3-24-3447/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3447

Määruse kuupäev

10. jaanuar 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus

Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses jalutuskäigule viimata jätmisega,

pesemise võimaldamata jätmisega, helistamise piiramisega,

tahvelarvuti kasutamise piiramisega ning tema solvamisega

25. ja 26. septembril 2024

Menetlusosalised

Kaebaja X

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 22. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Kaebuse kohaselt esitas X Tartu Vanglale 26. septembril 2024 kahju hüvitamise taotluse nr 2-

24/2-2/9978, millele vangla ei vastanud. Ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas

2700 eurot ning alternatiivselt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse faktilise

põhjenduse lubas kaebaja esitada pärast vanglalt vastuse saamist.

Kaebaja taotleb kaebuses riigi õigusabi määramist. Taotluse põhjenduse kohaselt võetakse

haldusasjades altkäemaksu, tehakse vastustajatega koostööd ja mätsitakse kõik kinni.

3-24-3447

2. Kohus tegi 2. jaanuaril 2025 Tartu Vanglale kohtunõude, paludes kohtule esitada kohtueelse

menetluse materjalid.

3. Vangla edastas 7. jaanuari 2025. a vastusega kohtunõudele X-i 26. septembri 2024. a kahju

hüvitamise taotluse (reg nr 1-13/24/542-1; VAPO nr 2-24/2-2/9978). Vangla teatas, et X võttis

11. oktoobril 2024 nimetatud taotluse tagasi, mistõttu on menetlus lõppenud ning otsust tema

taotluse kohta ei tehtud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) ning

alternatiivse nõudena tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6).

Kaebaja 26. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt taotles ta Tartu Vanglalt

seoses tema väärikuse alandamisega mittevaralise kahju eest hüvitist seoses järgmiste

toimingutega: vangla ei võimaldanud tal 25. septembril 2024 jalutuskäiku õues ega pesemist

ning valvur solvas teda ebatsensuurse väljendiga; 26. septembril 2024 piiras vangla tema

helistamisõigust ega andnud talle tahvelarvutit.

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja hüvitamiskaebusega hüvitist samade toimingutega

tekitatud mittevaralise kahju eest ning alternatiivse nõudega taotleb samade toimingute

õigusvastasuse tuvastamist.

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6.1. Kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse,

võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada

halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on

eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.

6.2. Vangla on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et kaebaja võttis 11. oktoobril 2024 oma

26. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse tagasi. Kaebaja on kirjutanud taotlusele

käsikirjaliselt märke „võtan tagasi“, kuupäeva ja oma allkirja. Taotluse tagasivõtmise tõttu

puudus vanglal taotluse lahendamiseks alus. Kuna kaebaja võttis vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluse tagasi, jättis ta kahju hüvitamise taotluse vanglale sisuliselt esitamata ning

seega pole ta kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.

6.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

3-24-3447

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Kuna kahju hüvitamise taotluse tagasivõtmise korral pole vangla kaebaja sama alusega kahju

hüvitamise nõuet lahendanud, on kaebajal võimalik esitada vanglale samasisuline taotlus. Kuna

taotluses märgitud kahju tekitanud sündmused toimusid 2024. a septembris, ei ole kahju

hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg veel saabunud (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg

3).

7. Kohus tagastab alternatiivselt esitatud tuvastamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7.1. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib

esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

Tõhusam õiguskaitsevahend piirab tuvastamiskaebuse esitamist juhul, kui seda on võimalik

tuvastamisekaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi määrus nr 3-23-1578/29, p 20). Nagu kohus eespool märkis, on kaebajal

võimalik esitada Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõue, mille lahendamise käigus annaks

vangla muu hulgas hinnangu vaidlusaluste toimingute õiguspärasuse kohta. Kahju hüvitamise

nõue on tuvastamiskaebusest tõhusam nõue, sest sellega on võimalik nõuda rahalist hüvitist või

hüvitise asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (RVastS § 11). Seevastu

tuvastamiskaebuse rahuldamisel nõude esitaja õiguslik positsioon ei muutuks. Kuna kaebaja

esitas kohtule esmajärjekorras hüvitamiskaebuse, pole alust arvata, et kaebaja peaks

hüvitamiskaebust tarbetuks ega soovi saada rahalist hüvitist.

7.2. Lisaks peab tuvastamiskaebus olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4).

Õiguste kaitse vajalikkusele peaks osutama kaalukas preventiivne või rehabiliteeriv huvi.

Kaebajal saaks olla preventiivne huvi juhul, kui on põhjust arvata, et vangla asub tema õigusi

tulevikus rikkuma ning õiguste kõrvaldamine või heastamine oleks võimatu või ebamõistlikult

raske. Rehabiliteeriv huvi võib olla kaalukas juhul, kui tegemist on õiguste intensiivse riivega

ning isik ei soovi esitada kahju hüvitamise nõuet (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr

3-22-721/16, p-d 10 ja 11). Praeguses asjas ei ole kaebaja esile toonud ühtegi asjaolu, mis

osutaks tal preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolule. Asjaolu, et kaebaja võttis 26.

septembri 2024. a kahju hüvitamise nõude tagasi, osutab, et kaebaja ei pidanud oma õiguste

kaitseks vajalikuks. Olemasoleva teabe põhjal ei ole alust hinnanguks, et kaebaja õigusi riivati

vaidlusaluste toimingutega intensiivselt. Samuti pole kohtule äratuntav, et kaebajal oleks juhul,

kui vangla rikuks edaspidi tema õigusi, takistusi esitada nõudeid, mis võimaldaksid

õigusrikkumist kõrvaldada või heastada.

7.3. Kuna kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt

kaebeõigus (HKMS § 45 lg 2 ja § 38 lg 4), tagastab kohus X-i tuvastamiskaebuse HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti

halduskohtusse (HKMS § 43 lg 2).

8. Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks

halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5).

3-24-3447

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest ta on suuteline ise oma õigusi

kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on

suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses

menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul kahtlust, et kaebaja on

võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Tartu Vanglaga. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu

asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen