2-24-1455/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-1455

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hageja I osas 2342,97 eurot, hageja II osas 1991,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I: A (isikukood XXX)

Hageja II: B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X (isikukood XXX; e-post

xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Monika Sulg (e-post xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX; e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ylt elatis A kasuks alates 26.01.2024 kuni 31.03.2024 260,33 eurot

kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates

01.04.2024 kuni A täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 287,72 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

3. Välja mõista Ylt elatis B kasuks alates 26.01.2024 kuni 31.03.2024 221,28 eurot

kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ning

vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra) ning alates

01.04.2024 kuni B täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 244,56 eurot kuus

(baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja vähendatud PKS

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

4. Resolutsiooni p-s 2 ja 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu esimeseks kuupäevaks X arveldusarvele

nr XXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“.

6. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Ale ja/või Ble maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

26.01.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja ja Y (kostja)

vahelisest kooselust on sündinud A (hageja I) ja B (hageja II). Hagejate seadusliku esindaja ja

kostja vaheline kooselu on lõppenud. Hagejate alaline elukoht on nende ema juures.

Hageja I igakuised vajadused moodustavad kokku 382 eurot, sh eluasemekulud 96 eurot, riided

40 eurot, ravimid/vitamiinid 25 eurot, hügieen 10 eurot, toit 110 eurot, tantsutrenn 27 eurot,

internet 3 eurot, transport 40 eurot, televiisor 11 eurot, vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 20

eurot. Hageja II igakuised vajadused moodustavad kokku 390 eurot, sh eluasemekulud 96 eurot,

riided 40 eurot, ravimid/vitamiinid 25 eurot, hügieen 15 eurot, toit 110 eurot, televiisor 11 eurot,

internet 3 eurot, transport 40 eurot, jalgpall 20 eurot, vaba aeg (kino, teater, sünnipäevad) 30

eurot. Hagejate vajadused on tegelikkuses suuremad. Laste ema ema, kes lastele vahetu

ülalpidamise tagab, ei ole võimeline laste vajadusi katma ulatuses mis on laste tegelikud

vajadused. Laste ema tagab lastele ülalpidamise vastavalt enda võimalustele ja sissetulekutele.

Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas.

Kostja vastus

Kostja märkis oma vastuses, et ei ole suuteline sellist summat maksma hagejatele, kuna tema

ainuke sissetulek on pension 307-315 eurot kuus. Kostja ei tööta, aga teeb tihedat koostööd

töötukassaga, et leida sobiv ja püsiv töökoht. Kostjal on diagnoositud ATH-aktiivsus ja

tähelepanuhäire ning sellega seoses ei ole kostjal lihtne leida püsivat tööd. Kostja taotleb üüri

tasumiseks igakuiselt raha linnaosavalitsuselt. Samuti kulub kostja raha osaliselt ravimite peale.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja X (dtl 9-

10). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100

lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud

normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt

vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et

lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st

arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise

kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast

ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse

kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma

lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejatele elatist regulaarselt

vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses ning toonud välja

hagiavalduses oma eluasemekulud, kulutused toidule ja hügieenile, kulutused

transpordile, sidekulud, kulutused tervishoiule, kulutused riietele ja jalanõudele, kulud

trennile ning ka vabale ajale. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid

igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt

laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on

kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab

enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki

üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades

hagejate vanusega on ka side- ning trennikulud usutavad. Samuti ei saa täielikult

ebavajalikuks pidada transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha ka

pikemaid sõite.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Kohus peab vajalikuks

märkida, et iseenesest ei ole ka kostja vaidlustanud hagejate igakuiste kulude olemasolu

ega nende vastavust vähemalt miinimumsuurusele.

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale. Kohus on oma

22.05.2024 kirjas kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole suuteline elatist

tasuma, siis tuleb kohtule ka vastavaid asjaolusid tõendada, s.h tuleb kostjal esitada

tõendid oma igakuiste sissetulekute (s.h võimalikud toetused) ja väljaminekute kohta (dtl

59-61). Ühtegi tõendit ei ole kostja kohtule aga oma majandusliku olukorra kohta

esitanud. Kuigi kohus ei ole menetluses tuvastanud, et kostja pangakontodel oleks vabu

vahendeid elatise tasumiseks (dtl 97-110, 118-119) või muud vara, mille arvelt elatist

tasuda, siis üksnes halb majanduslik olukord ei ole elatise vähendamise aluseks. Kohus

peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka

muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-

1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Kostja on viidanud oma vastuses ka tervislikule seisundile. Kohus on 22.05.2024 kirjas

selgitanud, et, kui kostja ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu sissetulekut teenida (ja

seega ka elatist tasuda), siis tuleb selgitada ja tõendada oma tervislikku seisundit ning

märkida, kuidas see takistab sissetulekute teenimise võimalust. Kostja ei ole kohtule

täiendavaid selgitusi ega tõendeid oma tervisliku seisundi osas esitanud.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hagejate nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest

on põhjendatud.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis alates 26.01.2024 kuni 31.03.2024

260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot)

ning alates 01.04.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Samuti tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja II kasuks alates 26.01.2024 kuni

31.03.2024 221,28 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot ning vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 %

võrra) ning alates 01.04.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx)

244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja

vähendatud PKS §-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatis

tasuda igakuiselt esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul

kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

8. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

9. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik