1-24-2921/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-24-2921

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoobril 2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24-2921 (24231550518)

Kohtunik

Andra Sild

Rahvakohtunikud

Marina Kasksaar, Marika Leetmaa

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut

Tõlk

Katrin-Jana Aavingu

Ringkonnaprokurör

Lauri Jõgi

Kriminaalasi

Mari Liis Halliku süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 113 lg

1 - § 25 lg 2 järgi üldmenetluses

Süüdistatav

Mari Liis Hallik: isikukood: 60309270240; elukoht enne

kinnipidamist: xxx, käesoleval hetkel viibib vahi all Tallinna

vanglas aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald,

Harjumaa; xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxx; xxx;

kriminaalkorras karistamata. Kuriteos kahtlustatavana kinni

peetud 05.02.2024. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega nr 1-

24-750 vahistatud kaheks kuuks, s.o kuni 05.04.2024. Vahi all

pidamise tähtaega on pikendatud 04.04.2024 määrusega kuni

05.06.2024

Kaitsja

Urmas Simon

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Mari Liis Hallik KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistada teda

vangistusega 10 aastat ja 8 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

kandmise alguseks lugeda Mari Liis Halliku kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

05.02.2024.

Mari Liis Halliku suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni, seejärel tühistada.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid (asuvad

Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn ning

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas)

1. Süüdistatavale Mari Liis Hallikule kuuluvad riided: musta värvi talvejope (pakend nr 1),

pikkade varrukatega pluus (pakend nr 2), tumehalli värvi teksapüksid (pakend nr 3) ja

jalatsid Nike (pakendid nr 4 ja 5) - tagastada kohtuotsuse jõustumisel Mari Liis Hallikule.

2. Kannatanule K Tle kuuluvad riideesemed: tumesinine poolpikk mantel (pakend nr 2),

roosa T-särk (pakend nr 3) ja helesinine fliis (pakend nr 4) - hävitada kohtuotsuse

jõustumisel.

3. Sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud nuga (pakend nr 1) - tagastada

kohtuotsuse jõustumisel S Sle.

4. Täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid: veretilkadest asfaldil

(pakendid nr 2, 4, 5) ja veremäärdumisest lumevallis (pakend nr 3); Mari Liis Halliku riiete

vaatluse käigus võetud puuteproovid verejälgedest (pakendid nr 1.1–1.11; 2.1–2.6; 3.1–3.5;

4.1–4.2; 5.1–5.3); Mari Liis Halliku võrdlusproov (pakend nr 7) ning küüntealuste

kaapeproovid (pakend nr 6) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

5. Mari Liis Halliku telefoni Samsung Galaxy J4 andmete koopiafail - kustutada kohtuotsuse

jõustumisel.

Tsiviilhagi

Rahuldada K T tsiviilhagi ning mõista Mari Liis Hallikult K T kasuks välja varalise kahju

katteks 146,23 eurot ning mittevaralise kahju katteks 4000 eurot. Nimetatud nõuded tuleb

hüvitada K T arveldusarvele xxx, Swedbank AS.

Menetluskulud

Välja mõista Mari Liis Hallikult isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-AOI00070-01

teostamise kulu 155 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku 1045,30 eurot ning

sundraha 2050 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 3250,30 eurot, mis tuleb tasuda alates

kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu

jooksul vähemalt 270,80 eurot kuus ja 12. kuul 271,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või

EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud

kriminaalasjas nr 1-24-2921“ ning viitenumbriks 99924700029656. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00193-01 teostamise kulu 1680 eurot, kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiisi nr 3/4 teostamise kulu kokku 2900 eurot, eksperdi

sõidukulu 93 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud summas 1045,30 eurot - jätta riigi

kanda.

Kannatanu teavitamine kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 kohaselt

Kannatanu K T (isikukood: xxx) on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda

teavitamiseks Mari Liis Halliku ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest ja KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotluse võimaluseks esitada

arvamus süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on

kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav hiljemalt

10.01.2025.

Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja

kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse

kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt,

see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule.

SÜÜDISTUS

Mari Liis Hallikut (Hallik) süüdistatakse selles, et tema teise inimese tapmise eesmärgil, võttis

05.02.2024 õhtusel ajal oma tuttava S S elukohast xxx väljumisel kaasa kööginoa ja liikus xxx maja

juurde. Seal ründas Mari Liis Hallik 05.02.2024 kella 21.07 paiku prügikonteineri juures prügi välja

viivat kannatanut K Tt. Mari Liis Hallik lõi K Tt tahtlikult viis korda võetud noaga selja ja parema

õlavarre piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Mari Liis Hallik kannatanule eluohtlikud

tervisekahjustused XXX vigastusega. Samuti mitte eluohtlikud tervisekahjustused torke-lõikehaava

paremal pool seljal lülisamba kõrvaljoonel III/IV rinnalüli kõrgusel ning torke-lõikehaavad parema

õlavarre ülemises kolmandikus eespinnal ja parema õlaliigese eespinnal. Mari Liis Hallik teadis, et teist

inimest tugevalt selja tagant rindkere piirkonda lüües saabuvad mistahes tagajärjed, sh surm. Kuritegu jäi

Mari Liis Halliku tahtest olenemata lõpule viimata, kuivõrd läheduses viibinud H N takistas tal

kannatanut noaga edasi lüüa.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Mari Liis Hallik toime teise isiku tahtliku tapmise katse s.o

KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava M. L. Halliku seisukoha, kannatanu ja tunnistajate

ütlused, kaitsja ja prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja

salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on

tõendamist leidnud.

2. Süüdistatav Mari Liis Hallik tunnistas küll kohtuistungil oma süüd, kuid sisuliselt ta 05.02.2024 õhtul

xxx maja juures toimunu osas ütlusi anda ei osanud, põhjendades seda mitte mäletamisega. Süüdistatava

sõnul läks ta 05.02.2024 õhtupoolikul kella 5 paiku külla oma sõbrale S Sle, kes elab xxx, kuhu kutsus

teda sõbranna B R. Enne sinna minekut oli ta juba joonud longerot, kui mitu, seda ei mäleta. S. S juures

tarbis ta veel lahjat alkoholi, kuid miks ta S. S juurest lahkus, kas ta midagi kaasa võttis või kuhu minema

hakkas, süüdistatav enda sõnul ei mäleta. Nagu ei mäleta ta ka enda politsei poolt kinni võtmist,

lumehanges lebamist ega arestimajja sõitmist. Mingit põhjust, miks ta ründas kannatanut noaga, ta välja

tuua ei oska. Ei oska ka hinnata, kas alkoholi tarbimine võis mängida rolli kannatanu ründamises.

05.02.2024 sündmusele eelnenud päevadel oli ka alkoholi tarbinud, kuid ei mäleta mitu päeva ja kui palju

(k/istungi protokoll II kd, tl 8-11).

3. Vaatamata sellele, et süüdistatav ise talle süüks pandud teo kohta ütlusi anda ei oska, on kriminaalasjas

tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et M. L. Hallikule esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset xxx

maja juures ning selle teo pani toime süüdistatav, kes ründas maja kõrval asuva prügimaja ust avada

püüdnud kannatanut K Tt selja tagant, lüües kannatanut korduvalt noaga selga ja parema õlavarre

piirkonda ja põhjustades selle tegevusega K. Tle lõpptulemusena eluohtlikud tervisekahjustused.

Kannatanu jäi ellu üksnes tänu tunnistaja sekkumisele. Ka puudub vaidlus selles, et K. T ründamiseks

kasutatava kööginoa võttis süüdistatav kaasa oma sõbra S S korterist.

4. Asitõendi vaatlusprotokollist koos CD-plaadiga (I kd, tl 38-45) nähtub, et 05.02.2024 kell 21.01.51

helistab numbrilt xxx Häirekeskusesse meesterahvas (tunnistaja D P), kes kirjeldab Häirekeskuse

töötajale, kuidas näeb enda korteriaknast, et noor neiu tungis kööginoaga xxx maja juures kallale teisele

neiule ja lööjat hoiab hetkel kinni üks noormees. Järgnevas vestluses Häirekeskuse valvemeedikule

kirjeldab mees, kuidas naine, keda löödi, kukkus, kaotades ilmselt teadvuse.

5. Sarnaselt tunnistaja D. P poolt Häirekeskusele tehtud väljakutsele kirjeldas kannatanu K T (k/istungi

protokoll I kd, tl 28-30) 05.02.2024 õhtul xxx maja juures toimunut. Kannatanu sõnul läks ta õhtul kella 9

paiku välja prügi viima. Prügimaja asub täpselt xxx maja vastas. Ta püüdis avada prügimaja ukselukku,

kui tundis tugevat hoopi vastu selga. Esialgne tunne oli, nagu keegi lööks teda rusikaga. Kannatanu tahtis

vaadata selja taha, aga keha ei kuulanud sõna ja seejärel tuli kohe teine hoop. K. T sõnul ta edasist hästi ei

mäleta ja ei oska öelda, kas kolmas hoop tuli ka kohe järgi või mitte. Teine löök oli esimesest valusam,

kuid mõlemad löögid tabasid teda selja piirkonda, abaluude vahele või kuskile sinna. Pärast kolmandat

lööki üritas kannatanu edasi liikuda teise trepikoja suunas ja siis nägi silmanurgast kaht inimkuju, kellest

üks teist kinni hoidis.

6. Kannatanu K. Tle noalöökide tagajärjel vigastuste põhjustamist tõendab Põhja-Eesti Regionaalhaigla

statsionaarne epikriis, mille kohaselt hospitaliseeriti patsient PERH-i 05.02.2024 kell 21.44 erakorraliselt

rindkerehaavadega pussitamise tagajärjel (I kd, tl 92-96). Kannatanul sedastati xxx.

7. Vigastuste esinemist kannatanu K. T kehal kinnitab ka isiku läbivaatuse protokoll 05.02.2024 koos

fototabeliga (I kd, tl 74-81). Läbivaatusega fikseeriti kannatanu seljal (kopsupiirkonnas) kolm torkehaava.

Esimene haav selgroost vasakul pikkusega 4 cm, teine selgroo ääres paremal pool pikkusega umbes 1 cm

ja kolmas haav selgroost paremal pikkusega umbes 4 cm. Lisaks fikseeriti kannatanu parema käe

õlavarrel umbes 5 cm haav ja õlapiirkonnas umbes 1 cm pikkune haav. K. Tl seljas olnud riided on katki

samadest kohtadest, kus kannatanul on torkehaavad. Et tegu oli tõsiste vigastustega, sellele osundab ka

kaks kuud hiljem, 05.04.2024 teostatud läbivaatus (I kd, tl 82-90), mille käigus fikseeriti K. Tl 3 armi

seljal ja 1 parema õla välisküljel.

8. K. Tle põhjustatud vigastuste (vt punkt 5) raskusastet ja tekitamise viisi tõendab isiku kohtuarstliku

ekspertiisi akt nr 24E-xxx-01 (I kd, tl 97-101). Eksperdiarvamuse kohaselt on rindkereõõnde ulatuvad

torke-lõikehaavad vasakul pool seljal eluohtlikud tervisekahjustused, ülejäänud torke-lõikehaavad ei ole

eluohtlikud tervisekahjustused.

Ekspert on asunud seisukohale, et tervisekahjustused K. Tle on tekitatud lühikest aega enne

hospitaliseerimist, s.o 05.02.2024 löökidest torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) selja ja parema õlavarre

piirkonda. Eksperdi hinnangul võis kannatanu kehaasend vigastuste tekitamise ajal olla suure

tõenäosusega püstine ning vigastuste tekitamise käigus veidi muutuda. Ründaja võis paikneda

kannatanust tagapool ja paremal. Löögid selja piirkonnas võisid olla suunaga tagant ülevalt ette alla.

9. Eksperdi seisukohta nii löögirelva kui kannatanu püstise kehaasendi osas rünnaku hetkel toetasid oma

ütlustega kohtuistungil ka tunnistajad. Tunnistaja D P (kes elab kannatanuga samas majas III korrusel)

nimelt kirjeldas, kuidas xxx maja suunas liikuv neiu järsku kiirendas sammu prügimaja juures

kohmitseva naise suunas ja ta nägi ründajal paremas käes olevat nuga. Naise juurde jõudes tõstis ründaja

käe enda õla kõrgusele või natuke kõrgemale ja lõi suure hooga naisele selga abaluu piirkonda (k/istungi

pr II kd, tl 6-7).

10. Tunnistaja H Ni sõnul (k/istungi pr II kd, tl 1-4) tuli ta 05.02.2024 õhtul kella 9 paiku korteriühistu

koosolekult, kui märkas xxx tänaval temaga samas suunas, s.o maja nr xxx suunas liikuvat noort neidu,

kes kõndis keset teed ja kui jõudis prügimajani, keeras vasakule, võttis seljakotist noa, tõstis oma käe

täiskõrgusele ja ründas naist. H. Ni sõnul oli lööke mitu; 3-4 kindlasti ja need olid kiired löögid.

Tunnistaja sekkus sündmusesse ja haaras neiul selja tagant kätest kinni.

11. Tunnistajate D. P ja H. Ni ütlustega 05.02.2024 õhtul xxx maja juures toimunust riimuvad ka

tunnistaja N Si ütlused (k/istungi pr II kd, tl 4-5). Nii kirjeldas tunnistaja N. S, kes elab xxx ja kelle

esimesel korrusel asuvad korteriaknad avanevad prügimaja suunas, kuidas ühel veebruarikuu õhtul kodus

viibides, kuulis ta õuest karjumist ning välja vaadates nägi, kuidas umbes 7-8 meetrit tema akendest üks

meesterahvas hoiab selja tagant kätest kinni naisterahvast, kes hirmsasti karjub.

12. Tunnistajate D. P, H. Ni ja N. Si kirjeldusi kannatanu ründamisest tõendab üheselt ka xxx kõrval

asuva maja nr xxx videovalvesüsteemi kahe kaamera salvestiste vaatlusprotokoll (I kd, tl 154-165).

Kohtuistungil vaadeldud salvestistelt (videofail pealkirjaga „xxx prügimaja.mp4“) on jälgitav M. L.

Halliku ja tunnistaja H. Ni liikumine xxx maja suunas mööda kõnniteed, samuti on salvestise 9-nda

minuti 9 sekundist kuni 9-nda minuti 14 sekundini näha suunast, kuhu oli liikunud M. L. Hallik, et keegi

teeb parema käega vähemalt 4 kiiret, üksteisele järgnevat viibutust suunaga ülevalt alla ning sellele

järgnevalt kummardub tumedamat tooni inimkogu ettepoole maapinna suunas ja kukub kokku. Lisaks

kinnitab salvestis tunnistajate H. Ni, D. P ja N. Si ütlusi sellest, kuidas H. N ründajast kinni haaras, nad

koos lumme kukkusid ja nende juurde tormab xxx majast tumedates riietes isik (D. P).

13. Lisaks tunnistajate ütlustele ja salvestiste vaatlusprotokollile kinnitab toimunut omakorda

sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (I kd, tl 46-53) ja täiendav sündmuskoha

vaatlusprotokoll fototabelitega (I kd, tl 54-73), mis tõendavad prügimaja asukohta xxx maja suhtes,

samuti verekahtlase määrdumisega noa leidmist xxx kortermaja ja prügimaja vaheliselt kõnniteelt ja xxx

esimese trepikoja vastas asuvat veretaolise vedeliku jälgedega lumevalli, kuhu tunnistaja N. Si sõnul

kukkus kannatanu K. T. Veel tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll fakti, et kannatanu püüdis ründe

hetkel avada lukustatud prügimaja ust; fototabelitel on näha prügimaja ukse ees vedelevad 2 prügiga

kilekotti, mis olid kannatanul ründamise hetkel käes ning prügimaja lukusüdamikus asuv võti.

14. Sündmuskoha vaatluse käigus xxx maja eest kaasa võetud verekahtlase määrdumisega nuga vaadeldi

ja 12.02.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (I kd, tl 102-113) nähtub, et

tegemist on musta käepidemega kööginoaga, millel on kirje „FISKARS; Quality since 1649“. Noal on

verejäljed mõlemal küljel ja eriti tugevalt on verejälgede olemasolu nähtav tera esiosal. Noa erinevates

piirkondades esinevatest verejälgedest võetud puuteproovide võtmise kohtade kontrollimine Tetrabase

indikaatorlahusega andis kinnitust vere olemasolule kööginoal. Noa üldpikkus on protokolli kohaselt 31,8

cm ja noatera pikkuseks tera otsast kuni alumise serva terava osa lõpuni on 19,9 cm. Tera laiuseks kõige

laiemas kohas on umbes 4,5 cm.

15. Kööginoa vaatluse käigus võeti nii noa käepidemelt kui ka teralt erinevatest verekahtlase

määrdumisega kohtadest puuteproovid, mida võrreldi DNA-ekspertiisi käigus süüdistatavalt ja

kannatanult võetud võrdlusproovidega. Nähtuvalt DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-GE00193 (I kd, tl 116-

118) saadi kööginoa teralt vasakpoolse külje esiosalt ja keskosalt võetud kahe proovi ja kööginoa tera

parempoolse külje esiosalt võetud proovi DNA analüüsil profiil, mis on kokkulangev K. T DNA-

profiiliga, tõepärasussuhtega 1021. Verejälgedest kööginoa käepideme vasakpoolse külje esiosalt ja

tagaosalt ning parempoolse külje tagaosalt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil peamine profiil, mis

on kokkulangev M. L. Halliku DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1020 ehk teisisõnu on kööginoa

FISKARSi puhul tegemist noaga, mida just M. L. Hallik kasutas kannatanule torke-lõikehaavade

tekitamiseks.

16. Lisaks DNA-ekspertiisiaktile kinnitavad asjaolu, et kannatanu K. T ründajaks xxx maja juures osutus

just nimelt süüdistatav M. L. Hallik ka muud kriminaalasja kohtulikul uurimisel kogutud tõendid:



Tunnistaja D.P tundis kohtuistungil xxx prügimaja juures kannatanu K.T ründajas ära

süüdistatava M. L. Halliku (II kd, tl. 5 pöördel);



M. L. Halliku kahtlustatavana kinnipidamine 05.02.2024 kell 21.13 Tallinnas, xxx kortermaja ees

pärast D. P poolt Häirekeskusesse tehtud kõnet. Kinnipidamise hetkel oli M. L. Halliku kätel

veretaoline määrdumine ja pindmine lõikehaav paremal reiel, mis tõenäoliselt tekkis süüdistatava

ja tunnistaja H. Ni vahelise rüseluse käigus (I kd, tl 183-186);



M. L. Hallikul 05.02.2024 õhtul seljas olnud riiete ja jalas olnud NIKE jalatsite vaatlusprotokoll

fototabelitega (I kd, tl 189–224), mille kohaselt tuvastati verejälgi süüdistataval seljas olnud

talvejopel erinevates piirkondades: varrukatel, kehaosas, tagaküljel, servadel, samuti hõlmade

sisekülgedel. Verejälgi leiti ka süüdistatava teksapükstelt „Springfield“, pikkade varrukatega

pluusilt ja NIKE jalatsitelt nii taldadelt kui ka parema jala jalatsi pealmiselt küljelt.

Seega on kohtu hinnangul tõendite kogumiga üheselt leidnud kinnitust, et vigastused, sh eluohtlikud

vigastused K. Tle, tekitas 05.02.2024 Tallinnas xxx maja juures noahoopidega vaieldamatult süüdistatav

M. L. Hallik.

17. KarS §-s 113 sätestatud tapmise teoobjektiks on teine inimene ning tapmise tagajärjeks teise inimese

surm. KarS § 25 lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost

vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija

tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on märkinud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad

olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud, mitte ainult teo

toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg (RKKK 3-1-1-142-05, p 21 ja 3-1-1-111-16, p 10).

Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest

(vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid

tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist.

Hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab kohus, et M. L. Hallik

on toime pannud teise inimese tapmiskatse ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 -

§ 25 lg 2 järgi. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudse

tahtluse puhul ei pürgi isik küll otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise

võimalikkust. Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka välise teopildi alusel.

Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui

toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad

löögid pähe), aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral (vt RKKK

3-1-1-102-16, p 17 ja 3-1-1-111-16, p 13). Vigastuste paiknemine kannatanu rindkere piirkonnas viitab

sellele, et süüdistatav püüdis tabada K. T elutähtsaid piirkondi.

18. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sama paragrahvi

lõike 3 alusel paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. KarS § 16 lg-st 4 nähtuvalt paneb isik teo toime kaudse

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

19. Kohtu hinnangul pani M. L. Hallik teo toime läbi tahtluse raskeima vormi, so kavatsetuse. M. L.

Halliku kavatsusele - tappa kannatanu - viitavad mitmed asjaolud: S S korterist lihalõikamiseks

kasutatava kööginoa kaasavõtmine vahetult enne korterist lahkumist ja teiste korteris viibinud isikute

teadmata (tunnistaja S. S ütlused I kd, tl 281-283), samuti kuriteo toimepanemiseks kasutatud noa

parameetrid (vt punkt 6 ) Lisaks märgib kohus, et FISKARSI kööginoad (eriti kõnealusel juhul toodud

mõõtmetega) on üldtuntud oma tugevuse ja vastupidavuse poolest ehk et sellise kööginoa ohupotentsiaal

on kordades suurem nii mõnestki muust väiksemast noast.

20. Soovile kannatanu tappa viitab ilmselgelt ründe intensiivsus: sooritatud löökide arv, kiirus ja tugevus.

Tunnistaja H. Ni sõnul olid löögid kiired ja neid oli mitu. Sama kinnitas oma ütlustes ka kannatanu K. T,

kes märkis, et kaks esimest lööki tabasid teda hetkeliste vahedega ning ta ei suutnud neile isegi

reageerida, mistõttu kolmanda löögi järgnemist ta enam ajaraames määratleda ei oska. Veelgi enam,

edasiselt järgnenud kahte lööki: parema õlavarre ja õla pihta, kannatanu isegi enam ei tajunud.

21. Tunnistajad D. P ja H. N märkisid kohtuistungil, et süüdistatav tõstis enne prügimaja juures oleva

naise noaga löömist käe üles, õlast kõrgemale ehk teisisõnu võttis löögiks hoogu. Et tegemist oli

vaieldamatult tugevate noahoopidega, sellele osundab kahe eluohtliku haava pikkus kannatanu seljal ja

kannatanu roiete purunemine, milleks peab kohtu hinnangul rakendama siiski märkimisväärset

löögijõudu. Kannatanu seljal tuvastatud kahe eluohtliku lõike-torkehaava pikkused (4 cm) olid

ligilähedased ründerelvana kasutatud kööginoa tera maksimumlaiusele (4,5 cm). See aga omakorda

ilmestab, kui sügavale kannatanu kehasse ehk millise tugevusega olid tehtud 2 eluohtlikku lööki:

vastavalt 11 cm ja 10-11 cm. Vaieldamatult viitab eelnev tapmistahtluse olemasolule, sest lüües teist

isikut noaga elutähtsasse piirkonda (rindkere, mille puhul on äärmiselt suur tõenäosus tabada kopsu ehk

elutähtsat organit) peab ründaja vähemalt võimalikuks, et tagajärjena võib kaasneda surm (RKKK 3-1-1-

128-06, p 7)

22. Kannatanu ja süüdistatava vahel puudus igasugune varasem seos; tegemist oli kahe teineteise jaoks

täiesti tundmatu isikuga. Vaatamata sellele valis süüdistatav ohvriks keda rünnata, just kannatanu K. T.

Ka sellele on loogiline põhjus; nii kannatanu K. T kui tunnistaja D. P sõnade kohaselt kohmitses K. T

pikka aega prügimaja ukse juures, püüdes avada halvasti töötavat lukku. Kannatanu enda sõnul oli ta

tulutult püüdnud lukku avada umbes 5-10 minutit ja seejuures ei pööranud ta vähimalgi määral

tähelepanu ümbritsevale. Lisaks ei olnud kannatanu süüdistatavast suurem ega tugevam.

23. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kogutud tõendite alusel nägi süüdistatava teoplaan

lõpptulemusena ette kannatanule surma põhjustamist, kuid tagajärg ei saabunud just nimelt sündmusesse

sekkunud tunnistaja tõttu.

24. Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et M. L. Hallik pidas võimalikuks noarünnaku tagajärjel kannatanu

surma saabumist, kuid lootis seda siiski oma nõrkade löökidega vältida. Kohus sellise väitega ei nõustu.

Kuidagi ei ole võimalik lugeda nõrkadeks löökideks kahte sügavamat torkehaava, mis purustasid ka

roided.

25. Süüdistatava kavatsusele kedagi tappa viitavad selgelt tunnistaja H. Ni poolt kohtuistungil antud

ütlused. Hetkel kui H. N lähenes kannatanut rünnanud M. L. Hallikule selja tagant ja haaras tal kätest, et

teda takistada, hakkas M. L. Hallik rabelema; nõudis, et tunnistaja ta lahti laseks ja karjus Lase mind

lahti, ta peab surema (II kd, tl 2 pöördel). Rüselus tunnistaja ja süüdistatava vahel oli sedavõrd

intensiivne, et M. L Hallikul käes olev nuga tabas tunnistaja sõrme, mille järel kiskus H. N noa

süüdistatava käest ja viskas eemale, kust politsei selle sündmuskoha vaatluse käigus leidis (vt punkt 12-

13). Ka süüdistatav ise sai rüseluses enda käes oleva kööginoaga vigastada. Tema kahtlustatavana

kinnipidamisel fikseeriti kahjustus paremal reiel, mille ümber oli verine määrdumine (I kd, tl ) ning

nähtuvalt M. L. Hallikul seljas olnud riiete vaatlusprotokollist (I kd, tl 189-224) paikneb teksapükstel

paremal reiel kangakahjustus. Kohtusaalis oli võimalik visuaalselt veenduda tunnistaja H. Ni ja

süüdistatava kehamõõtude silmnähtavas vahes, kuid vaatamata sellele oli tunnistajal väga raske M. L.

Hallikut kinni hoida. Lõplikult õnnestus süüdistatav lumme maha suruda alles, pärast seda kui H. Nile tuli

majast appi tunnistaja N. S. Tunnistaja H. Ni kirjelduse kohaselt karjus süüdistatav terve rüseluse aja

nagu metsloom.

Ka tunnistaja N. Si poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt karjus süüdistatav veel siis kui ta oli surutud

kõhuli lumehange: Ma tahan, et ta ära sureks.

26. M. L. Halliku käitumine sündmuskohal oli agressiivne ja seda ka peale politsei saabumist.

Vormikaamera salvestistelt on näha, kuidas ta karjub, ähvardab ja vulgaarselt sõimab politseiametnikke,

sh üritab pärast kinnipidamiskeskusesse toimetamist lüüa politseiametnikku jalaga. Ka teoeelselt, veel

viibides tunnistaja S. S korteris, oli M. L. Hallik närviline. Seda kinnitas oma ütlustes M. L. Halliku

elukaaslane, tunnistaja K K (I kd, tl 285), kirjeldades, et kui ta Mari Liisile kella 20.50 ajal helistas, oli

Mari Liis imelik, kuidagi närviline ja tal oli ajataju kadunud. Kohus nõustub prokuröriga, et nii

süüdistatava teoeelsed kui- järgsed asjaolud viitavad tapmiskatse planeeritusele.

27. Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendite pinnalt võib väita, et kui süüdistatava rünnet ei oleks

katkestanud tunnistaja H. Ni sekkumine, oleks suure tõenäosusega lõppenud rünnak kannatanu K. T jaoks

fataalselt. Kannatanu kirjeldas kohtuistungil, et enesetunne oli pärast lööke väga vilets, ta lõõtsutas palju

ja proovis end püsti hoida, puu juures istus maha, siis viskas pikali, sest ei jõudnud enam ka istuda.

Seejärel ta mõistis, et ta ei tohi sinna pikali jääda ja ajas end püsti, hakkas köhima ja köhis verd. Edasi tuli

juba kiirabi ja hakkas teda kohe autos õmblema, misjärel toimetati ta PERH-i (k/istungi pr I kd, tl 28-30)

Seega poleks kannatanu sellises seisus ilma H. Ni sekkumiseta end kuidagi kaitsta suutnud.

28. Tuleb tõdeda, et M. L. Hallik oli kuriteo toimepanemise õhtul alkoholijoobes, kuid kohtu hinnangul ei

ole ühegi kohtumenetluses kogutud tõendi alusel võimalik väita, et M. L. Hallik oleks olnud sedavõrd

purjus, et poleks mõistnud, mida ta teeb. Tema sirgjooneline liikumine xxx ja xxx turvakaamerate

salvestistel, pilk politsei vormikaamera salvestistel, karjumine ja mokatubaka küsimine vormikaamera

salvestisel, samuti tunnistaja S T ütlused, kelle sõnul ei olnud M. L. Hallik S S juurest lahkudes väga

purjus, vaid oli täiesti adekvaatne (I kd, tl 287-289) - ükski nendest tõenditest ei osunda sellele, et

süüdistatav oleks sel õhtul sügavast joobest tulenevalt olnud võimetu oma tegevust kontrollima. Küll aga

on tuvastamist leidnud M. L. Halliku sügav alkoholisõltuvus kui ka tema agressiivsuse ilmingud alkoholi

tarvitanuna, samuti manipuleeriv käitumine mis on nähtav vormikaamera salvestisel.

29. Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuröriga, et M. L. Hallik tegutses kavatsetusega nii teo kui tagajärje

osas. Tema jaoks ei olnud keskse tähtsusega, keda ta ründab, vaid võimalus tappa esimene ettejuhtuv

inimene, kelle puhul tundus tõenäoline, et rünnak osutub edukaks.

30. Õigusvastasust välistavad asjaolud süüdistatava tegevuses puuduvad; käesoleval juhul ei ole põhjust

rääkida ei hädakaitse seisundist ega ka eksimusest hädakaitse seisundis.

31. Isik on KarS § 34 järgi süüdiv, kui ta on teo toimepaneku hetkel võimeline aru saama oma teo

keelatusest. Kohtueelses menetluses viidi M. L. Halliku suhtes läbi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiis. Ekspertiisiaktis nr.3/4 (I kd, tl 227-241) esitatud ekspertide arvamusest (I kd, tl 240-

241) nähtub, et M. L. Hallikul ei esine käesoleval ajal ning ei ole esinenud ka senise elu jooksul selliseid

püsivaid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“,

„nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ „ajutine raske psüühikahäire“ või „muu raske psüühikahäire“.

Küll aga esineb M. L. Hallikul xxx Antud häire aga ei takista ega piira tema võimet ümbrusest, oma

käitumise iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest ning võimalikest tagajärgedest aru saada ja ei põhjusta

tahtest olenematut käitumist ehk teisisõnu oli M. L. Hallik teo toimepanemise ajal KarS § 34 mõistes

süüdiv.

M. L. Hallik oli 05.02.2024 teo toimepanemise ajal alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusteta

joobeseisund F10.0) koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides.

Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede

suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused.

KARISTUSE MÕISTMINE

32. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

33. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes

hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle

tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKK 1-18-2232, p

71).

34. Seadusandja on KarS § 113 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuue-

kuni viieteistaastase vangistuse. Seega keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Käesoleval juhul

jäi küll kuritegu katse staadiumisse, kuid vaatamata sellele hindab kohus M. L. Halliku süü keskmisest

suuremaks.

35. Prokurör viitas kohtuvaidlustes põhjendatult Riigikohtu praktikale; nimelt on Riigikohus (RKKK 1-

19-4150, p-d 32-35) sanktsiooni keskmäärast (ehk § 113 sanktsiooni puhul 10 aastat 6 kuud) raskema

karistuse mõistmise õigustavate asjaoludena välja toonud nii ulatuslikku vägivalla kasutamist, rünnaku

ootamatut iseloomu, mille puhul kannatanu ei saa taganeda või põgeneda ning ka rünnakut isiku vastu,

kel puudus igasugune kaitsevahend.

36. Tänaval juhusliku inimese selja tagant korduvate noalöökidega ründamine olukorras, kus kannatanul

puudub põgenemisvõimalus ja tema käed on kinni, vastab justnimelt Riigikohtu praktikas käsitletule.

Süüdistatav M. L. Hallik ründas selja tagant täiesti ootamatult kannatanu K. Tt, lüües teda kiirete ja

tugevate noahoopidega selga suure kööginoaga. Seejuures valis süüdistatav välja esimese ettejuhtuva

ohvri, keda oli mugav rünnata nii keha asendi kui ka tegevuses (ukseluku avamine) olemise tõttu. Sellises

olukorras oli kannatanu sisuliselt surutud prügimaja ukse ja teda selja tagant noaga ründava süüdistatava

vahele, mistõttu puudus tal igasugune võimalus noarünnaku tõrjumiseks ja nagu nähtus kannatanu

ütlustest, siis tegelikult ka põgenemiseks.

Lisaks sellele, et kannatanu oli sobilik isik ootamatu ründe tegemiseks, sobis ta ilmselgelt väljavalitud

ohvriks ka oma füüsiliste kehaparameetrite tõttu. Süüdistatav pani toime raske isikuvastase kuriteo

Tallinna linnas tiheasustusega elamurajoonis, valgustatud kohas. Kõike eelnevat arvestades hindab kohus

süüdistatava süü keskmisest suuremaks.

37. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav tunnistas

end kohtuistungil küll süüdi talle etteheidetud kuriteos, kuid enda sõnul ta sisuliselt rünnakust ega ka

sellele eelnenust ega järgnenust suuremat ei mäleta. Samas väljendas ta kohtuistungil kahetsust kannatanu

löömise osas mitmel korral, kinnitades vastuseks prokuröri küsimusele, et mõtleb juhtunust peaaegu iga

päev. Kohus möönab, et olukorras kus süüdistatav enda sõnul juhtunut ei mäleta ega oska põhjendada

oma käitumist, samas aga väljendab kahetsust toimepandu üle, on küsitav, kas sel viisil kahetsuse

väljendamine on puhtsüdamlik. Seda enam, et tegu mille süüdistatav toime pani, oli oma olemuselt mitte

impulsiivne otsus, vaid tehtud otsuse eesmärgipärane realiseerimine. Seetõttu peab kohus küll avaldatud

kahetsust võimalikuks arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamliku kahetsusena, kuid arvestades

süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemise viisi, ei saa karistust kergendav asjaolu olla sedavõrd

kaalukas, et tooks kaasa karistusmäära olulise vähendamise.

38. Karistust raskendavaks asjaoluks loeb kohus KarS § 58 p-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise

madalal motiivil. Nagu öeldud, ei olnud tegu impulsiivse kuriteoga, vaid süüdistatav võttis S. S korterist

lahkudes tunnistajate S. S ja S. T nägemata kaasa noa, pani selle seljakotti ja võttis xxx maja

valvekaamera salvestise ja tunnistaja H. Ni ütluste kohaselt välja siis, kui märkas xxx prügimaja juures

kannatanu K. Tt, lähenes viimasele kiirelt ja ka koheselt ründas teda. Kohtu hinnangul on tegemist

äärmiselt küünilise käitumisega, mis näitab absoluutset hoolimatust ja ükskõiksust inimelu vastu.

39. Karistuse mõistmisel lähtub kohus mitte ainult süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise

alustest. KarS § 56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Seetõttu peab eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut.

M. L. Hallik on varem kriminaalkorras karistamata, kohtu alla sattumise kaasa toonud kuriteo pani ta

toime 20-aastasena. M. L Hallikul esinevat alkoholisõltuvust ei kinnita mitte ainult kõnealuses asjas tema

suhtes läbiviidud kompleksekspertiis vaid ka Põhja PP vastus menetleja päringule (I kd, tl 248-249).

Nimelt on süüdistatavat ajavahemikul 23.06.2022 kuni 15.10.2023 toimetatud kainenema kokku seitsmel

korral. 23.06.2022 üritas M. L. Hallik kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt rünnata kiirabi

töötajaid (I kd, tl 250-253), 04.07.2022 oli M. L. Hallik kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt

agressiivne ning ta üritas rünnata kiirabitöötajaid ja politseiametnikke (I kd, tl 257-260), 12.08.2022 oli

M. L. Hallik EMO-s agressiivne, suitsiidsete mõtetega (I kd, tl 261-264) ja 26.09.2022 oli M. L. Hallik

kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt taas agressiivne, ropendas, suitsiidsete mõtetega (I kd,

254-256). Eeltoodu kinnitabki, et süüdistatav muutub joobeseisundis agressiivseks ning see ühtib ka tema

varasema alkoholijoobe seisundis käitumisega. Ka kohtuistungil nähtus tema ütlustest, et paraku puudub

tal ka tänaseks sisuline kriitika alkoholiprobleemi ja sellest lähtuva vägivaldsuse osas. Nii tunnistas

süüdistatav, et on regulaarselt tarvitanud alkoholi 2 aastat, umbes 4 korda nädalas. Põhiliselt tarbib lahjat

alkoholi, kuidas see mõjutab tema meeleolu, seda öelda ei oska. Väitis, et vanglas viibides on kohtunud

ka psühholoogiga, kuid see ei ole teda kuidagi mõjutanud. Samas vastates kaitsja küsimusele, kinnitas ta,

et mingit alkoholiravi ta ei vaja, sest tal ei ole probleeme.

40. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et oma noore elu jooksul on tulnud M. L. Hallikul kasvada ja õppida

erinevates xxx, viibida xxx, xxx ja et karistuse mõistmisel peaks kohus arvestama ka sellega, et noor

naine on viibinud mitmeid kordi xxx. Samas ei saa jätta kuidagi tähelepanuta, et alates 2010. aastast

paigutati M. L. Hallik elama xxx. Tema õpivõimeid on läbivalt hinnatud rahuldavateks ja headeks,

käitumisprobleeme ei esinenud, temaga käidi regulaarselt tervisekontrollis. Probleemid tekkisid alates 18.

eluaastast, kui süüdistatav oma algatusel katkestas õpingud, põhjendades seda „oma elu peale mineku

sooviga“ ja sellel perioodil alustas ta ka alkoholi tarvitamisega millest ajapikku kujunes välja sõltuvus,

millega kaasnesid erinevad probleemid, sh xxx ja xxx – mis kõik reeglina olid seotud just alkoholi

liigtarvitamisega. Vaatamata alkoholi sagedasele tarvitamisele suutis süüdistatav siiski tulla toime oma

sotsiaalse eluga, leida tööd, broneerida arstiaegu, taotleda linnaosavalitsuselt sotsiaalpinda.

41. Kuigi kuriteo pani M. L. Hallik toime 20-aastasena ehk seaduse mõttes noore täiskasvanuna, ei pea

kohus võimalikuks vabastada M. L. Hallikut kasvõi osaliselt tingimisi vangistusest – antud asjaolu ei

võimalda juba KarS § 113 sanktsioon. Ja kuigi käesoleval juhul jäi süüdistatava tegu katsestaadiumisse, ei

olnud see vähimalgi määral tulenev M. L. Hallikust, vaid päädis katsega vaid üksnes tunnistaja H. Ni

sekkumisele.

42. Täna kehtiv KarS § 87 redaktsioon võimaldab alaealisena kuriteo toime pannud noore kõrval nö

erikohelda ka alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealist isikut, arvestades viimase vaimset ja

sotsiaalset arengutaset ning kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega on noorte täiskasvanute puhul KarS

§ 87 lg 1 p-des 2-8 ja 10 loetletud mõjutusvahendite kohaldamine erandlik. Ekspertiisiaktist tulenevalt ei

ole süüdistatava vaimse või sotsiaalse arengutase selline, mis eeldaks tema alaealisena kohtlemist

õiguslikus mõttes. Lisaks märgib kohus, et alaealisele ja seaduses ettenähtud kriteeriumite esinemise

korral ka noorele täiskasvanule kohaldatavate erikohtlemismeetmete kasutamisel tuleb siiski arvestada

toimepandud teo raskust ja üldpreventiivseid kaalutlusi.

43. M. L. Hallik on pannud toime teo, mis oli suunatud suurima hüve ehk inimelu vastu. Võõra inimese

ründamine tänaval kavatsusega ta tappa viitab süüdistatava poolt toime pandud teo kõrgele

ühiskonnaohtlikkusele ja kahjustab väga tugevalt teiste ühiskonnaliimete turvatunnet ja seda asjaolu

ilmestab väga hästi kannatanu poolt öeldu, et ilma möödapääsmatu vajaduseta pimedas enam välja ei

lähe. Seetõttu leiab kohus, et ühiskonnaliikmete turvatunnet niivõrd tugevalt ohustavale teole tuleb

käesoleval juhtumil reageerida vangistuse määramisega.

44. Võttes arvesse, et M. L. Halliku süü on keskmisest suurem ning arvestades ka eri- ning

üldpreventiivseid eesmärke, süüdistatava vanust, vastutust kergendavat asjaolu ja teiselt poolt tema

vastutust raskendavat asjaolu ning ka kuriteo kõrget ühiskonnaohtlikkuse taset, võib karistus jääda § 113

sanktsiooni keskmise määra lähedusse. Seega mõistab kohus M. L. Hallikule karistuseks KarS § 113 lg 1

- § 25 lg 2 sätestatud teo eest 10 aastat ja 8 kuud vangistust, mille alguseks tuleb lugeda tema

kinnipidamine 05.02.2024. Kuna M. L. Halliku suhtes valiti tõkendiks vahistamine (mille põhjendatust on

21.06.2024 määrusega kontrollitud) tuleb see jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel

tühistada. Kohtu hinnangul on vahistamine jätkuvalt aktuaalne ning kohus määruse sisu üle kordama ei

hakka.

MENETLUSKULUD

45. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel

isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud

tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi

kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

46. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

47. Kriminaalasjas on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-AOI00070-01 teostamise

kulu summas 155 eurot, DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00193-01 teostamise kulu summas 1680 eurot,

kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr 3/4 teostamise kulu summas 2900 eurot,

eksperdi sõidukulu summas 93 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 2090,60 eurot

ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2050 eurot.

48. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 08.12.2023) nr 113 § 1

kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 820 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke

seisuga seega 2050 eurot.

49. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda

(nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p 9). Võttes

arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses ja kohtumenetluses määratud kaitsja Urmas

Simoni poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust M. L. Hallikule, leiab kohus, et esitatud

taotlused kaitsjakulude hüvitamiseks seoses tema kaitsmisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja

esitatud mõistlikus suuruses. Kaitsja taotlustes esitatud õigusabikulude summa suurused seonduvad

põhjendatud kaitsetoimingutega.

50. Arvestades varalise ja mittevaralise kahju nõudes kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi, mis samuti

kuulub M. L. Hallikult väljamõistmisele, mõistab kohus M. L. Hallikult menetluskulud välja osaliselt

ning vähendab määratud kaitsjale makstud tasu väljamõistetavat kogusummat poole võrra. Seega tuleb

süüdistatavalt välja mõista isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 24E-xxx-01 teostamise kulu summas 155

eurot, määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 1045,30 eurot ja sundraha summas 2050 eurot, s.o

menetluskulud kokku summas 3250,30 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS

§ 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes esimese 11 kuu jooksul vähemalt 270,80 eurot kuus ja 12. kuul

271,50 eurot. Arvestades süüdistava vanust, varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid

pärast karistuse ärakandmist, jätab kohus DNA-ekspertiisi nr 24E-xxx-01 teostamise kulu summas 1680

eurot, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi nr ¾ teostamise kulu summas 2900

eurot, eksperdi sõidukulu summas 93 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 1045,30

eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Tuleb märkida, et märgitud kulud on tekkinud M. L. Halliku õigusvastase käitumise tulemusena ning

seetõttu on põhjendatud ka nende hüvitamine tema poolt kohtu määratud ulatuses.

51. On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas M. L.

Hallikul raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ja

kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et süüdistataval

osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12, p 7). Kinnipeetavale ei

ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada, kuid sellegi poolest ei saa menetluskulude

hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei

tööta. Juhul kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku

regulatsioonist.

ASITÕENDID JA MUUD KRIMINAALMENETLUSES ÄRAVÕETUD OBJEKTID

52. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse

omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja

võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

53. Süüdistatavale M. L. Hallikule kuuluvad riided: musta värvi talvejope (pakend nr 1), pikkade

varrukatega pluus (pakend nr 2), tumehalli värvi teksapüksid (pakend nr 3) ja jalatsid Nike (pakend nr 4

ja 5) tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel M. L. Hallikule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

54. Kannatanule K. Tle kuuluvad riideesemed: tumesinine poolpikk mantel (pakend nr 2), roosa T-särk

(pakend nr 3) ja helesinine fliis (pakend nr 4) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel kui väärtusetud esemed.

55. 05.02.2024 sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud nuga (pakend nr 1) tuleb tagastada S Sle

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.

56. 06.02.2024 täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid: veretilkadest asfaldil

(pakendid nr 2, 4, 5) ja veremäärdumisest lumevallis (pakend nr 3); Mari Liis Halliku riiete vaatluse

käigus võetud puuteproovid verejälgedest (pakendid nr 1.1–1.11; 2.1–2.6; 3.1–3.5; 4.1–4.2; 5.1–5.3);

Mari Liis Halliku võrdlusproov (pakend nr 7) ning küüntealuste kaapeproovid (pakend nr 6) tuleb

hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

57. Kriminaalasjaga nr 24231550518 seotud andmed, s.o M. L. Halliku mobiiltelefoni Samsung Galaxy

J4 andmete koopiafail tuleb kustutada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

TSIVIILHAGI

58. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS §

128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi.

59. Kannatanu K. T esitas menetluses tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes summas 146,23 eurot.

Hagiavalduses toodud põhjenduste kohaselt viibis ta kuriteoga tekitatud vigastuste tõttu haiglaravil,

mistõttu pidi tasuma SA PERH poolt esitatud arve (I kd, tl 181-182) alusel kulud summas 2.50 PERH-is

ajavahemikul 05.02-07.02.2024 viibitud voodipäevade eest ning samuti käis ta vähemalt 2 korda pärast

haiglast väljakirjutamist arsti juures, et kontrollida haavu ja vahetada plaastreid. Arsti juurde Ida-Tallinna

Keskhaiglasse ja tagasi koju sõitis kannatanu mõlemal korral xxx, millega kaasnesid kulud kogusummas

38,73 (I kd, tl 177-180). Lisaks pidi ta tegema kulutusi haavade raviks sidemete, plaastrite jms ostmise

näol, kokku umbes 20 euro väärtuses. Rikutud olid kannatanul ründe käigus seljas olnud riideesemed, mis

võeti politsei poolt asitõenditena kriminaalasja juurde: paar aastat tagasi kauplusest xxx ostetud mantel,

mis maksis tollal 70-80 eurot, hetkeväärtuseks võib olla 60 eurot, fliis hetkeväärtusega umbes 20 eurot ja

T-särk hetkeväärtusega 5 eurot.

Kohtu hinnangul on kannatanu poolt esitatud varalise kahju nõue põhjendatud täies ulatuses ja kuulub

süüdistatavalt väljamõistmisele.

60. Kannatanu K. T esitas tsiviilhagi ka mittevaralise kahju nõudes, jättes hüvitise suuruse kohtu

otsustada. Kannatanu sõnade kohaselt oli tema enesetunne haiglast väljasaamise järgselt väga nõrk, tal

olid valud, liikumine oli raskendatud, õues eriti käia ei saanud, kuna lihtsalt ei olnud jõudu. Kaks nädalat

viibis ta ka haiguslehel. Kohtuistungil (28.08.2024) selgitas kannatanu, et ta käib küll ringi, kuid väsimus

tuleb üsna kiiresti. Samuti on temaga juhtunu teinud teda ettevaatlikumaks, pärast 05.02.2024 sündmust ta

pimedal ajal eriti väljas käia ei taha, kui just ei ole mingeid pakilisi asjatoimetusi.

61. Kohtul puudub igasugune kahtlus selles, et M. L. Halliku poolt toime pandud kuriteo tulemusena pidi

kannatanu taluma nii füüsilisi kui ka psüühilisi üleelamisi. On ilmselge, et iga noalöögist tekitatud

vigastus ja sellest paranemine põhjustab füüsilist valu. Seda suuremad on kannatused mitme sügava

(eluohtliku) vigastuse tekitamise korral. On üldteada, et nii haavaõmblused kui nendest paranemine

toovad lisaks valule kaasa ebamugavustunde.

62. Arvestades VÕS § 1045 lg 1 p 2, millele vastavalt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui

see põhjustati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, põhjustas M. L. Hallik

kannatanule kahju õigusvastaselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginevalt võib asuda seisukohale, et

süüdistatav tekitas M. L. Hallikule eelnimetatud mittevaralise kahju (füüsiline valu ning teatav

elukvaliteedi langus) süüliselt, kuivõrd ta pani kahju põhjustanud teo, st löömise toime tahtlusega VÕS §

104 lg 5 mõttes. Kuna puuduvad ka VÕS §-s 1052 sätestatud vastutuse piirangud, siis asub kohus

seisukohale, et M. L. Hallikul on kohustus K. Tle see kahju hüvitada.

63. Kohus nõustub kannatanuga, et mittevaralise kahju hüvitise maksmine K. Tle on põhjendatud.

Hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 38 1 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1

kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale (RKKK 1-

21-3082, p 31; 1-20-3535, p 18) peab kohus järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel,

ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle

astet, poolte majanduslikku olukorda ja asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua

ebaõiglase hüvitise määramise.

64. Kahjuhüvituse ulatuse määramisel arvestab kohus seda, milline on süüdistatava varaline seis.

Tegemist on tänaseks 21-aastase noore neiuga, kellel sisuliselt puudub igasugune vara, tema töökohad

enne vahistamist olid kaootilised ja lühiajalised, sellega proportsionaalsed olid ilmselgelt ka tema

sissetulekud. Nagu nähtus kohtuistungil avaldatud tunnistaja K. K ütlustest, puudus M. L Hallikul sel

hetkel, kui tunnistaja ta enda juurde elama võttis, isegi elukoht; sisuliselt oli süüdistatav kodutu. Samas ei

saa kõik need loeteletud asjaolud olla põhjuseks, miks jätta kannatanu mittevaralise kahju nõue

rahuldamata. Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks määrata kannatanu K. Tle mittevaralise

kahju hüvitis summas 4000 eurot.

TAOTLUS KrMS § 38 lg 5 p 2 KOHASEKS TEAVITAMISEKS

65. 05.04.2024 esitas kannatanu K. T taotluse KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel tema teavitamiseks M. L. Halliku

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 4 alusel taotles

kannatanu võimalust arvamuse andmiseks M. L. Halliku vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise kohta, kuivõrd tegemist on karistusseadustiku 9. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga.

66. Kohtu hinnangul on kannatanu vastavad taotlused, arvestades tema suhtes toime pandud kuriteo viisi

ja asjaolu, et teda ründas noaga võhivõõras inimene, igati mõistetavad. Süüdistatava käitumine oli täiesti

ootamatu ning kannatanu ütluste kohaselt on tal siiani hirm pimedaga väljas liikumise ees ning ta teeb

seda üksnes möödapääsmatu vajaduse korral. Kohus mõistab kannatanu hirmu M. L. Halliku ees ning

seega on K. T taotlus põhjendatud. Kohus määrab, et KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitataks kannatanut K.

Tt M. L. Halliku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest ning p 4 alusel

antaks talle võimalus avaldada arvamust M. L. Halliku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

kohta.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Rahvakohtunikud: /allkirjastatud digitaalselt/