2-24-2504/31 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-2504

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025 kell 12.30, Pärnu

Tsiviilasi

Võlgnik J. L.-i (J. L.) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: J. L.

(isikukood XXX, elukoht

registris: XXX: viibimiskoht: XXX, XXX);

Usaldusisik Ly Müürsoo (Väike-Ameerika 8–203, Tallinn

10129, e-post: XXX, tel 6481156; mobiiltelefon 50 97 383)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. L.-i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. L.-i (J. L., isikukood XXX) pankrot 10. jaanuaril 2025 kell 12.30.

3. Nimetada J. L.-i pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 80, OÜ Sentire M.

K.,Väike-Ameerika 8–203, Tallinn 10129, e-post: XXX, tel 6481156; mobiiltelefon 50 97 383).

4. J. L.-i võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 31. jaanuaril 2025 algusega kell 11 Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, III korruse saalis). Üldkoosolekul saab osaleda ka veebi

vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link

saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud võlausaldajatele.

5. J. L. on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja

kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Kohus võtab kinnipidamisasutuses viibivalt J. L.-ilt suuliselt

vande veebi teel enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja saadab võlgnikule allkirjastamiseks

võlgniku vande, mille võlgnik peab pärast vande andmist allkirjastama (vastavalt võimalustele kas

digitaalselt või paberil) ja kohtule saatma. Vande andmiseks pea J. L. osalema võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul veebi vahendusel 31. jaanuaril 2025 algusega kell 11

.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude

kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on

tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab

kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile,

kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

Tsiviilasi nr 2-24-2504

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata,

võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada J. L.-i (J. L., isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab

võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

8. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ly Müürsoo usaldusisiku kohustusi, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

9. Kohus annab pankrotihaldur Ly Müürsoole õiguse esitada Maksu- ja Tolliametile J. L.-i

tuludeklaratsioonid.

10. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta igal aastal aruande 15. jaanuariks, esimene aruanne esitada 15. jaanuariks 2026.

11. J. L. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

13. Lõpetada võlgniku J. L.-i vara suhtes toimuvad sundtäitmised.

14. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad J. L.-i kanda.

15. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1087,50 eurot, millele lisandub 22%

käibemaks 239,25 eurot, kokku koos käibemaksuga 1326,75 eurot.

16. Mõista J. L.-ilt välja usaldusisiku Ly Müürsoo tasu katteks 1087,50 eurot ja sellele lisanduv

22% käibemaks 239,25 eurot, kokku 1326,75 eurot, mis kanda Sentire M.K. (registrikood

10539935) arvelduskontole nr XXX Swedbank AS-is.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. L. esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas ka menetlusabi taotluse tema

vabastamiseks maksejõuetusavalduselt nõutava riigilõivu tasumisest. Kohus jättis avalduse ja

menetlusabi taotluse puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis võlgnikule tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. J. L. esitas puuduste kõrvaldamiseks uuesti vormistatud maksejõuetusavalduse ning

menetlusabitaotluse Kohus 28. oktoobri 2024 määrusega jättis menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis

võlgnikule riigilõivu tasumiseks aega 20 päeva alates kohtumääruse jõustumisest. J. L. tasus riigilõivu

11. novembril 2024.

2. Avalduse ja selle täienduse kohaselt võlgnik on võtnud pangalaenu auto ostuks, majale ja

lisahoonetele. Võlgnik oli töötuna arvel 2022, 2023, kuid suutis siis võlgnevusi tasuda osalise

töövõimetuse rahadega. Võlgnik müüs ka enda tööriistu, et panga võlg saaks makstud. Kuna võlgnik on

alates 14. novembrist 2023 kinnipeetav Tallinna vanglas ja tal ei ole enam sissetulekuid, siis ei suuda

seda enam tasuda.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-24-2504

Võlgnikul on võlgnevus Swedbank AS-i ees 7948,95 eurot, Inbank AS-i ees 1896 eurot ja

kriminaalasjas nr XXX tehtud Pärnu Maakohtu otsusest tulenev rahaline nõue (riigi kasuks

väljamõistetud menetluskulud) 1087,50 eurot.

Võlgnikule kuulub sõiduk 2007.a vl Renault Espace , reg märk XXX (väärtusega 2000 eurot) ja 2021.a

Tiki Treiler autohaagis reg märgiga XXX (1300 eurot), tööriistad (500 eurot), mis avalduse kohaselt

asuvad XXX.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus 10. detsembri 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse ja määras J. L.-i usaldusisikuks Ly

Müürsoo.

USALDUSISIKU HINNANG

4. 07. jaanuaril 2025 esitatud aruandes on usaldusisik Ly Müürsoo seisukohal, et J. L. on püsivalt

maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi

usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise päeva, 10. detsembri 2024

seisuga on J. L.-il usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 3100 eurot, samas teadaolevaid

kohustusi on kokku vähemalt 10 185,52 eurot.

5. Usaldusisik selgitas Maksu- ja Tolliameti vastuse põhjal välja, et J. L. saab maksustatavat tulu

Justiitsministeeriumilt, kuid talle tehtavad väljamaksed on nii väikesed, et nendelt arestimisi teha ei saa.

J. L. on esitanud tuludeklaratsioonid 2021 ja 2022.a kohta ja need on lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p 3

lisatud Maksu- ja Tolliameti vastusele. 2023.a. tuludeklaratsiooni ei ole esitatud. Kas selle aasta eest on

enamkinnipeetud tulumaksu, selgub, kui pankrotihaldur esitab esitamata deklaratsiooni. Samas – kuna J.

L.-il on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees, siis võimaliku enamkinnipeetud tulumaksu puhul on

Maksu- ja Tolliametil õigus oma enamkinnipeetud tulumaks tasaarvestada oma nõudega ja

pankrotivarasse laekumist ei toimuks.

J. L. omab pensioniregistri II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. Võlgnikul on

Swedbank AS-is arvelduskont, mille jääk on miinuses (-2,47 eurot).

J. L. ei oma ega ole viimase viie aasta jooksul omanud kinnisasju, kuid Transpordiameti e-vastusest

nähtuvalt on J. L.-i nimele registreeritud järgmised sõidukid:

1) Sõiduauto Renault Espace (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2006). Sõidukil puudub kehtiv

tehnoülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 06.2024) ja kehtiv liikluskindlustus. Võlgnik on

oma maksejõuetusavalduses märkinud sõiduki maksumuseks 1900 eurot.;

2) Haagis TIKI CS300-L (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2019). Tehnoülevaatus kehtib kuni

08.2025.a., liikluskindlustuse leping puudub. Võlgnik on oma maksejõuetusavalduses märkinud

haagise maksumuseks 1200 eurot. Uuena maksab sama haagis internetiportaalis 1300 eurot.

Usaldusisikul puudub põhjus kahelda võlgniku poolt märgitud sõidukite maksumuses, mistõttu arvestab

usaldusisik sellega ka oma lõppjäreldustes, kuid tegelik maksumus selgub võimaliku pankrotimenetluse

käigus. Tulenevalt eeltoodust on J. L.-il usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 3100 eurot.

6. Usaldusisikule teadaolevad J. L.-i kohustused (koos eeldatavate kõrvalnõuetega) kolme

võlausaldaja ees on kokku vähemalt 10 185,53 eurot: Swedbank AS-i nõue 7135,42 eurot

(kaenuleping nr XXX); Maksu- ja Tolliameti nõue 1032,30 eurot (menetluskulud

kohtulahendites nr XXX ja XXX) ning Aktiva Finance Group OÜ nõue 2017,81 eurot (Pärnu

Maakohtu maksekäsuosakonna määrus XXX).

7. Usaldusisiku andmetel võlgniku vara suhtes täitemenetlused puuduvad.

8. Usaldusisiku hinnangul on J. L.-i maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu

käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid

tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

9. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et esineks aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Ly

3(7)

Tsiviilasi nr 2-24-2504

Müürsoo, kohustada J. L.-i kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik taotleb anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile J.

L.-i tuludeklaratsioonid.

10. Usaldusisik on esitanud kohtule tehtud toimingute ja tasu arvestuse aruande ning taotleb kinnitada 7,5

tunni töö eest usaldusisiku tasu suuruseks 1085,70 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 239,25

eurot, kokku 1324,95 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu koos käibemaksuga välja mõista J. L.-ilt

OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-is), mille kaudu

usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja

läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

12. FiMS § 18 lg 1 näeb ette, et kohus peab võlgniku ja usaldusisikuga arutama võlgnevuse tasumise

väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

Võlgnik taotles avalduse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus 10. detsembri 2024 määruses märkis,

et võlgnik on kinnipeetav vanglas ning taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohtule esitatud andmed vara ja võlgade kohta lubavad järeldada, et maksejõuetus

ei ole ajutine ning puudub võimalus makseraskuste ületamiseks näiteks võlgade ümberkujundamise

kaudu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et maksejõuetusavaldus on võimalik läbi vaadata kirjalikus

menetluses, nagu võlgnik on taotlenud.

13. J. L.-il on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 10 185 euro, kõik nõuded on muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku kohustused ületavad sissetuleku suuruse, võlgniku varaks on üksnes sõiduk ja

haagis, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada vaid osaliselt. Muud vara võlgnikul

ei ole. Võlgnikul ei ole alaealisi ülalpeetavaid, ta viibib kinnipidamisasutuses Tallinna Vanglas

(vabanemise aeg 11. veebruar 2025) ning tal puudub kohustuste täitmist võimaldav sissetulek (Maksu-

ja Tolliameti andmetel on võlgniku brutosissetulek juunist novembrini 2024 olnud 42-72 eurot kuus (dtl

189)).

14. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused

ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava

sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade

ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

15. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et J. L.-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma

maksevõimet arvestamata mõtlematult ja vastutustundetult kohustuste võtmine. Maksejõuetuse

põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

16. J. L. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuigi J. L.

viibib hetkel kinnipidamisasutuses, kus tulutoova tegevuse leidmine on piiratud, vabaneb ta eeldatavalt

juba veebruaris 2025 (Kinnipeetavate registri 23. veebruari 2024 väljavõtte kohaselt on kõige hilisema

karistuse tähtaeg 11. veebruar 2025 (dtl 15), andmed ei ole pankrotimääruse tegemise seisuga

muutunud). Seega saab võlgnik sisuliselt kogu kohustustest vabastamise menetluseks ette nähtud kolme

4(7)

Tsiviilasi nr 2-24-2504

aasta kestel täita võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses ette nähtud kohustusi, eelkõige teha

tööd ja teenida piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab J. L.-i

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.

17. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale

kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda

ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks,

kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu

ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

18. Usaldusisik taotleb anda J. L.-i usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile õiguse esitada võlgniku

nimel tuludeklaratsiooni, et tagada tagastatava tulumaksu laekumine pankrotivara hulka. Kohus leiab, et

taotlus on põhjendatud ja kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara valitsemise põhimõtetega.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe

kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on selle deklaratsiooni

eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud normis sätestatakse, et

füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning

tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele

eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületa

maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda.

Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse ajal

tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa tagasi saada. Samuti ei ole

välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava tulumaksu TuMS § 46 lg 6

alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril juurdepääsu ei ole. Eeltoodut arvestades

kohus annab pankrotihaldurile võlgniku tuludeklaratsioonide esitamise õiguse.

19. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise

vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui

hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus

ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.

20. J. L.-i usaldusisikuks määratud Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Ly Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgnik Ly Müürsoo

pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei esitanud.

21. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3

5(7)

Tsiviilasi nr 2-24-2504

kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande.

22. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

23. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja

nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

24. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot,

kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu

kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1

ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja

võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda

usaldusisiku tasu ja kulud.

25. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti väljakuulutamise ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamisel).

26. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-24-2504

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määruse nr 87 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2025

kuupalga alammäär 886 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

27. J. L.-i pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ly Müürsoo esitas kohtule oma

tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei

taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 7,5 tundi,

arvestusega 145 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu 1087,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Aruandes

on usaldusisik ilmselgelt ekslikult numbrite 5 ja 7 asukohad vahetanud ning märkinud tasu suuruseks

1085,70 eurot. Tegemist on ilmse trükiviga, sest tasule lisanduva käibemaksu suuruseks on usaldusisik

märkinud 239,25 eurot, mis moodustab 22% summalt 1087,50 eurot. Kohus loeb usaldusisiku taotletud

tasu suuruseks 1087,50 eurot.

28. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu 1087,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22 % summas 239,25

eurot välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Sentire M. K.,

mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

29. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 7,5 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu

määr 145 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri (2024.aastal 164 eurot

ja 2024.a 177,20 eurot) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

30. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 7,5 x 145 = 1087,50 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu

summas 239,25 eurot, kokku 1326,75 eurot ja mõistab selle summa usaldusisiku kasuks välja võlgnikult

pankrotivara arvelt. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

7(7)