2-23-15714/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15714

Kohtuasi

W.Y kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 22.09.2023

otsusele ja 23.10.2023 otsusele täiteasjades nr

022/2010/6185,

022/2011/6737,

022/2012/2056,

022/2012/2387, 022/2012/3115 ja 022/2013/5428

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.Y 09.12.2023 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja W.Y (isikukood XXX)

Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.11.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta W.Y kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.Y (avaldaja) esitas 06.11.2023 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse

(puudutatud isik, kohtutäitur) 23.10.2023 otsusele, millega kohtutäitur jättis rahuldamata

avaldaja 01.10.2023 kaebuse kohtutäituri tasu otsustele.

2. Avalduse kohaselt vaidlustas avaldaja 01.10.2023 kaebusega kohtutäituri 22.09.2023

otsused põhitasude suuruse osas täiteasjades nr 022/2010/6185, 022/2011/6737,

2-23-15714

022/2012/2056, 022/2012/2387, 022/2012/3115 ja 022/2013/5428 kokku 1539,30 eurot, sest

avaldaja on töötu ja ta tervislik seisund ei võimaldanud avaldajal nii pea tööle asuda. Avaldaja

tõi välja, et kohtutäitur küsis avaldajalt tõendeid nii tervisliku seisundi kui ka majandusliku

olukorra kohta, kuid need ei jõudnud õigeaegselt kohtutäiturini, sest avaldaja edastas need

valele e-posti aadressile. Avaldaja palus otsused tühistada ja kohustada kohtutäiturit tegema

uued otsused, sest avaldaja sissetulek oli väike ja ei võimaldanud sellises ulatuses kohtutäituri

tasu maksta. Kohtutäituri 23.10.2023 otsusega sai avaldaja sisuliselt tutvuda alles 02.11.2023.

3. Puudutatud isik selgitas avaldaja kaebusele 21.11.2023 esitatud seisukohas, et edastas

otsuse avaldaja kaebusele e-posti teel 23.10.2023. Avaldaja vastas kohtutäituri edastatud e-

kirjale 24.10.2023 ning märkis kirjas, et panga väljavõte ja töötukassa tõend saadeti

10.10.2023. Seega pidi avaldaja kohtutäituri otsusega olema tutvunud hiljemalt 24.10.2023.

Arvestades, et avaldaja oli kursis otsuses märgituga, on põhjendatud lugeda, et avaldaja sai

otsuse kätte 24.10.2023, mitte 02.11.2023. Tulenevalt eeltoodust leidis kohtutäitur, et kaebus

esitati kaebetähtaja möödumisel ning tuli jätta läbi vaatamata.

3.1. Kohtutäitur leidis, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 alusel välja mõistetud kohtutäituri

põhitasu suurus ei sõltu võlgniku majanduslikust olukorrast ega sissetulekute suurusest, nagu

leidis võlgnik. Kohtutäitur oli seisukohal, et esitatud tõenditest ei selgunud võlgniku tegelik

majanduslik olukord. Avaldaja esitatud andmed ei andnud alust kohtutäituri põhitasu

vähendamiseks KTS § 412 alusel. Juhul, kui võlgnik leidis, et tema majanduslikust olukorras

tulenevalt oli täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane, tulnuks kohtutäituri otsuse

vaidlustamise asemel esitada kohtule avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise

pikendamiseks või ajatamiseks. Samuti oli avaldajal võimalus taotleda kohtult võlgade

ümberkujundamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Harju Maakohus jättis 24.11.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nõustunud maakohus kohtutäituri seisukohaga,

et avaldaja 24.10.2023 e-kirja alusel tuli lugeda otsus kätte toimetatuks 24.10.2023.

Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 10 lg 2 järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta

sätestatut. Avaldaja 24.10.2023 e-kiri ei vastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

3111 lg 5 nõuetele, eelkõige ei sisaldanud see kinnitust otsuse kättesaamise kohta, mistõttu ei

saanud lugeda otsust kätte toimetatuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-s 1

sätestatud kaebetähtaega tuli arvestada TsMS § 3141 lg 2 alusel, millele oli kohtutäitur ka oma

e-kirjas viidanud. Selle järgi tuli kaebus kohtusse esitada hiljemalt 06.11.2023. Seega oli

kaebus esitatud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

6. Maakohus tuvastas, et kohtutäituri 22.09.2023 otsusega olid täiteasjades nr 022/2010/6185,

022/2011/6737, 022/2012/2056, 022/2013/5428, 022/2012/3115 ja 022/2021/2387

täitemenetlused lõpetatud nõuete täitmise aegumise tõttu, mille tõttu tuli kohtutäituri tasu

määrata KTS § 412 järgi. KTS § 412 järgi on kohtutäituri tasu seotud täitemenetluses sisse

nõudmata jäänud summaga ega näe ette täiendavaid aluseid, millest peab kohtutäitur tasu

määramisel lähtuma. KTS §-s 412 tasu sätestamisel on seadusandja lähtunud eesmärgist, et

täiturile saaks hüvitatud keskmised kulud nõude täitmisel ka juhul, kui täitemenetlus

lõpetatakse nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur ei pea tasu väljamõistmisel lähtuma

2-23-15714

muudest asjaoludest, nt võlgniku majanduslikust olukorrast või sellest mitu täitetoimingut ja

kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud. Ka tavajuhul on kohtutäituri

põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu muudest asjaoludest. Maakohus märkis

täiendavalt, et kui kohtutäituril lasuks kohustus võtta tasu suuruse arvestamisel arvesse ka

võlgniku majanduslikku olukorda või muid täiendavaid asjaolusid, mis sõltuks võlgnikust,

puuduks kohtutäituril ilmselt paljudel juhtudel üldse võimalus täitemenetluse läbiviimise eest

tasu saada. See on vastuolus KTS § 412 eesmärgiga. Kohtutäitur on lähtunud kõikidel juhtudel

põhitasu väljamõistmisel KTS §-st 412 mõistes avaldajalt välja põhitasu kuni pooles ulatuses

arvestatuna sisse nõudmata jäänud summalt. Avaldaja ei väitnud ega tõendanud, et täitmisel

olnud nõuded oleksid suuremas ulatuses täidetud. Seega oli maakohus seisukohal, et kaebuses

toodud väited ei andnud alust vaidlustatud kohtutäituri otsuste tühistamiseks ning jättis

kaebuse rahuldamata.

7. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel avaldaja kanda ning märkis, et

asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha

ringkonnakohtul uue määruse, millega tühistatakse kohtutäituri 22.09.2023 otsus osas, millega

kohtutäitur mõistis avaldajalt välja kohtutäituri põhitasu 1539,30 eurot ja kohtutäituri

23.10.2023 otsuse, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Alternatiivselt

palub avaldaja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

9. Avaldaja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud täiteasjades tasu määramisel arvestama

avaldaja raske majandusliku olukorraga. Avaldaja on töötu ning tema tervislik seisund ei luba

lähemal ajal tööle asuda. KTS § 412 sõnastus annab kohtutäiturile kaalutlusvõimaluse

põhitasu määramisel. Esiteks ei tulene sättest kohtutäiturile kohustust põhitasu nõuda, vaid

annab õiguse seda nõuda. Teiseks annab tasu määramisel kaalutlusvõimaluse sõna „kuni“.

Ainetud on kohtutäituri viited 23.10.2023 otsuses täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste

muutmise seaduse 315 SE eelnõu esialgses seletuskirjas (edaspidi seletuskiri) KTS §-le 412

antud selgitustele kui ka samad viited Harju Maakohtu 24.11.2023 määruses, millega

kohtutäitur ja kohus õigustavad avaldajalt põhitasu nõudmist täies ulatuses jättes arvestamata

seadusega antud kaalutlusruumi selle määramisel. Seadusandja on andnud üsna suure

kaalutlusruumi põhitasu suuruse määramisel täitemenetluse lõpetamise korral nõude täitmise

aegumise tõttu. Arvestada on võimalik avaldaja rasket majanduslikku olukorda ning

tervislikku seisundit. Avaldaja on võimeline maksma tasu 230,90 eurot. Põhitasu määramisel

saab lisaks arvestada, et lõpetatud täitemenetluste puhul ei olnud tegemist keerukate ega

suurte töömahuga täiteasjadega.

Menetlusosaliste seisukohad

10. Kohtutäitur esitas seisukoha avaldaja määruskaebusele, milles palub jätta avaldaja

määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

11. Kohtutäituri hinnangul ei anna määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ning

kohtutäitur jääb oma 22.09.2023 otsuses ja 21.11.2023 koostatud seisukohas märgitu juurde.

Maakohus on leidnud õigustatult, et tasu väljamõistmisel ei pea kohtutäitur lähtuma muudest

asjaoludest, nt võlgniku majanduslikust olukorrast või sellest mitu täitetoimingut ja kui suure

ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud. Avaldajalt välja mõistetud kohtutäituri

põhitasud ei ole põhjendamatult suured ega ebaproportsionaalsed. Põhitasu suurus sõltub sisse

2-23-15714

nõudmata jäänud nõude summast. Kohtutäiturile ei tulene kohustust põhitasu määramise

otsust ja tasu suurust põhjendada (KTS § 35, § 32 lg 5, vt ka TlnRnKm 06.06.2023, 2-22-

18624, p 10, HMKm 12.10.2023, 2-23-12680). Kohtutäituri tasu ei sõltu võlgniku

sissetulekutest ega maksevõimest. Vastasel juhul jääks kohtutäitur tihti ja ilmselt ka praegusel

juhul üldse ilma tasuta. Seletuskirja kohaselt on kohtutäituri keskmine põhitasu ühe asja kohta

keskmiselt 250 eurot. Kohtutäitur on avaldajalt välja mõistnud kohtutäituri põhitasu kokku

1536 eurot ja täitekulu summas 3,30 eurot. Põhitasu moodustub põhitasudest, mis on välja

mõistetud kuue täiteasja raames. Seega moodustab keskmine kohtutäituri põhitasu ühe

täiteasja osas 256 eurot. Avaldaja suhtes on täitemenetlused kestnud keskmiselt 11 aastat,

mistõttu on kohtutäituri põhitasu aastas ca 23 eurot (koos käibemaksuga). Ca 23 eurot ühe

täiteasja kohta aastas kohtutäituri põhitasuna ei ole ebamõistlikult suur summa ning üksnes

asjaolu, et avaldajal ei ole majanduslikult võimalik tasusid tasuda, ei saa tuua kaasa olukorda,

kus kohtutäitur ei peaks tasu saama või peaks tasu saama üksnes ulatuses, mis on avaldajale

sobilik. Täitemenetluste kestel ei ole avaldaja püüdnud leida lahendust võlgnevuste

tasumiseks ning täitemenetluse algatamise toobki üldjuhul kaasa võlgniku mittekorrektne

rahaliste kohustuste täitmine. Avaldaja ei ole kohtule oma tegelikku majanduslikku olukorda

tõendanud, mistõttu on tõendamata ka asjaolu, et avaldaja on võimeline tasuma kohtutäituri

tasu üksnes 230,90 euro ulatuses.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

14. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu KTS § 412 alusel määramiseks oleks pidanud

arvestama avaldaja rasket majanduslikku olukorda, tervislikku seisundit ning asjaolu, et

lõpetatud täitemenetluste puhul ei olnud tegemist keerukate ega suure töömahuga

täiteasjadega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KTS § 412 järgi on kohtutäituri tasu

seotud täitemenetluses sisse nõudmata jäänud summaga ega näe ette täiendavaid aluseid,

millest peab kohtutäitur tasu määramisel lähtuma. Seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et

kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud

rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri

tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Lisaks on märgitud, et täitemenetluse

algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest.

Seega, kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi

vabaneb võlgnik täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see ühest küljest kohtutäiturile

tasuta töö tegemist ning teisest küljest võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma

(seletuskirja lk 8–9). Seega on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur ei pidanud tasu

väljamõistmisel lähtuma muudest asjaoludest, nt võlgniku majanduslikust olukorrast või

sellest mitu täitetoimingut ja kui suure ajakuluga on kohtutäitur võla sissenõudmiseks teinud,

kuivõrd ka tavajuhul on kohtutäituri põhitasu suurus seadusega fikseeritud ega sõltu muudest

asjaoludest.

2-23-15714

15. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur ja maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata KTS §

412 alusel põhitasu väljamõistmisel seadusega antud kaalutlusruumi. Ringkonnakohus leiab,

et KTS § 412 annab kohtutäiturile küll põhitasu väljamõistmisel kaalutlusruumi ning seatud on

üksnes ülempiir, kuid kohtutäituril ei ole kohustust nõuda tasu igal juhul alla ülempiiri.

Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäitur on lähtunud kõikides täiteasjades põhitasu

väljamõistmisel KTS §-s 412 sätestatust. Avaldaja käsitlus, et kohtutäitur ei peaks ainuüksi

seetõttu avaldajalt tasu nõudma, et KTS § 412 kohtutäiturit selleks ei kohusta, on asjakohatu.

Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et täitemenetlused on lõpetatud nõude täitmise aegumise

tõttu ei tähenda seda, et kohtutäitur ei peaks saama tehtud töö eest tasu või peaks tasu

nõudmisest loobuma. KTS § 412 eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse

töö eest tasustamata.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1). Maakohus tuvastas, et asja materjalidest nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud

puudusid. Toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad kohtutäituril kindlaksmääratavad

menetluskulud ka ringkonnakohtus.

18. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TMS § 218 lg 3 ls 3).

(allkirjastatud digitaalselt)