3-24-2159/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2159

Haldusasi

P.M kaebus Viru Vangalt mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – P.M

Vastustaja – Viru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.M määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse P.M määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.11.2024 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta P.M määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.11.2024 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.M (kaebaja) viibis Soomes vangistuses alates 18.09.2013 ja toodi 19.05.2017

karistuse kandmiseks üle Eestisse. Vangiregistri andmetel paigutati kaebaja 19.05.2017 Viru

Vanglasse, sh alates 21.07.2017 vangla tugevdatud järelevalvega üksusesse (2. üksus).

Kaebaja viibis ajavahemikul 23.07.2019–06.08.2019 ajutiselt Tartu Vangla

psühhiaatriaosakonnas ning 06.08.2019 paigutati ta taas Viru Vangla tugevdatud

järelevalvega üksusesse. Alates 02.07.2024 viibib kaebaja Tallinna Vanglas.

2. P.M esitas Viru Vanglale 23.05.2024 taotlused nr 3-24/2-2/4245, nr 3-24/2-2/4246, nr

3-24/2-2/4249 ja nr 3-24/2-2/4250, milles palus Justiitsministeeriumil ja Viru Vanglal

solidaarselt hüvitada mittevaraline kahju 5000 eurot seoses tugevdatud järelevalvega

osakonnas kinnipidamisega alates 2017. a-st (registreeritud kahjunõudena nr 6-16/24/84-1).

3-24-2159

Kahjunõude kohaselt on kaebajat koheldud juba seitse aastat ohtliku kinnipeetavana.

Kaebajale on kohaldatud kõrgendatud turvameetmeid ja erinevaid piiranguid. Tugevdatud

järelevalvega osakonda paigutamise kohta puudub kirjalik otsus ja selle põhjustest ei ole

kaebajat teavitatud. Vangla ei ole ära näidanud, et kaebaja suhtes kohaldatud režiim on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks. Vangla tegevus ei ole kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 3, arvestades kaebaja suhtes rakendatava erirežiimi

kumulatiivseid kahjulikke mõjusid. Kaebajal on puudunud piisav mõtestatud tegevus.

Erirežiimi kohaldamine on põhjustanud kaebajale kannatusi, oluliselt halvendanud tema

vaimset tervist ning kahjustanud kaebaja sotsiaalseid suhteid ja oskusi. Pikaajaline

põhjendamatu erirežiimi kohaldamine on ületanud vangistusega paratamatult kaasnevate

kannatuste taseme (vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lg 1).

P.M-i kahju seisneb kaebaja inimväärikuse alandamises ja vaimse tervise kahjustamises.

Erirežiimi kohaldamine on põhjustanud kaebajale hingelist valu, unehäireid, teadvuse

kaotusega lõppenud paanikahoogusid, hirmu, masendust, isutust, kõhulahtisust, närvilisust,

kroonilist stressi, depressiooni, pinget ja muid hingelisi üleelamisi. Kaebaja taotleb

mittevaralise kahju hüvitist 5000 eurot erirežiimi kohaldamise ning sellega kaasnenud

piirangute, tingimuste, meetmete jms kumulatiivse mõju eest. Erirežiimi kohaldamine kaebaja

suhtes on jätkuv olukord, mis on kestnud seitse aastat.

3. P.M esitas Tartu Halduskohtule 24.07.2024 kaebuse, mis edastati 13.08.2024

kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule.

Kohtule esitatud kahjunõue kattus sisult vanglale esitatud kahjunõudega. Kaebaja taotles

temale seitsme aasta vältel tekitatud mittevaralise kahju 5000 eurot hüvitamist, millest 3000

eurot on väärikuse alandamise ja 2000 eurot tervise kahjustamise eest. Kaebaja märkis, et ta

sai toimingust teada 2017. a juulis, kui ta paigutati tugevdatud järelevalvega osakonda.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) selgitas lahendis Nikitin jt vs. Eesti (kaebused nr 23226/16

ja veel 6), et kinnipidamise aega tuleb pidada jätkuvaks olukorraks, kui kinnipidamine on

toimunud sama tüüpi kinnipidamisasutuses sisuliselt sarnastes tingimustes (p 136). Kaebaja

suhtes erirežiimi kohaldamine seitsme aasta vältel on jätkuv olukord.

4. Viru Vangla jättis 13.09.2024 otsusega nr 6-16/24/84-5 P.M kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata.

Kaebaja tervisekaardi andmete kohaselt on ta käinud alates 2018. a-st erinevate

tervishoiutöötajate vastuvõttudel ja aktiivselt andnud teada enda kahjunõudes viidatud

tervisemuredest. Seega järeldub tervisekaardi väljavõtetest, et kaebaja on tajunud enda

tervisega seonduvaid asjaolusid oluliselt enne kahjunõude esitamist. Kaebaja väitel viibis ta

aastatel 2013–2017 Soome vanglas. Vangiregistri andmetel paigutati kaebaja 19.05.2017 Viru

Vanglasse ning ajavahemikul 21.07.2017–23.07.2019 viibis ta tugevdatud järelevalvega

üksuses. Kaebaja viidi 23.07.2019 ajutiselt Tartu Vangla psühhiaatriaosakonda ning alates

06.08.2019 oli ta taas paigutatud Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksusesse. Alates

02.07.2024 viibib ta Tallinna Vanglas. Kuna kaebaja paiknes varem Soome vanglas, pidi ta

tajuma muudatusi seoses kinnipidamistingimustega juba 19.05.2017. Ajavahemikul

19.05.2017–21.07.2019 ei paiknenud ta Viru Vangla tugevdatud järelevalvega üksuses,

mistõttu pidi ta muudatusi kinnipidamistingimustes tajuma ka 21.07.2019. Seda, et kaebaja

sai enda kinnipidamistingimustega ja tervisega seonduvast oluliselt varem aru, tõendab ka

asjaolu, et kaebaja on esitanud samasisulise kahjunõude 10.02.2022 (nr 6-16/38-1), mille

vangla jättis 11.04.2022 otsusega nr 6-16/38-2 rahuldamata. Seetõttu lahendab vangla

23.05.2024 kahjunõude üksnes ajavahemiku 23.05.2021–23.05.2024 osas, sest muus osas on

ületatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 nimetatud kolmeaastast kahjunõude

esitamise tähtaega.

2(5)

3-24-2159

Ajavahemiku 23.05.2021–23.05.2024 osas ei ole kahjunõue põhjendatud.

5. Viru Vangla selgitas 17.09.2024 vastuses, et jättis 13.09.2024 otsusega kaebaja

kahjunõude rahuldamata. Kahjunõude menetlemine kogu taotletud perioodi kohta ei olnud

lubatav. Vangla lahendas kahjunõude sisuliselt üksnes ajavahemiku 23.05.2021–23.05.2024

osas. Kaebaja kahjunõudes esitatud etteheiteid on hinnatud juba varem (nt haldusasjad nr 3-

22-887, nr 3-19-2035, nr 3-21-818, nr 3-21-1313).

6. Tallinna Halduskohus tagastas 04.11.2024 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tugevdatud järelevalve

kohaldamisega ajavahemikul 21.07.2017–22.05.2021 (resolutsiooni p 1), ning võttis kaebuse

menetlusse osas, milles kaebaja nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses

tugevdatud järelevalve kohaldamisega ajavahemikul 23.05.2021–23.05.2024 (resolutsiooni p

2).

HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on

eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla

on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 121 lg

1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud

kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Viru Vangla jättis 13.09.2024 otsuse resolutsioonis kaebaja kahju hüvitamise taotluse täies

ulatuses rahuldamata, kuid otsuse põhjenduste kohaselt lahendas taotluse sisuliselt üksnes

perioodi 23.05.2021–23.05.2024 osas, arvestades RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud taotluse

esitamise tähtaega. Vastustaja leidis õigesti, et kaebajale pidi kinnipidamistingimuste

karmistumine tugevdatud järelevalvega režiimi kohaldamisel olema arusaadav nende

tingimuste kehtestamisel. Kaebaja viibis Viru Vanglas tavatingimustes 19.05.2017–

21.07.2017. Seega pidi olukorra muutumine olema talle tajutav kohe pärast tugevdatud

järelevalvega režiimile paigutamist. Kuna vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse

perioodi 21.07.2017–22.05.2021 osas sisuliselt lahendamata tähtaja ületamise tõttu, siis

tegelikult tagastas vangla taotluse viidatud ajavahemiku osas läbivaatamatult. See tähendab, et

kaebajal on selles osas kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja ei esitanud mõjuvaid

põhjuseid, mis tinginuks tähtaja ennistamise. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel osaliselt tagastada.

7. P.M esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

04.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist.

EIK oli lahendis Nikitin jt vs. Eesti seisukohal, et taotleja kinnipidamise aega tuleb pidada

jätkuvaks olukorraks, kui kinnipidamine on toimunud sama tüüpi kinnipidamisasutuses

sisuliselt sarnastes tingimustes. Ka siinsel juhul on tegemist jätkuva olukorraga ning kaebust

tuleb menetleda kogu perioodi 21.07.2017–23.05.2024 osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab seda läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud

3(5)

3-24-2159

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9).

9. Kaebaja väitis Viru Vanglale 23.05.2024 esitatud kahjunõudes (dtl 85), et talle on tekitatud

mittevaralist kahju ajavahemikul 21.07.2017–23.05.2024, s.o ligikaudu seitsme aasta jooksul,

mil ta viibis Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kahju seisneb kaebaja

hinnangul tema inimväärikuse alandamises ja tervise kahjustamises. Vangla jättis

ajavahemiku 21.07.2017–22.05.2021 osas kahjunõude sisuliselt läbi vaatamata. Halduskohus

tagastas 04.11.2024 määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis Viru Vanglalt

ajavahemikul 21.07.2017–22.05.2021 tugevdatud järelevalve kohaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist, sest kaebajal ei olnud selles osas nõuetekohaselt läbitud

kohustuslik kohtueelne menetlus (kahjunõue ei olnud selle perioodi osas esitatud tähtaega

järgides). Kaebaja jääb määruskaebuses seisukohale, et tema kinnipidamine tugevdatud

järelevalvega režiimil oli jätkuv toiming, mistõttu tuleb kaebust menetleda kogu perioodi

21.07.2017–23.05.2024 osas.

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse osaline tagastamine oli kokkuvõttes õiguspärane ja

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Kaebajal tuli enne kahjunõudega kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne

menetlus (VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 47 lg 1). Kaebus on lubatav üksnes siis, kui kaebaja on

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Muu hulgas tuli kaebajal esitada

kahju hüvitamise taotlus Viru Vanglale kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal ta kahjust

ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama (RVastS § 17 lg 3). Kui kaebaja

esitas taotluse Viru Vanglale hilinemisega, on vangla selle õigesti jätnud sisuliselt läbi

vaatamata ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (vt Riigikohtu

15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 9).

12. Riigikohus on selgitanud, et isiku kinnipidamine on jätkuv tegevus. Olukorras, kus

kahju tekitamine toimub kogu kinnipidamise perioodi vältel ning kahju lõplik ulatus selgub

isikule pärast jätkuva toimingu lõppemist, on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3

mõttes üldjuhul hetk, mil lõpeb kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine. Seega hakkab

jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõpeb

kahju tekitav toiming. Kaebuse esitamise tähtaeg võib siiski erandina hakata kulgema enne

jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest

teada varem (Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Seega jätkuva toimingu

puhul võib kahjunõude esitamise tähtaja kulgemine alata erineval ajal, sõltuvalt sellest, millal

kannatanu sai või pidi teada saama kahjust ja seda tekitanud isikust. Jätkuvalt kahju

tekitavates tingimustes viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema

piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kui on ilmne, et isik pidi

kahjust ja kahju tekitajast teada saama varem, kui lõppes jätkuv toiming, hakkab ka

kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist. Kui kahjust teada

saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus

lõpeb. Ebamäärasust, mis kaasneb kaebetähtaja kulgemahakkamisega niisugustes asjades,

aitab tasandada kaebetähtaja 3-aastane pikkus. Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla

kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist (Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p

13; 14.06.2017 otsus nr 3-3-1-15-17, p 11). Mida pikem on kahju tekitamise väidetav periood,

mis ületab RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega, seda olulisemad peavad

olema argumendid selle kohta, et kaebaja ei saanud või ei pidanud saama teada kahju

tekkimisest enne jätkuva toimingu lõppemist (Riigikohtu 12.05.2017 otsus nr 3-3-1-98-16, p

12).

4(5)

3-24-2159

13. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja pidi saama mittevaralise kahju tekkimisest ja selle

ulatusest teada palju varem kui 23.05.2024, mil ta esitas kahjunõude. Pärast Viru Vanglasse

paigutamist viibis kaebaja esialgu enam kui kaks kuud (ajavahemikul 19.05.2017–

21.07.2017) n-ö tavapärasel kinnipidamisrežiimil. Seega pidi kaebajale olema tajutav, et

kinnipidamisrežiimi muutumisega kaasnesid talle varasemast rangemad piirangud. Kaebaja

pidi aru saama, et tal puudus pikema aja jooksul piisav mõtestatud tegevus (kaebaja väitel ei

võimaldatud tal õppida koolis, osaleda huviringides, kasutada spordirajatisi jms) ja sotsiaalne

suhtlus (sh kokkusaamised lähedastega), mida võimaldati n-ö tavarežiimil kinni peetavatele

isikutele. Kaebaja vaidlustas juba 2019. a-l enda Viru Vangla tugevdatud järelevalvega

osakonnas kinnipidamise õiguspärasuse (sh vaidlustas tema kohta koostatud riskihinnangu

aluseks olnud andmete õigsuse) ja taotles enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse

(haldusasi nr 3-19-2035). Niisiis pidi kaebaja juba 2019. a-l aduma, et temale kohaldatavad

piirangud võivad ületada vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste taseme ja see võib

olla käsitatav tema inimväärikuse alandamisena.

14. Kaebaja märkis 23.05.2024 kahjunõudes, et erirežiimi kohaldamine põhjustas talle

raskeid psüühilisi kannatusi ja halvendas tema vaimset tervist. Samas vastustaja 13.09.2024

otsuses märgitu kohaselt nähtub kaebaja terviseandmetest, et ta on alates 2018. a-st pidevalt

pöördunud vangla meditsiinitöötajate poole tervisemuredega, millele ta viitas ka kahjunõudes.

Kaebaja ei ole seda väidet kohtumenetluses kahtluse alla seadnud. Lisaks viibis kaebaja

23.07.2019–06.08.2019 ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas (dtl 73), mistõttu võib

eeldada, et kaebaja pidi vähemalt 2019. a augustis tajuma oma vaimse tervise olulist

halvenemist.

15. Eespool toodut arvestades on äärmiselt ebausutav, et kaebaja sai alles 23.05.2024 aru

tema 21.07.2017 tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisega ja seal kinnipidamisega

põhjustatud inimväärikuse alandamisest ja vaimse tervise kahjustamisest. Ringkonnakohtu

hinnangul pidi olema kaebajale juba 2019. a-l teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel

määral, et koostada piisavate edulootustega kaebus. Seega on 23.05.2024 kahjunõue

ajavahemiku 21.07.2017–22.05.2021 osas esitatud hilinenult. Kaebaja ei ole välja toonud

erilisi asjaolusid, mis oleks õigustanud tähtaja ennistamist.

16. Kaebaja viide EIK lahendile Nikitin jt Eesti (kaebused nr 23226/16 ja veel 6) ei anna

alust asuda teistsugusele seisukohale. Selles otsuse p-s 136 märkis EIK, et Riigikohtu

praktika, mille järgi hakkab ebakohaste kinnipidamistingimustega seotud asjades tähtaeg

üldjuhul kulgema jätkuva toimingu lõppemisel, kuid tähtaeg võib erandina hakata kulgema

enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem,

on põhimõtteliselt kooskõlas EIK praktikaga.

17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.11.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

18. Kaebaja taotluse alusel tuleb avaldatavas määruses asendada tema nimi tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)