3-25-33/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-33

Haldusasi

AS Eesti Raudtee taotlus anda luba sõlmida

hankeleping vaidlustusasjas nr 249-24/285787

(esialgne õiguskaitse)

Menetlusosalised

Vaidlustaja – Krausberg Eesti OÜ, esindajad M.Y ja

juhatuse liige F. C

Hankija – AS Eesti Raudtee, esindajad v.adv Erki Fels

ja adv Gregor Saluveer

Kolmas isik – KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ,

esindaja v.adv C.N

Kolmas isik – PUHASTUSPROFF OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.01.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Krausberg Eesti OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Krausberg Eesti OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

07.01.2025 määruse resolutsiooni punktide 8 ja 9 peale.

2. Jätta Krausberg Eesti OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

07.01.2025 määruse resolutsiooni punktid 8 ja 9 muutmata.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Eesti Raudtee (edaspidi hankija) avaldas 17.10.2024 riigihangete registris

riigihanke „Heakorratööd platvormidel ja maa-aladel 2025−2027“ (viitenumber 285787;

edaspidi riigihange) hanketeate. Riigihange oli jaotatud viieks osaks ning selle eesmärgiks oli

osta raudteeplatvormide ja maa-alade heakorratööde teenust ajavahemikul 2025−2027.

2. Hankija kinnitas 12.12.2024 otsusega riigihanke tulemused ning otsustas: tunnistada

vastavaks Krausberg Eesti OÜ (osad 1–5), KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (osad 1–5),

3-25-33

Finrak Osaühing (osa 2), SOL Baltics OÜ (osa 1), PUHASTUSPROFF OÜ (osad 1–5) ja JS

VARA OÜ (osad 1 ja 2) pakkumused; lükata osa 1 osas tagasi AKO Eesti OÜ pakkumus;

tunnistada osades 1–3 edukaks PUHASTUSPROFF OÜ, osas 4 Krausberg Eesti OÜ ja osas 5

KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ pakkumused kui madalaima maksumusega vastavaks

tunnistatud pakkumused; jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida PUHASTUSPROFF OÜ,

KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja Krausberg Eesti OÜ (hankija kontrollis

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vaid edukaks osutunud pakkujatel).

3. Krausberg Eesti OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile

(edaspidi VAKO) 19.12.2024 vaidlustuse hankija 12.12.2024 otsuse tühistamiseks osas,

millega KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja PUHASTUSPROFF OÜ jäeti

hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. Hankija esitas 23.12.2024 vastuse vaidlustusele ning taotles loa andmist anda nõustuus

hankelepingu sõlmimiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 193 lg 5 alusel. Taotlust

põhjendas hankija sellega, et hankelepingu sõlmimiseks vaidlustusmenetluse ajal esineb

oluline avalik huvi inimeste elu ja tervise kaitseks.

5. VAKO jättis 03.01.2025 otsusega nr 249-24/2857877 rahuldamata hankija taotluse anda

nõusolek hankelepingu sõlmimiseks, leides järgmist.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et riigihanke esemeks olevate teenuste tellimise

vastu võib olla oluline avalik huvi, kuid see ei too kaasa nõusoleku andmist. Hankija ei

ole põhjendanud, miks ta alustas hankemenetlust alles oktoobris. Talv on aastaaeg,

mida iseloomustavad madalad temperatuurid ja sademed, seega on lumi ja libedus

talvel ootuspärane ning selles ei saanud professionaalsele hankijale olla midagi uut,

üllatuslikku, enne- või ettenägematut. Asjaolu, et olulist avalikku huvi võidakse

hankelepingu sõlmimata jätmisega kahjustada, ei tähenda automaatselt seda, et olulise

avaliku huvi olemasolu korral on vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine kohe

aktsepteeritav. RHS § 193 lg 5 eelduste täitmiseks peab oluline avalik huvi kaaluma

üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Olukord, kus hankija viivitab

põhjendamatult avaliku huviga seotud teenuste tellimiseks riigihanke korraldamisega,

võib olla selline, kus oluline avalik huvi ei kaalu üles vaidlustaja õiguste võimalikku

kahjustamist.

Hankijal puudus ajavaru ning hankija pidi mõistma, et vaidlustuse esitamine tähendab

hankelepingu sõlmimise keeldu. Selle reegli eiramine eeldab väga erandlikku

olukorda, mida VAKO ei tuvastanud. Hankija peab püüdma hankemenetlusi

korraldada sellise ajavaruga, et ka vaidlustus- ja kohtumenetluse järgnemise korral

oleks võimalik hankeleping sõlmida õigel ajal, s.t selliselt, et vajalikke kaupu,

teenuseid või töid oleks võimalik saada vajalikuks ajaks. Seda peab hankija silmas

pidama nii hankemenetluse alustamisel (s.t alustama piisava ajavaruga) kui ka

hankemenetluses (mitte venitama toimingutega). Riigihanke alusdokumentidest

nähtub, et hankija on mõistnud võimalust, et tööde teostamine ning hankelepingute

sõlmimine võivad viibida.

6. AS Eesti Raudtee esitas 06.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

VAKO 03.01.2025 otsus nr 249-24/2857877 tühistada ja anda nõusolek hankelepingu

sõlmimiseks.

Loa andmata jätmine kahjustab oluliselt avalikku huvi. Libedusetõrje on eriti oluline

ooteplatvormidel, kuna neil libastumine kätkeb suuremat riski inimese elule – inimene

võib kukkuda raudteele või rongi ja ooteplatvormi vahele, kui rong on peatuses.

Ooteplatvormide hooldamata jätmine libedal ajal on oluline risk avalikule huvile, sest

ohtu satub inimeste elu ja tervis. Ilmaprognoos ennustab eelseisvatele päevadele

2(6)

3-25-33

öökülma ja sadu. Hankijal ei ole võimalik hooldust enda vahenditega teha.

Avalik huvi kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku riive ning vaidlustuse

eduväljavaated on erakordselt madalad. Hankija ei ole kohustatud kõrvaldama

riigihanke menetlusest pakkujat, kes on varem hankelepinguid rikkunud. Kolmandad

isikud jaatasid rikkumiste olemasolu ja kirjeldasid võetud heastamismeetmeid ning

need olid usaldusväärsuse tõendamiseks piisavad. Vaidlustaja enda kohta on

riigihangete registris varasemate hankelepingute rikkumiste kohta märkeid rohkem kui

kolmandatel isikutel kokku, kuid hankija vaidlustajat ei kõrvaldanud.

VAKO asus tuvastama hankija süüd riigihanke planeerimisel, kuid seadus ei näe ette

hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmisel eeldusena süü puudumist. Avalik huvi

ei vähene ega suurene sellest, kas hankija on jätnud piisava ajavaru hankemenetluse

jaoks. Isegi kui hankija poleks üldse hankemenetlust korraldanud ning rikkunud

sellega seadust, oleks avalik huvi perroonide talvise hooldamise suhtes ikkagi

samasugune.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2025 määrusega AS Eesti Raudtee kaebuse,

tühistas VAKO 03.01.2025 otsuse nr 249-24/2857877 ning andis AS-le Eesti Raudtee loa

sõlmida riigihankes viitenumbriga 285787 hankelepingud osades 1–3 ja 5 (resolutsiooni p-d

8 ja 9).

Hankelepingu sõlmimiseks loa andmine sõltub huvide kaalumisest. Siinses asjas

esineb kaks vastandlikku huvi – vaidlustaja huvi sõlmida hankeleping riigihanke

osades 1–3 ja 5 (juhul kui vaidlustused osutuvad edukaks) ning avalik huvi, mis

seisneb rongiooteplatvormide talvises hoolduses. Kohus nõustub VAKO, hankija ja

kolmanda isiku seisukohaga, et riigihanke osades 1–3 ja 5 hankelepingu sõlmimise on

vastu oluline avalik huvi. Hooldamata ooteplatvormid võivad olla kõrgendatud ohu

allikaks. Libedal ooteplatvormil võib inimene kukkuda raudteele või rongi ja

ooteplatvormi vahele. Hankija tõi välja, et nt 2024. a novembris kasutas Elroni ronge

enam kui 670 000 reisijat. Samuti peab teenus olema kättesaadav liikumispuudega

inimestele.

Olemasolevad hankelepingud kehtisid 60 päeva (kuni 06.01.2025) ning osa 2 osas

(Virumaa) ei ole hankelepingut üldse sõlmitud. Hankija selgitas, et seniste lepingute

pikendamine oleks problemaatiline nii lepingupartnerite kui ka RHS §-st 123

tulenevate piirangute tõttu. Ka kohus möönab, et olemasolevate lepingute

pikendamine oleks õiguslikult problemaatiline, mistõttu on avalik huvi seda kaalukam,

kuna muud viisid teenuse osutamiseks ei ole ajakriitilisust arvestades mõistlikult

teostatavad.

Kuigi hankelepingu sõlmimise võimalusest ilma jäämine riivab vaidlustaja õigusi

oluliselt, kaalub siinsel juhul avalik huvi tema õiguste kaitse vajaduse üles.

Vaidlustuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. Esiteks on ekslik vaidlustaja oletus,

et kolmandad isikud on esitanud hankijale valeandmeid. Teiseks nähtub hanke

tulemuste kinnitamise ettepanekust, et hankija on kolmandate isikute rikkumisi

hinnanud ning leidnud, et tema hinnangul ei ole tegemist tõsiste ja pidevate

puudujääkidega ning leidnud et RHS § 95 lg 4 punkti 8 ei ole põhjust kohaldada.

Vaidlustajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija kõrvaldaks hankemenetlusest

pakkuja, kes on rikkunud varem sõlmitud hankelepinguid, kuid kelle võetud

heastamismeetmeid peab hankija piisavaks ning keda hankija peab usaldusväärseks.

Tegemist on hankija kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega. Hankija pidas ka

vaidlustajat usaldusväärseks vaatamata tema rikkumistele.

Seega kaalub avalik huvi üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Ehkki

3(6)

3-25-33

riigihanget tuleks alustada varakult ning planeerida sellesse menetlusse ka

vaidlustamise võimalus, siis ei saa ainuüksi hankija hoolsuskohustuse rikkumisele

viidates leida, et vaidlustaja õiguste võimalik kahjustamine prevaleerib avaliku huvi

ees sõlmida hankeleping. Hankija hoolsuskohustuse rikkumine on üks asjaolu, millega

tuleb hankelepingu sõlmimiseks loa saamise taotluse lahendamisel arvestada, kuid see

ei saa olla määrav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Krausberg Eesti OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu

07.01.2025 määruse resolutsiooni punktide 8 ja 9 peale.

Hankemenetluse peatamine on vaidlustaja õiguste kaitseks ainus võimalik vahend.

Vaidlustus ei ole perspektiivitu. Hankija ei ole oma otsustes esitanud põhjendusi, miks

ta jätab rikkumised toime pannud pakkujad kõrvaldamata. Väär on viidata sellele, et

ka vaidlustajal on rikkumisi, sest need ei ole erinevalt ühest kolmandast isikust toime

pandud hankijaga sõlmitud varasema lepingu täitmisel. Ei ole mõistetav, miks hankija

soovib sõlmida lepingut pakkujaga, kelle tõsiste rikkumiste ja tegevusetuse tõttu on

eelnevalt hankeleping lõpetatud ja kuidas tagatakse sellisel juhul avalik huvi

kahjustamise vältimine inimeste elu ja tervise seisukohast.

Kohtu põhjendusest ei selgu, kuidas kaalub siinsel juhul avalik huvi üles vaidlustaja

õiguste võimaliku kahjustamise. Hankija on viivitanud ning oma hooletusega

tekitanud olukorra, kus senised hankelepingud lõppevad enne uute sõlmimist.

Riigihanke osas 2 ei ole hankelepingut olnudki, mis tähendab, et hankijal ei ole olnud

vajadust tagada selle objektil reisijate ohutust. RHAD-s on märgitud, et kui

hankelepingu sõlmimine viibib ja see allkirjastatakse hiljem kui 07.01.2025, siis

alustatakse lepingu täitmisega eeldatavalt lepingu jõustumisele järgneval päeval. Seega

arvestas hankija, et hankelepingu sõlmimine võib viibida ja hankija oli ette näinud ka

muud võimalused tööde jätkamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et hankija peab jätma

piisava ajavaru hanke korraldamisel. Hankija tegevusetusest ja esitatud kaebusest

nähtub soov rikkuda vaidlustaja seadusest tulenevat õigust õiguspärasele

hankemenetlusele. Hankijal on võimalik kasutada riigihangete seadusest tulenevaid

võimalusi ajutiste lepingute sõlmimiseks või olemasolevate lepingute pikendamiseks.

Hankija on 09.01.2025 seisuga pikendanud olemasolevaid lepinguid osas 1, kuid

jätnud pikendamata lepingud osades 3 ja 4. See kinnitab, et lepingute pikendamine ei

ole võimatu ega problemaatiline, vaid otsitud põhjus. Loa andmine riivab oluliselt

vaidlustaja õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3, § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele määral,

mis võimaldab selle lahendada.

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. RHS § 201 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks

enne 14 päeva möödumist RHS § 197 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud VAKO otsuse teatavaks

tegemisest. RHS § 193 lg 5 näeb ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses

hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi,

4(6)

3-25-33

mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja

õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel

teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse

andmise lubamise kohta. Asjas on vaidluse all VAKO keeldumine anda hankijale taoline luba.

12. Kuna siinses asjas on vaidlustatud riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev

ajaliselt viimane hankija otsus, sõltub hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise

lubamine huvide kaalumisest. Vaidlustaja huvi on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Pärast

seda, kui hankija sõlmib hankelepingud kolmandate isikutega, on vaidlustajal võimalik nõuda

üksnes hankija tekitatud kahju hüvitamist. Hankelepingu sõlmimine vaidlustusmenetluse ajal

kahjustaks seega vaidlustaja õigusi ning muudaks tema eesmärgi saavutamise võimatuks.

Kuid mida väiksemad on vaidlustuse eduväljavaated, seda väiksemaks saab pidada selle

esitaja huvidele omistatavat kaalu. Vaidlustuse esitamisega kaasnev hankelepingu sõlmimise

ooteaeg on mõeldud tagama vaidlustaja võimalust jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Kui

vaidlustus on väga suure tõenäosusega põhjendamatu, kaotab ooteaja rakendamine oma

sisulise õigustuse. Riigikohtu halduskolleegium on 26.06.2006 määruses asjas nr 3-3-1-54-06

(p 12) selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne

perspektiivitus. Kuna RHS § 193 lg 5 alusel lahendatava hankija taotluse analoogiks

halduskohtumenetluses on esialgse õiguskaitse tühistamise instituut, laienevad eespool

viidatud kohtupraktika seisukohad ka vaidlustusasjadele. Seda enam, et VAKO asjaomase

otsuse kontrollimisel peab halduskohus HKMS § 280 lg 3 kohaselt juhinduma HKMS-s ette

nähtud esialgse õiguskaitse normidest. Kohtumenetluse ajal hankelepingu sõlmimiseks loa

andmist käsitlev HKMS § 280 lg 11 (mis on RHS § 193 lg-ga 5 samasisuline), on sätte

pealkirja kohaselt menetletav esialgse õiguskaitse asjana. On eelduspärane, et seadusandja on

pidanud silmas seda, et VAKO ja halduskohus lähtuvad loa andmise otsustamisel

ühesugustest kriteeriumitest. Ringkonnakohus leiab eelneva alusel, et kui vaidlustus on

ilmselgelt perspektiivitu, tuleb VAKO-l hankija taotlus RHS § 193 lg 5 alusel üldjuhul

rahuldada, eeldusel et tehakse kindlaks oluline avalik huvi, mida hankelepingu kohene

sõlmimata jätmine võib kahjustada.

13. Praeguses menetlusetapis saab pidada vaidlustust ilmselgelt perspektiivituks. VAKO jättis

oma otsuses perspektiivikusele ekslikult hinnangu andmata ning selle rikkumise kõrvaldas

õigesti halduskohus. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

14. Vaidlustaja tugineb hankija otsuste vaidlustamisel kahele alusele. Esiteks väidab ta

vaidlustuses, et tal on kahtlus, et Kolmandad isikud ei esitanud hankepassis jaatavat vastust

seonduvalt hankelepingute täitmisel rakendatud õiguskaitsevahenditega. Tegemist on hõlpsalt

kontrollitava väitega ning halduskohus tuvastas, et vaidlustaja kahtlus on alusetu. Kolmandad

isikud ei esitanud valeandmeid ning nad esitasid rikkumiste kohta nii hankepassis kui ka

pakkumustele lisatud täiendavates dokumentides andmed ja selgitused ning kirjeldasid võetud

heastamismeetmeid. Seega ei ole RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamise eeldused täidetud.

15. Halduskohus leidis põhjendatult, et hankija ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 rikkunud. Hankija ei

ole jätnud põhjendamata oma otsustusi jätta kolmandad isikud kõrvaldamata. Põhjendused on

toodud nii halduskohtu viidatud hanke tulemuste kinnitamise ettepanekus kui ka selles toodud

viidete kaudu varasemate hangete (nr 285451 ja nr 275214) analoogilistes ettepanekutes. Neis

toodud selgitused on arusaadavad ning piisavalt põhjalikud. Hankijal on õigus anda hinnang,

kas pakkuja rikkumised varasemate hankelepingute täitmisel on olnud olulised ja/või pidevad,

ja seejärel kaalutlusõiguse alusel otsustada, et rikkumised too kaasa pakkuja

ebausaldusväärsust määral, mis õigustaks tema hankemenetlusest kõrvaldamist (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus asjas nr 3-21-1733). Säärane otsustus oleks raskete

tagajärgedega ja peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Kõrvaldamata jätmise otsuse

5(6)

3-25-33

tegemisel on hankijal avar kaalutlusruum, arvestades asjaolu, et hankija vastutab hanke

eesmärgi saavutamise, sh kõigi RHS §-s 3 sätestatud põhimõtete rakendamise eest. Hankija

on asjakohaselt ja mõistlikult põhjendanud, miks pakkujate konkreetsete rikkumistega seotud

asjaolud annavad alust arvata, et nad on rikkumistest teinud järeldused ning võtnud meetmeid

uute rikkumiste vältimiseks. Hankija jaoks ei ole usutav (seniste andmete pinnalt

prognoositav), et partnerid osutuksid hankelepingute täitmisel ebausaldusväärseks ning kohtul

pole alust pidada seda järeldust meelevaldseks ega õiguse üldpõhimõtteid rikkuvaks. Hankija

ja halduskohus on võrdluseks asjakohaselt välja toonud, et rikkumisi hankelepingute täitmisel

on olnud ka vaidlustajal. RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärki arvestades ei muuda midagi asjaolu, et

vaidlustaja on rikkunud teiste hankijatega sõlmitud hankelepinguid. Hooldus- ja koristustööde

lepingute puhul ei ole harvad juhtumid, kus teenuse saajad esitavad teenuse osutajale

pikaajalise lepingu jooksul aeg-ajalt pretensioone.

16. Selle, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku

huvi, peab ära näitama hankija (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2023 määrus nr 3-23-2532,

p 18; 28.10.2022 määrus nr 3-22-2012, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus

menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et asjaomane äärmiselt oluline avalik huvi eksisteerib

(reisijate ohutus ooteplatvormidel). Reisirongiliiklus peab toimima nõuetekohaselt ja

reisijatele ohutult kogu aeg ning ooteplatvormide hooldust ei ole võimalik kuhugi edasi lükata

või sellega seotud ohutusstandardeid pelgalt praeguses hankes tekkinud probleemide tõttu

alandada.

17. Kuna vaidlustus on eeltoodud põhjustel perspektiivitu ning hankelepingute koheseks

sõlmimiseks on akuutne ja kaalukas avalik huvi, on RHS § 193 p 5 eeldused täidetud ning

määravat tähtsust ei ole sellel, kas hankijale on alust ette heita hooletust hanke algusaja

planeerimisel. Viimast asjaolu oleks põhjust lähemalt analüüsida juhul, kui vaidlustus ei oleks

perspektiivitu. Sellega seoses märgib ringkonnakohus siiski, et ei ole alust arvata, et hankijal

on võimalik sisuliselt üleöö leida võimalused tagada oma vahenditega ja ilma hankelepinguid

sõlmimata ooteplatvormide nõuetekohane hooldus üle Eesti, iseäranis praegusel ajal, kui

ilmaolud nõuavad hooldamisel suuremaid jõupingutusi ning ohud inimestele on suuremad.

Varasemate lepingute muutmisele (pikendamisele) seavad piirangud RHS § 123 sätted ning

uute ajutiste lühiajaliste lepingute sõlmimisel, isegi kui leitaks huvitatud lepingupartnereid, on

samuti õiguslikud piirangud. Asjaolu, et hankija võib olla olnud hooletu hanke planeerimisel,

ei saa siinses asjas muuta avaliku huvi ohustamisele antavat hinnangut.

18. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)