3-24-3110/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Virgo Saarmets ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3110

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Margit Toom

Puudutatud isik – XXX, esindaja vandeadvokaat

Helmut Pikmets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XXX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.11.2024 määruse

peale haldusasjas nr 3-24-3110.

2. Võtta asja juurde XXX 06.12.2024 määruskaebuse lisad ning Maksu- ja Tolliameti

16.12.2024 vastuse lisad.

3. Jätta XXX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.11.2024 määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5;

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule

14.11.2024 taotluse anda luba Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks aresti seadmiseks XXX

ettemaksukontole kuni 5 650 644,17 euro täitumiseni.

Maksuhaldur kontrollib XXX tulumaksu tasumise õigsust maksustamisperioodidel mai kuni

oktoober 2019 ja jaanuar 2020. XXX esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidest (TSD) nähtub, et XXX ei ole

kontrolliperioodil deklareerinud tulumaksu dividendidelt ega muid maksukohustust mõjutavaid

asjaolusid või muutusi omakapitalis. Kontrollimenetluses selgus, et XXX osales koos oma

ainuosaniku Q AS-ga erinevates seotud osapoolte vahelistes struktureerimistehingutes, millel

puudus tegelik majanduslik sisu. XXX peamine eesmärk oli saada maksueelis, mis seisnes

võimaluses jaotada emaettevõttele kasumit tulumaksuvabalt. XXX on kontrolliperioodil

3-24-3110

jaotanud kasumit maksuvabalt kokku 23 811 879 eurot, mis kuulub deklareerimisele

maksueelise realiseerimise perioodi TSD lisal 7 koodil 7008. Eeldatav maksukohustus on 5 650

644,17 eurot.

Maksuhalduri seisukohta kinnitavad järgmised asjaolud: a) tehingud ja toimingud tehti kiiresti,

tehinguid kronoloogiliselt järjestades tuleb selgelt välja nende omavaheline seos ja

etteplaneeritus; b) struktureerimistehingutel puudus tegelik äriline ja majanduslik sisu; c) F

OÜ-l puudus 2018. a lõpust kuni äriregistrist kustutamiseni majandustegevus. XXX poolt

tehtud 8 000 000 euro suurust omakapitali sissemakset ei kasutatud kunagi F OÜ

majandustegevuseks; d) F OÜ soetamisel ei olnud tegelikku ärilist ja majanduslikku põhjust, ta

kaasati tehingute jadasse kunstlikult. XXX selgitused on selles osas üldised, paljasõnalised ja

ebausutavad; e) F OÜ äriplaani, mille koostas OÜ D, pole kunagi rakendatud; f) ostu-

müügitehingus oli ostja F OÜ nõustajaks ning müüja OÜ D esindajaks ja tehingust otseselt

kasu saavaks isikuks üks ja sama füüsiline isik, mis seab kahtluse alla tehingu tegeliku

majandusliku sisu; g) XXX jagunemisel ning hilisemal F OÜ ja C OÜ ühinemisel Q AS-ga ei

olnud tegelikku majanduslikku sisu; h) jagunemise käigus asutatud uuel äriühingul ei olnud

tegevust ja tegelikku ettevõtlust ning selle asutamise eesmärk oli tekitada vahelüli, kelle kaudu

liigutada XXX-ist maksustamata kasum ja F OÜ-s olev maksuvabastuse õigus Q AS-ni; i)

tehingute põhieesmärk oli hoiduda dividendide jaotamisel kõrvale tulumaksu tasumisest; j)

maksueelise saamiseks ja maksukohustusest kõrvale hoidmiseks tehti tehingud ja toimingud

etteplaneeritult ja tahtlikult. Rahalise kohustuse määramise õiguslik alus on tulumaksuseaduse

(TuMS) § 51, § 50 lg 1, § 501 ja § 54 lg 2. Täpsemad asjaolud on kirjeldatud 18.12.2023

kontrolliaktis, millele puudutatud isik on esitanud eriarvamuse. Maksuotsus on koostamisel.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

järgmistel põhjustel: a) XXX ei oma väärtpaberikontosid või osalust teistes äriühingutes; b)

XXX omandis ei ole registervara; c) äriühingul on pangakonto (või mitu kontot) Šveitsi pangas,

kuid puudub info pangakonto staatuse ja saldo kohta. Šveitsi pangas olevale rahale sissenõude

pööramine on raskendatud; d) XXX tegevus viitab sellele, et ta soovis vältida maksude

tasumist. Maksukohustuslase eelneva käitumise alusel on põhjust arvata, et maksukohustuse

tekkimine võib mõjutada tema tahet maksusummat tasuda. Äriühing edastas pärast eriarvamuse

esitamist oma lepingulise esindaja kaudu suusõnalise teate, et nõustub kontrolliakti järeldustega

ega vaidlusta neid. Äriühing on tasunud ettemaksukontole eeldatava määratava maksusumma.

Samas esitab äriühingu lepinguline esindaja erinevaid taotlusi, mida maksuhalduril ei ole

võimalik MKS alusel rahuldada. Seetõttu on MTA-l tekkinud kahtlus, et XXX eesmärgiks on

püüda maksusumma määramist edasi lükata kuni maksusumma määramise tähtaja

möödumiseni (MKS § 98 lg 1); e) XXX-l vahetus kontrollimenetluse ajal osanik ja juhatus ning

uueks enamusosanikuks (90%) on alates 11.10.2022 Liechtensteini ettevõte Z AG. Puudub

info, kes on äriühingu tegelikud omanikud ning kas või millisel määral on nad seotud endise

ainuosaniku Q AS-ga või tema nõukoguga, kellega koos tehti kontrolliperioodil tehinguid,

millega saavutati mõlemale äriühingule maksueelis. XXX juhatuse liikmed on välisriigi

kodanikud. Äriregistri info kohaselt on üks XXX juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (GM)

endine Q AS pikaaegne nõukogu liige. On tekkinud kahtlus, et maksumenetluse kestel

muutunud osanik võib olla seotud endise ainuosaniku Q AS-ga. Äriühingul on võimalus viia

oma varad riigist välja; f) XXX deklareeris 2023. a-l käivet ca 34 000 000 eurot ja 2024. a 9

kuuga ca 26 000 000 eurot. Käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmed näitavad, et

maksumaksja tegevus on kasumlik, kuid võttes arvesse määratava maksukohustuse suurust ja

intressinõuet, puudub kindlus, et äriühing suudab määratava maksusumma korraga ära tasuda ja

hilisem sissenõudmine oleks ilma arestita edukas. Lisaks määratavale maksukohustusele

tekivad äriühingul igas kuus ca 200 000–300 000 euro suurused kulud tööjõumaksudest.

Käibedeklaratsioonide ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt ei ole XXX

2(8)

3-24-3110

äritegevuses kontrollimenetluse kestel olulist muutust toimunud, mis annab aluse eeldada, et

tema oodatav kasum jääb senisele keskmisele tasemele (viimase 3 aasta kasumid on olnud

vahemikus 1,39–3,3 miljonit eurot), kuid see ei ole piisav, et tasuda maksuotsuse

sissenõutavaks muutumisel kogu maksusummat; g) äriühingul on 2023. a majandusaasta

aruande kohaselt 31.12.2023 seisuga bilansiline varade maht 10 759 627 eurot, sh põhivarad

amortiseeritud jääkväärtuses 2 200 000 eurot ja käibevara 8 550 200 eurot. Majandusaasta

aruandes on sellest kvalifitseeritud rahaks 3 200 000 eurot. Vastavalt finantsaruandluse

reeglitele võib seal hulgas kajastada ka muid likviidseid lühiajaliselt kättesaadavaid rahaga

võrdsustatud varasid ning see ei väljenda äriühingu raha saldot. Isegi kui äriühingul oli 2023. a

lõpuks raha kontol 3 200 000 eurot, ei oleks see määratava maksusumma tagamiseks piisav; h)

immateriaalne vara moodustab enamiku põhivarast, selleks on erinevad IT-programmid ja

arendused, millega XXX korraldab oma põhitegevust (digitaalsed reklaamlahendused

veebiplatvormidel). Selle põhivara väärtus on suures osas hinnanguline, mistõttu ei ole see

maksukohustuse tagamiseks sobiv; i) ainus teadaolev vara on XXX ettemaksukontol olevad

vabad vahendid, mille saldo on 14.11.2024 seisuga 5 600 500 eurot. Ettemaksukonto vaba jääk

on pidevas muutumises, sest sinna laekuvad käibemaksu tagastusnõuded ja sinna kantakse

vahendeid igakuiste maksukohustuste tasumiseks. Seega saab vaba jäägi arestimisega kõik või

enamiku maksukohustusega määratavast maksusummast tagatud. Ettemaksukontole kantud

summa ei kata intressi, mis lisandub maksukohustusele ning arvestatakse pärast maksuotsuse

väljastamist (ca 2,4 miljonit eurot); j) XXX on pantinud märtsis 2024 ettemaksukontole kantud

vabade vahendite tagastustaotluse esitamisel tekkiva nõude Q AS kasuks. Seega, kui XXX

peaks esitama ettemaksukonto vabade vahendite ehk enammakse tagastustaotluse või

ümberkandetaotluse enne maksuotsuse sissenõutavaks muutumist, siis liigub raha teise isiku

kontole, mis raskendaks oluliselt maksukohustuse sissenõudmist. XXX võib olla võtnud pärast

kontrolliaktiga tutvumist endale uusi varalisi kohustusi ning teinud tehinguid seotud

osapooltega, mis muudavad äriühingu varalist seisu.

XXX on tasunud maksumenetluse kestel MTA ettemaksukontole potentsiaalse intressinõude

vähendamiseks ca 5 600 000 eurot. Kuna äriühingu ettemaksukontol olevad vabad vahendid ja

nende kasutamine ei ole praegu piiratud, võib äriühing igal hetkel enne maksuotsuse

sissenõutavaks muutumist esitada ettemaksukonto vabade vahendite tagastustaotluse. Seega on

ettemaksukontol olevate või sinna tulevikus kantavate summade arest kavandatava

maksuotsuse täitmise tagamiseks sobivaim meede.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.11.2024 määrusega MTA taotluse ning andis loa seada

Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks arest XXX ettemaksukontole kuni 5 650 644,17 euro

täitumiseni.

Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhaldur on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et

maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. MTA alustas 16.03.2022 korraldusega XXX

perioodil mai kuni oktoober 2019 toimunud, ettevõtte tulumaksukohustust mõjutavate tehingute

kontrolli. MTA laiendas 15.12.2023 korraldusega kontrolliperioodi ja koostas 18.12.2023

kontrolliakti.

Taotluse kohaselt on kontrollimenetluse eesmärk koostada XXX-ile maksuotsus, millega

kohustatakse äriühingut tasuma 5 650 644,17 eurot. Kontrollimenetluse käigus on selgunud, et

äriühing on jätnud maksustamisperioodil jaanuar 2020 deklareerimata dividendide jaotamise,

millelt on tasumata tulumaks 5 650 644,17 eurot. MTA leidis 18.12.2023 kontrolliaktis, et

XXX ja Q AS osalesid teadlikult tehingute ahelas eesmärgiga saada maksueelis. F OÜ

soetamine ja sellele järgnenud tehingute ahel ei olnud eluliselt või äriliselt põhjendatud ning

3(8)

3-24-3110

sellega sooviti vältida XXX tasandil tulumaksukohustuse tekkimist seoses emaettevõttele

kasumi jaotamisega. Struktureerimistehingutel puudus äriline ja majanduslik sisu ning need

olid tehtud maksueelise saamise eesmärgil. Tehingute tulemusel muutus XXX ja tema

ainuosaniku Q AS varade ja õiguste koosseis. XXX tehtud väljamakse ja ainuosanikule üle

antud vara – kokku 23 811 879 eurot – kuulub maksustamisele tulumaksuga kui dividend ja

muu (mitterahaline) kasumieraldis. Taotluses välja toodud asjaoludel ei saa väita, et

maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Samuti ei ole ületatud

maksuotsuse tegemise aegumistähtaegu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud

eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

Taotluses välja toodud asjaoludel on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et maksukohustuslane

võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise

võimatuks või oluliselt raskemaks.

Arvestades määratava maksukohustuse suurust, on taotletav täitetoiming proportsionaalne.

Ettemaksukonto arest võimaldab XXX-l soovi korral äritegevust jätkata. Teisalt on võimalik

tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole võimalik kaitsta muul

viisil.

3. XXX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.11.2024 määrus.

MTA esitas XXX kohta ebaõigeid faktiväited, esitledes teda kroonilise maksuõigusrikkujana.

Maksumenetlus on veninud MTA tegevusetuse tõttu.

2019. a-l viis Q AS ellu kontserni restruktureerimise, eraldades tütarühingust (XXX )

tehnoloogiaettevõtte põhitegevuse osa ja põhitegevusega mitteseotud investeeringud. XXX-ile

hakati otsima investorist ostjat ja müük toimus 2022. a sügisel. XXX teavitas MTA-d

läbirääkimiste asjaoludest. XXX-ist eraldunud S OÜ (mille bilansis olid XXX-ist eraldumisel

üle võetud investeeringud, sh Bolt Technology OÜ osad, võlakirjad, laenunõue kolmanda isiku

vastu ja osalus tütarühingus F OÜ-s) ja XXX tütarühing F OÜ (millesse XXX tegi enne

restruktureerimist rahalise sissemakse 8 000 000 eurot) ühendati Q AS-ga. Ühendades endaga

nimetatud kaks ühingut, võttis XXX emaühing Q AS oma maksuarvestuses üle XXX poolt F

OÜ-sse tehtud rahalise sissemakse (8 000 000 eurot) ja F OÜ-sse endiste omanike poolt tehtud

sissemakse (ca 2 450 000 eurot). 2020. a-l kasutas Q AS ühinemisel ülevõetud sissemaksete

reservi (10 450 000 eurot) maksuvaba väljamakse tegemiseks omakapitalist (ca 0,85 miljonit

eurot) ja ühinemisel saadud rahalised vahendid jaotas dividendina, maksustades need 20%

maksumääraga ja tasudes MTA-le tulumaksu.

Kirjeldatud tehingute osas alustas maksuhaldur 2021. a veebruaris maksukontrolli (XXX ja Q

AS suhtes ühiselt) ning jõudis 2021. a mais järeldusele, et XXX poolt F OÜ-sse tehtud

sissemakse (8 000 000 eurot) jõudis restruktureerimise tulemusena Q AS-ni ja kuulub

maksustamisele kui jaotatud kasum XXX tasandil. MTA esitas oma järeldused ja

maksuarvestuste muudatused maksumaksjatele ja leidis, et nad peaksid muutma

maksudeklaratsioone järgmiselt: XXX pidanuks tasuma tulumaksu 8 000 000 eurolt, arvestades

XXX poolt seni regulaarselt jaotatud kasumit, ning Q AS pidanuks 8 000 000 euro suuruse

sissemakse oma maksuarvestusest elimineerima ja muutma TSD-d 2020. a-l dividendide

jaotamisel deklareeritud tulumaksu vähendamiseks. MTA teatas 06.04.2021, et XXX ja Q AS-i

maksukohustus on kokku 2 200 000 eurot. Maksuhalduri käsitusega mittenõustamise korral

lubas MTA määrata maksukohustused haldusaktiga. Kuna maksumaksjatele jäi maksuhalduri

loogika arusaamatuks, jäid nad ootama haldusakti. XXX tasus 2021. a septembris MTA

ettemaksukontodele võimalikule maksukohustusele vastava rahasumma. 2021. a juunist

novembrini tehti maksumaksjate suhtes ühine maksukontroll ja kontrolliakt lubati väljastada

2021. a novembris. Kahe aasta pärast väljastas MTA kaks eraldi kontrolliakti, millega

suurendas üllatuslikult kolmekordselt XXX maksubaasi ja maksukohustust.

4(8)

3-24-3110

Selline maksumenetlus ja selle eeldatav tulemus on äärmiselt ebaõiglane. Maksumenetluse

alguses esitas MTA ühe maksuarvestuse muutmise variandi ja kui maksumaksjad palusid

selgitada selle maksukäsituse loogikat, muudeti käsitust ja suurendati kunstlikult maksubaasi,

lisaks arvestati sellelt maksuintressi mh nende aastate eest, mil maksumenetlus oli sisuliselt

seiskunud. Maksumaksjatele heidetakse ette, et nad tegid restruktureerimistehingud

maksueelise saamiseks, kuid seejuures jäetakse kõrvale olulised asjaolud. Tehingute tulemus ei

erine tavapärasest ema- ja tütarühingu ühinemisest (v.a asjaolu, et XXX oli jagatud ja osaliselt

võõrandatud välisinvestorile ning osaliselt ühendatud Q AS-ga). Ükski äriühing ei saanud

tehingute tulemusel maksueelist (dividendidelt on tasutud ja tasutakse ka tulevikus tulumaks).

Vastupidi, ühinemisel üle võetud rahalised vahendid maksis Q AS dividendina välja,

rakendades standardset tulumaksumäära (20%). Ühinemisel ülevõetud varad ei väljunud

ettevõtlusest ja on jätkuvalt Q AS omandis. Nende võõrandamisel ja kasumi jaotamisel maksab

Q AS tulumaksu. Ühinemisel üle võetud sissemakset on Q AS kasutanud minimaalselt. Pärast

kontrolliaktiga tutvumist tasus XXX täiendava summa MTA ettemaksukontole.

XXX lepinguline esindaja ei ole kunagi MTA-le väitnud, et äriühing nõustub kontrolliakti

järeldustega ega vaidlusta neid. MTA vaikis taotluses maha, et menetlust alustati tegelikult

25.02.2021, mitte 16.03.2022. MTA väide, et XXX eesmärk on lükata maksu määramist edasi,

on vale. XXX esitas MTA-le alates 2021. a novembrist taotlusi haldusakti väljastamiseks või

menetluse lõpetamiseks, kuid MTA venitas menetlust. See võimaldas riigil intressivabalt

kasutada XXX poolt ettemaksukontole deponeeritud rahalisi vahendeid. Veel enam, olles

maksukontrolli sisuliselt läbi viinud ja teatanud XXX-ile 2021. a aprillis maksukohustuse

suuruse koos deklaratsioonide parandamise juhistega, suurendas MTA maksukohustust

kunstlikult ca 2,8 korda, kuid XXX tagas ka selle täitmise, tasudes summa ettemaksukontole.

MTA-l oli piisavalt aega, et selgitada välja XXX uue omaniku Z AG-ga seotud asjaolud. XXX

esitas MTA-le teabe uue omaniku kohta koos tõenditega potentsiaalsete investoritega toimunud

läbirääkimiste kohta. Z AG ei ole XXX endise emaühingu Q AS-ga seotud isik, ta omandas

enamusosaluse XXX-s pika läbirääkimiste protsessi tulemusel. MTA varjas seda teavet kohtu

eest. XXX välisinvestor omandas enamusosaluse XXX-s selleks, et tegeleda äritegevusega

Eestis.

XXX ettemaksukonto arestimine ei ole vajalik. MTA põhjendused on ebaloogilised. XXX-l oli

enam kui 3,5 aastat, et realiseerida loataotluses nimetatud väidetavad riskid, kuid ta ei teinud

seda. Vastupidi, XXX kandis korduvalt raha ettemaksukontole MTA nimetatud võimaliku

maksusumma täitmise tagamiseks. XXX on jätkusuutlik, maksevõimeline ja kasumlik äriühing.

Praktiliselt kogu maksuotsusega määratav maksusumma oli XXX initsiatiivil MTA-le ette

makstud. Halduskohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks on MTA poolt nimetatud risk

tegelik ja eelaresti kohaldamine XXX ettemaksukontole vajalik. XXX maksis maksusumma

ette 2021. a septembris (ca 2 000 000 eurot) ja 2024. a märtsis (ca 3 600 000 eurot). MTA

taotles eelaresti alles 14.11.2024, vahetult enne maksuotsuse väljastamist. Määrusest ei selgu,

mis on muutunud MTA riskihinnangus vahetult enne maksuotsuse väljastamist.

4. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

MTA jääb 14.11.2024 taotluse põhjenduste juurde. Halduskohus leidis õigesti, et taotluse

rahuldamise eeldused on täidetud. MTA tegi 29.11.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/058052-6 ja

XXX-l on võimalus see vaidlustada. Seetõttu ei ole asjakohased määruskaebuses esitatud

seisukohad, mis seonduvad kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludega.

XXX esitas MTA-le 01.03.2024 teate, mille kohaselt on Q AS (pandipidaja) ja XXX (pantija)

sõlminud 29.02.2024 õiguste pandi lepingu, mille alusel on pantija pantinud pandipidaja kasuks

kõik pantija praegused ja tulevased nõudeõigused (sh kõik tagastusnõuded MKS § 34

tähenduses) seoses pantija poolt MTA ettemaksukontole kantud kasumieraldiselt tasutava

5(8)

3-24-3110

tulumaksu ettemaksega kokku 5 300 500 eurot seoses 16.03.2022 korralduse alusel algatatud

maksumenetlusega. Pandilepingu kohaselt on pandipidajal ainuõigus panditud õigusi kasutada

ja teostada (sh ainuõigus nõuda panditud õiguste täitmist MTA-lt) kuni pandi vabastamiseni

vastavalt pandilepingule. See teade annab aluse põhjendatud kahtluseks, et XXX siiski ei soovi

ettemaksukontole tasutud vahenditega maksuotsusega määratud summat täita. Järelikult ei ole

põhjendatud määruskaebuse väited, justkui ei esineks riski, et XXX ei täidaks maksuotsust.

XXX ei ole selgitanud, miks tal oli vaja pantida kogu ettemaksukontole kantud summa, kuigi ta

kinnitab määruskaebuses, et ta oleks tasunud kogu maksusumma iseseisvalt. MTA on

selgitanud tagatist, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Ettemaksukonto arest

võimaldab XXX-l soovi korral jätkata äritegevust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. HKMS § 198 lg 3 alusel tuleb määruskaebuse õigemaks lahendamiseks võtta asja juurde

XXX 06.12.2024 määruskaebuse lisad (XXX kirjavahetus maksuhalduriga) ning MTA

16.12.2024 vastuse lisad (XXX-ile tehtud 29.11.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/058052-6 ja

XXX 20.11.2024 taotlus maksuhaldurile).

7. Ringkonnakohus leiab samamoodi kui halduskohus, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s

2 sätestatud nõuetele ja MKS § 1361 lg-st 1 tulenevad eeldused loa andmiseks on täidetud.

8. Halduskohtule taotluse esitamise ja halduskohtu määruse tegemise ajal (s.o 14.11.2024) oli

puudutatud isiku suhtes käimas maksumenetlus, et kontrollida tulumaksu deklareerimise ja

tasumise õiguspärasust. MTA oli koostanud 18.12.2023 kontrolliakti, millele puudutatud isik

oli esitanud 04.03.2024 eriarvamuse. Taotluse kohaselt kavatses MTA peatselt teha

maksuotsuse. Halduskohus ei pidanud MTA taotluse lahendamisel kontrollima, kas

maksumenetluses tehtud toimingud ja käimasoleva menetluse tulemusena tõenäoliselt tehtav

maksuotsus oleks õiguspärased ja maksukohustus tõendatud. Kohus pidi kontrollima eelkõige

seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud,

lähtudes maksuhalduri taotluses esitatud informatsioonist. Maksuhalduril ei pea halduskohtule

taotluse esitamise ajaks olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta

maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse kohta ning seda ei

pea taotluse lahendamisel hindama ka halduskohus. Teisalt on võimalik taotlus esitada ka siis,

kui maksumenetlus on juba lõpule jõudmas. Maksuhaldur saab kaalutlusõiguse alusel

otsustada, kas ja millises maksumenetluse staadiumis esitada kohtule taotlus täitmist tagavate

toimingute tegemiseks, arvestades MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud tingimusi (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, p 6; 18.12.2023 määrus nr 3-23-2539, p 11).

Halduskohus ei oleks tohtinud MTA taotlust rahuldada juhul, kui maksuotsuse tegemine olnuks

ilmselgelt põhjendamatu, kuid praegu pole tegemist sellise olukorraga, arvestades taotluse

põhjendusi ja taotlusele lisatud tõendeid.

9. MTA tegi puudutatud isikule 29.11.2024 maksuotsuse ning puudutatud isik esitas Tallinna

Halduskohtule 23.12.2024 kaebuse selle tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-3459). Siinses

loamenetluses tuleb arvestada nende muutunud asjaoludega (HKMS § 158 lg 2), kuid

ringkonnakohus ei pea siiski üksikasjalikult kontrollima 29.11.2024 maksuotsuse õiguspärasust

ja hindama sisuliselt maksu määramise aluseks olnud tõendeid – neid asjaolusid kontrollitakse

haldusasjas nr 3-24-3459. Ringkonnakohus märgib vaid, et maksuotsust ei saa pidada

ilmselgelt õigusvastaseks, arvestades maksuotsuse ja selle lahutamatuks osaks oleva

kontrolliakti põhjendusi ning maksuotsusele lisatud tõendeid. TuMS § 50 lg 1 alusel

6(8)

3-24-3110

maksustatakse tulumaksuga äriühingu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud

kasumit nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. TuMS § 51 lg 1 kohaselt ei

võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehingut või tehingute ahelat, mille põhieesmärk või

üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse või

välislepingu sisu või eesmärgiga, ja mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes

tegelik. Tehingute ahel võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast. TuMS § 51 lg 2

näeb ette, et lõike 1 kohaldamisel ei peeta tehingut või tehingute ahelat tegelikuks, kui see ei

ole tehtud reaalsetel elulistel või ärilistel põhjustel, mis kajastavad tehingu tegelikku

majanduslikku sisu. Maksuhaldur on maksuotsuses põhjendanud seisukohta, et kontrollitaval

perioodil XXX ja Q AS vahel toimunud restruktureerimistehingutel puudus tegelik äriline ja

majanduslik sisu ning nende tehingute jada peamine eesmärk oli tekitada maksuõigusega

vastuolus olev maksueelis (puudutatud isikul tekkis võimalus viia kasum ja vara oma

emaettevõtteni, vältides dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt tulumaksu tasumist 5 650

644,17 euro ulatuses). Määruskaebuses on sisuliselt korratud vastuväiteid, millele maksuhaldur

on vastanud maksuotsuse p-s 3. Maksuotsuse p-s 5 on maksuhaldur selgitanud, et analüüsib

täiendavalt puudutatud isiku väiteid intressi vähendamise või kustutamise kohta ja teeb selle

kohta eraldi otsuse. Maksumenetluse pikkus eraldi võetuna ei oleks alus maksuotsuse

tühistamiseks.

10. MTA põhistas taotluses piisavalt kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse

sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Maksuhaldur ei pea tõendama ja halduskohus tuvastama maksukohustuslase

konkreetset tegevust, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid tooma esile

asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2023

määrus nr 3-22-2454, p 9; Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c;

28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). MKS § 1361 lg 1 kohane kahtlus ei eelda, et isik

oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid

täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2023 määrus nr 3-22-2454, p 9).

Maksuhalduri kahtlus põhines mh asjaolul, et puudutatud isikule heidetakse ette teadlikku ja

tahtlikku kõrvalehoidmist maksude tasumisest ning puudutatud isiku tegevus pärast

kontrolliaktile eriarvamuse esitamist (04.03.2024) viitas soovile maksumenetlust venitada,

ilmselt eesmärgiga lükata maksu määramist edasi kuni aegumistähtaja möödumiseni (MKS §

98 lg 1). Kuigi puudutatud isik tasus eeldatava maksukohustuse summa maksuhalduri

ettemaksukontole (taotluse esitamise aja seisuga oli ettemaksukontol 5 600 500 eurot), pantis ta

01.03.2024 teate kohaselt mh oma ettemaksukontole kantud vahendite tagastustaotluse

esitamisel tekkivad nõuded oma endise emaettevõtte Q AS kasuks. Seega saanuks puudutatud

isik esitada kuni maksuotsuse sissenõutavaks muutumiseni ettemaksu vabade vahendite

tagastamise või ümberkandmise taotluse, mille tulemusel oleks ettemaksukontol olev raha

liikunud kolmanda isiku kontole. See oleks aga raskendanud oluliselt maksukohustuse

sissenõudmist. Maksuhaldur on taotluses välja toonud ka selle, et puudutatud isikul vahetus

maksuotsuse kestel enamusosanik, uueks enamusosanikuks sai Liechtensteini ühing Z AG,

kelle puhul ei ole praegusel ajal teada oleva pinnalt välistatud, et ta on seotud endise

ainuosaniku Q AS-ga, ning puudutatud isiku juhatuse liikmed on välisriigi kodanikud. Need

asjaolud lihtsustaksid puudutatud isikul oma varade Eestist välja viimist.

11. Halduskohus leidis õigesti, et asjaolusid arvestades on maksukohustuse täitmise tagamine

puudutatud isiku ettemaksukonto arestimise teel proportsionaalne. Kuigi ettemaksukonto

arestimine riivab puudutatud isiku õigusi, ei ole tal muud registrisse kantavat vara, mille kaudu

olnuks võimalik tagada maksukohustuse täitmine. Puudutatud isiku täpne majanduslik seis oli

taotluse esitamise ajal ebaselge, kuid ta oli kandnud eeldatava maksukohustuse summa oma

ettemaksukontole, mis viitab sellele, et kõnealune summa ei olnud hädavajalik tema igapäevase

7(8)

3-24-3110

majandustegevuse jätkamiseks. Taotluses märgitu kohaselt plaanis maksuhaldur väljastada

maksuotsuse lähiajal ja seda ta praktikas ka tegi. Neil asjaoludel saab järeldada, et täitmist

tagavad toimingud ei piiranud puudutatud isiku õigusi kuigi pikaajaliselt ega intensiivselt.

12. MTA taotluses oli vastavalt MKS § 1361 lg 2 p-le 3 märgitud andmed tagatise kohta,

mille esitamise korral maksuhaldur lõpetab täitetoimingud ja vabastab puudutatud isiku

ettemaksukonto aresti alt.

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)