2-23-120428/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

10. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-23-120428

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi O.F vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

3551,79 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ,

registrikood 11542046) lepinguline esindaja D S (e-

post xxx)

Kostja: O.F (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista O.F-ilt tagastamata krediidisumma 685,69 eurot ja viivis 45,54 eurot

B2 Impact OÜ kasuks.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded O.F-ilt intressivõlgnevuse ja

sissenõudmiskulu hüvitise, samuti 45,54 eurot ületavas ulatuses viivise välja

mõistmiseks.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. IPF Digital AS ja kostja sõlmisid 31.10.2020 krediidikontolepingu nr xxx, millega krediidiandja

võimaldas kostjale krediiti limiidiga kuni 500 eurot kohustusega tagastada krediit 12 kuu jooksul.

03.02.2021 sõlmiti limiidi tõstmiseks leping nr xxx, millega võimaldati krediiti kuni 2500 eurot

tagasimaksega 60 kuu jooksul. Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 47,16%

aastas, krediidi kulukuse määr oli 59,84% aastas. Kostja jättis krediidi tagastamise kohustuse

osaliselt täitmata. Kostjale on tehtud krediidi väljamakseid kokku summas 2620 eurot. Kostja tegi

lepingu täitmiseks tagasimakseid kokku 158,92 euro ulatuses. Alates 16.11.2022. a maksest on

kostja jätnud kõik lepingust tulenevad kohustused täitmata. Krediidiandja ütles lepingu üles

07.02.2023 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg

summas 2461,08 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 356,14 eurot.

Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt 2000 eurolt 07.02.2023 – 14.09.2023 perioodi eest määraga 47,16% aastas kokku

summas 699,57 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel Krediidiinfo,

rahvastikuregistri ja taust.ee andmetest. Teostatud analüüsi tulemusel tuvastati kostja sissetulek

516,28 eurot ja finantskohustused 250 eurot kuus. Kuna igakuine tagasimakse oli 22 eurot, mahtus

võlausaldaja hinnangul sissetulekute ja kohustuste vahele sisse võetava krediidi osamakse. Krediidi

suurendamisel tuvastati kostja keskmine netosissetulek 711,94 eurot ja finantskohustused 300

eurot; uue tagasimakse limiidiks sai 113 eurot. Ka pärast limiidi suurendamist tegi kostja

tagasimakseid tähtaegselt peaaegu 1 aasta jooksul, mis kinnitab hageja hinnangul, et limiidi

suurendamisel kostja krediidivõimelisus oli hinnatud õigesti ning seaduse ja sise-eeskirjadega

kooskõlas.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2461,08 eurot, intressi 356,14

eurot, viivise 699,57 eurot ning sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.05.2024. Kostja

ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et IPF Digital OÜ ja kostja sõlmisid 31.10.2020 „Credit24“ krediidikonto lepingu

nr xxx, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga 500 eurot intressiga

47,88% aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste maksetena iga kuu 16.

kuupäeval krediidiandja poolt edastatud arvete aluse minimaalses summas. Lepingus märgitud

krediidikulukuse määr oli 60,96% aastas, krediidi tagastamise lõpptähtpäev oli tähtajatu (leping dtl

26). Pooled sõlmisid 30.11.2022 täiendava tarbijakrediidilepingu, krediidilimiidiks määrati 2500

eurot, esialgse fikseerimata intressiga 47,16% aastas ja krediidikulukuse määraga 59,84% ja

tagasimakse periood 60 kuud (dtl 34-44).

5. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtuvalt on kostja kontole kantud ajavahemikus 31.10.2020-

25.06.2021 kokku 2620 eurot selgitusega „CREDIT24 krediidikonto xxx“ (dtl 64-70). Lepingu

ülesütlemise teatest (dtl 72) nähtuvalt loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu hagejale 07.02.2023.

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 31.10.2020 lepingu

sõlmimise ajal 20,52%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 60,96% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste kohaselt hinnati kostja 30.10.2020 taotluse (dtl 85-86) esitamisel kostja

maksevõimelisust laenulepingu sõlmimisel kostja kontoväljavõtte ja Creditinfo andmebaasi alusel

ning tuvastati, et tema keskmine sissetulek on 516,28 eurot ja finantskohustused 250 eurot kuus.

Kostja märkis netosissetulekuks 650 eurot, igakuised kohustused 355 eurot. Kostja töötas

täistööajaga X AS-is (dtl 87-88)). Kostja märkis, et elab üürikorteris, ülalpeetavaid ei ole,

igakuised kohustused on 355 eurot, sh krediitkaardilaen ja hüpoteek ning elamiskulud 150 eurot.

14. Kostja kontoväljavõtte perioodil 03.07.2020-31.10.2020 (dtl 90-95) analüüsist nähtub, et kostja

keskmiseks sissetulekuks saadi 516,28 eurot, saadud laenud keskmiselt 52 eurot kuus, maksed

eraisikutelt 40 eurot kuus, sularaha sissemaksed 66,67 eurot kuus. Kuludena tuvastati ühes kuus

keskmiselt: pangatasud 40,45 eurot, sularaha väljavõtmised 303,33 eurot, kategooriata kulud 37,60

eurot, laenumaksed 250,04 eurot, telekommunikatsioon 10,33 eurot, kindlustus 2,81 eurot, maksed

toidupoodides 70,60 eurot ja kommunaalarvete tasumine 4,47 eurot. Tuvastati ka laenukohustus 4

võlausaldaja ees.

15. Hageja on selgitanud, et andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja

on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud

tingimustel. Analoogilised toimingud olid läbi viidud ka krediidilimiidi suurendamisel. Kostja

esitas 03.02.2021 krediidikonto taotluse limiidiga kuni 2500 eurot (dtl 96-97). Kostja ei muutnud

andmeid võrreldes eelmise taotlusega. Lepingu periood on jäänud samaks. Creditinfo andmebaasi

vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid

ega ametlikke teadaandeid (dtl 98). Krediidiandja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet

perioodil 06.10.2020 – 03.07.2021 (dtl 99-105). Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine

netosissetulek on 711,94 eurot, finantskohustused on 300 eurot. Uueks tagasimakseks limiidi

suurendamisel oli 113 eurot. Eeltoodust tulenevalt tekkis krediidiandja põhjendatud veendumus, et

kostja on krediidivõimeline ja suudab tagastada krediiti kokkulepitud tingimustel.

16. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud ei 30.10.2020 lepingu sõlmimisel ega ka 03.02.2021

lisakrediidi väljastamisel välja kostja kohustuste tegelikku ulatust ega tuvastanud kostja tegelike

kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Kontoväljavõtte

analüüsil on kajastatud makseid küll kulugruppide kaupa eristatud, kuid esitatust ei nähtu, et

vastavat oleks sisuliselt analüüsitud ega arvesse võetud.

17. Nähtuvalt konto väljavõttest (dtl 90-95) on kostja kulutused seonduvalt kohustustega suuremad,

kui hageja on oma arvutustes välja toonud (keskmiselt 276,48 eurot perioodil). Hagi kohaselt oli

kostja märkinud sissetulekuks 650 eurot, igakuiseks kohustuseks 355 eurot. Kontoväljavõtte

kohaselt laekus juulis 2020 töötasu ja puhkuseraha kokku 1048,84 eurot, juulis laekus 392,42

eurot, septembris 568,38 eurot, oktoobris 651,04 eurot. Seega oli igakuine sissetulek juunis 765,15

eurot, augustis 329,42 eurot, septembris 568,38 eurot, oktoobris 651,04, s.o 03.07.2020-27.10.2020

kokku 2660,68 eurot ja keskmiselt (2313,99/4) 665,17 eurot. Konto väljavõttel kajastuvad

järgmised finantskohustuste täitmised 2020. a: juulis kokku 275,19 eurot, augustis 193,99 eurot,

septembris 362,84 eurot ja oktoobris 193,30 eurot. Keskmised laekumised on seega nelja kuu

jooksul 256,33 eurot, mis on võlausaldaja arvestatud keskmisest suurem.

18. Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud kostja olemasolevate kohustuse põhiosa ja intresside

suuruse, lepingu(te) kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub

läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole. Hageja on arvestanud

kohustusteks väiksema summa, kui kostja on seda ka ise märkinud.

19. Kohus on seisukohal, et hageja väited on seega vastuolulised ning kogutud andmed ei olnud

piisavad ega usaldusväärsed selleks, et lugeda VÕS § 4034 sätestatud kohustus nõuetekohaselt

täidetuks. Laenu anti matemaatilise tehte puhul, arvestades sissetulekut ja kostja esitatud teavet

kohustuste kohta, samas nende tegelikku suurust ja võimalikku ajas suurenemist kontrollimata.

Millised kohustused kostjal selleks ajaks tegelikult olemas olid, krediidiandja välja ei selgitanud.

Samuti ei selgitanud krediidiandja välja kostja tegelikke igakuiseid kulutusi. Kui keskmine

sissetulek oli 665,17 eurot kuus ning igakuine laenukohustus vähemalt 256,33 eurot kuus, siis sai

isikul endal jääda elamiseks üle maksimaalselt 408,84 eurot. Sellest kulust tuli kanda

kontoväljavõttest nähtuvalt veel pangatasud (10,45 eurot kuus) ja kindlustus (2,81 eurot kuus)

telekommunikatsiooni kulud (10,33 eurot). Ülejäänust 385,25 eurot ei piisa ilmselgelt enda

eluaseme rentimiseks, kommunaal-, toidu-, ravi- ja transpordikulude kandmiseks, rõivaste ja

jalanõude soetamiseks, ettenägematuteks kuludeks, rääkimata krediidi tagastamisest.

20. Krediidiandjale pidi oma majandustegevusest tulenevalt olema teada, et paljud inimesed võtavad

laene korraga mitmetelt krediidiandjatelt ning selline käitumine on jätkuv. Sellisel viisil satub

inimene varem või hiljem makseraskustesse, sest mingil hetkel ei suuda ta uute laenude võtmise

kaudu eelmisi ära tasuda. Konto väljavõtte kaudu on siiski võimalik tuvastada selliseid asjaolusid,

samuti viited teiste kontode olemasolule. Antud juhul nähtub kontoväljavõttest, et kostjal oli ca

650 euro suuruse sissetuleku juures juba varasem laenukohustus vähemalt kolme krediidiandja ees.

Kohtu hinnangul oleks juba ainuüksi see pidanud olema laenuandja jaoks piisavaks hoiatuseks ning

tooma kaasa põhjalikuma kontrolli tegelike kohustuste üle. Saab eeldada, et sellises olukorras

kogub krediidiandja täiendavat teavet (seda kasvõi tarbijalt endalt täpsustusi küsides).

21. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus nii 30.10.2020 lepingu sõlmimisel kui ka

03.02.2021 krediidilimiidi suurendamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

22. Kohtu järeldusi ei muuda ka asjaolu, et ka pärast limiidi suurendamist tegi kostja tagasimakseid

tähtaegselt peaaegu 1 aasta jooksul. Teada ei ole, kas kostja tegi tagasimakseid vabade vahendite

arvelt või võttis varasemate laenukohustuste täitmiseks uusi laene (millisele võimalusele viitab

selgelt see, et vaidlusalune laen on võetud juba mitmenda laenuna ja ilmselgelt tarbimiskulude

katmiseks).

23. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja

oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Olukorras, kus kostjalt teavet ei küsitud (sh

teavet varasemate finantskohustuste ja nende täitmise kohta), ei saakski kostjale ette heita selle

teabe esitamata jätmist. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks

pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

24. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise hetkel oli VÕS § 94-järgne

intressimäär 0%.

25. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

26. Kohtule on esitatud lepingu ülesütlemise teatis (dtl 72), mille kohaselt on krediidiandja palunud

kostjal tasuda tekkinud võlgnevuse summas 341,89 eurot ning on kostjat teavitanud, et juhul kui

kostja võlgnevust ei tasu, siis loeb krediidiandja lepingu lõppenuks 07.02.2023.

27. Krediidikontolepingu kohaselt kohustus kostja tegema tagasimakseid tasudes igakuiselt

minimaalse osamakse, mis koosneb krediidi tagasimaksest (1/60 kasutusele võetud krediidist) ja

kasutusse võetud krediidilt igakuiselt arvestatud intressist (dtl 27-59). Hagiavalduses välja toodud

andmete kohaselt olid kostjal lepingu ülesütlemise teatise saatmise seisuga tasumata 16.11.2022,

16.12.2022 ja 16.01.2023 osamaksed ning kostja ei tasunud neid ka täiendavalt antud tähtaja

jooksul. Seetõttu leiab kohus, et lepingu ülesütlemise teate saatmise seisuga oli kostja viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohus leiab, et leping on kehtivalt üles öeldud

alates 07.02.2023.

28. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

29. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi

kasutamiseks lõppenud. Hagiavalduse kohaselt sai kostja krediiti kokku 2620 euro ulatuses ning

kostjalt on lepingu täitmisena laekunud kokku 1934,31 eurot (dtl 75), mis tuleb arvestada tasutuks

põhivõla katteks. Seega jääb lepingu põhiosa jäägiks 685,69 eurot (2620 – 1934,31). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 685,69 eurot. Kuna VÕS § 94-järgne

intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses

rahuldamata.

30. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

31. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja taotlenud viivise väljamõistmist perioodi 07.02.2023 kuni

14.09.2023 eest. Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 685,69 eurot VÕS § 113 lg 1 II

lauses sätestatud määras summas 45,54 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

32. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega kogusummas 35 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise

ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise

nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi

(2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

33. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi

kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust

tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ning isik, kes hagejale nõude loovutas, aitas kostja võlgnevuse tekkimisele

kaasa, kuna sõlmis vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes tarbijaga krediidilepingu (vt ka

Trt RngKo 12.05.2023 nr 2-22-11447, p 8).

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik