1-24-6991/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-6991 (24261050801)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

W.I süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja Z.T

süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 215 lg 2 p 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

W.I (isikukood: XXX; elukoht: , XXX; töökoht või

õppeasutus: XXX ; karistatus: väärteo- ja kriminaalkorras

karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski (riigi õigusabi korras)

Süüdistatav

Z.T (isikukood: XXX; elukoht:, XXX; viibimiskoht:

XXX ; töökoht või õppeasutus: XXX ; karistatus:

väärteokorras karistatud AS § 71 alusel, kriminaalkorras

karistamata; tõkend: vahistamine alates 11.10.2024.a, oli

kahtlustatavana kinni peetud 12.-13.09.2024.a.)

Kaitsja

vandeadvokaadi abi R.X (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada W.I süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 2 järgi.

KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada W.I suhtes alaealisele kohaldatavat

mõjutusvahendit ning KarS § 87 lg 4 alusel allutada isik 1 (üheks) aastaks

käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätetele.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on W.I kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas –XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on W.I kohustatud osalema sotsiaalprogrammis

kriminaalhooldusametniku äranägemise järgi.

KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub W.I käitumiskontrolli ajal mitte viibima väljaspool

kodu alates kella 22.00-st kuni hommikul kell 06.00 ilma seadusliku esindajata või

kriminaalhooldaja loata.

2. Tunnistada Z.T süüdi KarS § 121 lg 1 ja KarS § 215 lg 2 p 2 järgi.

KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 alusel kohaldada Z.T-le alaealisele kohaldatavat

mõjutusvahendit – paigutada Z.T kinnisesse lasteasutusse kuni 20.08.2025.a.

Z.T-le kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse

(XXX ) paigutamisega, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3. Tsiviilhagi:

TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada

kannatanu D.C esitatud tsiviilhagi osaliselt s.o ½ ulatuses.

Välja mõista W.I-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks

saamiseni seaduslikult esindajalt W.T-lt ¼ tsiviilhagist s.o 250 eurot D.C (makse saaja

N.A , arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXX) kasuks.

Välja mõista Z.T-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks

saamiseni I.W.Z-ilt ¼ tsiviilhagist s.o 250 eurot D.C (makse saaja N.A , arveldusarve nr

XXXXXXXXXXXXXXX) kasuks.

4. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada alaealine W.I menetluskulude tasumisest ning jätta

kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 442,62 eurot ja kaitsjatasu

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 87,84 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada alaealine Z.T menetluskulude tasumisest ning jätta

kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 1018,70 eurot ja kaitsjatasu

kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 145,18 eurot riigi kanda.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu riigi õigusabi tasu 87,84 eurot (s.h käibemaks 15,84 eurot)

vandeadvokaadi abi Andres Veskile tema poolt W.I-le kohtumenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu riigi õigusabi tasu 145,18 eurot (s.h käibemaks 26,18

eurot) vandeadvokaadi abi R.X-ile tema poolt Z.T-le kohtumenetluses riigi õigusabi

osutamise eest.

5. Asitõendid ja salvestised:

2 DVD plaati videosalvestusega, mis asuvad kriminaaltoimiku juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kriminaalasja juurde;

6 pakendit DNA proovidega sündmuskohalt, mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite

hoiukohas, kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

6. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud alaealisele süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaal-

hooldusosakonna juhataja ning kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata

jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada

talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

1. W.I-d süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Z.T, G.Ki ja V.Kga võõra vallasasja

omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis 06.09.2024.a kella 02.00 paiku XXX juurde

pargitud D.C-le kuuluva mootorsõiduki Audi A4 Läti Vabariigi registreerimismärgiga XX

XXXX väärtusega 1000 eurot millega sõideti Valga linnas ning jäeti maha XXX juurde.

Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt, pani W.I toime KarS § 215

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Z.T süüdistatakse selles, et tema 11.08.2024.a. kella 20 ja 21 vahelisel ajal viibides Valga

linnas J. Kuperjanovi 99a juures asuval staadionil, lõi alaealisele D.Z-ile ühel korral rusikaga

näo piirkonda. Oma teoga põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kõrva

pindmise vigastuse (vigastused fikseeritud Valga Haigla epikriisis nr V-EP24-18430).

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani

Z.T toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles, et tema grupis koos alaealiste W.I , G.Ki ja V.Kga võõra vallasasja omavolilise ajutise

kasutamise eesmärgil, võttis 06.09.2024.a. kella 02 paiku XXX juurde pargitud D.C-le kuuluva

mootorsõiduki Audi A4, Läti Vabariigi registreerimismärgiga XX XXXX, väärtusega 1000

eurot. Autot kasutati sõitmiseks Valga linnas ning jäeti maha XXX juurde.

Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, grupi poolt, pani Z.T toime KarS § 215

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped

süüdistatavate süüdi tunnistamises ja mõjutusvahendi kohaldamises.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid

kokkulepetega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus

järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei

tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud

kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete

asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi

mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Põhjendused mõjutusvahendi kohaldamisel

KarS § 215 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

üheaastase vangistusega. Kohus võib vähemalt neljateist- kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo

toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru

saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada

mõjutusvahendeid vastavalt KarS § 87 lg 1 p-dele 1-10. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis

välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise. Süüdistatavad W.I ja Z.T tuleb vabastada karistusest

ning põhjendatud on kohaldada neile mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu

D.C on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1000

euro nõudes. Tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o ½ ulatuses ning välja mõista W.I-lt, temal

piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt W.T-lt

¼ tsiviilhagist s.o 250 eurot D.C kasuks ja välja mõista Z.T-lt, temal piisavate vahendite

puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni I.W.Z-ilt ¼ tsiviilhagist s.o 250 eurot D.C kasuks.

(Toimikust nähtuvalt on kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrustega

25.11.2024 ja 27.11.2024 kohustatud alaealist G.Kija tema seaduslikku esindajat hüvitama

kannatanule ¼ tsiviilhagist s.o 250 eurot ning kohustatud alaealist V.Kt ja tema seaduslikku

esindajat hüvitama kannatanule ¼ tsiviilhagist s.o 250 eurot.)

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 179 lg 3 kohaselt KarS § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel

sundraha ei määrata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava W.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 442,62 eurot. Süüdistatava W.I kaitsja on esitanud

kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks summas 87,84 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja

vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

Süüdistatava Z.T kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele

kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1018,70 eurot. Süüdistatava Z.T kaitsja on esitanud

kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks summas 145,18 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja

vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga

süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Arvestades asjaolu, et W.I ja Z.T on alaealised, kellel puuduvad endal sissetulekud, on KrMS §

180 lg 3 alusel põhjendatud jätta nende menetluskulud tervikuna riigi kanda.

Kohtu muud põhjendused

Z.T-le kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud kinnisesse lasteasutusse (s.o XXX)

paigutamisega, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid 2 DVD plaati videosalvestusega tuleb KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 6 pakendit DNA proovidega sündmuskohalt asuvad Lõuna

prefektuuri asitõendite hoiukohas ja tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel

hävitada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik