2-23-143863/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-143863

Tsiviilasi

Svea Finance AS-i hagi A J vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind 5396.47 eurot.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (RK 11200943; asukoht

Hallivanamehe tn 4, Tallinn 11317), lepinguline esindaja Piret

Palm (e-post piret.palm@svea.com)

Kostja: A J (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Svea Finance AS-i hagi A J vastu 20.05.2021 müügi- ja

järelmaksulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 4175.04 eurot, intressi 452.04

eurot, viivise 202.33 eurot, võla sissenõudmiskulu 45 eurot ja lisanduva viivise

põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras nõudes.

2. Jätta menetluskulud Svea Finance AS-i kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise õigus

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 / 8

1. Svea Finance AS (hageja) esitas 31.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A Jalt (kostja) 4701.40 euro saamiseks. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14.02.2024 kohtule hagi kostjalt põhivõlgnevuse 4175.04 eurot, intressi 452.04

eurot, viivise 202.33 eurot, võla sissenõudmiskulu 45 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse järgi A J (ostjana) ja ABC Motors AS (müüjana) sõlmisid 20.05.2021 müügi- ja

järelmaksulepingu nr xxxx (edaspidi leping), millega kostja ostis sõiduauto xxxx. Lepingu alusel

tegi Svea Finance AS (krediidiandjana) müüjale väljamakse 5990 eurot (finantseeritav summa).

Müüja loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale.

Lepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale krediidi 5 990 eurot ja lepingu sõlmimistasu 125

eurot igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi 9,90% aastas vastavalt lepingu lisaks olevale

maksegraafikule 60 kuu jooksul. Lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on 19,76% aastas.

Kostja krediidivõimelisust hindas hageja lähtudes taotleja esitatud teabest, taotleja Creditinfo

skoorist ja varasemast maksekäitumisest. Taotluses märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks

3000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Kostja kinnitas lepingut sõlmides, et kõik tema poolt

esitatud andmed on korrektsed. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks Creditinfo Eesti AS-i

genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul krediidiandjate

sektoris. Taotleja krediidiskoor oli väga madal ehk 2, s.o esineb 2%-ne võimalus, et isik jääb

järgneva 12 kuu jooksul lepingust tulenevate kohustuste tasumisega võlgu rohkem kui 30 päeva.

Lepingu kohane igakuine planeeritav makse suurus oli 152.36 eurot, mis jäi laenuanalüüsiga

lubatud piiridesse. Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri kohaselt ei olnud kostjal taotluse

esitamise ajal (20.05.2021) avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid,

mis olid lõpetatud vähem kui kuue kuu jooksul.

Kuna kostja jäi lepingust tuleneva kolme osamakse (15.07., 15.08., 15.09.2023) tasumisega

viivitusse, andis hageja talle 30.08.2023 avaldusega täiendava tähtaja kuni 13.09.2023 võlgnevuse

543.80 eurot tasumiseks ning esitas lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, ütles hageja lepingu 25.09.2023 ülesütlemisavaldusega üles, mille kohta on kostjale

saadetud teade 25.09.2023 e-kirjaga e-posti aadressil xxxx ja hagejale teatud aadressil xxxx.

Kostja tasus lepingu alusel perioodil 11.06.2021 – 17.06.2023 hagejale 20 osamaksega 1939.96

eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus 4175.04 eurot (põhiosa võlgnevus 6115 eurot – 1939.96

eurot).

Lepingus lepiti kokku intressimääras 9,90% aastas, intressi tasumisega igakuiselt maksegraafiku

järgi perioodil 15.06.2021 - 15.05.2026. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal intressi 1658.67 eurot ja

intressivõlgnevus on 452.04 eurot.

Lepingus lepiti kokku viivise maksmises lepinguga ettenähtud intressimääras, välja arvatud juhul,

kui seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud viivisemäär on kõrgem kui lepinguga ette nähtud

intressimäär, millisel juhul kohaldatakse seaduses sätestatud viivisemäära.

Lepingust tulenevalt on intressimääraks 9,90% aastas, seaduses sätestatud viivisemäär on alates

01.07.2023 12% ning alates 01.01.2024 12,5%. Kuni lepingu ülesütlemiseni 25.09.2023 on

tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivist 5.02 eurot, perioodi 26.09.2023- 31.12.2023 eest

133.14 eurot, alates 01.01.2024 kuni hagi esitamiseni (14.02.2024, k.a) 64.17 eurot, viivis kokku

202.33 eurot.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 45 eurot, millest 15 eurot

on lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade (saadetud 28.06.2023, 25.07.2023, 30.08.2023) ja

30 eurot pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade (saadetud 18.10.2023, 27.10.2023)

eest.

3. Vastuseks 22.02.2024 määruses nõutule (vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

täiendavaks selgitamiseks; ettepanek hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

2 / 8

täiendavate tõendite esitamiseks või tõendite puudumisel nõuete ümberarvestuse esitamiseks

vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7) hageja selgitas täiendavalt, et kontoväljavõtte küsimine ei ole

kohustuslik eeltingimus vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks ning sellist nõuet ei tulene

otseselt ka seadusest. Ka pangakonto väljavõtte alusel ei ole võimalik saada terviklikku ülevaadet

taotleja olemasolevate kohustuste kohta olukorras, kus taotlejal on mitu pangakontot ning ta

pahatahtlikult esitab vaid pangakonto/-kontode väljavõtte/-d, millele laekuvad tema sissetulekud,

kuid millelt ei ole nähtu tema tegelikud olemasolevad kohustused. Krediidiandjal ei ole võimalik

kontrollida, et taotleja esitab kõigi oma pangakontode väljavõtted. Kostjal on kohustus esitada

laenutaotluses vaid õiget infot. Laenutaotleja ei või teadlikult võlausaldajad eksitades võtta

laenukohustusi, mida ta täita ei suuda. Ka kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte eesmärgiks ei ole välistada laenusaaja vastutusvõimet ning selle põhimõtte võimalik

rikkumine ei too kaasa laenusaaja vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest (vt TrtRnKo

26.10.2017, 2-16-7326, p 7).

Hageja selgituse järgi võtab ta taotluste menetlemisel lisaks finantskohustustele arvesse ka tarbija

majapidamiskulusid, lähtudes põhimõttest, et finantseerimisel on taotleja kohustuste osakaalu

maksimaalseks lubatud määraks sõltuvalt taotleja sissetulekust 35-50% taotleja netosissetulekust.

Ülejäänud osa netosissetulekust, kuid mitte vähem riiklikust elatusmiinimumist, peab jääma

tarbijale muudeks kuludeks, sealhulgas majapidamiskuludeks. Hageja hinnangul kostja

sissetulekuid (3000 eurot/kuus) ja kohustusi (0 eurot/kuus) arvestades oli kostja suuteline igakuiselt

tasuma kokkulepitud osamakse 152.36 eurot. Skoorimudelis võetakse muuhulgas arvesse nii

kehtivaid kui viimase aasta jooksul lõpetatud maksehäireid, isikuga seotud täiteteateid, kinnistute

olemasolu, päringuid liisingufirmadest jmt.

Leping on sõlmitud kostjaga juba 20.05.2021, perioodil mai 2021 – juuni 2023 täitis kostja

lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt. Seega oli lepingust tulenevate kohustuste täitmine

kostjale jõukohane. Hageja hindas lepingut sõlmides kostja krediidivõimelisust korrektselt ning

meelevaldne on kostja poolt lepingujärgsete osamaksete tasumata jätmist siduda ligi kaks aastat

varem teostatud krediidivõimelisuse hindamisega. Samuti kuigi hageja on tulenevalt 2023. aastast

karmistunud kohtupraktikast muutnud tänaseks tarbijate krediidivõimelisuse hindamise

kriteeriume, siis kõnealune krediidileping on sõlmitud juba 2021. aastal, mil krediidiandjatel ei

olnud võimalik ette näha tulevikus muutuvaid nõudeid.

4. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale kättetoimetamise portaali

vahendusel 21.04.2024 kätte toimetatud. Kostja ei ole kohtule vastust hagile esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna

rahuldamata.

6. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks 20.05.2021 müügi- ja järelmaksuleping, milles

kostja ja ABC Motors AS müüjana leppisid kokku sõiduki xxxx müügis kostjale ja ostu

finantseerimises hageja poolt. Müüja on lepingu allkirjastamisega loovutanud lepingust tulenevad

rahalised nõuded hagejale (dtl 57).

Lepingu alusel sai kostja järelmaksulepingu alusel krediiti 6115 eurot (finantseeritav summa 5990

eurot ja lepingu sõlmimistasu 125 eurot), mis tuli tagastada alates 15.06.2021 igakuiselt 60

osamaksega vastavalt maksegraafikule (dtl 59-60), osamakse suuruseks 152.36 eurot, s.h intress

(intressimääraga 9,90% aastas).

Hageja taotleb kostjalt lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks muutunud põhivõla 4 175.04 eurot,

intressi 452.04 eurot, viivise lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (14.02.2024, k.a; dtl 80,

86-87) 202.33 eurot, võla sissenõudmiskulu 45 eurot ja lisanduva viivise alates hagi esitamisest

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmist.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

3 / 8

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva

edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.

VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja

on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte sõlmitud järelmaksulepingu näol on seega tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja on saanud

krediiti väljaspool oma majandustegevust.

8. Hageja krediidiandjana on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse kohustuse,

finantseerides kostja poolt kauba (sõiduki) ostmist ja võimaldades selle tagastada järelmaksu

osamaksetena. Kostjal oli kohustus tagastada krediit koos intressiga igakuiste osamaksetena

vastavalt maksegraafikule 15.06.2021 kuni 15.05.2026.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus

imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu

heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-

17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad

tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09% aastas

(kohaldus alates 01.01.2021 väljastatud laenudele). Lepinguga kokkulepitud krediidi kulukuse määr

19,76% aastas ei ületa seega VÕS § 4062 lg 1 esimese lause alusel kehtestatud piirmäära.

11. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija

on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu

andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta,

sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

4 / 8

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

12. Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja

tõendamiskoormist 31.01.2024 ja 22.02.2024 määrustes.

Kohus selgitas mh, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 1.

lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg-st 4 tulenevalt ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet

mõistlikul viisil kontrollima.

Kui krediidiandjal puudub mõne eelpool nimetatud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 (säte kehtis ka hageja nõude aluseks oleva 20.05.2021 lepingu

sõlmimisel) järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098, p 18). Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661, p 55;

TrtRnKo 19.12.2022, 2-22-118076, p 10; TlnRnKm 06.02.2024, 2-23-130993, p-d 4.2, 11.1). Ka

Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded“ (13.06.2016-

30.06.2021 kehtinud redaktsioon) p 7.8. järgi ei saa tarbija varalise seisundi hindamisel pidada

piisavaks krediidiandja tuginemist üksnes tarbija poolt edastatud andmetele ja dokumentidele,

tarbija poolt suuliselt antud ütlustele, andmetele ja dokumentidele, mis ei ole piisavad, samuti

tarbija enda hinnangule oma varalise seisundi või muu krediidivõimelisuse hindamisel tähtsust

omava asjaolu kohta.

13. Hagiavalduse põhjal on hageja kontrollinud kostja maksevõimelisust taotlusest ja Creditinfo

maksehäireregistrist nähtuvate andmete põhjal ning kasutanud kostja maksevõime hindamisel

Creditinfo Eesti AS-i poolt genereeritud skoorimudelit, milles võetakse muuhulgas arvesse nii

kehtivaid kui viimase aasta jooksul lõpetatud maksehäireid, isikuga seotud täiteteateid, kinnistute

olemasolu, päringuid liisingufirmadest jmt.

Kohus jääb 22.02.2024 määruses leitu juurde, et hagiavaldusest ei tulene, milliste andmete põhjal

on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud võlgnikul vara ja sissetulekute ning finants- ja

muude kohustuste olemasolu ja suurust. Maksehäireregistri andmed seda ei võimalda, seejuures

maksehäireregister annab teavet vaid juba tekkinud makseraskuste kohta. Ka koos krediidiskoori

kasutamisega ei võimalda neist nähtuvad andmed teha adekvaatseid järeldusi kostja

krediidivõimekuse kohta.

Hagiavaldusest ja esitatud laenutaotlusest (dtl 75) ei nähtu, et hageja oleks küsinud muud või

täiendavat teavet kostja varalise seisundi kohta lisaks igakuise sissetuleku ja kohustuste suuruse

kohta. Kuigi nõustudes, et täielik teave oma sissetulekute, varalise seisundi ja teiste varaliste

kohustuste kohta on eelkõige tarbijal endal, tuleb siiski krediidiandjal teavitada tarbijat sellest,

millist liiki teavet ja milliseid tõendeid peab tarbija oma krediidivõimelisuse kohta esitama (VÕS §

4034 lg 4). Tarbija ei pea ise teadma, millised andmed on tema krediidivõimelisuse hindamiseks

täielikud.

Jättes mõistlikult kontrollimata kostja sissetulekute ja kohustuste suuruse ja päritolu, muutub

sisutuks ka hageja selgitus selle kohta, et finantseerimisel on taotleja kohustuste osakaalu

maksimaalseks lubatud määraks sõltuvalt taotleja sissetulekust 35-50% taotleja netosissetulekust

5 / 8

ning hageja arvestab, et ülejäänud osa netosissetulekust, kuid mitte vähem kui riiklik

elatusmiinimum, peab jääma tarbijale muudeks kuludeks, sealhulgas majapidamiskuludeks.

Kohus märgib, et hageja kontrollikohustust ei mõjuta see, et kostja on krediiditaotluses kinnitanud,

et ta on krediidivõimeline ja leping vastab tema finantsolukorrale (vt TlnRnKo 28.08.2024, 2-22-

142669, p 11.2). Samuti ei välista lepingu nõuetekohane täitmine mingi ajaperioodi vältel seda, et

tarbija on maksed teinud mitte omavahendite arvel, vaid on näiteks olnud sunnitud võtma

täiendavaid laenusid kohustuse täitmiseks. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime

kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole

hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkudes.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

15. Kohus 22.02.2024 määrusega tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavad tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta või tõendite puudumisel nõuete

ümberarvestus vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid ega uuesti

määratud tagasimakseid esitanud. Seega lähtub kohus sellest, et kostja kohustuseks oli maksta

hagejale tagasi lepingu järgi saadud krediit ja VÕS §-s 94 määras sätestatud intress.

Võlasuhete intressimäär (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) oli lepingu kehtivuse

ajal: 1) alates lepingu sõlmimisest 20.05.2021 kuni 31.12.2022 - 0%; 2) 01.01.2023 kuni

30.06.2023 - 2,50%; 3) 01.07.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 25.09.2023 – 4%.

16. Kostjal tuli kokkulepitud maksegraafiku (dtl 59) järgi tasuda kuni lepingu ülesütlemiseni

25.09.2023 põhiosamakseid (osamaksed 1-28) summas 2 222.36 eurot (sisaldavad ka põhiosamakse

hulka arvestatud lepingutasu 125 eurot, mida VÕS § 4034 lg 7 järgi kostja hagejale ei võlgneks,

osamakseid).

VÕS §-s 94 määras intress põhivõla jäägilt on:

1) kuni 31.12.2022 (19. osamakse 15.12.2022) 0%, seega selle perioodi eest kostjal

intressivõlgnevus puudub;

2) 01.01. – 14.01.2023, jääk 4789.12 eurot – 4.59 eurot;

3) 15.01.-14.02.2023, jääk 4705.08 eurot – 9.99 eurot;

4) 15.02.-14.03.2023, jääk 4619.84 eurot – 8.86 eurot;

5) 15.03. - 14.04.2023, jääk 4533.38 eurot – 9.63 eurot;

6) 15.04. – 14.05.2023, jääk 4445.69 eurot – 9.13 eurot;

7) 15.05. – 14.06.2023, jääk 4356.75 eurot – 9.25 eurot;

8) 15.06.- 14.07.2023, jääk 4266.54 eurot – 4.68 eurot + 6.55 eurot;

9) 15.07.- 14.08.2023, jääk 4175.04 eurot – 14.18 eurot;

10) 15.08.- 14.09.2023, jääk 4082.24 eurot – 13.87 eurot;

11) 15.09. – 25.09.2023, jääk 3988.11 eurot – 4.81 eurot.

Maksegraafiku järgi kuulus tasumisele intress kogusummas 95.54 eurot. Kostjal tuli seega

maksegraafiku kohaselt tasuda kokku 2 317.90 eurot.

17. Hagiavalduse kohaselt on kostja lepingu alusel hagejale kuni lepingu ülesütlemiseni teinud

tagasimakseid ja hageja on arvestanud põhinõude katteks 1939.96 eurot ja intressi katteks 1658.67

eurot, kokku 3 598.63 eurot. Kohtule esitatud võlasaldo (dtl 81-85) põhjal on lepingu kehtivuse ajal

6 / 8

kostja tasutu arvel loetud täiendavalt tasutuks ka meeldetuletuse tasud kogusummas 80 eurot.

Kokku on kostja tasunud seega 3 678.63 eurot.

18. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kohtule esitatu põhjal võimalik hinnata, kas lepingu

ülesütlemiseks oli alust, ka ilma et krediidiandja oleks tagasimakseid uuesti määranud.

Eelpool esitatud arvutuste põhjal oli kostja lepingu ülesütlemise seisuga 25.09.2023 teinud hagejale

makseid põhivõlgnevuse ja intressi katteks (vähemalt, s.o isegi arvestamata põhiosa võlgnevuse

vähendamist lepingutasu võrra) 1 360.73 euro (3 678.63 – 2 317.90) võrra suuremas summas kui ta

oleks maksegraafiku järgi pidanud. Kohus arvestab tasumisena ka sissenõudmiskulude katteks

arvestatud 80 eurot, kuivõrd lepingu ülesütlemise seisuga puudus kostjal võlgnevus hageja ees.

Seega ei olnud kostjal 25.09.2023 seisuga laenuandja ees võlgnevust ja kuna kostja laenu

tagastamise kohustust ei rikkunud, ei olnud krediidiandja lepingu ülesütlemiseks alust ja

ülesütlemine ei ole kehtiv.

19. Kohus selgitab, et hageja saab nõuda kostjalt krediidisummade tagastamist juhul, kui nõue on

muutunud sissenõutavaks, ennekõike kui leping on kehtivalt üles öeldud (VÕS § 416 lg 1 ja 3, §

195 lg 5) või kostja on rikkunud krediidisummade tagastamise kohustust (VÕS § 108 lg 1) (vt

TrtRnKo 26.09.2024, 2-23-123620, p 10).

Kokkulepitu põhjal kohustus kostja krediidi tagastama (tasuma viimase osamakse) hiljemalt

15.05.2026. Kuna krediidisummade tagastamise tähtaeg ei ole saabunud, samuti ei ole lepingut

kehtivalt üles öeldud ja tagasimakseid ei ole uuesti määratud, ei saa hageja nõuda krediidi

tagastamist ka põhjusel, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust krediidisummad tähtaegselt

tagasi maksta. Kohus osutab, et kohtupraktikas on leitud, et kui laenu lõpptähtaeg ei ole saabunud

ning laenuandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses

on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud (nt TrtRnKo 24.05.2024, 2-23-107737, p 11,

TlnRnKo 24.05.2024, 2-23-146953, p 11.2). Õiguskirjanduses on selgitatud, et krediidiandjal tuleb

tagasimaksed lepingu sõlmimise hetke seisuga uuesti määrata, st enamtasutud intressi ja muude

tarbija makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa

ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varem

kokkulepitud tingimustele (nt on lepingus kokku lepitud, et krediit tuleb tagasi maksta ühe aasta

jooksul kaheteistkümne võrdse tagasimaksena)1.

Kohus märgib, et isegi juhul, kui lähtuda tagastamisele kuuluvate põhiosamaksete maksegraafikust

nähtuvast suurusest, olid kostja poolt enamtasutud summat arvestades ka kuni hagi esitamise ajani

(s.o 14.02.2024) kokkulepitud osamaksed (s.o 29-32, põhiosamaksed kokku 395.68 eurot) koos

võimaliku intressiga tasutud.

20. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Kohus leiab, et kuivõrd kostjal puudub võlgnevus krediidiandja ees

vähemalt hagi esitamise seisuga, tuleb jätta hageja viivisenõue, s.o 202.33 eurot (14.02.2024

seisuga) ja lisanduva viivise nõudes tervikuna rahuldamata.

21. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu ülesütlemist

võla sissenõudmisega kaasnevad kulud kogusummas 45 eurot. Kohus leiab, et kuna kostjal puudub

võlgnevus hageja eest, tuleb jätta hageja vastav nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi

kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata,

jäävad menetluskulud hageja kanda.

1 M.Käerdi, A.Õunpuu. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2019, § 4034 lg 7, 3.3., a)

7 / 8

23. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja ka

menetluse asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid,

määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik

8 / 8