud.

Kaasomandisse kuuluval kinnistul asub elamu, mida kaasomanikud kasutavad vastavalt

2-21-6541

omavahelisele kokkuleppele ning väljakujunenud kasutuskorrale. Hageja kasutab elamu

korterit nr 1 ja kostjad kasutavad korterit nr 2.

3. 16.01.2019 toimus elamus tulekahju. Tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevast

korterist ehk sinna paigaldatud katlast ning selle korstnast. Katel oli paigaldatud korterisse

hageja teadmata ja kaasomanike kokkuleppeta. Katel ei olnud kaasomanike ühisomandis ning

seda kasutasid vaid kostjad. Katlale oli ligipääs ainult kostjatel. Hageja katelt ei kasutanud

ning sellega tema kasutuses olnud kaasomandiosa ei köetud. Puuduvad tõendid, et tulekahju

oleks saanud alguse mujalt kui kostjate korteri katlamajast.

4. Tulekahju tagajärjel muutus hageja korter kasutuskõlbmatuks. Kaasomandi osa

taastamismaksumus on 101 770 eurot. Samuti hävis tulekahjus hageja isiklik vara väärtusega

11 200 eurot.

5. Tulekahju tagajärjel kahjustusid hageja korteri kõik esimese korruse põrandad, seinad ja

laed. Kogu korter oli üle ujutatud kustutusveega, millest tekkisid niiskuskahjud. Põlengu

keskmeks oli hageja korteris teisel korrusel olev magamistuba, lastetuba ja koridor, kus on

tule- ja veekahjustused kõige suuremad. Tuli levis kostjate korterist läbi teise korruse

puitvaheseina hageja korterisse, kus need teise korruse toad asusid, ja mööda koridori

esimesele korrusele. Teise korruse magamistoas on kustutusveest kahjustunud seinad, põlenud

on seinad ja lagi. Lastetoas on põlenud ja kustutusveest kahjustunud seinad, põrand ja lagi.

Trepi pealispind on üleni kahjustunud kustutusveest. Põlenud on trepihalli sise- ja välissein

ning lagi. Katusekorruse välisseinad on kahjustunud põlemisest ja kustutusveest vähemalt 98

m² ulatuses. Kustutusvesi sattus korteri üle ujutamisel seina sisse, mis niiskus ja läks

hallitama. Põlemisest tekkisid seinte sisse augud. Teise korruse (vahelae) põrandad on

kahjustunud põlemisest ja kustutusveest vähemalt 79 m² ulatuses. Kaks katuseakent ja kaks

puidust ust said põlemiskahjustusi, kui tuli levis teise korruse puitvaheseina kaudu korterist nr

2 korterisse nr 1. Aknad ja uksed on peaaegu hävinud. Esimese korruse köögis, elutoas,

duširuumis ja koridoris said kustutusveest kahjustada põrandad, seinad ja vahelaed.

Kustutusvesi kahjustas eluruumide konstruktsioone ning elektri- ja ventilatsioonisüsteemi.

Tulekahju tagajärjel kahjustus hageja kodune vara – mööbel, valgustid, kodutehnika ja riided.

6. Hageja loobus oma nõudest 44 083,73 euro ulatuses pärast ekspertiisi läbi viimist, sest

tõendamist leidnud kahjude summa on väiksem, kui hageja hagi esitades remondipakkumiste

põhjal arvas. Hageja loobus ka 50% ulatuses viivise nõudest.

7. Kostjad on rikkunud tuleohutuse seaduse (TuOS) § 8 lg-t 1 ja kaasomanikena tuleohutuse

tagamise kohustust, samuti kohustust vallata asja ja muuta seda kaasomanike kokkuleppel

(asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ja § 74 lg 1). Isegi kui kostjatel oleks olemas katla

ehitusluba, ei olnud neil kaasomanike nõusolekut AÕS § 72 lg 1 ja § 74 lg 1 mõttes. Kostjad

rikkusid AÕS § 72 lg 5 teises lauses sätestatud kohustust, mille kohaselt peavad

kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuna kostjad vastutavad kahju eest samal alusel,

vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 järgi hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kostjate vastuväited

8. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.

9. Tulekahju toimumise hetkel oli hageja korteris kasutuses kaks küttekeha. Esimesel korrusel

asus ahi/kamin ja teisel korrusel omavoliliselt paigaldatud bullerjan-ahi. Kostjatel puudus

2-21-6541

enne tulekahju toimumist teadmine, et hageja korteris oli kasutuses bullerjan-ahi. Kokkulepe

selle paigaldamise kohta puudub. Hageja paigaldatud küttekeha ei vasta TuOS § 8 lg-te 1 ja 3

nõuetele.

10. Hageja esitatud PP kommentaar ei ole ekspertiisiakt. PP viis läbi auditi 2019. a veebruaris,

et selgitada välja korteri nr 2 tulekahjujärgne taastamismaksumus. Tegu ei olnud

tulekahjuekspertiisiga, vaid selle eesmärk oli välja selgitada korteri taastamismaksumus.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna selgust selle kohta, kuidas on PP jõudnud järeldusele,

et tulekahju sai alguse just kostjate korteri reaalosalt. Hageja esitatud AJ õiendile ei ole lisatud

mingeid alusmaterjale, mille alusel võiks ja saaks kontrollida, kust tulekahju alguse sai. TT ja

KM kirjeldused ei tõenda kindlalt tulekahju alguskohta. Pelgalt fotode ja e-kirjade pinnalt ei

ole kostjate hinnangul võimalik tuvastada, kust konkreetselt tulekahju alguse sai.

11. Tulekahju toimumise hetke ja 17.10.2020 tehtud hinnapakkumise vahe on ligemale 1 aasta

ja 9 kuud. Seega ei ole üheselt võimalik tuvastada, kas kõik hinnapakkumises toodud tööd on

tingitud tulekahjust. Nähtuvalt esitatud hinnapakkumisest hõlmab see muu hulgas esimese

korruse põrandate ümberehitamist. Samas ei ole selge, kas nimetatud põrandate ümberehitus

on vajalik seetõttu, et põrandad hävisid tules, või soovib hageja parendada oma elamist.

Samuti moodustab ühe märkimisväärse kuluartikli hinnapakkumises projekti üldkulu summas

23 170,70 eurot. Selgusetu on, millise kuluga on tegemist. Hageja koduse vara nõudele

vaidlesid kostjad samuti vastu. Kostjate hinnangul ei ole võimalik fotode pinnalt tuvastada,

kui suur on esemete väärtus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus lõpetas hageja hagist osalise loobumise tõttu menetluse hageja põhinõude 44

083,73 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1567,75 euro osas. Ülejäänud osas

rahuldas maakohus hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 73 046,04 eurot,

millest 70 454,02 eurot on kahju hüvitis ja 2592,02 eurot seisuga 25.04.2021 sissenõutavaks

muutunud viivis. Samuti mõistis maakohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutuva viivise alates 26.04.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tasumata põhivõlgnevuselt 70 454,02 eurolt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate

kanda, määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitisena 9921 eurot ning sellelt viivise alates lahendi jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja, kostjate ning C. V ning C.J

kaasomandisse kuulub Saue vallas Hüüru külas Vatsla tee 5 kinnistu; kaasomanikud

kasutavad kinnistut vastavalt omavahelisele kokkuleppele, mille järgi kasutab hageja korterit

nr 1 ja kostjad korterit nr 2; 16.01.2019 toimus kinnistul tulekahju, mille käigus sai hageja

korter kahjustada.

14. Hageja esitas kohtule tõendid, milliste hindamisel kogumis on võimalik järeldada, et

tulekahju sai alguse kostjate korteri reaalosa piirides asuvast küttekatlast. Päästeameti vastuse

kohaselt sai tulekahju tõenäoliselt alguse katlakorstnast, mis asus põlevmaterjalile lubatust

lähemal. Korstna ümbrus hävines sellisel määral, et sündmuskoha vaatluse põhjal ei

tuvastatud põlevmaterjalide täpset paiknemist enne tulekahju ja kaugust küttesüsteemi

osadest. Päästeameti töötaja AJ hinnangul sai tulekahju tõenäoliselt alguse tahkeküttesüsteemi

korstna juurest teise korruse lae ja pööningu piirkonnas. Antud korsten oli ühendatud

katlaruumis asuva katlaga. Plaanil ja fotol on tähistatud tulekahju alguskohana kostjate korteri

2-21-6541

katlaruum. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et kostjate korteri küttekatla ruum on

põlenud. Korstna ümber on täielikult põlenud hoone katus. Päästeameti tehtud fotodelt nähtub

samuti kostjate korteri põlenud katlaruum ja põlenud katus. Hageja esitas kohtule riiklikult

tunnustatud eksperdi PP koostatud kommentaari tulekahju alguskoha kohta. PP märkis, et

tulekahju sai alguse korterelamu otsaseinas esimesel korrusel asuvast katlamajast ja levis

teisele korrusele. Tulekahju algust kostjate korteri reaalosade piiridest kinnitavad ka naabrite

e-kirjad.

15. Kostjad on küll väitnud, et ka hageja korteris oli küttekeha, millest võis tulekahju alguse

saada, kuid seda väidet ei ole kostjad tõendanud. Ainuüksi bullerjan-ahjust tehtud fotost ei saa

kohus järeldada, et tulekahju sai alguse hoopis hageja korteris asuvast küttekehast. Kostja II

vande all antud ütlused ei lükka ümber hageja tõendeid. Tulekahju alguskoht ei pruugi olla

otseses sõltuvuses tule edasise liikumise suunaga. Kui katlamaja ümbruses olid seinad kivist,

võis tuli esmalt liikuda üles ja seejärel laieneda mööda katust. Ainuüksi kostjate viited sellele,

et ka hageja korteris asus küttekeha, mida võidi tulekahju tekkimise päeval kütta, ei võimalda

kohtul järeldada, et tulekahju ei saanud alguse kostjate korteri reaalosa piiridest.

16. Kostjad ei ole tõendanud, et nende korteri küttekatel oli rajatud seaduslikult ning kõiki

tuleohutuse nõudeid arvestades. Kostjad ei saanud tõendamiskoormusest vabaneda üksnes

põhistamata väitega, et kogu küttekatla rajamist puudutav dokumentatsioon hävis tulekahjus.

Küttekatla rajamist puudutavat dokumentatsiooni ei olnud esitatud ka ehitisregistrile.

17. Kostjad on rikkunud kohustust hoiduda hagejale kahju tekitamisest ning kostjate

rikkumine ei olnud vabandatav. Kostjate rikkumise tulemusena tekkis hagejale kahju, mis oli

hõlmatud rikutud kohutuse kaitse-eesmärgiga ja mis oli põhjuslikus seoses kostjate

rikkumisega.

18. Riiklikult tunnustatud ekspert HK koostas ekspertarvamuse hageja korteri kahjustuste ja

korteri taastamiseks vajalike kulude hindamiseks. Ekspertarvamusega on tõendatud hagejale

tekkinud kahju suurus 70 454,02 eurot.

19. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt kahju hüvitisena välja mõista 70 454,02 eurot.

Kostjate solidaarne vastutus tuleneb VÕS § 137 lg-st 1 ning asjaolust, et mõlemad kostjad

kuuluvad elamu kaasomanike hulka ning kasutavad koos elamu korterit, mille reaalosa

piiridest tulekahju alguse sai.

20. Hageja esindaja saatis kostjatele 27.10.2020 nõude ja palus hiljemalt 08.11.2020 hüvitada

112 970 eurot. Kostjad sellega ei nõustunud ja hageja esindaja esitas korduva nõude

13.01.2021. Kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja

viivisenõue. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja nõudekirja arvestades välja mõista

sissenõutavaks muutunud viivis summas 2592,02 eurot ajavahemiku 09.11.2020 – 25.04.2021

eest.

Apellatsioonkaebus

21. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

22. Kostjad ei nõustu ning vaidlustavad maakohtu otsuse põhjendused osas, milles kohus

leidis, et tõendatud on asjaolu, et Saue vallas Hüüru külas Vatsla tee 5 asuval kinnistul

2-21-6541

16.01.2019 toimunud tulekahju sai alguse kostjate korterisse paigaldatud küttekatlast. Samuti

ei ole kohus menetluskulude jaotamisel võtnud arvesse, et hageja loobus osaliselt nõudest.

23. 06.04.2022 toimunud eelistungil selgitas kohus hagejale veelkord, et hagejal tuleb

tõendada neid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hagi rahuldada. Seega ei olnud hageja

esitanud 06.04.2022 seisuga piisavaid tõendeid. Enamus tõendeid (v.a PP käsikirjalised

märkmed ja osad fotod), olid esitatud hageja poolt juba enne 06.04.2022 istungit. Seega kohus

oli neile juba varasemalt hinnangu andnud ning kohus pidas esitatud tõendeid hagi

rahuldamiseks ebapiisavateks.

23.1. Päästeameti 17.08.2020 vastuse ja Päästeameti töötaja AJ hinnangul (16.09.2022 e-kiri)

sai tulekahju tõenäoliselt alguse tahkeküttesüsteemi korstna juurest teise korruse lae ja

pööningu piirkonnas. Seega ei õnnestunud Päästeametil tegelikkuses tuvastada tulekahju

alguse asukohta ning tegemist on paljasõnalise väitega.

23.2. PPi poolt esitatud sündmuskoha vaatlusprotokoll ei anna selgust selles, kuidas on PP

jõudnud järeldusele, et tulekahju sai alguse just kostjate korteri reaalosast. Paikvaatlusena

esitletavas dokumendis ei ole tehtud ühtegi järeldust, mille pinnalt oleks võimalik kontrollida

24.09.2020 antud arvamuse põhjendatust. Kostjad ei kahtle selles, et PP on haritud ja omal

alal tunnustatud asjatundja, kuid pelgalt tema subjektiivne kommentaar ei asenda vajalike

eriteadmiste rakendamist tulekahju alguskoha tuvastamiseks.

23.3. TT ja KM e-kirjad esitati kohtule koos hagiavaldusega, mistõttu on kohus andnud

nendele kirjadele eelhinnangu ning leidnud varasemalt, et esitatud e-kirjadega ei ole võimalik

tõendada tulekahju tekkimise alguskohta. Kohus on otsuses üllatuslikult oma seisukohta

muutnud, kui leidis, et ka nimetatud isikute e-kirjad tõendavad, et tulekahju sai alguse kostjate

kasutuses olevast korterist. Tulekahju alguskohta oleks võimalik isikute kirjalike ütlustega

tõendada siis, kui isik ise oleks viibinud sündmuskohal. Ilmselgelt antud juhul see nii ei ole

olnud ning isikud on avaldanud ainult oma subjektiivseid hinnanguid, mis ei oma tõendi

väärtust.

23.4. Kohtule on esitatud tõenditena ka hulgaliselt fotosid ning kohus on leidnud, et ka need

fotod tõendavad, et tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevatest ruumidest. Fotodel on

näha põlengus kahjustada saanud kohad, kuid kuidas on fotode pinnalt jõutud järeldusele, et

tulekahju sai alguse just kostjatega seotud korteriomandist, ei ole võimalik mõista.

24. Kostjate hinnangul ei piisa käesoleval juhul kogutud tõenditest, et oleks võimalik teha

järeldust, kust tulekahju alguse sai. Selleks oleks kostjate hinnangul olnud vaja teostada

tulekahjuekspertiis.

25. Kostja II andis ütluseid selle kohta, et tulekahju kese ei olnud katlamajas, vaid keset maja,

sest katus sai kahjustada maja keskelt. Kostja II selgitusi arvestades võis seega tulekahju

saada alguse korstnajalast, mis asus hageja eriomandis olevas elamu osas.

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostjate kanda.

2-21-6541

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud täielikult

solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitisena 9921 eurot ja sellelt viivise. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus,

millega jätta maakohtus kantud kostjate menetluskuludest 38% hageja kanda ja 62% hageja

menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

28. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise 44

083,73 euro suuruse põhinõude ja sissenõutavaks muutunud 1567,75 euro suuruse viivise

saamise nõuetest ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise

lause alusel eelnimetatud osas edasi kaebamata jõustunud.

29. Pooled ei vaidle, et kinnistu aadressil Saue vald, Hüüru küla, Vatsla tee 5 on hageja,

kostjate ning C. V ja C.J kaasomandis ning kaasomanikud kasutavad kinnistut vastavalt

omavahelisele kokkuleppele, mille järgi kasutab hageja korterit nr 1 ja kostjad korterit nr 2.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel õigesti AÕS § 72 lg-t 5, mis

sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja

valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud

peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õiguste kahjustamisest. Samas ei märkinud maakohus, millisel õiguslikul alusel

saab hageja nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu

otsust.

29.1. Kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse järgi nõuda eelkõige kahel alusel: VÕS § 115

lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse

rikkumisele tuginedes või kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043

jj alusel. Arvestades kaasomanikevahelise võlasuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega,

kohaldub Riigikohtu arvates kaasomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele analoogia

alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Seega

saab kaasomanik esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist

tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo 15.06.2011, 3-

2-1-15-11, p 19). Samuti on Riigikohus selgitanud, et korteriomanike kaasomandi osast

lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja

nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS

§ 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud

kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS §

127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649/57, p-d 13-17).

29.2. Seega saab hageja nõuda kostjatelt kui teistelt kaasomanikelt kahju hüvitamist VÕS §

115 lg 1 alusel juhul, kui kostjad on AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustust rikkunud,

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, §

128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

2-21-6541

30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus materiaalõigust õigesti kohaldades ja

menetlusnorme rikkumata leidnud, et kostjad on AÕS § 72 lg-s 5 sätestatud kohustust

rikkunud. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud

asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti

seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või

kostjate faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda

tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka

teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamise osas ning

tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

31. Kostjate väitel selgitas maakohus 06.04.2022 toimunud eelistungil hagejale veelkord, et

hagejal tuleb tõendada neid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hagi rahuldada. Kuna hageja

pärast seda mingeid olulisi tõendeid ei esitanud, saab kostjate arvates sellest järeldada, et

maakohus pidas hageja tõendeid ebapiisavateks. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohtu

selgitustest ja küsimustest seoses hageja poolt esitatud tõenditega saaks teha järeldusi asja

lahendamise kohta. Kohus peab eelmenetluses otsustama, kas esitatud tõendid on asjakohased

ja lubatavad (TsMS § 238 lg-d 1–4). Alles otsuse tegemisel saab kohus hinnata tõendeid ja

otsustada, mis asjaolud on tuvastatud (TsMS § 438 lg 1) (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p

19). Seega võib maakohus eelmenetluses küll juhtida poole tähelepanu vajadusele esitada veel

tõendeid, kuid sellest ei saa teha järeldust, kuidas maakohus asja lõpuks lahendab. Kohus

hindab alles otsuse tegemisel tõendeid ja võib tõendite kogumit arvestades siiski asuda

seisukohale, et asjaolu on tõendamist leidnud.

32. Maakohus hindas kogumis Päästeameti 17.08.2020 vastust, Päästeameti töötaja AJ

16.09.2022 e-kirja, PPi arvamust, TT ja KM e-kirju ning sündmuskohast tehtud fotosid.

Ringkonnakohus nõustub, et nimetatud tõendid kogumis annavad alust järelduseks, et

16.01.2019 toimunud tulekahju sai alguse kostjate kasutuses olevas korteris asuvas

katlaruumis paiknevast küttekatlast ja sellega ühendatud korstnast. Olgugi, et PP 24.09.2020

arvamuses pole esile toodud, mille alusel PP jõudis järeldusele, et tulekahju sai alguse

esimesel korrusel asuvast katlaruumist, on tegemist vastava ala asjatundjaga (kelle pädevuses

ka kostjad ei kahtle) ja tema arvamust kinnitavad ka teised tõendid. Sündmuskohal käinud

Päästeameti töötaja AJ on Päästeameti nimel vastanud, et tõenäoliselt sai tulekahju alguse

katlakorstnast, mis asus põlevmaterjalile lubatust lähemal (I kd tl 109). Oma 16.09.2022 e-

kirjas kinnitas AJ veel kord seda seisukohta ja lisas plaani, millel märkis tulekahju alguse

koha ära (katlaruumi) (I kd tl 180-181). Lisaks on Vatsla tee 5 kinnistu naabrid TT ja KM

saatnud e-kirja teel enda poolt 16.01.2019 nähtu kohta selgituse. Mõlemad kinnitavad, et

tuleleegid olid selles kohas, kus oli kostjate kasutuses olev maja pool (I kd tl 12-13). Kostja II

ütlused selle kohta, et tulekahju kese ei olnud katlamajas, vaid keset maja, sest katus sai

kahjustada maja keskelt, ei lükka eelnevalt nimetatud tõenditest tulenevat järeldust ümber.

Kostja II ütluste kohaselt põles juba maja katus, kui kostja II kohale jõudis. Kostja II järeldas,

et tulekahju kese ei olnud katlamajas, vaid keset maja, sellest, et maja keskosas oli kõige

suurem põleng (II kd tl 78-80). Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et tulekahju sai

alguse maja keskosast, mitte maja ääres asuvast katlamajast. Tegemist on kostja II

arvamusega sellest, mida ta nägi siis, kui tulekahju oli juba kestnud. Kostja II ütlustest ei

nähtu, et ta oleks tulekahju algust pealt näinud.

33. Maakohus leidis seega õigesti, et kostjad on rikkunud kohustust hoiduda teise

kaasomaniku õiguste kahjustamisest (AÕS § 72 lg 5). Kostjad ei ole esile toonud ega

tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav ja tegemist oleks olnud vääramatu jõuga

2-21-6541

(VÕS § 103 lg 2). Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et küttekatel oli paigaldatud

nõuetekohaselt. Küttesüsteemi kohta ei ole Päästeametile esitatud dokumentatsiooni (I kd tl

109), samuti ei ole seda kantud ehitisregistrisse.

34. Kahju suuruse tuvastamise osas ei ole kostjad apellatsioonkaebuses maakohtu otsusele

vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kahju suuruse tuvastamisel

menetlusnorme rikkunud. Seega on maakohus põhjendatult mõistnud kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja 70 454,02 eurot ja sellelt viivise.

35. Kuigi maakohus on hagi õigesti rahuldanud, tuleb maakohtu otsus menetluskulude jaotuse

ja kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue menetluskulude jaotuse,

kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb TsMS § 177 lg 2 alusel

maakohtu määrata. Kolleegium nõustub kostjate etteheitega, et menetluskulude jaotuse

kindlaksmääramisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa

ebaõige menetluskulude jaotuse. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel.

Praegusel juhul ei olnud tegemist hagi täieliku rahuldamisega, vaid hageja loobus osaliselt

nõudest. Sellist olukorda reguleerib TsMS § 168 lg 4. Nõudest loobumise põhjusest sõltub,

kas loobutud ulatuses jäävad menetluskulud kostja või hageja kanda. Riigikohus on

selgitanud, et haginõudest osalist loobumist või hagi tagasivõtmist tuleb menetluskulude

jaotamisel arvestada TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaselt (RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p

66). Hageja viidatud TsMS § 163 lg 2 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna tegemist ei ole

hagi osalise rahuldamisega.

35.1. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kahju hüvitamist 112 970 eurot ja viivist

4159 eurot. Pärast ekspertarvamuse esitamist loobus hageja hagist 44 083,73 euro suuruse

kahjuhüvitise ja 1567,75 euro suuruse viivise osas. Seega esineb TsMS § 168 lg-s 4 esimeses

alternatiivis sätestatud alus, mille kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud.

35.2. Hagi rahuldatud osas (s.o 62% ulatuses) tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1

alusel solidaarselt kostjate kanda ning hagist loobutud ulatuses (s.o 38%) tuleb kostjate

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

35.3. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb

maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.

36. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. Kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutavas osas. Arvestades väidete mahtu, hindab kolleegium

menetluskulude jaotuse vaidlustamise ulatuseks 10% kogu menetlusest. Põhiasja

vaidlustamisega seotud ulatus on kolleegiumi hinnangul 90%. Eelnevast tulenevalt jätab

kolleegium ringkonnakohtus kantud hageja menetluskuludest 90% solidaarselt kostjate kanda

ja kostjate menetluskuludest 10% hageja kanda.

37. Maakohus ei ole kostjate menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust hinnanud.

Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna

maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (RKTKo 28.11.2017, 2-13-37940, p

14.2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik

2-21-6541