3-24-3357/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3357

Haldusasi

W.T kaebus Põhja-Pärnumaa valla tegevusele ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.12.2024 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja W.T

Vastustaja Põhja-Pärnumaa vald

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse W.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.12.2024 määruse

resolutsiooni p 1 peale.

2. Jätta W.T menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta W.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.12.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.T esitas 12.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse peatada W paigutamine

Haapsalu kinnisesse asutusse, taastada C. W.T eestkoste W suhtes, kohustada Wle advokaati

määrama seoses vägistamise ohvriks langemisega Viru Vanglas ning mõista välja

mittevaraline kahjunõue 10 000 eurot laimu ja maine kahjustamise eest. Kaebaja esitas ka

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kaebuse kohaselt on Põhja-Pärnumaa valla sotsiaaltöötajad esitanud kaebaja kohta

valeväiteid. Kaebaja ei ole rahul valla tegevusega W toetamisel sotsiaalteenuste kaudu.

Kaebaja ja A. W.T on hoolitsenud W eest. Põhja-Pärnumaa valla sotsiaaltöötajad koos

eestkoste spetsialistiga plaanivad W kinnisesse asutusse panna, mida aga W ega kaebaja ei

3-24-3357

soovi. Taastada tuleb A. W.T volitused W eestkostjana, mille Viru Maakohus 2022. a-l

lõpetas.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 16.12.2024 määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg

1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu nõuetes peatada W paigutamine kinnisesse

asutusse, taastada C. W.T eestkoste W üle ning kohustada Wle advokaati määrama.

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kaebaja nõuded seoses W

kinnisesse asutusse paigutamisega ning eestkoste taastamisega on tsiviilõiguslikud küsimused

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530, § 533 lg 1 p 1), mille lahendamine on

maakohtute pädevuses.

Kaebaja palus kaebuses kohustada Põhja-Pärnumaa valda määrama Wle advokaat seoses

vägistamisjuhtumiga Viru Vanglas. Juhul, kui W suhtes on toime pandud karistusseadustiku

§-s 141 sätestatud süütegu, tuleks esitada vastav kuriteoteade uurimisasutusele või

prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195). Seejärel saab W kannatanuna

taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist kriminaalmenetluse raames (KrMS § 41 lg

3). Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 5 sätestab, et kui isik taotleb riigi õigusabi

kriminaalmenetluses kannatanuna, otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev

kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks

kriminaalasja menetleda. Süütegude menetlemine ning kriminaal(kohtu)menetluses osutatava

riigi õigusabi andmise otsustamine ei ole halduskohtu pädevuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning saata asi

halduskohtule lahendamiseks.

Tegemist on avalik õiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mis kuulub halduskohtu

pädevusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Kuna määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jääb

kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel

läbi vaatamata.

5. Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas kaebus tuleb lahendada halduskohtus

või maakohtus. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

6. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust

halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebus

tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuses esitatud nõuete (peatada W

paigutamine kinnisesse asutusse, taastada C. W.T eestkoste W üle ning kohustada Wle

kriminaalmenetluses advokaati määrama) lahendamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 järgi

halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning ei pea

2(3)

3-24-3357

vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Isikult vabaduse võtmine, sh paigutamine kinnisesse asutusse saab Eestis üldjuhul

toimuda vaid kohtulahendi alusel. Vastavad materiaalõiguslikud eeldused on reguleeritud

eelkõige psühhiaatrilise abi seaduses (PsAS § 11 jj), sotsiaalhoolekandeseaduses (§ 105 jj)

ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (§ 4 jj). Peamised menetlusõiguslikud

eeldused isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse on reguleeritud TsMS §-s 533 jj, osaliselt ka

eespool viidatud seadustes. Üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib isiku

kinnisesse asutusse paigutada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või

avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik (vt Riigikohtu

02.10.2024 määrus asjas nr 2-17-18027, p 14). Erandlikel juhtudel võib kinnipidamine ja

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi toimuda enne kohtult loa saamist

halduskorras. Kohtumääruseta toimunud kinnisesse asutusse paigutamise seaduslikkust saab

kontrollida eelkõige PsAS § 11 lg 2 teise lause ja § 13 lg-te 2 ja 3 ning TsMS § 534 lg 6

nõuete täitmise kontrollimise teel halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu 19.02.2014 määrus

asjas nr 3-2-1-155-13, p-d 46.2 ja 50; Riigikohtu 17.06.2015 määrus asjas nr 3-3-1-24-15, p-d

16 ja 17; Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2022 määrus asjas nr 2-22-9665, p 21).

8. Kaebaja väidetest järeldub, et vastustaja töötajad alles planeerivad W kinnisesse asutusse

paigutamist. Praegusel juhtumil kohtulahendita (loata) riigipoolset kinnipidamist ei ole

toimunud ja tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi ei ole veel rakendatud. Kuigi

isiku kinnisesse asutusse paigutamise puhul võib tegemist olla ka avalik-õigusliku

küsimusega (vt nt Riigikohtu 19.02.2014 määrus asjas nr 3-2-1-155-13, p 24; Riigikohtu

18.11.2013 määrus asjas nr 3-2-4-1-13, p 7; Riigikohtu 17.04.2009 otsus asjas nr 3-3-1-16-09,

p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus asjas nr 3-23-22, p 9), siis ei tulene sellest

tingimata halduskohtu pädevust sellega seotud nõuete lahendamiseks. Seadus võib ka

haldusaktide ja toimingute puhul näha ette teistsuguse vaidlustuskorra (HKMS § 4 lg 1). Isiku

paigutamine kinnisesse asutusse lahendatakse reeglina isiku elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse avalduse alusel tsiviilkohtumenetluses maakohtus hagita menetluse korras

(TsMS § 475 lg 1 p 6, § 533 lg 1 p 1). Kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on tagatud

abinõu rakendamise (eelnev) kohtulik kontroll, asjatundja arvamuse saamine isiku seisundi

kohta, isik ja tema lähedased kuulatakse ära ning riik tagab isikule esindaja. Seega praegusel

juhul ei ole asja pädev lahendama halduskohus, kuna kinnisesse asutusse paigutamise

küsimuse lahendamiseks on ette nähtud eraldi menetluskord.

9. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)