2-24-14150/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

10.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14150

Tsiviilasi

Kohtu algatusel C.N-ile eestkoste seadmine ja

eestkostja määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I C.N (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Puudutatud isik II G.A

Puudutatud isik III F. X

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Mustamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Ede Petrov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 30.10.2024 määrus osas, millega seati eestkoste

eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, jätmata talle eestkostja nõusolekuta

pisitehingute tegemise õigust, samuti osas, milles eestkostetav tunnistati

valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeti, et ta on kaotanud

hääleõiguse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta eestkostetavale

eestkostja nõusolekuta pisitehingute tegemise õigus 50 € ulatuses kuus

vastavalt kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses

märgitud tingimustele, ning märkida, et tal on valimisõigus. Ülejäänud osas

jätta sama määrus muutmata.

I.2.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.3.

Määruskaebuse menetlemise kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, v.a

eeskostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta riigi kanda.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Seada C.N (eestkostetav) üle eestkoste.

II.2. Eestkostetaval on õigus iseseisvalt teha rahalisi pisitehinguid, millest

tulenevad kohustused täidetakse kohe, kokku 50 € ulatuses kuus. Lubatud

pisitehingud ei hõlma pikaajalise või korduva kohustuse võtmist, sh

järelmaksuga kaupade ostmist, laenu võtmist ja tehinguid kinnisvaraga.

II.3. Määrata eestkostetava eestkostjaks kuni 30.10.2029 Tallinna Linnavalitsus.

II.4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete

piirides.

II.5. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja

varaliste tehingute sooritamisel (võttes arvesse p II.2 pisitehingute iseseisvalt

tegemise õigust) ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi

tagamine.

II.6. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete

täitmise kohta esitama Harju Maakohtule kirjaliku aruande iga aasta 30.

novembriks alates 2025. aastast. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud

kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid.

Samuti tuleb eestkostjal esitada eestkostetava vara nimekiri eestkoste

seadmise seisuga hiljemalt 30.11.2024.

II.7. Lugeda eestkostetav perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks,

aga tal on valimisõigus.

II.8. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest,

mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles kohtu algatusel C.N-ile (eestkostetav, kohtumenetluses

puudutatud isik I) eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. Maakohus kaasas menetlusse R.

G.A (eestkostetava poeg, kohtumenetluses puudutatud isik II) ja F. X (eestkostetava tütar,

kohtumenetluses puudutatud isik III).

2. Eestkostetav on krooniline haige, tema enesehinnang tervislikule seisundile on

ebaadekvaatne, ta keeldub nii meditsiinilisest kui ka sotsiaalhoolekandelisest abist. Kodune

olukord ei vasta sotsiaalsetele normidele. Ta pöördub iga päev palvega abistada erinevate

finantstehingute tegemisel, sh võlgnevuste likvideerimisel, samas tehingute sisust ei saa aru.

Elora Keila Haigla AS-i sotsiaaltöötaja on seisukohal, et eestkostetav ei ole võimeline ennast

esindama ametiasutustes ega õigustoimingutes. Ta ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike ega

rahaliste tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ta vajab seaduslikku esindajat tema varaliste ja

isiklike õiguste kaitsmiseks, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi ning sotsiaal- ja raviteenuste

korraldamiseks.

2 (6)

3. Kohtupsühhiaatrilisest arvamusest nähtub, et eestkostetaval esineb püsikululine

paranoidne skisofreenia (F20.00). Haigus on krooniline, kestev. Eestkostetav ei saa kestvalt

aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida. Tal on paranoilised, esoteerilised,

religioossed luulumõtted. Tal on parafreenne ehk suurusluul. Ilma ravita luululised elamused

aktiveeruvad ja toimetulematus suureneb. Ta on haiguskriitikata, ravivajadust ei adu,

ravirežiimi iseseisvalt ei täida – vajab kõrvalabi ja eestkoste seadmist. Eestkostja ülesanded

peaksid olema: isiku tervislike-, majanduslike-, õiguslike-, perekonnaõiguslike huvide kaitse

ja nende küsimuste lahendamine, isiku korteri ja isikliku hügieeni parandamise vajadus.

Eestkoste tuleb määrata viieks aastaks.

4. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (eestkostetava esindaja) leiab, et

eestkoste seadmine eestkostetava üle on põhjendatud. Eestkostetav on teadvusel ja kontaktne,

ta teab oma vanust, aadressi ning praegust asukohta. Ta on orienteeritud ajas ja kohas, on

teadlik eestkostemenetlusest. Teab, et tal on võlad ligikaudu 5000 €, kuna pension on väike ja

võttis laenu. Arvab, et võlgadega rohkem probleeme pole, kuna kirjutas õiguskantslerile ja

selle peale suurendati pensione kõikidel. Kuna eestkostetav on aktiivne interneti kasutaja, siis

tuleks piirata tema tehingute tegemist, sh oleks mõistlik kehtestada piirang järelmaksuga

kaupade soetamisele. Kuna eestkostetav ilmselt füüsilise rahaga ei opereeri, kuid teeb

internetmakseid ja -oste, mille osas on vaja kindlasti kehtestada piirang. Lubatud pisitehingute

suurus võiks olla kuni 200 € kuus.

5. Tallinna linnavalitsus (KOV, kohtumenetluses eestkostja) leiab, et tulenevalt

eestkostetava tervislikust seisundist vajab ta eestkostet elu ja rahaasjade korraldamiseks, enda

esindamiseks ning ravi ja hoolekande korraldamiseks. Perekonnasisestest keerulistest suhetest

tingituna palub eestkosteasutus määrata ennast eestkostjaks. Eestkostetav ei ole võimeline

iseseisvalt hakkama saama ega tagama endale turvalist keskkonda. Isikul puudub arusaam

tervisest ja selle hoidmisest, ta teeb endale ohtlikke ja tervist kahjustavaid otsuseid. Seoses

eestkostetava suutmatusega oma raha asju organiseerida ja võttes arvesse tema võlgnevusi, ei

ole ta võimeline oma rahalisi tehinguid ise korraldama. Eestkostetava tervislikku seisundit

arvesse võttes vajab ta hetkel eestkostest kõiges teda puudutavas.

6. Maakohus kuulas 08.10.2024 ära eestkostetava tema elukohas esikus. Korter paistis

olevat täis erinevaid esemeid, liikumisteed tubade vahel olid olemas. Ärakuulamise juures

viibis eestkostetava poeg. Eestkostetav oli oma väljaütlemistes otsekohene ning teatas, et tema

abi ei vajavat. Ta selgitas, et peab ise ema-isa aitama, sest tahtvat ema õnnelikuks teha.

Eestkostetav tahtvat ise vastutada enda elu eest ja see olevat ka kohustus inimkonna ees.

Eestkostetav enda sõnul raha ei kasuta, sõber toovat toitu, pangakaart on suletud. Volikirja

ega eestkoste sisu eestkostetav ei teadnud. Sisulisem vestlus eestkoste teemal osutus

võimatuks.

7. Maakohus kuulas eestkostetava lapsed ära telefoni teel. Poeg leidis, et ema vajab

eestkostet ning eestkostjaks tuleks määrata KOV. Eestkostetav raha ei kasuta, ta on ostnud

küll e-poest asju, kuid need ostud ei ole vajalikud ega mõistlikud. Isikule ei tuleks jätta

pisitehingute tegemise õigust. Ka tütar leidis, et eestkostetav vajab eestkostet. Samas võiks

jätta talle pisitehingute tegemise õiguse kuni 100 € ulatuses kuus, mis säilitaks eestkostetava

eneseväärikuse. Tütar eestkostetava elus igapäevaselt ei osale.

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus tegi 30.10.2024 määruse (vaidlustatud määrus), millega seadis eestkostetava

üle eestkoste ja määras eestkostjaks kuni 30.10.2029 Tallinna Linnavalitsuse. Eestkoste on

seatud kõikide tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks on eestkostetava esindamine

kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi

tagamine. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete

3 (6)

täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 30. novembriks alates 2025. a.

Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi

tõendavad dokumendid. Samuti tuleb eestkostjal esitada eestkostetava vara nimekiri eestkoste

seadmise seisuga hiljemalt 30.11.2024. Lugeda eestkostetav valimisõiguse ning

perekonnaõiguslike tehingute tähenduses teovõimetuks. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste

endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi teostamise eest, mis jäeti riigi kanda.

8.1.

Maakohus tuvastas, et eestkostetava psüühiline tervis ei võimalda tal oma elu iseseisvalt

korraldada, tehinguid teha, oma tsiviilõigusi kaitsta ja endale vajalikku ravi tagada, mistõttu

vajab ta eestkoste seadmist. Eestkostetav on teadvusel, kontaktne, jutukas, esinevad

luulumõtted. Tal puudub haiguskriitika, ravivajadust ei adu, ravirežiimi iseseisvalt ei täida

ning vajab kõrvalabi. Ilma ravita luululised elamused aktiveeruvad, isiku toimetulematus

suureneb. Tal esineb püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), mis on krooniline, kestev

ning mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest (sh abielu sõlmimise jm perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest) aru saada ega oska neid juhtida, mis on tõendatud

kohtupsühhiaatrilise arvamusega. Eestkoste vajadust kinnitavad mh teiste menetlusosaliste

seisukohad.

8.2.

Eestkostetav on piiratud teovõimega. Tema huve ei ole võimalik kaitsta volituse

andmise ega perekonnaliikmete vm abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.

Eestkosteasutuse seisukohast ja kohtupsühhiaatrilisest arvamusest nähtuvalt vajab

eestkostetav eestkostet ka oma rahaasjade korraldamiseks. Põhjendatud ei ole eestkostetavale

pisitehingute tegemise õiguse jätmist, kuna 08.10.2024 toimunud vahetust vestlusest

eestkostetava korteris nähtus, et isik on korterisse kuhjanud e-poodidest ostetud esemeid, mis

eestkostetava poja sõnul ei ole vajalikud ega mõistlikud. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta

kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamine, eestkostetava elu korraldamine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi

tagamine. Vajalik on seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, seega tuleb lugeda

eestkostetav ka perekonnaõiguslike tehingute ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks,

millega ta kaotab hääleõiguse.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

9. Eestkostetav esitas 08.11.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada osas, millega temalt võeti rahaliste vahendite kasutamise õigus ja valimisõigus.

Samuti peab ta ebavajalikuks tema üle järelevalve seadmist, kuid tal pole midagi selle vastu,

kui vaadatakse üle tema isiklikud huvid.

Eestkostetav on ligi seitse aastat ratastoolis ja neli-viis aastat on linnalt abi palunud, kuid pole

seda seni saanud. Ta pole juba seitse aastat õues käinud, kuid õues käimine aitaks tal

paraneda. Varasemalt toetas teda rahaliselt eksabikaasa, kuid umbes kolme aasta eest see

toetus lõppes. Lapsed teda majanduslikult ei aita ja pensionilisa talle ei maksta. Hinnatõusu

tõttu sattus ta keerulisse olukorda ja oli sunnitud pangast laenu võtma, kuid tagasimakseid

tasub ta korrapäraselt. Viimase poole aasta jooksul on ka lapsed teda aidanud. Rahaasjad on

tal kontrolli all ja võlasummad regulaarselt ning pidevalt vähenevad. Ka pension on

suurenenud. Soovib iseseisvalt toime tulla ja omada võimalust otsustada oma elu ja rahaliste

vahendite kasutamise üle ning tunda end täisväärtusliku kodanikuna.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Teised menetlusosalised kaebusele ei vastanud. Maakohus jättis kaebuse

rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus

28.11.2024.

4 (6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega seati eestkostetava üle

eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja tunnistati ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega annab

eestkostetavale õiguse teha eestkostja nõusolekuta rahalisi pisitehinguid 50 € ulatuses kuus.

Samuti tuleb eestkostetav tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Ülejäänud

osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ning sellega

seotud kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud kannab

riik.

12. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Eestkostetav vaidlustas määruse osas, millega talle seati eestkoste kõigi asjade

ajamiseks, tunnistati ta valimisõiguse osas teovõimetuks, keelati tal rahaliste vahendite

kasutamine ja teostatakse tema üle järelevalvet. Muus osas ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud ja see on TsMS § 466 lg 3 ls 1 ja § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 ls 2 järgi

jõustunud.

13. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus leidis, et

eestkostetav vajab oma isiklike ja varaliste õiguste kaitseks eestkostet. Kohus määrab PKS §

203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema

õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat

määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik

oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on

piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb

isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla

eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda

teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13).

14. Ringkonnakohus ei nõustu siiski, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade

ajamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul eestkostetavale jätta õiguse teha

iseseisvalt pisitehinguid. PKS § 203 lg 2 ls 1 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende

ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste seadmise korral tuleks

eestkostetava teovõimet piirata nii vähe kui võimalik ning austada isiku õigust vabale

eneseteostusele neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid

juhtida (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 19).

15. Ringkonnakohus leiab, et eestkostetav on suuteline tegema rahalisi pisitehinguid, ta

mõistab raha väärtust. Ka esindaja ja eestkostetava tütar on olnud seisukohal, et võiks jääda

pisitehingute tegemise õigus. Arvestades vajadust tagada eestkostetava sissetulekust tema

eluks vajalike kulude katmine (sh eluase, toit ja ravimid) ja ka laenude tagasimaksmine, on

põhjendatud näha eestkostetavale pisitehingute tegemiseks ette 50 € kuus. Ringkonnakohus

leiab, et see ei kahjusta eestkostetava varalist seisundit, kuid samas võimaldab eestkostetaval

endale midagi meelepärast muretseda. Võttes arvesse eestkostetava senist käitumist on kohane

seada piirangud, et pisitehingutest tulenevad kohustused tuleb täita kohe ning need ei hõlma

pikaajalise või korduva kohustuse võtmist, sh järelmaksuga kaupade ostmist, laenu võtmist

ega tehinguid kinnisvaraga.

16. Kui eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid

TsMS § 526 lg 2 p 4 tähenduses, ei ole eestkostet seatud kõigi asjade ajamiseks ning isik ei

ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (RKTKm 19.04.2017, 3-2-1-32-

17, p 16). Seega tuleb eestkostetav lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Järelikult

5 (6)

säilib eestkostetaval valimisõigus ja maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Eestkostetav

vajab küll tuge, kuid saab oma igapäevaelu korraldamisega hakkama kõrvalabi kasutades.

Valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamiseks, kui isikuõigusi väga olulisel määral

piiravaks meetmeks, puudub alus. Eestkostetava arusaamise ja oma tegude juhtimise võime ei

piira tema suutlikkust teha rahalisi pisitehinguid ja teostada valimisõigust.

17. Põhjendamatu on eestkostetava kahtlus, et eestkostja teostab tema üle järelevalvet.

Eestkostja määramise eesmärk on eestkostetavat aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse

osas, milles ta ise seda ei suuda. Praegusel juhul on kohus tuvastanud, et vajalik on

eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel (võttes arvesse

pisitehingute iseseisvalt tegemise õigust 50 € ulatuses kuus) ning tema elu korraldamine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi

tagamine. Määratud ülesannete ring on hädavajalik, et teha eestkostetava eest toimingud,

mida ta ise ei suuda, ning tagada sellega talle stabiilne ja turvaline elukorraldus.

18. Ringkonnakohus märgib, et eestkostetav saab oma elu korraldamises kaasa rääkida, sest

PKS § 179 lg 4 järgi koosmõjus §-ga 202 tuleb eestkostjal küsida eestkostetava elu

korraldades viimase arvamust ja arvestada seda niivõrd, kuivõrd see on eestkostetava

terviseseisundit ja arusaamise võimet arvestades asjakohane. Samuti teostab eestkostja

tegevuse üle järelvalvet kohus ning kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete

täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada (PKS §

193 lg-d 1 ja 2 koostoimes §-ga 202).

19. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a eestkostetavale riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava

esindaja määruskaebuse menetluses ei osalenud, seega puudub vajadus tema tasu suuruse

kindlaksmääramiseks.

20. Ringkonnakohus koostab määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles

märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lg 2², § 659, § 173 lg 1 ls 2).

21. Hagita menetluse lõpplahendi vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu sisulise määruse

peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3 ls 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)