2-24-17408/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-17408

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025 kell 12.00, Pärnu

Tsiviilasi

E. V. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: E. V. (isikukood XXX, elukoht:

XXX, e-post: XXX)

Usaldusisik Ly Müürsoo (Väike-Ameerika 8–203,

Tallinn 10129, e-post: XXX, tel 6481156; mobiiltelefon

50 97 383)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. V. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja E. V. (isikukood XXX) pankrot 10. jaanuaril 2025 kell 12.00.

3. Nimetada E. V. pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 80, OÜ Sentire M.

K.,Väike-Ameerika 8–203, Tallinn 10129, e-post: XXX, tel 6481156; mobiiltelefon 50 97 383).

4. E. V. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 31. jaanuaril 2025 algusega kell 10.30 Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3). Üldkoosolekul saab osaleda ka

veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link

saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud võlausaldajatele.

5. E. V. on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja

kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Vande andmiseks peab E. V. ilmuma kohtusse 31.

jaanuaril 2025 kell 10.25.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude

kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on

tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab

kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni

halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-24-17408

7. Algatada E. V. (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku

vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

8. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ly Müürsoo usaldusisiku kohustusi, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

9. Kohus annab pankrotihaldur Ly Müürsoole õiguse esitada Maksu- ja Tolliametile E. V.

tuludeklaratsioonid.

10. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 15. jaanuariks, esimene aruanne esitada 15. jaanuariks 2026.

11. E. V. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

13. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

14. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad E. V. kanda.

15. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1232,50 eurot, millele lisandub 22%

käibemaks 271,15 eurot, kokku koos käibemaksuga 1503,65 eurot.

16. Anda E. V.-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 561 euro ja lisanduva käibemaksu

123,42 euro ulatuses, kokku summas 684,42 eurot. E. V. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi

maksma.

17. Maksta usaldusisiku tasu katteks 684,42 eurot (tasu 561 eurot + käibemaks 123,42 eurot) välja

riigi vahenditest OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr XXX Swedbank

AS-is.

18. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista E. V.-lt välja

usaldusisiku Ly Müürsoo tasu katteks 671,50 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 147,73 eurot,

kokku 819,23 eurot, mis kanda Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr XXX

Swedbank AS-is.

19. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

20. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

21. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E. V. esitas 18. novembril 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtu nõudel võlgnik 25.

novembril 2024 registreeris Maksu- ja Tolliametis hasartmängude (loto, toto ja õnnemängude)

mängimise piirangud maksimaalseks tähtajaks, kuni 25. novembrini 2027.

2. Avalduse kohaselt võlgnik oli oma elus olukorras, kus eluisu ei olnud ja lihtsalt põletas elu. Kasutas

narkootikume ja hasartmängud tekkisid samuti juurde. Laene võttis ja küll neid tasus, kuid lõpuks oli

olukorras, kus sissetulekud jäid kohustustele alla. Hakkas oma eluga tegelema ja tänaseks ei tarvita

enam narkootikume ega mängi hasartmänge. Tegeleb aktiivselt olukorra lahendamisega. On aastaid

üritanud oma kohustusi likvideerida, kuid kallineva elukeskkonnaga ja sissetulekute vähenemisega on

võlgnevused järjest suurenenud.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-24-17408

Võlgnik on vabaabielus ja tal on üks alaealine ülalpeetav, kes ei ela koos võlgnikuga.

Võlgnik töötab XXX-is veokorraldajana, tema varaks on töötasu 1350 eurot kuus (neto), registritesse

kantavat vara ega väärtuslikku vallasvara võlgnikul ei ole. Avalduses esitatud kohustuste nimekirja

kohaselt on võlgnikul 8 võlausaldaja ees täitmata kohustusi kokku 23 119 eurot, algatatud on viis

täitemenetlust.

Võlgniku igakuisteks kuludeks on eluasemekulud 340 eurot, kulutused toidule 300 eurot,

ülalpidamismaksed lapsele 226 eurot, sidekulud 58 eurot ning kulud tervisele ja hügieenile 10 eurot,

kokku 1034 eurot. Vabu vahendeid laenu jms kohustuste täitmiseks jääb seega ca 300 eurot.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. Kohus 10. detsembri 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse ja määras E. V. usaldusisikuks Ly

Müürsoo.

USALDUSISIKU HINNANG

4. 06. jaanuaril 2025 esitatud aruandes on usaldusisik Ly Müürsoo seisukohal, et E. V. on püsivalt

maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi

usaldusisikule teadaolevalt ei ole. 10. detsembri 2024 seisuga E. V.-l usaldusisikule teadaolevat vara

ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 24 031,75 eurot.

5. Usaldusisik selgitas välja, et E. V. saab maksustatavat tulu XXX. Tema 2024.a. novembri

netosissetulek oli 1295,73 eurot. Netosissetuleku 1295,73 eurot juures ühe ülalpeetavaga saab

võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 185,81 eurot.

Vara nimekirjas on kajastatud ka AS SEB Pank arvelduskonto XXX jääk summas 350,31 eurot ja AS

LHV Pank arvelduskonto nr XXX jääk 0,00 eurot. Kuna võlgnikul on õigus kasutada ühte

arvelduskontot vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses, lisaks 1/3 alampalgast iga

ülalpeetava kohta, siis ei arvesta usaldusisik Swedbank AS arvelduskonto jäägiga kui varaga oma

lõppjäreldustes.

E. V. omab pensioniregistri II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole.

E. V. ei oma ja ei ole viimase viie aasta jooksul omanud kinnisasju, sõidukeid ega väikelaevu.

6. E. V. usaldusisikule teadaolevad kohustused (koos eeldatavate kõrvalnõuetega) kaheksa

võlausaldaja ees on kokku vähemalt 24 031,75 eurot: AS COOP Pank 4901,34 eurot; TF Bank

AB (publ.) Eesti filiaal 3681,17 eurot; Bondora AS 11 547,20 eurot; Placet Group OÜ 2274,08

eurot; B2 Impact OÜ 4123,92 eurot, Monefit Estonia OÜ 252,80 eurot, kohtutäitur Rannar

Liitmaa 311,10 eurot ning kohtutäitur Rocki Albert 1586 eurot. Kolme võlausaldaja nõuded

tulenevad kohtulahenditest (maksekäsumäärused). E. V. on oma maksejõuetusavalduses

märkinud ka kohustuse AS ESTO ees. AS ESTO ei ole usaldusisiku järelepärimisele vastanud.

Seega võib AS ESTO nõue lisanduda väljaselgitatud nõuetele, kuid see asjaolu ei muuda

usaldusisiku lõppjäreldusi.

7. Usaldusisiku andmetel on võlgniku vara suhtes enne maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmist algatatud 3 täitemenetlust: Kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses oli Placet Group

OÜ nõue summas 2566,88 eurot; Kohtutäitur Rocki Alberti menetluses oli Bondora AS kaks

nõuet kokku summas 12999,24 eurot. Võttes aluseks Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2024.a.

määruse, esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

8. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine

kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda.

Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

9. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et esineks aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku pankrot välja kuulutada, nimetada

pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kohustada E. V. kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara,

3(8)

Tsiviilasi nr 2-24-17408

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Usaldusisik taotleb anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja Tolliametile

E. V. tuludeklaratsioonid.

10. Usaldusisik on esitanud kohtule tehtud toimingute ja tasu arvestuse aruande ning taotleb kinnitada

usaldusisiku tasu suuruseks 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 271,15 eurot, kokku

1503,65 eurot.

Usaldusisik taotleb anda E. V.-le menetlusabi ja mõista menetlusabina riigi vahenditest välja

usaldusisiku tasust kokku 684,42 eurot (561 eurot + 22% käibemaks 123,42 eurot); vabastada E. V.

usaldusisiku tasu kokku 684,42 eurot riigile hüvitamise kohustusest ning usaldusisiku tasust 819,23 eurot

koos käibemaksuga jätta E. V. kanda. Tasu palub usaldusisik kanda OÜ-le Sentire M.K. (registrikood

10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-is), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja

läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

12. FiMS § 18 lg 1 näeb ette, et kohus peab võlgniku ja usaldusisikuga arutama võlgnevuse

tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse

liik. Võlgnik taotles avalduse lahendamist kirjalikus menetluses, välja kuulutada pankrot ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus 10. detsembri 2024 määruses selgitas

menetlusosalistele, et kohus vajadusel määrab avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi, kui võlgnik

või võlausaldaja taotlevad maksejõuetusavalduse läbivaatamist kohtuistungil, või kui

usaldusisiku aruandest ilmnevad asjaolud, mida tuleb võlgnikuga suuliselt arutada (näiteks kui

usaldusisiku hinnangul oleks võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetlusega, esinevad maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise alused vms). Selliseid

asjaolusid usaldusisiku aruandest ei ilmne, usaldusisik ei ole taotlenud enda või võlgniku

isiklikult ärakuulamist kohtuistungil ning kohus leiab, et maksejõuetusavaldus on võimalik läbi

vaadata kirjalikus menetluses, nagu võlgnik on taotlenud.

13. E. V.-l on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 24 000 euro, kõik nõuded on muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku kohustused ületavad sissetuleku suurust – kohustuste summa on suurem kui

võlgniku 1,5 aasta netotöötasu (Maksu- ja Tolliameti andmetel on tema 2024.a kuue kuu

brutosissetulek keskmiselt 1640 eurot (dtl 478), neto usaldusisiku andmetel u 1300 eurot). Võlgnikul ei

ole mingit muud vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on üks

alaealine ülalpeetav ning tema sissetulekust kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.

14. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused

ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava

sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade

ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-24-17408

15. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et E. V. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma

maksevõimet arvestamata mõtlematult ja vastutustundetult kohustuste võtmine. Maksejõuetuse

põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

16. E. V. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus

möönab, et hasartmängude mängimine ja selleks kiirlaenude võtmine on käsitatav vara raiskamisena.

Asjas ei ole aga andmeid, et võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või

võlausaldajate huvisid kahjustanud tahtlikult või raske hooletusega. Võlgnik on kohtu nõudmisel

astunud koheselt samme hasartmängu võimaluste piiramiseks ning seadnud novembris 2024 endale

Maksu- ja Tolliametis hasartmängude keelu maksimaalse 36-kuulise tähtajaga, kuni 25. novembrini

2027.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab E. V.

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.

17. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale

kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg

1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu

ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

18. Usaldusisik taotleb anda E. V. usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile õiguse esitada võlgniku

nimel tuludeklaratsiooni, et tagada tagastatava tulumaksu laekumine pankrotivara hulka. Kohus leiab,

et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara valitsemise põhimõtetega.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe

kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on selle deklaratsiooni

eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud normis sätestatakse,

et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude

ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti

väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületa

maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu

tasuda. Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise

menetluse ajal tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa tagasi saada.

Samuti ei ole välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava tulumaksu

TuMS § 46 lg 6 alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril juurdepääsu ei ole.

Eeltoodut arvestades kohus annab pankrotihaldurile võlgniku tuludeklaratsioonide esitamise õiguse.

19. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise

vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui

hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui

kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.

20. E. V. usaldusisikuks määratud Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Ly Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgnik Ly Müürsoo

pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei esitanud.

5(8)

Tsiviilasi nr 2-24-17408

21. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande.

22. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta

(FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

23. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja

nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

24. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot,

kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu

kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide

1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja

võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda

usaldusisiku tasu ja kulud.

25. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

6(8)

Tsiviilasi nr 2-24-17408

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti väljakuulutamise ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamisel).

26. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määruse nr 87 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2025

kuupalga alammäär 886 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 177,20

eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

27. E. V. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ly Müürsoo esitas kohtule oma

tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei

taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 8,5 tundi, arvestusega

145 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks.

28. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasust 684,42 eurot (sh käibemaks 123,42 eurot)

menetlusabi korras riigi vahenditest, ning ülejäänud 819,23 eurot (671,50 eurot + käibemaks 147,73

eurot) palub usaldusisik välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata

OÜ-le Sentire M. K., mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

29. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 145

eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud

ülesannete sisu ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1232,50 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu summas 271,15

eurot, kokku 1503,65 eurot.

30. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes

varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult

riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta

suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku

tehtavate toimingute katteks.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-24-17408

31. Usaldusisik taotleb võlgnikule anda menetlusabi 820 euro ja lisanduva käibemaksu ulatuses.

PankrS § 23 lg 51 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Justiitsministri 01.

veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi

vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 8,5 tunni (s.o 17 pooltunni) eest tasu menetlusabi

korras riigi vahenditest maksmise korral on tasu suurus seega 561 eurot (=17 x 33), millele lisandub

käibemaks. Eeltoodust tulenevalt saab võlgnikule anda menetlusabi, mida ta ei pea riigile tagasi

maksma, usaldusisiku taotletud summas, kokku 561 euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses.

32. Kohus leiab, et E. V.-le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat

sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja

kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku ülalpidamisel

on kaks alaealist last ning pankrotimenetluses võlgniku sissetulekute arvelt võlausaldajate nõuete

rahuldamise võimalus on väike. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus

seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata võlgniku pankrotimenetlusele täiendavate

kulude tegemist.

33. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletust väiksemas ulatuses,

arvestades Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 § 2 lg-s 1 sätestatud pooltunni tasu

piirmäära 684,42 eurot (561 eurot + käibemaks 123,42 eurot), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt

ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 819,23 eurot (671,50 eurot + käibemaks

147,73 eurot) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

8(8)