2-22-9562/71 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-22-9562

Tsiviilasi

X hagi Y (Y) vastu 1 800 000 euro ja lisanduva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

1 966 512, 33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxx, e-post: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob,

e-post: tiinamare.hiob@gmail.com

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus, e-post:

menetlus@emerald.legal

09.10.2024 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jätta tema enda

kanda.

3. Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast

menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

4. Välja mõista Xlt (X) Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 5000 eurot, mis tuleb tasuda

vastavalt makseinfole. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Kohtulahend kätte toimetada pooltele ja saata pärast jõustumist viivitamata TsMS §

179 lg-s 4 nimetatud asutusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt hageja X ja kostja Y tutvusid aastal 1999. Peale kuude

pikkust tutvust ja teineteise tundma õppimist alustasid hageja ja kostja kooselu. 1999 lõpus kolis X

elama koos tütrega W (sünd. xxxx) kostja vanemate juurde aadressile XXX. Sisuliselt oli tegemist

ühise perena kooselu alustamisega -pooled „panid rahad ühte kappi” -majandasid ja tegutsesid sealt

alates ühise perekonnana teineteise ja kogu pere elu parendamiseks. 1999 elati ühise perena kostja

vanemate majas XXX ning kostja kasvatas X last W nagu enda oma. 2000 läks X õppima xxxks.

Õppimise ajal ja sellele järgneval ajal töötas hageja xxxna. Hageja rajas enda ilusalongi, et olla

sõltumatu tööandjatest ja töögraafikutest. Töö eest tasuti tol ajal väga hästi. Oma töötasuga aitas X

kogu peret toita ja katta (hageja, kostja ja hageja tütar). Yl puudus töökoht, palgatööle ei soovinud

kostja minna ning ta tegi Xle ettepaneku alustada äritegevust ja asutada ettevõte, millise tulu arvel

parendatakse pere elamistingimusi. Ettevõtte hakkaks tegelema ehitustöödega. Samuti tegi kostja

hagejale ettepaneku renoveerida YYY korter eesmärgiga see peale remonti välja üürida ning saada

rahalisi vahendeid ettevõtte arendamiseks ka üüritasu arvel. Kuivõrd kostja isa oli tunnustatud ja

kogenud töömees ja omas edukat ehitustöödega tegelevat ettevõtet, tekkis Yl plaan loodava

ettevõttega pakkuda alltöövõttu oma isa ettevõttele. Kostja isa andis selleks nõusoleku, kuivõrd see

parandaks ka tema poja elukvaliteeti. Y tegi Xle ettepaneku küsida laenu Y isalt. X usaldas Y ega

kahelnud, et Y võiks teda rahaliselt alt vedada. Ta teadis, et Q (Y isa) annab Y ettevõttele tööd ning

oli nõus võtma äririski –küsima laenu tagades seda oma varaga. Eesmärk oli ühine -tekitada perele

sissetulekud ning paremad elamistingimused. Hageja põhjendab, miks võttis Qlt laenu X mitte Y ise.

Y isa keeldus poja mineviku ja tema tegemistesse usku omamata kostjale laenu andmast. Q suhtus

väga hästi hagejasse ja kutsus teda oma miniaks –niisamuti Y ema C. Kostja vanemad usaldasid

hagejat niivõrd, et Y isa nõustus andma Xle ettevõtte omandamiseks ja arendamiseks laenu. Laenu

andmise eeltingimus oli, et X vormistab laenu tagatiseks oma korteri aadressil YYY. X uskus tema ja

kostja ettevõtmistesse ühise parema tuleviku nimel ja oli nõus notariaalse lepingu alusel oma korteri

Qlt saadava laenu tagatisena pantima kostja isale. 12.07.2000 sõlmiti Tallinna notar Evi Paberiti

büroos Q IK xxxxxxxxxxx ja hageja vahel notariaalne „Laenu ja Pandileping. Lepingu p 1.1 kohaselt

laenuandja (Q) annab laenusaajale (X) intressita laenu summas sada seitseteist tuhat (117 000) EEKi.

Lepingu p 1.2 kohaselt Laenuandja on laenusumma laenusaajale käesoleva lepingu sõlmimise ajaks

üle andnud. Tõepoolest andis Q vahetult enne 12.07.2000 notariaalse „Laenu ja Pandilepingu”

sõlmimist raha üle sularahas. Laenu andmise eeltingimuseks oli kinnisvara tagatis. 12.07.2000

notariaalse „Lepingu-ja Pandilepingu” p 2.1 kohaselt lepingust tulenevate laenuandja/pandipidaja

nõuete tagamiseks pandib laenusaaja/pantija pandipidajale temale kuuluva Tallinnas YYY elamus

asuva ühetoalise korteri nr xx koos vastava muu osaga elamust, mis on eluruumide pinnaga 29,8 m²

ja mis on 298/26256 mõttelist osa viie korruseliselt saja korteriga elamust, milline on ehitusaluse

pinnaga 730 m², netopinnaga 3397,4 m², kasuliku pinnaga 3397,4 m², eluruumide pinnaga 2625,6

m². Kui hagejal puudunuks usk pere ühisesse ettevõtmisse, ei oleks ta sel kujul allkirjastanud

12.07.2000 notariaalset „Laenu ja pandilepingut” mis sisaldas ka punkti nr 4.3. Lepingu p 4.3

kohaselt käesoleva lepingu kehtivuse ajaks jääb pandi ese pantija valdusesse ja kasutusse, kusjuures

pantija on kohustatud pandi eseme säilitama ja korras hoidma. Samuti ei oleks hageja kostja isalt

laenu võtnud. Hageja ei kahelnud, sest pere ühise ettevõtte esimene klient oli juba teada –selleks oli

kostja isa ettevõte, oli teada, et Y isa ettevõttele hakatakse osutama alltöövõtuteenuseid. Nii võttis

hageja suure riski ja sai kinnisvara tagatisega laenu ettevõttele aluskapitaliks. Hageja ja kostja

eesmärk oli pere elutingimuste parendamine. Saadud laenust läks 10 000 EEKi YYY, Tallinn

renoveerimisele eesmärgiga seejärel korter välja üürida. Ülejäänud summa läks ettevõtte

arendamiseks. Vahetult enne laenusumma 117 000 EEK saamist sõlmisid hageja ja kostja

Seltsingulepingu: selge oli äriplaan ning laenu saamine Qlt. Seltsingulepingu eesmärgiks oli pere ja

poolte elutingimuste parendamine. Esimene osa laenusumma kasutamisest kuulus YYY, Tallinn

renoveerimisele (ca 10%) eesmärgiga see välja üürida ning ülejäänud summa ettevõtte

omandamisele ja arendamisele. YYY renoveeriti ja üüriti peale seda välja, üüritulust maksti Qle

tagasi laenumaksed. Edasine üürisumma plaaniti investeerida ettevõtte arendamisse. Hageja, kostja

ja hageja tütar elasid ühise perena Y vanemate kodus XXX ja suvekodus ZZZ. Maja oli suur, seal

pakuti ka kodumajutust mida Y isa Q surma järel jätkab Y ema C. xxx elades aitas X kostja

vanemaid kodumajutusega ning aitab Y ema tänaseni. 2000 omandas Y OÜ FFF RK xxxxxx,

registriaadressiga: PPP. Ettevõte tegeles ehitustöödega ning esimese kliendina teostati ehitustöid

alltöövõtuna Y isa ettevõttele. Väga tihti käis X isa abiks ZZZ ja PPP hoonete ehitamisel ja aitas

tütart haljastustöödel. OÜ FFF majanduslik olukord tõusis kiiresti, ettevõttelt telliti töid ja teostati

mitmele ettevõttele. Mõned OÜ FFF töötajad ööbisid ka Y vanemate majas ning X töögraafik

võimaldas tal töölisi transportida ning neid toitlustada, andes sellega oma panuse ettevõtte arengusse

ja lisakulusid minimeerida. Transporti tuli teostada kaks korda päevas. Toitlustamine oli samuti

tähtis, sest tol ajal puudus xxx kauplus ja söögikoht. Toit tuli valmistada ja/või hankida mujalt. X ei

panustanud seltsingulepingusse mitte vaid rahaliselt, vaid ka isikliku tööga. Hageja ja kostja

otsustasid ühiselt kolida Tallinnast ära maale elama ja just nimelt Y vanemate vahetus lähedusse. Y

vanemad elasid ja pakkusid kodumajutust aadressil ZZZ. Kuivõrd ZZZ kõrvalkrunt ZZZa suurusega

1965 m² oli müügis, otsustati ühiselt krunt ära osta ja sinna maja ehitada. 2006 septembris omandas

Y kinnistu ZZZa, kuhu asuti ehitama maja ning hiljem kõrvalhooneid. 2006 septembris osteti ka ZZZ

kõrval asuv kinnistu aadressil PPP, kuhu hakati samuti hooneid ehitama. Pooltel sündis xxx esimene

ühine laps – H, peale seda jäi kogu pere püsivalt xxx elama. X ei tegelenud töötajate

transportimisega mitte vaid OÜ FFF tarvis, vaid ka hiljem omandatud OÜ MMM tarvis, vedas

töötajaid ka ZZZ ja PPP hoonete ehitustele, vajadusel vedas ta ehitusmaterjali. OÜ FFF kasvas

jõudsalt, uute klientide ja lepingutega saadi uusi mõtteid ja äriplaane. Need teostusid 2006, mil Y

omandas OÜ MMM RK xxxxxxxx -PPP. Ettevõte hakkas arendama ja tootma põllutöömasinaid. Ka

selle ettevõtte arendamiseks oli tarvis raha. Kuivõrd FFF OÜ majandusnäitajad tõusid jõudalt ja

pereelu ning elamistingimused paranesid. Samal ajal müüs X ära oma korteri YYY Tallinn. Korteri

müügitulust kandis ta 27.04.2006 Yle summas 200 000 EEKi ettevõtluse arendamiseks. Tol ajal oli

see väga suur summa. Ettevõtte tegi ulatuslikke investeeringuid põhivarasse, ehitati juurde

toomishoone ja kontor olmeruumidega ning asuti tegelema tootearendustega. Laiendamiseks ehitati

veel mitmeid hooneid. Tänaseks on ettevõte MMM OÜ omandanud hulgaliselt kinnisvara ning

tegeleb kinnisvara arendamise ning üürimisega. Hagejal ja kostjal sündis xxx teine poeg O. Pere

majanduslik seisukord paranes, soetati täiendavalt kinnisvara –2014 mais X nimele xxx asuv MMM

kinnistu 6700 m². Kinnistut ja sellel asuvaid hooneid kasutati OÜ FFF ja OÜ MMM töötajate

majutamiseks. X sõidutas töölisi objektidele ja tagasi. Kinnistul asub 1-korruseline saunahoone

ehitusaluse pinnaga 59 m², 1-korruseline puukuur ehitusaluse pindalaga 50 m² ja 1-korruseline

garaaž ehitusaluse pinnaga 50 m². Pere reisi tihti, sh Hispaanias. Kuivõrd perel ei olnud probleeme

rahaliste vahenditega, osteti pere suvekodu Hispaanias. xxxx kui O sai 2-aastaseks, osteti 3-

korruseline villa mere vaate ja basseiniga aadressil xxx, Hispaania. Pere puhkas seal vähemalt korra

aastas aga tavaliselt tihedamalt. 2015 lõpus/2016 alguses osteti korter Hispaanias, Denia linna,

vaatega linnale. Korter asub viimasel korrusel 500 m merest. Korteris on kaks magamistuba, avarat

kööki ja elutuba piirav rõdu. Korteri juurde kuulub garaaž ja parkimiskoht. X leidis korteri üürnikud

ning sõlmis üürilepinguid. X tegeles üürnike leidmisega nii Eestis eraisiku nimel olevale kinnisvarale

kui Eestis ettevõttele kuuluva kinnisvara üürimisega. Pere majanduslik seis oli hea, investeerimise

eesmärgil soetati xxx veelgi kinnistuid: a) 2016 oktoobris xxx, xxx, xxx vald, xxx maakonnas

suurusega 1484 m², millel asub 1-korruseline elamu ehitusaluse pinnaga 119,2 m² ja 1-korruseline

abihoone ehitusalase pinnaga 79,6 m². Selle välja üürimisega tegeles X; b) 2018 veebruaris xxx,

xxx, xxx vald, xxx maakonnas suurusega 2335 m², mis on hoonestamata ja c) juunis 2019 xxx, xxx,

xxx vald, xxx maakonnas suurusega 1785 m², mis on hoonestamata. 2018 veebruaris soetati

korteriomandid aadressil xxx, Kristiine linnaosa, Tallinn ja xxx, Kristiine linnaosa, Tallinn. 2018

lõpus soetati kaasomand aadressil xxx, Kesklinna linnaosa, Tallinn üldpinnaga 414 m² koos 8.5 m²

suurusega mitteeluruum (xxx, Kesklinna linnaosa, Tallinn) ja korteriomand üldpinnaga 82,9 m²

Tallinn (xxx, Kesklinna linnaosa, Tallinn). X kolis 2020 mais ajutiselt lastega kodust välja xxx

MMM kinnistul asuvasse saunamajja, kuhu seni paigutati ööbima töölisi. Suhted olid viisakad,

lapsed ja isa käisid tihedalt läbi, hageja ja kostja vahel peeti läbirääkimisi. Pere käis endiselt reisidel,

vaatamata sellele, et elati eraldi. Koos veedeti aega perekondlikel üritustel. Lapsed elasid ema ja isa

juures vaheldumisi ja kaaluti tõsiselt kooselu jätkumist. 2021 sügisel teatas Y ootamatult nii hagejale

kui lastele, et temal on uus elukaaslane ja ta ei soovi enam hagejaga ühise kooselu jätkumist. Sellega

lõppes 2021 ka Seltsinguleping. Poolte ühiseks eesmärgiks aastatel 2000 kuni 2021 oli pere

majandusliku seisukorra parendamine eesmärgil suurendada pere sissetulekut. Selleks tegid oma

panuse mõlemad pooled. X panustas seltsingusse oma raha ja tööga ning Y oma tööga. Ilma X

rahalise panuseta ei oleks Y saanud ettevõtet omandada ja seda arendada, mille arvel kasvasid ja

paranesid pere elamistingimused märkimisväärselt. Samuti ei oleks edenenud OÜ MMM, mille

arendamisele panustas X rahaliselt kui ka tööga. Ettevõtte majandustegevuse ja tulu kasvades

otsustati vara juurde omandada ja seda osaliselt ka välja üürida. Pooled panustasid selleks nii

rahaliselt kui ka ühise tööga.

2000 poolte vahel sõlmitud seltsinguleping lõppes 2021. Selle aja jooksul omandati palju vara.

Järgnevalt esitab hageja oma nägemuse Seltsingulepingu vara koosseisust selle lõpu seisuga ning

kogusumma, mis on reaalsest turusituatsioonist väga palju allahinnatud.

a) OÜ FFF, registrikoodiga: xxxxxx, registriaadressiga: PPP. Ettevõte asutatud aastal 2000.

Seltsingulepingu lõpu seisuga oli ja hagi esitamise ajal on ettevõtte ainuomanik ja juhatuse liige Y.

2020 Majandusaasta aruandest nähtuvalt on ettevõttel kokku põhivara summas 122 253 €, raha 54

095 €, maksude ettemaksed 39 146 €ja 31.12.2020 seisuga kasumkokku 30 521 €. Ettevõtte

põhitegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Ettevõtte väärtuseks Seltsingulepingu

lõpuseisuga185 000. €;

b) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga ZZZ, xxx, xxx

maakond. Kinnistu suuruseks 1965 m² ning kinnistul asub Ehitisregistri andmetel 2-korruseline

elamu ehitusaluse pinnaga 165,2 m². Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 31.01.2006

asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ester Proosa poolt 15.09.2006. Kinnistu väärtuseks

Seltsingulepingu lõpuseisuga 750 000. €;

c) MMM OÜ, registrikoodiga: xxxxxxxx, registriaadressiga: PPP. Seltsingulepingu lõpu seisuga oli

ja hagi esitamise ajal on ettevõtte 90% osanikuks ja üheks juhatuse liikmeks Y. Kostja seos MMM

OÜ-ga algas aastal 2006, mil ta omandas ettevõtte osaluse ja asus juhatusse. Ettevõte toodab

sihtotstarbelisi põllutöömasinaid, mida hinnatakse kõrgelt Skandinaavias ja Euroopas. Ettevõtte tegi

ulatuslikke investeeringuid põhivarasse, ehitatud juurde toomishoone ja samuti kontor

olmeruumidega ning asuti tegelema tootearendustega. Ettevõte on omandanud ka hulgaliselt

kinnisvara ning tegeleb kinnisvara arendamise ning üürimisega. Seisuga 21.06.2022 oli ettevõtte

nimel 11 kinnistut. 2020 Majandusaasta aruande kohaselt oli 2020 aasta puhaskasum 604 941 €.

Töötajate arv ettevõttes 20 ning kogu tööjõukulu koos maksudega oli 1 317 336 €. Müügitulu 8 938

886 €, raha kassas ja arvelduskontol kokku 855 886 €. Kinnisvarainvesteeringuid 232 728 €,

materiaalset põhivara 3 985 575 € ja immateriaalset põhivara 42 926 €, seega kokku põhivara 6 748

704 €. Seisuga 31.12.2020 oli ettevõtte kasum 5 516 085 €. Ettevõtte väärtuseks Seltsingulepingu

lõpuseisuga 7 500 000 €;

d) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga PPP. Kinnistu

suuruseks 2003 m² ning kinnistul asub Ehitusregistri andmetel nii 2-korruseline elamu ehitusaluse

pinnaga 38 m² kui ka 1-korruseline abihoone ehitusaluse pinnaga 144 m². Y kanti

kinnistusraamatusse omanikuna 04.09.2006 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ester Proosa

poolt 15.09.2006. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 850 000 €;

e) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga MMM, xxx küla, xxx

vald, xxx maakond. Kinnistu suuruseks 6700 m² ning kinnistul asub Ehitisregistri andmetel 1-

korruseline saun ehitusaluse pinnaga 59 m², 1-korruseline puukuur ehitusaluse pindalaga 50 m² ja 1-

korruseline garaaž ehitusaluse pinnaga 50 m². X kanti kinnistusraamatusse omanikuna 26.05.2014

asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ilona Kirm poolt 28.05.2014. Kinnistu väärtuseks

Seltsingulepingu lõpu seisuga 550 000.€;

f) Kinnistu 3-korruselise villaga mere vaate ja basseiniga xxx, Hispaanias. Kinnistu asub

paarkümmend km merest. Soetatud aastal xxxx, mil poolte ühine laps O sai 2-aastaseks. Kinnistu

väärtuseks Seltsingulepingu lõpuseisuga 1 200 000€;

g) 2-magamistoaga, suure rõduga ühendades köögi ja elutoa välisuksi, garaaži ja parkimiskohaga

korteriomand Denia linnas, Hispaanias. Asub 500 m merest ning asub kortermaja viimasel korrusel.

Soetatud 2015 lõpus/2016 alguses. Korteriomandi väärtuseks Seltsingulepingu lõpuseisuga 300 000

€;

h) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx, xxx vald,

xxx maakond. Kinnistu suuruseks 1484 m² ning kinnistul asub Ehitisregistri andmetel 1-korruseline

elamu ehitusaluse pinnaga 119,2 m² ja 1-korruseline abihoone ehitusalase pinnaga 79,6 m². Y kanti

kinnistusraamatusse omanikuna 07.10.2016 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ester Proosa

poolt 12.10.2016.Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 450 000 €;

i) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx, xxx vald,

xxx maakond. Kinnistu suuruseks 2335 m² ning Ehitisregistri andmetel kinnistul hooneid ei ole. Y

kanti kinnistusraamatusse omanikuna 05.02.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Anneli

Luur poolt 06.02.2018. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 150 000 €;

j) Korteriomand katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx

linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi üldpinnaks 58,7 m². Korteriomandil puuduvad

hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 08.02.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel

kohtunikuabi Elle Lumiste poolt 15.02.2018. Korteriomandi väärtuseks Seltsingulepingu lõpu

seisuga 320 000 €;

k) Korteriomand katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx

linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi üldpinnaks 55,9 m². Korteriomandil puuduvad

hüpoteegid. Korteriomandil puuduvad hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna

08.02.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Elle Lumiste poolt 15.02.2018. Korteriomandi

väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 310 000 €;

l) Korteriomand/kaasomand katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx,

xx linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi/kaasomandi üldpinnaks 414 m².

Korteriomandil/kaasomandil puuduvad Y suhtes hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna

10.12.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ülle Juhanson poolt 15.12.2018. Reaalosa

mitteeluruumist katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx linnaosa,

Tallinn, Harju maakond. Mitteeluruumi reaalosa üldpinnaks on 8,5 m². Mitteeluruumi reaalosal

puuduvad hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 10.12.2018 asjaõiguskokkuleppe

alusel kohtunikuabi Ülle Juhanson poolt 15.12.2018. Korteriomand katastritunnusega xxxxxxxxxx

registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Korteriomandi

üldpinnaks 82,9 m². Korteriomandil puuduvad hüpoteegid. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna

10.12.2018 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi Ülle Juhanson poolt 15.12.2018. Yle kuuluvate

kinnisvarade väärtuseks aadressil xxx Seltsingulepingu lõpu seisuga on 350000 €;

m) Kinnistu katastritunnusega xxxxxxxxxx registriosa nr xxxxxxxx aadressiga xxx, xxx, xxx vald,

Lääne-Viru maakond. Kinnistu suuruseks 1785 m² ning Ehitisregistri andmetel kinnistul hooneid ei

ole. Y kanti kinnistusraamatusse omanikuna 12.06.2019 asjaõiguskokkuleppe alusel kohtunikuabi

Mare Tomingas poolt 20.06.2019. Kinnistu väärtuseks Seltsingulepingu lõpu seisuga 150000 €;

n) Seltsingulepingust tuleneva kinnisvara üüritulud ning puhaskasum ja sõiduautod. Seega hageja ja

kostja vahel sõlmitud Seltsingulepingu vara jääkmaksumus selle lõpetamise seisuga on vähemalt 10

000 000 €, millest pool kuulub hagejale ja pool kostjale.

Hageja nõudeks on kostjalt välja mõista 1 800 000 eurot ja viivis seadusjärgses määras.

2. Kostja väide, et kostjal ja hagejal ei ole kunagi olnud ühist eesmärki pereelu parendamiseks ja

ühise elu loomiseks, on valed. Alates tutvumisest soovis just eelkõige kostja kolida hagejaga kokku

et luua ühist elu, majapidamist ning perekonda. Kostjal puudus tutvumise ajal suhte alguses töökoht

ning sissetulek. Just hageja majandas ja toitis peret, töötades pere ülalpidamiseks ajuti kolmes kohas,

Kristiine keskuse kaupluses, oma väikest riidepoes ning lisaks kohvikus. Hageja ja kostja eesmärgid

olid ühised: sooviti perele suuremat sissetulekut ja paremaid elamistingimusi. Koos mõeldi ja

planeeriti hakata ühiselt selle nimel pingutama ja panustama ning võeti laenu. Kostja võis asutada

2000 alguses osaühingu mis ei tähenda, et tal oleks olnud sissetulek või töökoht. Äriühingu liikmeks

olemine ei tähenda, et sealt teenitakse tulu või sissetulekut. Kostjal oli idee ja äriplaan ning sellest

tulenevalt asutati äriühing. Just kostja soovis pooltelt ühiseid panuseid ja ühise tuleviku nimel

pingutamist. Väide, et „kostja ei ole kunagi teinud hagejale ettepaneku alustada äritegevust“ on

täielik vale. Vastupidi: just kostjal tekkis äriplaan. Kostjal ei olnud võimalik alustada ettevõtlusega

hagejast sõltumata: kostjal puudus töökoht ja sissetulek, kostjal ei olnud ka rahalisi vahendeid

äritegevuse alustamiseks. Kostjale ei antud pangast laenu, sest vastasel juhul oleks kostja ise pangast

raha laenanud. Ka kostja vanematel puudus usaldus ja usk tema vastu, seetõttu ei olnud kostjal

võimalik ka isalt raha laenata. Seetõttu võttis hageja kostja isalt laenu, et kostja saaks algkapitali ja

pere majanduslik olukord ja elamistingimused paraneksid. Kostja isa oli nõus laenu andma vaid ja

ainult hagejale, kui hageja annab laenu tagatiseks korteri YYY ning laen makstakse tagasi 3 aasta

jooksul. Ka hageja isa nõustus laenu andma, et parandada pere majanduslikku olukord ning järjele

jõuda. RV tegeles ettevõtete müügiga ja ettevõtete asutamisega. FFF OÜ asutati küll 14.01.2000 kuid

see ei tähenda, et kostjal oleks olnud töökoht, mis tagaks talle sissetuleku. Enne seda ei olnud kostjal

ühtegi töölepingut ega töökohta, rääkimata püsivast sissetulekust et peret toita või katta. Ettevõtte

registreerimine ei tähenda automaatselt, et inimesel tekib kohe sissetulek. Ettevõtte registreerimisel

ei saanudki sissetulek tekkida, sest laenulepingut ei olnud veel sõlmitud ja kostjal puudusid rahalised

vahendid, et mingeidki töövahendeid soetada ning äritegevust alustada. Rahalised vahendid tekkisid

alates 12.07.2000, peale seda kui sõlmiti laenuleping hageja ja kostja isa vahel. Alles seejärel osteti

osaühingusse tööriistu ja teisi töövahendeid. Ilma hageja poolt kostja isalt laenu võtmiseta ei oleks

olnud võimalik OÜ FFF majandustegevust käivitada. Kas ja millal tegutses kostja ettevõttes MMM

või millal sai osanikuks ei oma mingisugust tähtsust. Faktilise tähtsusega on hageja ja kostja vahel

sõlmitud laenuleping, mis pani aluse kostja ja hageja ühisele tulevikule, kuhu välja jõuti ja mida

saavutati. Hageja panuseta, osalemiseta, töö ja vaevata ei oleks kostja selleni jõudnud. Hageja

nõustub, et ei loodud ühist ettevõtet, st hageja ei olnud selles osanik, vaid loodi ühine ettevõtmine

ehk ühiselt tegutsemine ja liikumine kindla eesmärgi suunas, millesse panustasid mõlemad

osapooled. Esmalt hageja oma panusega saada kostjale laenu et selle eest hakkab tegutsema kostja

loodud ettevõte - soetada vajalikke töövahendeid ning seejärel tööde teostamine ja tellimuste

täitmine. Tööde teostamise ajal panustas hageja tööliste transportimisele ja toitlustamisele, millega

hoiti kokku lisakulusid. Hageja ei omanud soovi olla kostja ettevõtete osanik, aktsionär vms. Ühise

perena elades ja tegutsedes piisas hagejale, et ettevõtted kuuluvad kostjale ja sellest paraneb pere

majanduslik seisund. Hageja ei kahelnud kostja aususes või et kostja eesmärk on hagejat lihtsalt ära

kasutada. Ühist elu alustades ei mõtle reeglina keegi, mis saab kui lahku minnakse, vaid enamasti

usaldatakse ja toetatakse teineteist ja panustades ühiselt kooselusse. Ei ole võimalik luua ühist elu,

kui üks pool soovib ainuisikuliselt mingeid asju omada nagu kostja väidab, et kõik mis on saavutatud

on saavutanud kostja ainuisikuliselt, hageja kaasabita ning et hageja panus ühises elus on olematu.

Hagejale kuulunud YYY korteri renoveerimine ja seejärel üürile andmine oli kostja idee, et üüritulu

eest laen kiiremini tagasi maksta (laen tuli tagasi maksta 3 aasta jooksul) ja et pere ei peaks muust

sissetulekust laenu tagasi maksma. Et hageja korter jäi peale kostja vanemate juurde kolimist tühjaks,

tekkis kostjal see plaan ja hageja ei olnud sellele vastu. Laenulepingust osa raha eest renoveeriti

hageja korter YYY, töölisteks olid seal FFF OÜ töötajad (VB ja Ets, mõlemad tänaseks surnud) ning

Pärnust pärit Igor, kes krohvis seinad. Värskelt renoveeritud korteri üüritulu oli suurem kui

remontimata korteri puhul, seetõttu investeeriti korteri remonti, et välja üürides sellelt suuremat tulu

saada. Vastupidiselt kostja väidetele oli laen kostjaga väga otseselt seotud. Kuivõrd kostja isa ei

usaldanud oma poega ning tal oli alus eeldada, et ta ei saa pojalt laenusummat tagasi, andis ta

hagejale sihtotstarbelist laenu kostja ja hageja ühiste äriotsuste realiseerimiseks. Laenu andis ta vaid

seetõttu, et laenu tagatiseks oli hagejale kuulunud korter YYY. Võetud laenu peamine eesmärk oli

ühise tuleviku loomine – sh ettevõtte arendamine ja perekonna elutingimuste parandamine. Kostja

väited, et tema ei ole laenu võtmisega kuidagi seotud on täielikult valed. Laenu võtmine oli 100%

kostja idee ja soov, sest mujalt ei olnud kostjal võimalik laenu saada. Kostja isa ei olnud juhuslik

laenu andja vaid tol hetkel ainuke inimene, kellelt oli võimalik laenu küsida, sest pank kostjale laenu

ei andnud, kuna tal puudusid sissetulekud. Kostja isalt laenatud rahast ei loodud Ilusalongi. Ilusalong

loodi hiljem hageja enda võetud pangalaenust. Hageja lõpetas KKK õpingud alles 2000 augustis,

seega mitu kuud hiljem peale kostja isalt laenu saamist (mis selleks ajaks oli juba laenusumma

realiseeritud). Hageja töötas KKK kuni asutas FIE ning asus FIEna xxxna tööle 01.06.2004 –

25.05.2008. Ilusalongi tarvis võttis X laenu Sampo pangast, sest avas xxx tn Tallinnas. Lisaks sai X

Töötukassalt 04.05.2010 otsusega ettevõtluse alustamisetoetust toetust 43 000 EEKi ilustuudio

avamiseks. Kostja väited nagu oleks hageja kasutanud kostja isalt aastal 2000 saadud laenu aastal

2010 oma ilusalongi tarvis on rumalad ning ei ole tõesed. Kostja isalt laenatud raha 117 000 EEK

läks sularahas otse kostjale. Hageja ei ole laenatud raha kunagi enda kätte saanudki. Peale

laenulepingu sõlmimist andis Q kostjale muuhulgas ka sõiduauto Mitsubishi Lancer, seetõttu oligi

laenusummaks just 117 000 EEK, mille hulka oli arvestatud ka sõiduki maksumus, mille kostja oma

isalt laenuga ostis. Alates FFF OÜ asutamisest kuni laenu vormistamiseni kasutas kostja hageja

autot, sest kostjal endal puudus sõiduk ja ka rahalised vahendid sõiduki soetamiseks. Kuna

ehitusmaterjalid olid auto kandevõimet arvestades ebamõistlikult rasked, jooksis hageja auto mootor

kostja käes kokku, hageja jäi ilma autota, käis tööle jala. Esimene kostjale kuuluv sõiduk soetati alles

16.08.2001, milleks oli Citroen Jumper. Hageja tundis Qlt raha laenates teda ainult pool aastat. Muid

põhjusi kui pere ühise eesmärgi nimel paremate elutingimuste loomine ja ühise elu alustamine, ei

olnud. Hageja oleks saanud laenu ka pangast, kui see oleks olnud tema isiklike vajaduste tarbeks.

Kostja küsis laenu oma isalt ja isa oli nõus intressita laenu andma, tingimusel et tagatiseks on hageja

korter. Kostja isalt intressita laenu saamine oli perele kasulikum. Raha kasutati kostja nõudel ainult

FFF OÜ arendamiseks ja 10 000 € sellest ka hageja korteri renoveerimiseks. Et kostja nimetab FFF

OÜ-d ainult tema ettevõtteks, ei muuda see fakti, et FFF OÜ loodi pere ühiste eesmärkide

saavutamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks. Kostja nimetab pahatahtlikult kõiki

kinnisvarasid, autosid ja muid tema nimel olevaid esemeid ainuisikuliselt saavutatuks ja

ainuomanditeks, eirates sellega 20 aasta pikkust hageja tööd ja panust.

Kostja väide, et hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud seltsingulepingut on täielikult vale.

Seltsingulepingu sõlmimise eelduseks oli kostja poolt soovitud laenu võtmine pere elutingimuste

parandamiseks ning ühise elu loomiseks. Seltsing tekkis, kui hageja laenas kostja isalt raha FFF OÜ

tegevusse, andes sellega oma panuse ja aluse seltsingu ning ettevõtte tegevuse alustamiseks. Hageja

ei väida, et nad soovisid ühist ettevõtet, kuigi sisuliselt oli tegemist ühise ettevõttega ja kõik sellega

kaasnev räägiti omavahel igapäevaselt läbi ning hageja tegeles igapäevaselt ettevõtte asjadega.

Tegemist oli seltsingulepinguga ühiselt tegutsemise ühiste eesmärkide nimel. Kostja väited, et tema

ei tea laenust midagi on vääritud valed. Antud juhul võeti kostja isalt laenu võtmisega risk, mille

tagatiseks andis hageja oma korteri aadressil YYY (mis oli hüpoteegivaba ning X ainuomandis) ning

sellest sai alguse väga suur majanduslik tõus ning saavutati ühiselt püstitatud eesmärk pooltel oli eset

soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara)

kestvaks loomiseks (vt ka Riigikohtu 03.12.2014 otsus 3-2-1-109-14 ja Riigikohtu 21.12.2016 otsus

3-2-1-129-16). Hageja ja kostja panustasid nii ettevõtlusesse, ühise majapidamise ning

elamistingimuste parendamiseks ning seoses pere majandusliku kasvuga, saavutati võimalused

kinnisvara ostmisteks nii Eesti Vabariigis kui ka Hispaanias. Seltsing tekkis, kui asutati FFF OÜ ning

hageja selle tarbeks kostja isalt laenu võttis. Hageja ja kostja tegutsesid koos ühiste sissetulekute

suurendamise ja elutingimuste parendamise nimel. Selle jaoks loodigi ettevõte ja et ettevõte saaks

tegutsema hakata, võeti laenu. Taaskord on kostja kinnitus vale, et kostjale ei olnud teada kas ja kuhu

YYY korterist saadud üüritulu investeeriti. Kostja oli väga täpselt teadlik, seda enam et ka korteri

üürimise plaan oli kostja oma. Üüritulu suunati laenu tagasimakseteks ja FFF OÜ tegevusse. Ebaõige

on kostja arusaamine, et hageja väidetest ei ole järeldatav seltsingulepingu sõlmimine. Fakt on, et

FFF OÜ sai esialgsed tööd kostja isa ettevõttelt ning mõlemad - nii hageja kui ka kostja osalesid FFF

OÜ tegevuses eesmärgiga saada perele paremaid sissetulekuid ning elamistingimusi. Ühiselt ei

arutatud vaid FFF OÜ asju, vaid ka kinnistute omandamist, ehitamist ning MMM OÜ firma asju.

Seltsinguleping tekkiski sellest, kui hageja panustas laenu saamisesse, tagas laenu oma varaga, raha

suunamisega osaühingusse FFF, aidates selle toimimisele kaasa tööliste veo, majutamise ja

toitlustamisega. Algselt võttis hageja kostja ja enda huvides 100 000 EEK, andes tagatiseks temale

kuuluva korteri. Lisaks muule tööle ühistes ettevõtetes ja ühistes ettevõtmistes andis hageja kostjale

veel 200 000 EEK ettevõtte arendamiseks, mis andis järjekordselt uued perspektiivid. Kuivõrd poolte

ühine soov oli parendada elutingimusi ja mõlemad sellesse panustasid, ongi seltsingulepingu

lõppedes poolte ühine panus 50% ja 50%. Hageja panus ettevõtte arendusse 100 000 EEKi ning

seejärel 200 000 EEKi. Mõlemad summad on hageja rahaline panus. Sh tehtud tööd nagu tööliste

vedu, toitlustus, majutus, kommunikatsioon, probleemide lahendamine ja muu mis on käega katsutav

ja võrreldav panus, kui kostja tegeles teiste töödega. Just hageja tegeles ettevõtete autode remonti ja

hooldusesse viimise ja toomisega. Hageja käis pidevalt kostjaga kaasas välispartnerite juures Soomes

ja Rootsis. 200 000 EEKi oli hageja YYY korteri müügitulu. Hageja oleks võinud selle rahaga oma

uue korteri laenu tagasi maksta, kuid tol hetkel oli kostjal seda raha oma firmasse rohkem vaja.

Kostja soovitas hagejal mitte kiirustada laenu tagasimaksmisega xxx korteri eest, see oli tol hetkel

väga hea intressiga laen. 200 000 EEKi oli kostja jaoks tol hetkel väga oluline. Tegemist ei ole olnud

auto tasuga nagu kostja väidab. Mazda 3, millest räägib kostja on FFF OÜ, mitte hageja oma. Hageja

ei ole väitnud, et kõik ettevõtte varad olid soetatud 200 000 EEK eest, vaid see oli osa hageja

rahalisest panusest. Tegemist oli rahaga ettevõtluse arendamiseks. Ilma hageja panusteta ja algselt

kostja isalt laenu võtmiseta ja oma korteri müügist saadud raha kostja firmasse kandmata ei oleks

OÜ MMM täna sellist kasumit tootva ettevõte. Kostjal puudusid võimalused algkapitali saamiseks,

tema enda isa ei usaldanud teda, rääkimata pangalaenu saamise võimalusest. Kõik kooselu jooksul

toimunud erinevad tehingud on kostja ja hageja omavahel kooskõlastanud ja nende kasumlikkust

perele omavahel arutanud, samuti ka MMM OÜ kinnisvara arendustega seonduvat. Hispaania maja

osteti perele puhkamiseks hagejale, kostjale ning nende ühistele poegadele. Denia ja maja ostmisel

küsis kosja korduvalt hageja nõu ning heakskiitu, et kinnistu oleks perele piisavalt sobilik, enne kui

reaalselt tehinguni jõuti. Kostja soovis korduvalt ka Hispaaniasse aastaringselt perega elama kolida

ning lapsed sinna kooli panna. Hageja on volitusega teinud palju erinevaid müügi ja üüritehinguid

kostja äraolekul. Lisaks on hageja otsinud ja leidnud erinevatesse korteritesse ja majadesse üürnikke.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et ühist majanduslikku eesmärki või kavatsust luua ühine

ettevõte ei ole hagejal ja kostjal kunagi olnud. Vale ja tõendamata on hageja väide, et 1999.a kostja

vanemate juurde kolides panid hageja ja kostja „rahad ühte kappi“, ning majandasid ja tegutsesid

sealt alates teineteise ja kogu pere elu parendamiseks. Hagejal ja kostjal ei olnud „rahad ühes kapis“

ehk puudus niinimetatud ühine eelarve ja ühine rahakott. Samuti ei majandanud ega tegutsenud

hageja ja kostja teineteise elu ega ka pere elu parendamise eesmärgil. Kokku kolides oli eesmärgiks

perekonnana koos elamine, kuid mingile ühisele majanduslikule eesmärgile või teineteise elu või

perekonna elu parendamisele hageja ja kostja eraldi ei mõelnud, rääkimata selle nimel tegutsemisest

või selleks mingilgi moel tahte väljendamisest. Vale ja tõendamata on ka hageja väide, et oma

töötasuga aitas hageja kogu peret toita ja katta, hageja väitest jääb ka arusaamatuks, millal ta seda

siis väidetavalt enda arvates tegi. Kostja tegutses 2000. aastal FFF OÜ-s juhatuse liikmena, mistõttu

on ebaõige hageja väide, et kostjal puudus töökoht. Kostja ei ole kunagi teinud hagejale ettepanekut

alustada äritegevust ja asutada ettevõte, millise tulu arvel parendada pere elamistingimusi. Kostja

alustas ettevõtlusega hagejast täiesti sõltumatult, st mingit ettepanekut teha seda koos või pere

elamistingimuste parendamiseks, ei olnud. FFF OÜ (registrikood xxxxxx) asutas 14.01.2000 RV,

kostja üksnes töötas nimetatud ettevõttes (juhatuse liikmena alates 29.02.2000) ning kostja ise sai

ettevõtte osanikuks alles 17.06.2003. Osaühingu MMM (registrikood xxxxxxxx) asutas 19.02.2002

AP, kostja tegutses ettevõttes juhatuse liikmena alates 23.05.2005 ning kostja sai ettevõtte osanikuks

alles 01.12.2006. Üheski teises ettevõttes ei ole kostja kunagi omanik (osanik, aktsionär vms) olnud.

Hageja väited seoses YYY korteri remondi ja välja üürimisega (hagiavalduse punkt 2) ning korteriga

seotud ettevõtlusega kui ühise ettevõtlusega on arusaamatud, mistõttu on nendele ka keeruline

vastata. Kostja kinnitab, et hageja väited ei ole antud asjaolu puudutavalt tõesed. Kostja ei ole teinud

ettepanekut ega kavandanud YYY korteri remonti eesmärgiga see välja üürida ja üüritulu kostja

ettevõtte arendamiseks kasutada. Hageja on väitnud hagiavalduses, et hageja võttis laenu Qlt (kostja

isalt), selle ettepaneku (võtta laenu) tegi hagejale kostja, hageja võttis laenu võtmisega ja tagatise

andmisega teadliku äririski, laenu võtmise eesmärk oli tekitada perele sissetulekud ning paremad

elamistingimused, hageja usaldas kostjat, kostja isa ei omanud usku oma pojasse (kostjasse), kostja

isa andis hagejale laenu ettevõtte omandamiseks ja arendamiseks, laenu tagatiseks olevat olnud

hageja korter YYY, hageja uskus enda ja kostja ettevõtmistesse ühise parema tuleviku nimel. Tõene

on vaid see, et hageja võttis kostja isalt laenu ning sellega seonduvalt sõlmiti vastav notariaalne

leping. Samuti on tõene see, et laenu saajana võttis riski ehk vastutuse laenu tagasimaksmise eest

hageja. Kas seda saaks nimetada hageja äririskiks, ei ole kostjale teada, sest kostja ei sekkunud

hageja ettevõtlusesse (ilusalongi loomine). Kindlasti ei olnud laenu võtmine seotud perekonna ühiste

eesmärkidega, sest ühiseid majanduslikke eesmärke perekonnal ei olnud. Kostja juhib tähelepanu ka

hageja väidete vastuolule – ühelt poolt pidas hageja laenu võtmist äririskiks (ei saa olla vaidlust, et

äririsk saab olla seotud vaid ettevõtlusega), teiselt poolt aga väidab hageja, et ta võttis laenu perele

sissetulekute ja paremate elamistingimuste tagamiseks (mis on puhtalt isiklik ja eraeluline eesmärk).

Hageja poolt endale sissetulekute tekitamine laenu võtmise ja ilusalongi loomise läbi oli täielikult

hageja enda äriplaan ja tegevus, mitte hageja ja kostja ühine tegevus. Kostja ei olnud hageja poolt

laenu võtmisega mitte kuidagi seotud ega vastutanud selle tagasimaksmise eest, ainus seos oli kostjal

seeläbi, et hagejale laenu andja oli juhtumisi kostja isa. Kostja ei ole viidatud laenulepingu alusel ka

ise raha saanud ega seda kuidagi enda või enda ettevõtluse hüvanguks kasutanud. Kostja kinnitab, et

hagejal ja kostjal ei ole kunagi olnud ühist ettevõtet. Kui see nii oleks, oleks hagejal seda lihtne

dokumentaalselt tõendada. Samuti jääb hageja väidetest selgusetuks, millise ettevõtte aluskapitaliks

hageja väidetavalt saadud laenuraha kasutas. Hageja räägib pidevalt pere ühisest ettevõttest, mis pidi

osutama alltöövõttu kostja isa ettevõttele, kuid tegelikkuses ei olnud olemas ühist ettevõtet ning ka

väidetavat alltöövõttu ei teinud „pere ühiselt“ mitte kunagi mitte kellelegi. Kostja kinnitab, et kuna

laenusaajaks oli hageja, siis kostja ei olnud teadlik ega kontrollinud, kas hageja selle raha sai, kuhu ta

selle pani ning millise ettevõtluse arendamiseks ta seda väidetavalt kasutas. YYY, Tallinn korter oli

kostjale teadaolevalt hageja omandis – kui hageja suunas laenuraha selle korteri renoveerimiseks, ei

puuduta see kuidagi kostjat.

Kostja kinnitab, et ei ole kunagi sõlminud hagejaga seltsingulepingut ei suuliselt ega kirjalikult ning

kostja ei ole ka kunagi isegi väljendanud vähimalgi määral tahet seltsingulepingu sõlmimiseks (seda

ei ole teinud ka hageja). Hageja sõlmis ise laenulepingu, võttis ise laenu ja kasutas seda laenu enda

korteri renoveerimiseks (vähemalt nii hageja väidab, kostjale ei ole see teada). Mingit puutumust

kostjal sellega ei ole mitte üheski aspektis, seega ei kinnita selline tegevus ka seltsingulepingu

sõlmimist. Väidetavalt panustas hageja osa raha ka ühisesse ettevõtlusesse, kuid milles seisnes

ettevõtte „ühisus“ on täielikult arusaamatu, rääkimata veelkord sellest, et hagejal ja kostjal ei ole

kunagi ühist ettevõtet olnudki. Hageja väidab, et seltsingulepingu eesmärgiks oli pere ja poolte

elutingimuste parendamine. Olukorras, kus kaks isikut elavad koos ning töötavad kumbki enda

sissetulekute suurendamise nimel (mitte ühiselt!), ei ole võimalik rääkida seltsingulepingust või

ühiste elutingimuste parendamise kavatsusest seltsingulepingu mõttes. Igasugune ühine eesmärk

(näiteks kooselu perena, ühine õhtusöögi valmistamine, ühine turismireis vms) ei tähenda

automaatselt seltsingulepingu sõlmimist. Hageja väidab hagiavalduse punktis 9 viimaks ka seda, et

pärast hageja korteri renoveerimist üüriti see välja ning üüritulust maksti Qle tagasi laenumakseid.

Kuna laenulepingu sõlmis hageja ning hageja kasutas laenuraha omal äranägemisel, samuti korraldas

hageja ise oma korteri välja üürimist ning maksis ka ise väidetavalt saadud rahast Qle laenu tagasi, ei

saanud selline hageja tegevus mitte kuidagi tekitada seltsingulepingut hageja ja kostja vahel, sest

kostjal puudus eeltooduga igasugune seos. Kostja ei saanud hageja vastavast tegevusest mingisugust

tulu ega hüve. Hageja väidab seejärel, et edasine üürisumma plaaniti investeerida ettevõtte

arendamisse. Kostja kinnitab, et talle ei ole teada, kas ja kuhu plaanis hageja enda korterist saadud

üüritulu investeerida või kas hagejal üldse selliseid plaane oli. Hageja on taas jätnud teadlikult

mainimata, millist ettevõtet ta üldse siinkohal hagiavalduses silmas pidas. Hageja väidetest ei ole

seltsingulepingu sõlmimine isegi kaudselt järeldatav. Hageja on ka väitnud, et tema isa käis väga tihti

abiks ZZZ ning PPP hoonete ehitamisel ja aitas tütart haljastustöödel. Nimetatud aadressidel on

hageja ja kostja koos elanud, mistõttu on igati loogiline, et hageja tegeles aias ka haljastusega (istutas

lilli, püsikuid vms). Suuremaid haljastustöid nii öelda „puhtale krundile“ ei ole hageja teinud, hageja

ei ole seda ka väitnud. Vahel käis hagejal ja kostjal külas ka hageja isa, kes aitas mõnikord ka midagi

teha. Mõnel korral aitas hageja isa nõu ja jõuga kostjat ka elamute ehitusel ning korra ka suurema

puu istutamisel, kuid seda kõike tegi hageja isa omal soovil ja heast tahtest tasu saamata, mingit ühist

ettevõtlust sellest kolmepoolselt ega ka vaid hageja ja kostja vahel ei tekkinud. Kostjal käis

samamoodi külas ja abis ka teisi isikuid, näiteks sõbrad. Kostja vanemad tõepoolest tegelesid

mõnikord kodumajutusega, kuid hageja ja kostja kumbki ei olnud kostja vanemate võimaliku

ettevõtlusega vähimalgi määral seotud. Täpselt nii nagu hageja isa käis mõnikord abiks hagejal ja

kostjal, aitas mõnikord hageja ka kostja vanemaid. Selline tegevus tähendas aga heast tahtest

lähedaste aitamist ning see ei tekitanud mitte kuidagi mingeid ettevõtluse algeid või

seltsingulepingut. Kui hageja väidab, et sellisest tegevusest tekkis seltsinguleping, jääb arusaamatuks

hageja loogika, kuidas hageja isa ning kostja vanemad said oma tegevusega sellele väidetavale

seltsingule kaasa aidata nii, et nad ise seltsingu osapooleks ei olnud. Hageja väited kinnitavad vaid

üht, perekonna ja suguvõsana saadi hästi läbi ja üksteist ikka aidati. Mingit suuremat eesmärgi sellise

aitamise taga ei olnud, vähemalt mitte kunagi mitte keegi sellest ei rääkinud ega ka mõista andnud.

FFF OÜ majandustegevuse kasv ei saanud tekitada seltsingulepingut, hageja ei tegutsenud FFF OÜ

heaks. Hageja ei olnud tegelikult vähimalgi määral teadlik FFF OÜ majandustegevusest, mis

omakorda kinnitab, et mingit ühist ettevõtlust FFF OÜ kaudu hagejal ja kostjal ei olnud. Kui hageja

soovib väita, et FFF OÜ ise oli kuidagi seltsingulepingu esemeks, pidanuks hageja vähemalt nii palju

ettevõtte tegevust mõistma, et tuua esile, millal võis siis hageja arvetes selle ettevõtte suhtes seltsing

tekkida. Kostjal ei ole võimalik hagiavaldusele vastates hakata meenutama hageja ja kostja õhtuseid

vestlusi teineteise päevastest tegemistest ning oletada, kas hageja arvates võis mõnest sellisest

vestlusest tekkida seltsinguleping. Kostja mõistagi rõhutab, et mingist seltsingulepingust või ühisest

tegevusest ei olnud kunagi juttugi, hageja ja kostja vestlused nendel teemadel piirdusidki vahel harva

teineteisele oma päevastest tegemistest rääkimisega, mis on üldiselt perekondades kostjale

teadaolevalt üsna tavaline. Kostja soovib eeltooduga öelda, et olukorras, kus hageja ei ole suutnud

piiritleda isegi oma väiteid seltsingulepingu tekkimise aja, eesmärgi ja tingimuste kohta, ei ole

üleüldse võimalik seltsingulepingust rääkida, kuna seltsinguleping ei saa ka aja jooksul kuidagi

ebamääraselt „kujuneda“. Tegelikult ei ole kunagi hageja ja kostja vahel olnud ühist ettevõtlust ega

seltsingulepingut ning hageja ei ole kunagi ka mingeid rahalisi või võrreldavaid panuseid teinud

selliselt, et need võiks panustena seltsingulepingu olemasolu tõendada. ZZZ ja PPP kinnistuid ei

ostetud ühiselt. Hageja väidab, et kuna kostja vanemate suvekodu (ZZZ) kõrvalkrunt (ZZZ) tuli

müüki, otsustati see ühiselt ära osta. Hageja väite pinnalt on arusaamatu, keda hageja silmas peab,

kui räägib „ühiselt otsustamisest“. Kostja kinnitab, et hageja ja kostja ei ole kunagi ühiselt otsustanud

ZZZ kinnistut osta ning nad ei ole seda ka ühiselt ostnud. Hageja ei ole tasunud nimetatud kinnistu

ostuhinnast mitte mingisugust osa. Ostetud kinnistule asus kostja hiljem ehitama küll elamut ja

kõrvalhooneid, kuid hageja ei ole ka ehitustegevusse mitte kuidagi panustanud. Hageja ei tegutsenud

ka OÜ MMM tarvis. Hageja on väitnud, et sarnaselt FFF OÜ-le tegutses ta töötajate transportimisel

ja toitlustamisel OÜ-s MMM. Hageja väited on valed ja tõendamata. Hageja ei ole OÜ MMM heaks

kunagi tööd teinud mitte ühegi lepingu või lepingulise suhte alusel. Hageja ei ole taas suutnud isegi

piiritleda, millal ta väidetavalt siis oma teenuseid osutas, mis kinnitab üksnes seda, et hageja püüab

umbmääraseid väiteid esitades kohut eksitada. Kostja kinnitab, et tegelikult ei olnud hagejal mitte

mingisugust seost kostja töö ja osalusega FFF OÜ-s ega ka OÜ-s MMM. Hageja ei tegutsenud nende

ettevõtete heaks ehk ei panustanud nendesse ettevõtetesse vähimalgi määral. Kostja on kindel, et

hageja ei teadnud nende ettevõtete majandustegevusest, lepingutest, klientidest vms sisuliselt mitte

midagi. Hageja teadis muidugi üldiselt ettevõtete tegevusala, kuid seda on võimalik igaühel ka

äriregistrist näha. Hageja ei kandnud kostjale 200 000 krooni ettevõtluse arendamiseks. Valed on ka

hageja väited, et ettevõte tegi (hageja peab eelduslikult silmas selle raha arvelt või siis püüab taas

kohut eksitada) ulatuslikke investeeringuid põhivarasse, ehitati juurde tootmishoone ja kontor

olemruumidega ning asuti tegelema tootearendustega, laiendamiseks ehitati veel mitmeid hooneid.

Hageja väited on kõik tõendamata ning kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, st

kõike seda, mida OÜ MMM ei teinud. Viidatud rahasumma kandmine kostja isiklikule pangakontole

ei tõenda ega kinnita ka mitte kuidagi seda, et raha oli mingilgi moel seotud OÜ-ga MMM.

Tegelikult kandis hageja selle raha kostjale, kuna hageja soovis osta endale sõiduauto, kuid tal endal

puudus selleks raha. Sõiduauto Mazda 3 osteti seetõttu FFF OÜ nimele 2004.a, kuid kuna hageja ei

osalenud ise FFF OÜ ettevõtluses, siis lepitigi kokku, et ostuhinna 200 000 krooni maksab hageja

kostjale nimetatud sõiduauto eest. Hageja täitis kokkuleppe 2006.a. Hiljem sõiduk müüdi, kuid

2008.a ostis kostja hagejale sisuliselt sama raha arvelt sõiduauto BMW 525D. Hageja kinnistut ei ole

kasutatud FFF OÜ ja OÜ MMM töötajate majutamiseks. Küll aga viitab hageja väide, et kinnistu

„osteti tema nimele“ justkui asjaolule, et tegelikult ei olnud müügitehingu eesmärk, et hageja saaks

kinnistu omanikuks, vaid see osteti üksnes formaalselt hageja nimele. Selline hageja väide kinnitab,

et hageja sai kinnistu omanikuks ilma igasuguse omapoolse panuseta või kinnistu eest ise tasumata.

Hispaaniasse ostis kinnistud kostja. Hageja ei panustanud sellesse vähimalgi määral. 2015. a lõpus/

2016. a alguses ostetud korter ei asu viimasel korrusel 500m merest. Hageja ei ole mingilgi moel

tegelenud kostja või kostja ettevõttetele kuuluva kinnisvara (Eestis ega välismaal) välja üürimisega ei

üürnike leidmise näol, lepingute sõlmimise näol, asjaajamise näol ega ka mitte ühelgi muul viisil

(sellega on tegelenud kostjaga pikaajaliselt koostööd teinud maakler MK). Hagiavalduse punktis 19

nimetatud kinnistud ostis kostja, mitte hageja ja kostja kuidagi ühiselt. Hageja ei ole isegi maininud,

milline võis olla tema rahaline panus nende kinnistute soetamisel. Hageja väited, et ta tegeles xxx

kinnistu väljaüürimisega, ei ole tõesed. Kinnistu üürimisega tegeles maakler MK. Hagiavalduse

punktis 20 nimetatud korteriomandid ostis kostja, mitte hageja ja kostja kuidagi ühiselt. Hageja ei ole

isegi maininud, milline võis olla tema rahaline panus nende korteriomandite soetamisel.

Võib nõustuda, et aastatel 2000-2021 moodustasid hageja ja kostja perekonna, kuid mingisugust

ühist majanduslikku eesmärki hagejal ja kostjal ei olnud, ühtegi ettevõtet koos ei loodud, ühtegi

äritegevuse tunnustele vastavat tegevust koos ei tehtud. Hageja ei ole sellesse ühisesse tegevusse

(mida ei olnud) panustanud oma raha ega tööga – hageja võttis ise laenu, renoveeris ise enda korteri,

üüris selle välja ning maksis ka ise laenu tagasi. Kostjal selle hageja tegevusega mitte mingisugust

seost ei olnud. Ühtegi muud „rahalist panust“ ei ole hageja hagiavalduses maininud. Hageja väited

oma tegevusega panustamise kohta on valed ja tõendamata. Hageja väidab siinkohal, et ilma hageja

rahalise panuseta ei saanud kostja ettevõtet omandada (kusjuures siin räägib hageja juba sellest, et

kostja omandas ettevõtte ise, mitte et seda tehti ühiselt – hageja enda väited on seega ka

vastuolulised). Samas ei ole hageja hagiavalduses vähimalgi määral avaldanud, mil moel ja milline

tema rahaline panus aitas kostjal ettevõtet (ja millist ettevõtet?) omandada ja kuidas just selle

ettevõtte arvel paranesid pere elamistingimused. Isegi juhul, kui mingi hageja panus „aitas“ kostjal

mingit ettevõtet omandada (millega kostja ei nõustu), oleks võimalik rääkida äärmisel juhul sellest,

et hageja andis kostjale laenu, kuid kindlasti ei ole võimalik rääkida seltsingulepingu tekkest. On

loogiline ja eluliselt mõistlik, et kui üks elukaaslastest hakkab omaenda töö tulemusel teenima

rohkem raha, paraneb sellest ka pere majanduslik olukord, kui see isik ostab enda teenitud raha eest

näiteks perele vajalikke asju. Selline tegevus ja tulu ei tekita aga elukaaslaste vahel mitte kuidagi

seltsingulepingut. Kinnisvara üüritulu ja puhaskasum ning soetatud sõiduautod ei ole seltsinguvara.

Kostja kinnitab, et ühegi kostja või kostja omandis oleva ettevõtte omandis oleva kinnisasja üüritulu

(ega puhaskasum) ei moodusta hageja ja kostja seltsingvara, samuti ei ole seltsinguvaraks ükski

sõiduk. Selguse huvides kordab kostja veelkord, et seltsingulepingut hageja ja kostja sõlminud ei ole,

ning hageja ei ole ka nende esemete omandamiseks mitte midagi panustanud.

Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja väidete pinnalt ei ole võimalik mitte kuidagi rääkida

seltsingulepingu olemasolust. Tegelikkuses hageja ja kostja kunagi ka omavahel ei rääkinud

võimalikust seltsingust. Hageja ja kostja ajasid ettevõtluse mõttes kumbki „oma asja“, hageja tegeles

ilusalongiga ning kostja oma ettevõtetega.

Kuigi kostja on eespool juba põhjalikult selgitanud, et hageja ja kostja vahel ei sõlmitud

seltsingulepingut ning see ei saanud ka kuidagi tekkida, esitab kostja käesolevas peatükis vastuväited

hageja esitatud seltsinguvara koosseisu kohta, järgides vastuväidete esitamisel hageja hagiavalduse

ülesehitust.

FFF OÜ – kostja ainuomandis alates 17.06.2003. Hageja ei ole ettevõtte omandamisse ja tegevusse

mingilgi moel mitte kunagi panustanud. Hageja avaldatud ettevõtte väärtus on ebaõige, hageja

avaldatud väärtuse kujunemine ei ole arusaadav.

ZZZ kinnistu – kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil

kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus

on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 550 000 eurot.

Osaühing MMM – kostja ainuomandis alates 01.12.2006. Hageja ei ole ettevõtte omandamisse ja

tegevusse mingilgi moel panustanud. Hageja avaldatud ettevõtte väärtus on ebaõige, hageja

avaldatud väärtuse kujunemine ei ole arusaadav.

PPP kinnistu – kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil

kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus

on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 400 000 eurot.

MMM kinnistu – hageja ainuomandis. Nimetatud kinnistu ostis hagejale kostja, hageja ise ei ole

kinnistu ostmisel raha panustanud. Lisaks tegi kostja kinnistul renoveerimistöid ca 70 000 euro eest,

ka selle käigus ei panustanud hageja ise midagi. Hageja avaldatud kinnistu väärtus ei ole tõene,

kinnistu tegelik väärtus on ca 175 000 eurot.

xxx, Hispaania kinnistu – kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja

jooksul, mil kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud

kinnistu väärtus on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 650 000 eurot.

Denia linnas, Hispaanias korteriomand – kostja ainuomandis. Hageja ei ole korteriomandi ostmisel

või kogu selle aja jooksul, mil korteriomand on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud.

Hageja avaldatud korteriomandi väärtus on tõendamata, korteriomandi tegelik väärtus on ca 200 000

eurot.

xxx kinnistu - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil

kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus

on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 400 000 eurot.

xxx - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil kinnistu on

olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus on

tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 100 000 eurot.

xxx, Tallinn korteriomand – kostja ainuomandis. Hageja ei ole korteriomandi ostmisel või kogu selle

aja jooksul, mil korteriomand on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja

avaldatud korteriomandi väärtus on tõendamata, korteriomandi tegelik väärtus on ca 150 000 eurot.

xxx, Tallinn korteriomand – kostja ainuomandis. Hageja ei ole korteriomandi ostmisel või kogu selle

aja jooksul, mil korteriomand on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja

avaldatud korteriomandi väärtus on tõendamata, korteriomandi tegelik väärtus on ca 150 000 eurot.

xxx, Tallinn kaasomand/korteriomandid - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistute ostmisel või

kogu selle aja jooksul, mil kinnistud on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja

avaldatud kinnistute väärtus on tõendamata, kinnistute tegelik väärtus kokku on ca 220 000 eurot.

xxx kinnistu - kostja ainuomandis. Hageja ei ole kinnistu ostmisel või kogu selle aja jooksul, mil

kinnistu on olnud kostja ainuomandis, mingeid panuseid teinud. Hageja avaldatud kinnistu väärtus

on tõendamata, kinnistu tegelik väärtus on ca 100 000 eurot.

Kinnisvara üüritulud ning puhaskasum – kostja ei tea, kas hageja on saanud enda omandis olevalt

kinnisasjalt üüritulu (või puhaskasumit). Kostja omandis olevatelt kinnistutelt saadud üüritulu kuulub

kostjale kui vastavate kinnisasjade ainuomanikule. Kostja kinnistutelt üüritulu saamiseks ei ole

hageja panuseid teinud. Hagiavalduse pinnalt jääb ka ebaselgeks, mis asjaoludel loeb hageja

seltsinguvara hulka nii üüritulu kui ka puhaskasumi (justkui tuleks need mõlemad eraldiseisvana ka

jagada, mis ei ole võimalik, kuna viimane arvutatakse esimese baasil). Koos sõidukitega on hageja

lugenud mainitud varaesemete väärtuseks kokku enam kui 10 000 000 eurot. Kostja ei nõustu selle

hinnanguga.

Sõidukid – kõik on kostja või kostja ettevõtete ainuomandis. Hageja ei ole ühegi sõiduki ostmisel või

kogu selle aja jooksul, mil sõidukid on olnud kostja või kostja ettevõtete ainuomandis, mingeid

panuseid teinud. Kostja hinnangul ei ole mõistlik ja vajalik koormata menetlust tõendite kogumisega

sõidukite kohta, kuna hageja ei ole isegi väitnud, et ta oleks nende varaesemete omandamisel ise

mingeid panuseid teinud.

Kokkuvõttes on hageja hagiavalduses esitatud nõuded alusetud. Nimelt nõuab hageja hüvitist

sisuliselt omandiõiguse kaotamise eest. Hagiavalduses nimetatud vara ei ole aga kunagi olnud hageja

ja kostja ühisomandis, st kostja on kõikide varaesemete ainuomanik, välja arvatud üks kinnistu, mille

ainuomanik on hageja. Seega pole hageja mingil viisil omandiõigust hagiavalduses loetletud

varaesemete suhtes kaotanud ega saa selle eest ka mingit hüvitist kostjalt nõuda.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud

tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

6. Hageja on esitanud hagi hüvitise saamiseks ja jäänud seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli

aastatel 2000-2021 seltsingulepinguline suhe. Kostja on nõustunud, et aastatel 2000-2021

moodustasid hageja ja kostja perekonna, kuid mingisugust ühist majanduslikku eesmärki hagejal ja

kostjal ei olnud. Kostja leiab, et hageja ja kostja ei ole seltsingulepingut sõlminud ega soovinud oma

kooselus seltsingu sätete kohaldamist.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam

isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 näeb ette, et seltsinglase panuseks võib

olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu

kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. VÕS § 581 lg 2 näeb ette eelduse, et

seltsinglaste panused on võrdsed.

8. Riigikohus on 03.12.2014 tehtud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 punktides 14-18 selgitanud,

et seltsingulepingu regulatsiooni kohaldamiseks (VÕS § 581, § 582-587, § 591, § 592) peavad

pooled olema avaldanud tahet ning ainuüksi abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta.

Riigikohus lisas, et ka ühise majapidamise korraldamine (lisaks kooselule) ei õigusta seltsingu sätete

kohaldamist. Riigikohus selgitas, et kui abieluvälises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu,

saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta

sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise

kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende

ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu

abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks

nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on

lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist

korraldades on poolte tahe teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja

kahjumi katmise sätete alusel. Abieluvälise kooselu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav

likvideerimismenetlus panuste tagastamise ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega, nagu see

on ette nähtud VÕS §-des 603 ja 604. Seega, kohtupraktikas on asutud seisukohale, et mehe ja naise

püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks

VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj, kuid on peetud siiski võimalikuks

seltsingu sätete (seltsingu likvideerimise sätete) kohaldamist ühise majapidamisega abieluvälise

kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele

analoogia korras. Riigikohus on 24.09.2019 lahendis nr 2-16-12328 korranud enda seisukohta, et

seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel

omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata

eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:

· mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad

majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);

· pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise

väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

109-14, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).

8.1. Seltsinguleping loetakse sõlmituks tahteavalduste vahetamise teel. Antavad tahteavaldused

peavad väljendama tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse

tegemisega. Tahteavalduse seltsingulepingu sõlmimiseks võib üldjuhul teha mistahes viisil, eelkõige

nii otsese kui kaudse tahteavaldusena (TsÜS § 68).

Hageja on avaldanud, et hageja ja kostja alustasid kooselu 1999 ja elasid esialgu kostja vanemate

juures Tallinnas XXX. Nendega koos elas ka hageja tütar W (sünd xxxx). Kostja vande all ja

tunnistaja C on avaldanud, et hageja ja kostja kooselu algas umbes 2000 aastal, kuid täpset aega ei

mäleta (tl 175p, 179 III kd). Tunnistaja W on avaldanud, et ema tutvus Yga 1999 aastal, XXXsse

kolisid 2000 aasta sügisel, kui ta kooli läks (tl 182 III kd). Kohtu hinnangul võib poolte kooselu

alguseks lugeda 2000 aastat. Hageja väidab, et sealt alates majandasid ja tegutsesid nad ühise

perekonnana teineteise ja kogu pere elu parendamiseks. Kostjal puudus töökoht ning ta tegi hagejale

ettepaneku alustada äritegevust ja asutada ettevõte, millise tulu arvel parendatakse pere

elamistingimusi. Samuti tegi kostja hagejale ettepaneku renoveerida hagejale kuuluv korter YYY

eesmärgiga see peale remonti välja üürida ning saada rahalisi vahendeid ettevõtte arendamiseks ka

üüritasu arvel. Kostja tegi hagejale ka ettepaneku küsida laenu kostja isalt Qlt. Kostja isa nõustus

andma hagejale ettevõtte omandamiseks ja arendamiseks laenu. Laenu andmise eeltingimus oli, et

hageja vormistab laenu tagatiseks oma korteri aadressil YYY. Hageja ja kostja isa Q sõlmisid

12.07.2000 notariaalse laenu- ja pandilepingu. Hageja on väitnud, et nii võttis hageja suure riski ja

sai kinnisvara tagatisega laenu ettevõttele aluskapitaliks. Hageja on seisukohal, et vahetult enne

laenusumma 117 000 EEK saamist sõlmisid hageja ja kostja seltsingulepingu: selge oli äriplaan ning

laenu saamine Qlt. Esimene osa laenusumma kasutamisest kuulus YYY, Tallinn renoveerimisele (ca

10%) eesmärgiga see välja üürida ning ülejäänud summa ettevõtte omandamisele ja arendamisele.

YYY renoveeriti ja üüriti peale seda välja, üüritulust maksti Qle tagasi laenumaksed. Edasine

üürisumma plaaniti investeerida ettevõtte arendamisse. Seltsing tekkis sellest, kui hageja panustas

laenu saamisesse, tagas laenu oma varaga, raha suunamisega osaühingusse FFF, aidates selle

toimimisele kaasa tööliste veo, majutamise ja toitlustamisega. Aastate jooksul soetati ühiselt

kinnisvara Eestisse ja välismaale ja edendati ettevõtlust. Hageja panustas edaspidiselt oma tööga,

tegeles näiteks kinnisvara väljaüürimisega. 27.04.2006 müüdi korter YYY ja selle raha 200 000

EEK andis hageja samuti kostjale ettevõtluse arendamiseks (so hageja panustas MMM OÜ-sse).

Seltsing lõppes 2021. Poolte ühiseks eesmärgiks aastatel 2000 kuni 2021 oli pere majandusliku

seisukorra parendamine eesmärgil suurendada pere sissetulekut. Selleks tegid oma panuse mõlemad

pooled. Hageja panustas seltsingusse oma raha ja tööga ning kostja oma tööga. Ilma hageja rahalise

panuseta ei oleks kostja saanud ettevõtet omandada ja seda arendada, mille arvel kasvasid ja

paranesid pere elamistingimused märkimisväärselt. Hageja on seisukohal, et tal on õigus hüvitisele

pooles ulatuses seltsinguvarast, mille koosseisu ja väärtuse on hageja hagis välja toonud.

Kostja avaldab, et kokku kolides oli eesmärgiks perekonnana koos elamine, kuid mingile ühisele

majanduslikule eesmärgile või teineteise elu või perekonna elu parendamisele hageja ja kostja eraldi

ei mõelnud, rääkimata selle nimel tegutsemisest või selleks mingilgi moel tahte väljendamisest.

Pooltel ei olnud ühist tegevust, millesse hageja oleks panustanud oma raha ja tööga. Pooltel ei olnud

tahet ühiselt laenu võtta ning neil ei ole kunagi olnud ühist ettevõtet. FFF OÜ majandustegevuse

kasv ei saanud tekitada seltsingulepingut, hageja ei tegutsenud FFF OÜ heaks. Kostja kinnitab, et

hagejal ei olnud mitte mingisugust seost kostja töö ja osalusega FFF OÜ-s ega ka OÜ-s MMM.

Hageja ei ole panustanud ka kinnisasjade omandamisesse ja ehitamisesse ei rahaliselt ega ka tööga.

Hageja väidete pinnalt ei ole võimalik rääkida seltsingulepingu olemasolust. Tegelikkuses hageja ja

kostja kunagi ka omavahel ei rääkinud võimalikust seltsingust. Hageja ja kostja ajasid ettevõtluse

mõttes kumbki „oma asja“, hageja tegeles ilusalongiga ning kostja oma ettevõtetega. Olukorras, kus

kaks isikut elavad koos ning töötavad kumbki enda sissetulekute suurendamise nimel, mitte ühiselt,

ei ole võimalik rääkida seltsingulepingust või ühiste elutingimuste parendamise kavatsusest

seltsingulepingu mõttes. Igasugune ühine eesmärk (näiteks kooselu perena, ühine õhtusöögi

valmistamine, ühine turismireis vms) ei tähenda automaatselt seltsingulepingu sõlmimist. Hageja ja

kostja vahel ei olnud ühist ettevõtlust ega seltsingulepingut ning hageja ei ole kunagi ka mingeid

rahalisi või võrreldavaid panuseid teinud selliselt, et need võiks panustena seltsingulepingu

olemasolu tõendada.

8.2. Hageja on seisukohal, et asjas on tõendatud seltsingulepingu olemasolu dokumentaalsete ja

isikuliste tõenditega. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et hageja ei ole nõude eelduseid käesolevas

asjas tõendanud. Tuvastatult ei ole hageja ja kostja sõlminud kirjalikku seltsingulepingut. Kohtu

hinnangul ei ole asjas esitatud selliseid tõendeid, mille alusel asuda seisukohale, et pooled oleks

avaldanud kas otseselt või kaudselt tahet sõlmida seltsinguleping ja/või soovinud oma kooselus

seltsingu sätete kohaldamist. Tuvastamist ei ole leidnud poolte tahe tegutseda ühise eesmärgi nimel

ning aidata sellele kaasa omapoolse panuse tegemisega. Siinses asjas esitatud seisukohtade alusel

võib asuda küll seisukohale, et pooled korraldasid lisaks kooselule ka ühiselt majapidamist, kuid see

ei anna alust seltsingu sätete kohaldamiseks.

8.2.1. Hageja väitel tema töötas, so hagi asjaoludes on hageja avaldanud, et 2000 aastal läks hageja

õppima xxxks. Hageja on märkinud, et õppimise ajal ja sellele järgneval ajal töötas hageja xxxna

KKKs. Hageja asutas FIE ning asus FIEna xxxna tööle 01.06.2004- 25.05.2008. Ilusalongi tarvis

võttis hageja laenu Sampo pangast, sest avas xxx xxx tn Tallinnas. Lisaks sai hageja Töötukassalt

04.05.2010 otsusega ettevõtluse alustamisetoetust toetust 43 000 EEKi ilustuudio avamiseks. Kostja

ei ole viidatud asjaolusid otseselt ka vaidlustanud. Ka tõenditest nähtuvalt on augustis 2000 hagejale

väljastatud tunnistus xxx kursuse läbimise kohta (200 I kd, sama tl 201 I kd). Hageja oli

registreeritud FIE-na 01.06.2004-24.05.2008 (tl 202-203 I kd) ja hagejale on antud ettevõtluse

toetust 04.05.2010 (tl 208-211 I kd). Hageja ei ole väitnud, et oleks eelolevaid sissetulekuid (töötasu)

panustanud väidetavasse seltsingusse. Järelduvalt, on hageja tegutsenud enda huvides. Hageja

väidab, et kostja ei töötanud ja on seisukohal, et vahetult enne laenusumma 117 000 EEK saamist

sõlmisid hageja ja kostja seltsingulepingu: selge oli äriplaan ning laenu saamine Qlt. Seltsing tekkis

sellest, kui hageja panustas laenu saamisesse, tagas laenu oma varaga, raha suunamisega

osaühingusse FFF, aidates selle toimimisele kaasa tööliste veo, majutamise ja toitlustamisega.

Aastate jooksul soetati ühiselt kinnisvara Eestisse ja välismaale ja edendati ettevõtlust. Hageja

panustas edaspidiselt oma tööga, tegeles näiteks kinnisvara väljaüürimisega. 27.04.2006 müüdi

korter YYY ja selle raha 200 000 EEK andis hageja samuti kostjale ettevõtluse arendamiseks (so

hageja panustas MMM OÜ-sse).

8.2.2. Kostja vande all antud ütlustest nähtuvalt, on pooled tegutsenud seltsingu mõistes üksteisest

sõltumatult, mingeid kokkuleppeid neil hagejaga ei olnud, ühiselt nad ei tegutsenud, mh ei võetud ka

ühisel eesmärgil laenu Qlt ega paigutatud seda raha ühisesse ettevõtlusesse ega ostetud kinnisasju

ega muud vara, ei loodud ettevõtteid. Kostja selgitas: „Mina olen teinud algusest peale oma tööd ja

oma asju. Koos elasime niisama, ei olnud mingeid mõtteid. Oli 2000.a ja tegime töid. Hagejal oli

oma raha ja minul oma. Meil ei olnud omavahel ühtegi lepingut. Ma ei teadnud üldse, mis on

seltsing.“ (tl 175p, 177p, 178p III kd).

Tunnistaja C selgitas: „Ei tea, kas noortel oli ka mingeid ühiseid plaane, ettevõtmisi, mõtteid. Ei ole

hageja ja kostja jutuajamiste juures olnud, kus nad rääkisid raha asjadest, kinnisvara soetamisest.“ (tl

179, 180 III kd).

Tunnistaja W selgitas: „Ema hakkas koos elama Yga 1999 a lõpp, 2000 a algus, olin siis 6 aastane,

sain mõne kuu pärast 7 aastaseks. Eesmärk oli rajada ühine elu ja saada ühised lapsed, parandada

oma elujärge. Olin nendega koos. Ema selgitas ja rääkis mulle kõike, miks me kolime, mida teeme.“

(tl 180p-181 III kd).

Kohtu hinnangul kattuvad kostja ja tunnistaja C ütlused omavahel ja tunnistaja W ütlused tuleb

seetõttu jätta arvestamata. Eluliselt ei ole ka usutav, et 7-aastane laps sai aru, mis oli hageja ja kostja

tahteks. Seega ei saa asuda seisukohale, et pooled oleksid koos elama hakates avaldanud tahet

seltsingulepingu sõlmimiseks. Ka järgnevast ei saa seda tuvastada.

8.2.3. Kostja vande all ütlustest nähtuvalt ei kasutatud Qlt võetud laenu ettevõtte omandamiseks ja

arendamiseks. Korteri YYY üüritasu arvelt ei arendatud ettevõtet. Korteri YYY müügist saadud

rahalisi vahendeid ei panustanud hageja ettevõtluse arendamiseks, so MMM OÜ-sse. Hageja ei ole

osalenud ettevõtete ega kinnisvara omandamises ega muul viisil panustanud väidetava ühise vara

loomisesse. Kostja selgitas: „Elukohaks oli meil alguses xxx tänav. Temal oli korter, mina aitasin

selle korteri remondi teha. Tema võttis mu isalt laenu, millest ma tegelikult ei teagi suurt midagi. See

on tema enda isiklik asi olnud, mis renditi, millal müüdi, millal mida uut osteti, millal seda müüdi,

seda ma ei tea. Üüri tulu läks Qle laenu tagasimakseks. X võttis laenu notari vahendusel, mina kaasas

ei olnud.“ (tl 175p). Veel selgitas kostja: „ Teadsin, et laenu vajaduse soov on, täpset aega ei mäleta.

Ei mäleta, kas raha andis isa Xle või mulle. Mis eesmärgil raha vaja oli, ei mäleta. Minul seda vaja ei

olnud, seda oli vaja korteri remondiks. FFF OÜ oli riiulifirma, see maksis vähe. Mul oli vaja teha

ainult arveldusarve. Tööle hakkasime nende klientidega, kes olid. Üritasime küsida ettemaksu.“ (tl

176p III kd). „xxx tn korteri eest ei ole mina saanud üüritulu. Hageja ei ole minu ettevõtete

arendamisse rahaliselt panustanud. 200 000 krooni oli tõenäoliselt autode eest.“ (tl 177-178 III kd).

Kostja selgitas ka: „Mina olen teinud algusest peale oma tööd ja oma asju. Peale seda olen teinud

ehitust oma isaga, renoveerinud Sagadi Mõisa, katused, hotellid, restoranid, mis seal on. 2005 aastast

omandasin 50% MMMist. 2009.a otsin teise 50% osaluse välja APlt. See on tänase päevani 90%

minu omandis, 10% omab JK. Olen teinud neid üksinda. Täna on MMMi B-kaardil 10%-ga JK.

FFFis olen olnud 100% osanik. Olen teinud seal tööd ainuisikuliselt, kasutades alltöövõtu jõudu

erinevatesse valdkondadesse- elekter, kanalisatsioon, santehnika. Üldehituse jaoks on olnud omal 2-3

inimest tööl. Hageja nende ettevõtetes ei ole olnud ei episoodiliselt, ei ole ühegi lepinguga,

töölepinguga, käsunduslepinguga tööl olnud. Ei ole tegelikult ka mingit osa nendes asjades täitnud.“

(tl 175p III kd). Kostja annab ka ütlused: „ See oli 2000.a ja tegime töid. Ma ostsin krundi xxx ja

tegin sinna alguses kuuri, kus hoida tööriistu. Siis sai teha sinna väike saunamaja, kus käisin

nädalavahetusel. Enamus töö oli siis veel Tallinnas. xxx krundi ostsin kui tegin linna töid mitmele

ettevõttele, trasse ja siis hakkasime isaga renoveerima Sagadi Mõisa. Sellest tekkis raha. Töötasu eest

ostsin krundi. Krundi ostmisesse X ei panustanud. Järgnevad xxx kinnistud omandasin oma tööga.

Omandasi xxx 2005.a. Enamus raha, mis sai pangast laenuna võetud, et xxxt arendada, siis mingi

hetk ostsin kõrval krundi ära. Kõik, mis ostetud, olen ettevõtluses maksnud endale dividende iga

aasta järjest ja ostnud järgnevaid kinnistuid ja investeerinud nendesse. Mul enda jaoks paika pandud,

et on redis 6-10.a, siis müün maha ja ostan uue korteri. Kõik kinnisasjad, äriühingud on algselt

saadud töö panusest ja hiljem saadud dividendide arvelt ja kui firma on hakanud rohkem teenima.

Kulutused, mis olid kõik halduskulud, mis puudutasid elukohta, autosid ja nende hooldusi, haldamist

ja ostmist, olid kõik minu kanda. Samuti söök, kõik olmeasjad, reisid olid minu kanda.

Põhimõtteliselt mina maksin need kõik 100%-lt ära. Hageja elas algselt oma tütrega, siis pidi süüa

tegema, koristama, lehti riisuma, muru niitma, siis oli see tema teha. Finantsiliselt ta ei panustanud

kodusesse ellu. Laste vajadused katsin mina, teen seda tänase päevani. Hagejale olen ostnud selle aja

jooksul 4 autot - Mazda 3, BMW520, millega peaks täna veel jätkuvalt sõitma ta isa, kellele ma

müüsin selle auto 40% odavamalt, kuna tal ei olnud finantsilisi võimalusi. Siis oli BMW x5 ja

viimane auto BMW x5, mis sai ostetud uuena, millega peaks sõitma tänaseni. Varasemalt oli tal väga

vana BMW 320 seeria vist. Sellel autol suurt väärtust ei olnud. Mina liisisin endale tööautoks bussi

Citröen Jumper, millega sai teha ehitustöid. Hageja suhtles maakleritega mõne üksiku korra, kus oli

vaja käia teha uks lahti ja näidata. Ei tea, et hageja oleks pakkunud minu ettevõtte töötajatele

toitlustust ja transpordi teenust. X on tõenäoliselt käinud mu emal abis. Maakleritena oma

kinnisasjade tehingutes kasutasin päris alguses oli MK (nüüd K), vahepeal oli PK. Hageja aitas

kinnisasjade tehingute juures väga episoodiliselt. Hageja aitas, kuna me ei olnud Eestis. Tehingutesse

hageja rahaliselt sinna panustanud. Kõik oli 100%-lt minu vahenditega. „(tl 175p-178 III kd).

Tunnistaja C selgitas: „Kuulsin abikaasalt, et ta andis laenu noortele aga ei tea, mis eesmärgil laenu

anti. Ei tea kuidas laen vormistati, vist anti laen Yle. Miks laen anti, ei tea. YYY korter kuulud

hagejale, selle müügist ei tea ka midagi. Kui Y ja hageja hakkasid koos elama, siis Y töötas koos

isaga ehitusel, restaureerisid Sagadi mõisa. Isal oli firma, hiljem tegi Y oma firma. Hageja aitas

töölisi vedada Sagadisse, neile tegime ka süüa.“ (tl 179-180p III kd).

Tunnistaja W selgitas: „YYY tn korter seisis esialgu tühjana mõnda aega, siis tehti remont, mingil

hetkel kolisime emaga sinna tagasi. Hageja ja kostja koos organiseerisid remonti. Remondi jaoks

esialgu vahendid ei olnud, hiljem tekkisid vahendid, kostja isalt saadud raha eest. Ema küsis laenu ja

raha läks Yle. Ema ütles, et võtab laenu aga muidugi ma ei saanud sel hetkel aru, mida see tähendab,

mis tingimustel. Ma olin lihtsalt teadlik nendest otsustest ja soovidest. Kui XXXs elasime, siis ikka

iga päev käisid erinevad jutud objektidest, et kuhu keegi läheb, mida keegi tegema hakkab. Rahaliste

panuste numbreid ei ole kuulnud. YYY tn korter müüs ema maha, vist 2011 aastal. Osa rahast läks

kostjale, kuna ettevõte oli raskustes. Ülejäänud raha eest ostis ema uue korteri xxx, võttis veel

pangast laenu juurde. Y alustas ettevõtlusega kui XXX kolisime, sellest järgneval aastal. Hiljem

alustas põllumajandushaagiste tootmist xxx. Erinevaid kortereid oli palju. Ema tegeles korteritesse

üürnike leidmisega. Emal oli palju tutvuseid. Ta on läbi tutvuste leidnud üürnikud. Pakkunud neile,

käinud näitamas. Kui olid ehituse aastad ja töötegemise aastad xxx, xxx, siss ema transportis

töömehi. Toitlustas koos vanaemaga neid. (tl 180-181p III kd). „ Olin 7 aastane, kui ema võttis YYY

korteri jaoks laenu. Laenusummat ei tea, laenu võeti 3 aastaks. Ema rääkis sellest, kui olin

teismeline. YYY korter müüdi 800 000 krooniga. Olin selle tehingu juures, kui ema läks seda

vormistama, müüma. Notaris kaasas ei olnud aga teadsin, kes selle ostab ja mis hinnaga müüakse.

Tean, kuna olin selleks ajaks üsna suur, ema ütles selle hinna. xxx korteri oli ema sunnitud maha

müüma. See oli 2011-12.a. Korter osteti 1,1 miljoni krooni eest. Kätte jäi nii palju, et sai pangalaenu

tagasi maksta. Räägime emaga kõigest, sellepärast tean ka, et ema toetas ettevõtluse alustamist. YYY

müügist sai kostja umbes 200 000. Aastad olid 2007-08, olid rasked ajad Eesti majanduses,

kaasaarvatud ka ettevõttes. Mina tehinguid teinud ei ole, ei tea kuhu 600 000 krooni läks. Jäi mingi

summa alles, mille hageja suunas hoiusele. Laen sai tagasi makstud. Rohkem võlgu ei olnud. xxx

korteri rahadest Yle midagi ei läinud.“ (tl 182p-183p III kd).

Tunnistaja MK on selgitanud: „Kostja olen koostööd teinud alates 1999 aastast. Olen kinnisvara

maakler. Koostöö on siiani sujunud 25 aastat. Mõned pausid on olnud. YYY sai müüdud 800 000

Eesti krooniga. YYY müügilepingus oli kirjas, et hageja oli lahutatud. Tehingu juures Y ei olnud, ta

andis ainult kontakti. Raha läks kõik Xle. Peale YYY tehingut, tegin tehingu 2012.a hagejaga xxx tn

korteri müüsime ära. Selle väärtus oli 54 000 eurot, siis oli ka Swedbanga laen. Swedbaga laenu

summat ei tea. Üürileping oli ainult YYY, oli 2000.a. Oli 1 leping, ühekordne üür 2.a-ks oli sõlmitud

3000 krooni (150 eurot). Üürileandja oli X. Esimene kinnisvara tehing oli XXX. Ühe kinnistu peal

oli 2 maja, teise ta oli ehitanud sinna ja ühes ta elas. Esimesed tehingud algasid XXX hoovimaja

üürimisega. Ei tea, millistest vahenditest ta ehitas selle. Järgmine tehing oli XXX müük. Järgmist

tehingut ei mäleta. xxx kinnistute omandamise juures ei ole olnud. Kostja on ettevõtja ja ettevõtlusest

on raha tulnud. Teiste kinnisvarade müükide ja väljaüürimiste juures hageja ei ole olnud.“ (tl 184-

184p III kd).

Tunnistaja PK on selgitanud: „Yga tutvusin umbes 2015.a. Esimese üüritehingu tegime 2015.a mai

kuus, xxx. See oli välja üürimine. Tol ajal suhtlesin ainult Yga. Järgmine objekt oli xxx, seal oli 2

korterit. Aitasin objekte otsida. Suhtlesin arendajaga ja pakkusin Yle välja, siis käisime vaatamas.

Ostude puhul suhtlesin ainult Y. xxx, Kadriorus. Aitasin Yl osta eraisiku käest. Üks tehing oli xxx,

seal oli üürnik sees. Hispaania korterit pakkusin ka aga see vilja ei kandnud. Siis oli veel 2 maja, üks

on xxx. Selle lasi Y algusest peale ehitada ja selle aitasin ka üürile anda, oli uus maja ja uue

sisustusega. Jüri, xxx. See tehing tehti Xi nimele, Y oli siis Eestist ära. Seal X tegeles kõikide

asjadega ja suhtlesime ka korteriühistuga (KÜ). Jüri korteri müüsime koos maha, seda enam ei ole.

Kortereid ja maju käisin mina näitamas. Jooksvaid tingimusi erinevate lepingute sõlmimiseks

kooskõlastasin vara omanikuga. Need, mis kuulusid Yle ja me andsime operaatoriks Yi firma, et siis

käisid firma kaudu tehingud. Üürikorteri puhul Xga. Yl on edukas firma. Eks ta maksis sealt endale

dividende (tl 184p- 185p III kd).

8.2.4. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõendist, so 12.07.2000 laenu- ja pandilepingust nähtub, et Q

andis Xle (X) intressita laenu 117 000 krooni. Laenusumma on laenusaajale lepingu sõlmimise ajaks

üle antud. Laen tuli tagastada osamaksetena 3000 krooni iga kuu 20-ndaks kuupäevaks, tasumise

lõpptähtaeg oli 20.10.2003. Laenusaaja pantis laenu tagatiseks talle kuuluva korteri asukohaga YYY

Tallinn (tl 20-21 I kd). Q ja kostja pangakontoväljavõtetest (tl 109-117, 140-151 II kd) nähtub, et on

tehtud 3000 krooniseid makseid, samas on ka muid makseid, kõigil on selgitus kokkuleppe, mille

alusel ei saa tuvastada mis millega seondub. Kui ka seostada sellega, et hageja võttis kostja isalt

laenu ja laenu maksis tagasi väidetavate üürisummade eest kostja, siis ei ole sellega tuvastatav, et

laenust läks mingi osa ettevõtte omandamiseks ja/või arendamiseks või poolte elujärje muul viisil

parandamiseks. Reaalselt raha sellest perele ei tulnud.

Asjas esitatud tõendist, so 27.04.2006 maksekorraldusest nähtub hageja ülekanne kostjale summas

200 000 EEK selgitused „kokkulepe“ (maksekorraldus, tl 36 II kd). Asjas ei ole tuvastamist leidnud,

et selle raha on hageja andnud kostjale MMM OÜ arendamiseks. Äriregistri väljavõttest nähtub, et

OÜ FFF (reg.kood xxxxxx) on loodud 14.01.2000, kostja on äriühingu juhatuse liige alates

29.02.2000 (tl 22-24, I kd). Vaidlustamata asjaoluna omandas kostja 2006 osaluse OÜ-s MMM

(reg.kood xxxxxxxx). Poolte pangakonto väljavõtetest (tl 41, 104-105, 139-207 II kd; tl 1-163 III kd)

nähtuvad erinevad rahalised liikumised hageja ja kostja vahel, kuid millega mingi raha ülekanne

seotud oli, seda ei ole menetluses konkreetselt esitatud. Tuvastatav on, et kostjal olid kontol rahalised

vahendid ka enne hageja ja kostja isa vahel laenulepingu sõlmimist ja suuremaid summasid kandis

kostja hagejale mitte vastupidi. Hageja on ise selgitanud, et need rahasummad, mis Y on temale

kandnud, need olidki sellel eesmärgil kantud, et ta saaks igapäeva toidu koju osta, lastele riideid,

mähkmeid, mida iganes vaja oli, kuna ta ei saanud mingil perioodil tööl käia (tl 22 IV kd). Hageja

väitis ka, et neil oli ühine pangakonto, mida kasutati. See väide on jäänud menetluses tõendamata.

Seega kontoväljavõtted tõendavad seda, et hageja ei ole kostjat üleval pidanud ja ka seda, et hageja ei

ole panustanud kostja ettevõtetesse mingeid summasid. Hageja poolt esitatud maksekorraldused (tl

38-44 II kd) on hageja enda poolt selgitatuna seotud xxx, Jüri ostu ja müügiga. Kohtu hinnangul

tõenditest nähtuvalt ühist varalist väärtust sellega ei loodud. Asjas on tõenditena esitatud ka

Transpordiameti väljavõte, et sõiduauto BMW 525D omanik on hageja (tl 165 I kd), 27.12.2013

maksekorraldus 10 000 euro kohta, so hageja väide, et BMW eest tasusid tema vanemad (tl 212 I

kd), kinnistusraamatu väljavõte MMM OÜ-le kuuluvate kinnisasjade kohta (tl 53 I kd) ja väljavõte

FFF OÜ-le kuuluvate sõidukite kohta (tl 4-5 II kd). Vaidlustamata asjaoluna ei ole olnud pooltel

ühiseid ettevõtteid. Viidatud tõendid ei näita kohtu hinnangul ühist tegevust ega hageja panust

sellesse. Hageja poolt esitatud tõendid, so müügikuulutused ( tl 77-85 II kd), ei näita seda, et hageja

tegutses pere majandustegevuses. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et need on kostja nimel (tl

25-26, 33-46 I kd).

8.2.5. Kohtu hinnangul nähtub eelolevast, et Q andis laenu, hageja andis laenu tagatiseks enda korteri

YYY Tallinn. Tõsikindlalt ei ole võimalik tuvastada kelle kätte raha anti, kuid tuvastatult läks laen

hageja korteri, YYY Tallinn remondiks, korterit üüriti välja ja sell eest tasuti laenumakseid Qle.

Vaidlustamata asjaoluna müüdi nimetatud korter hiljem maha. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et

osa laenust läks FFF OÜ omandamiseks ja arendamiseks ja hagejale kuulunud korteriomandist

saadud rahalised vahendid läksid ettevõtluse arendamiseks (so hageja väitel panustas ta sellega

MMM OÜ-sse). Hageja väited, et tema panustas erinevate kinnisasjade haldamisse, eeskätt tegeles

nende väljaüürimisega ei ole samuti sel määral tuvastamist leidnud, mis annaks alusel seltsingu

sätete kohaldamiseks. Ühe kirjavahetusega (tl 204-207 I kd) seda tõendada ei ole võimalik, kui teised

asjas olemasolevad tõendid seda ei kinnita. Tunnistajate MK ja PK ütlustest nähtuvalt oli neil

koostöö nii kinnisvara omandamise kui ka väljaüürimise osas peamiselt kostjaga. Kostjalt tuli

rahaline panus kinnisvara soetamisse. Tuvastatult on kinnisvara omandatud kostja nimele, va üks

kinnisasi, mis on hageja nimel. Ka FFF OÜ ja MMM OÜ-ga ei ole ega ole olnud hagejal seost.

Hageja on ise avaldanud, et hageja ei olegi panustanud rahaliselt vaid enamuse objektide suhtes on

panustanud töiselt. Ta on osalenud varade väärtuste omandamises ja väärtuste tõstmises oma vahetu

isikliku tööga. Ta ei ole soovinud äriühingutes osaleda (tl 175 III kd). Tuvastatult ei ole ka pooltel

ühiseid ettevõtteid ega kinnisvara ega muud väärtuslikku vara. Asjas ei ole võimalik tuvastada, et

hageja töine panus oleks olnud võrreldav, et kohaldada seltsingu sätteid.

Kohus lisab seonduvalt tunnistaja W ütlustega, et nendes on osaliselt vastuolusid, need ei haaku asjas

teiste tõenditega ja ei ole ka eluliselt usutavad, mistõttu need ütlused osas, mis ei kattu teiste

isikuliste tõenditega, tuleb jätta arvestamata.

Seega, ei ole hageja esile toodud asjaolud, so, et Qlt võetud laenu kasutati ettevõtte omandamiseks ja

arendamiseks, korteri YYY üüritasu arvelt arendati ettevõtet, korteri YYY müügist saadud rahalisi

vahendeid panustati ettevõtluse arendamiseks, so MMM OÜ-sse, hageja osales ettevõtete ega

kinnisvara omandamises ja panustas muul viisil, eeskätt oma tööga ühise vara loomisesse,

tuvastamist leidnud.

8.3. Eeltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevaid

asjaolusid. Asjas esitatud tõenditest ei järeldu poolte poolt selline tahteavalduste vahetamine, millest

saaks piisava selgusega järeldada, et pooled soovisid sõlmida seltsingulepingu ja määratleda

lepinguliselt viisi ühise eesmärgi saavutamiseks. Seega, ei ole asjas tuvastamist leidnud, et pooled

oleksid avaldanud tahet panustada ühise eesmärgi saavutamiseks, mida näeb ette VÕS § 580 lg 1.

Kuigi seltsinguleping saab olla sõlmitud suulises vormis (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-109-

14 p 16) ja pooltel oli pika aja vältel ühine majapidamine, ei ole millegagi tõendatud, et poolte tahe

kooselu alustades oli korraldada oma ühist majapidamist seltsingulepingu sätete alusel. Seltsingu

sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ühise

majapidamise. Ühiste finantsotsuste tegemine on kooselus elavate isikute puhul tavapärane, kuid see

ei tähenda, et tegemist oleks seltsinguga. Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid

sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5.

oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15, 06.06.2012.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-

12).

8.4. Kohtu hinnangul on välistatud seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine, seda ka analoogia

korras. Asjas ei ole tuvastamist leidnud poolte ühine majanduslik eesmärk, st ühine tahe vähemasti

majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks ja, et pooled oleks teinud võrreldavaid

majanduslikke panuseid. Lisaks peab seltsinguleping, mille eesmärgiks on kinnisasja omandamine,

olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (VÕS § 33 lg 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1).

Kui kinnisasjad omandatuks nn seltsingulepingu alusel seltsinguvarasse, tulnuks ka seltsinguleping

sõlmida notariaalses vormis. Eelnvat kokku võttes ei ole hageja toonud esile olulisi ja võrreldavaid

majanduslikke panuseid varaesemete soetamisel või parendamisel, samuti ei ole hageja tõendanud, et

poolel oleks olnud ühine tahe majanduslikus mõttes ühisvara loomiseks (kuid seda ei olnud võimalik

vormistada vähem vaieldaval viisil). Pelgalt abieluvälisest kooselust ei saa tekkida seltsinguleping

või majanduslikus mõttes ühisvara, mida seltsingu sätete kohaldamisel jagada.

8.5. Seega jääb hagi rahuldamata nii põhinõude kui ka viivisenõude osas.

Tsiviilasja hind

Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 133 alusel 1 966 512, 33 eurot (1 800 000 +166 512, 33).

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg

1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi

rahuldamata, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

Viru Maakohtu 29.08.2022 määrusega on rahuldatud X (X) menetlusabi taotlus, vabastades ta

riigilõivu summas 5 000 eurot tasumisest.

TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust

hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool,

kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude

kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Sama paragrahvi

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse

avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse

rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista 5000 eurot.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude

tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 5, 9).

Menetluskulud määrab kohus rahaliselt kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust

lõpetava lahendi jõustumist.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik