2-22-150151/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-150151

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. M.-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2498,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: XXX-i ) lepinguline esindaja

Cärolin Markus

Kostja:

M. M.

(isikukood: XXX;

elukoht

hagiavalduses: XXX); tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi M. M.-i vastu.

2. Välja mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS ja kostja

vahel 15.11.2020 sõlmitud laenulepingu nr. XXX ja 26.02.2021 sõlmitud Indivy Plan

lepingust nr XXX võlgnevus 1357,88 eurot (millest 1283,96 eurot põhivõlgnevus; 3,87

eurot intress; 35,05 eurot perioodi 16.06.2022 kuni 24.04.2023 eest sissenõutavaks

muutunud viivis; sissenõudmiskulud 35,00 eurot).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M. M.-i vastu põhivõlgnevuse

638,34 euro, intressi 71,68 euro, haldustasu 2,50 euro, sissenõudmiskulude 45,00

euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 131,52 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks punkt sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1283,96 eurot) alates 25.04.2024,

kuni otsuse tegemiseni, so kuni 09.01.2025 k.a summas 266,46 eurot.

5. Välja mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1283,96 eurot) alates

10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

6. Menetluskulud jätta 60,43% ulatuses M. M.-i kanda ja 39,57% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

Tsiviilasi nr 2-22-150151

suuruseks 570 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 euro, 200 eurot hageja

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest

344,47 eurot mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. M. kohustatud tasuma Aktiva Finance

Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Toimetada kostjale M. M.-ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (RKTKm 31.10.2012, 3-2-1-113-12, p 9; RKTKm

10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finants Group OÜ (hageja) esitas 21.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. M. (kostja) 2165,38 euro saamiseks. Kohus tegi

27.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 17.03.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24.04.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. M.-i vastu põhivõlgnevuse

1922,30 euro, intressi 75,55 euro, haldustasu 2,50 euro, sissenõudmiskulude 80,00 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 166,57 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates

25.04.2023 kuni põhinõude summas 32,62 eurot täitmiseni määras 22,9% aastas ning kuni

põhinõude summas 1889,68 eurot täitmiseni määras 12,9% aastas. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt tasutud riigilõiv 350 eurot ja hageja õigusabikulud 696,00 eurot. Kohtu nõudel

hageja 19.02.2024 täpsustas summasid, kui suures osas kostja on lepinguid täitnud ning

sissenõudekulude nõude alusega.

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-22-150151

3. Pärnu Maakohus võttis 22.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded (teadaande number 2391265). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles

asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 28.11.2024. Seega

dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 14.12.2024

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

4. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

4.1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 15.11.2020 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja

laenu 500,00 euro. Kostja kohustus tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodil 20.12.2020-20.05.2022. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks

22,9% aastas, krediidikulukuse määr 38,58%. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele

võlausaldajale põhiosa katteks summas 467,38 eurot, intressi katteks 97,87 eurot ja haldustasu

katteks 42,50 eurot. Kokku tegi kostja lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 607,75

eurot.

4.2. Inbank AS ja kostja sõlmisid 26.02.2021 Indivy Plan lepingu nr XXX, mille alusel sai

kostja laenu 2400,00 euro. Kostja kohustus tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel perioodil 15.04.2021-15.03.2025. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud

intressimääraks 12,9% aastas, krediidi kulukuse määr 24,68%. Kostjalt on toimunud

laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 510,32 eurot, intressi katteks

590,72 eurot, lepingutasu katteks 15,00 eurot. Kokku tegi kostja lepingu kehtivuse ajal

tagasimakseid summas 1116,04 eurot.

4.3. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe kostja krediidivõimelisuse kohta

laenutaotluses esitatud andmete, avalikest andmebaasidest (taust.ee) ning vastavalt

krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud

andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet

kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust.

4.4. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne

võlausaldaja saatis 04.08.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. 25.08.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 26.08.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4.5. Vastavalt lepingu punktile 4.7 ja VÕS §-le 1132 lg-le 2 on hagejal õigus küsida võla

sissenõudmiskulusid. Hageja lepingu nr XXX alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku

30,00 eurot: 29.08.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 06.09.2022 teise tasulise

kirja saatmine 5 eurot; 26.09.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud

5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja

lepingu nr XXX alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku 50,00 eurot: 06.09.2022

esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 21.09.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot;

14.10.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud

15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-22-150151

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 80,00 eurot (30,00 + 50,00).

4.6. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 32,62 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 24.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras

s.o 22,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 4,95

eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu XXX põhinõudelt 32,62 kuni selle kohase

tasumiseni alates 25.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22,9% aastas.

4.6.1. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1889,68 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 24.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras

s.o 12,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 161,62

eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu XXX põhinõudelt 1889,68 kuni selle kohase

tasumiseni alates 25.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 12,9% aastas.

4.7. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

5. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

5.1. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 30.12.2024 kell 24:00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi

peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 15.11.2020 sõlmitud

laenulepingust nr XXX ja 26.02.2021 sõlmitud krediidilepingust nr XXX tulenevaid rahalisi

kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust ja krediidilepingust.

Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396

lg 1). Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse

krediiti, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100

4 (9)

Tsiviilasi nr 2-22-150151

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

10. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Laenuandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi

pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja.

Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses

esile tuua.

11. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 2-

14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

5 (9)

Tsiviilasi nr 2-22-150151

12. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses selliseid

asjaolusid esile toonud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja

oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS §

4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus laenulepingu nr XXX VÕS § 4034 lg 7 järgi

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates laenulepingu nr

XXX sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust

tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus. Hagiavalduse kohaselt on

kostja laenulepingu nr XXX katteks tasunud 607,75 eurot ning lepingu nr XXX katteks

1116,04 eurot. Kuivõrd kostja on laenulepingu nr XXX alusel saanud 500,00 eurot ning

tagastanud 607,75 eurot, siis hagejal ei saa kostja vastu olla nõudeid nimetatud laenulepingu

alusel ning kohus jätab selle lepingu alusel hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja krediidilepingu nr XXX alusel põhivõla 1283,96 eurot (2400€ -

1116,04€).

13. Kostja on krediidilepingu nr XXX täitmisega võlgnevuses alates 15. osamaksest

15.06.2022. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa nimetatud lepingut

lugeda 26.08.2022 kehtivalt üles öelduks. Eelnevast tulenevalt on krediidiandja poolt lepingu

ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping oli kehtiv, kuni selle

lõppemiseni. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-

t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli

intressimäär 0% aastas. Alates 01.01.2023 oli intressimäär 2,50% ja alates 01.07.2023 kuni

31.12.2023 oli intressimäär 4,00%. Kohus arvestab intressi arvutamisel hagiavalduse

esitamise ajaga, kuna hilisemad intressimaksed ei olnud sissenõutavaks muutunud ning kohus

on hageja nõudega seotud. Seega kuulub rahuldamisele kostja intressinõue summas 3,87

eurot.

periood

jääk

põhiosa

intress

osamakse

15.06.2022

1248,00

76,80

0,00

76,80

15.07.2022

1171,20

76,80

0,00

76,80

15.08.2022

1094,40

76,80

0,00

76,80

15.09.2022

1017,60

76,80

0,00

76,80

15.10.2022

940,80

76,80

0,00

76,80

15.11.2022

864,00

76,80

0,00

76,80

15.12.2022

787,20

76,80

0,00

76,80

15.01.2023

711,21

75,99

0,81

76,80

15.02.2023

635,92

75,29

1,51

76,80

15.03.2023

560,34

75,58

1,22

76,80

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-22-150151

15.04.2023

484,73

75,61

0,33

76,80

KOKKU

3,87

14. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

Hagiavalduse kohaselt sissenõudekulud on kokkulepitud lepingu XXX p-s 4.7. Kostjale

saadeti pärast lepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 06.09.2022 tasuline

meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 21.09.2022 tasuline meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot ja 12.10.2022 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole

õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist.

Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade

eest kogusummas 35,00 eurot.

15. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist võrdselt lepingujärgse (lepingus nr XXX)

intressimääraga, s.o 12,9% aastas alates lepingu ülesütlemise päevast 26.08.2022 kuni

hagiavalduse esitamiseni 24.04.2023 ning alates 25.04.2023 kuni põhinõude 1889,68 euro

täitmiseni määras 12,9% aastas. Arvestades, et poolte sõlmitud leping on

tarbijakrediidileping, mille sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas

kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Kohus mõistab kostjal hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise 35,05 eurot.

Periood

Osamakse

Viivis

16.06.2022 kuni 24.04.2023

76,80

5,87

16.07.2022 kuni 24.04.2023

76,80

5,36

16.08.2022 kuni 24.04.2023

76,80

4,84

16.09.2022 kuni 24.04.2023

76,80

4,32

16.10.2022 kuni 24.04.2023

76,80

3,81

16.11.2022 kuni 24.04.2023

76,80

3,29

16.12.2022 kuni 24.04.2023

76,80

2,79

16.01.2023 kuni 24.04.2023

76,80

2,19

16.02.2023 kuni 24.04.2023

76,80

1,50

7 (9)

Tsiviilasi nr 2-22-150151

16.03.2023 kuni 24.04.2023

76,80

0,88

16.04.2023 kuni 24.04.2023

76,80

0,20

KOKKU

35,05

16. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 25.04.2023 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 266,46 eurot ning alates 10.01.2025 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 11,15%).

Periood

osamakse

viivis

25.04.2023 kuni 09.01.2025

844,80

174,25

16.05.2023 kuni 09.01.2025

76,80

15,38

16.06.2023 kuni 09.01.2025

76,80

14,69

16.07.2023 kuni 09.01.2025

76,80

13,98

16.08.2023 kuni 09.01.2025

76,80

13,20

16.09.2023 kuni 09.01.2025

76,80

12,42

16.10.2023 kuni 09.01.2025

76,80

11,66

16.11.2023 kuni 09.01.2025

28,63

10,88

KOKKU

266,46

17. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja

menetluskulud 20,00 eurot.

18. Hageja taotleb lisaks riigilõivudele lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 760

eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks

lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepingulise esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende

analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja

komplekteerimiseks ja dokumentide esitamiseks kohtule 4 tundi. Esindaja tasuks on hageja

märkinud 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja kulud 760 eurot olulises osas ülepaisutatud.

Praeguses asjas esitas hageja kohtule hagi ja selle tagamise avalduse. Kohtuistungeid asjas ei

toimunud. Kostjad hagile vastu ei vaielnud, esitatud hagi ei ole õiguslikult keeruks. Kohtu

arvates saab praegusel juhul pidada hagi koostamiseks (sh lisade komplekteerimiseks ja

kohtule esitamiseks) mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ja esindaja tasuks 100 eurot tund.

8 (9)

Tsiviilasi nr 2-22-150151

Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100

eurot x 2 tund).

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 60,43% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

344,47 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

20. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

9 (9)