2-24-14763/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2025 kell 15.05, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14763

Tsiviilasi

M.

M. maksejõuetusavaldus

pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: M. M. (isikukood XXX, registrijärgne

elukoht: XXX, viibimiskoht: XXX)

Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ

Pärnu Pinker Albert, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, tel 443

1313, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. M. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M. M. pankrot 9. jaanuaril 2025 kell 15.05 ja algatada M. M.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada M. M. pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihalduril koostada ja esitada

kohtule hiljemalt 07.02.2025 võlgniku vara- ja võlanimekiri.

4. Määrata M. M. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.02.2025 kell

10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2). Enne

võlausaldajate üldkoosolekut võtab kohus M. M.-ilt võlgniku vande ning M. M. on

kohustatud isiklikult võlausaldajate üldkoosolekule ilmuma veebi vahendusel.

Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab M. M. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 9. jaanuariks, esimene aruanne esitada 9.

jaanuaril 2026.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt

esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja

koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. M. M. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta. Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

11. Jätta menetluskulud võlgniku M. M. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

12. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1683,52 eurot, millele lisandub

käibemaks 370,38 eurot, s.o kokku 2053,90 eurot, millest 1053,50 eurot hüvitada

pankrotivara arvelt ning 1000,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahenditest.

Summad tuleb kanda OÜ-le Pärnu Pinker Albert (arvelduskonto XXX AS-is SEB Pank).

13. Võlgnik M. M. on kohustatud

kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).

14. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

15. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse

dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. M. (avaldaja, võlgnik) esitas 30.09.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse,

milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on M. M. abielus, 1 ülalpeetav. Avaldaja kannab vanglakaristust XXXs,

mistõttu sissetulek puudub. Avaldajal on võlgnevusi kuue võlausaldaja ees, kokku 22 556,19

eurot, peamiselt menetluskulude, rahatrahvi, elatisenõue ja Julianus Inkasso OÜ nõue (Go3

teenus).

Esitatud varanimekirja kohaselt kuulub võlgnikule 1969.a mootorratas ja televiisor Ledstar 24“.

Kinnisvara, digitaalset vara ega äriühingute osalusi võlgnik ei oma.

2. Kohus võttis 24.10.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks

pankrotihalduri Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 30.12.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega

ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik M. M. suhtes tuleks

välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel

põhjendustel.

Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kuue

võlausaldaja ees kokku 23 992,72 eurot, millest on sissenõutavaks muutunud 10 057,72 eurot ja

tasumisgraafikus on kriminaalasjas XXX väljamõistetud 13 935,00 eurot. Kuna võlgnikul

puuduvad võimalused graafikus olevate summade tasumiseks, siis on kogu nõue muutumas

sissenõutavaks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise tõttu kasvab elatisvõlg igakuiselt 250,22

euro võrra. Võlgnikul ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi, samuti tahtlikult õigusvastase

teoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Tema kohustustest 90,59 % moodustavad

kriminaalasjades tekkinud menetluskulude nõuded.

Võlgnikule kuulub järgmine vara:

-

1/6 kaasomandiosa kinnisasjast, registriosa 2094136 ( korter XXX), omandatud pärimise

teel 30.12.2008. Kaasomanikud on vend B.. 1/6 osas ja ema C. 4/6 osas. Turuväärtust on

käesolevalt pankrotihalduril keeruline hinnata, kuna tegemist 1/6 kaasomandiosaga, mille

müük üldreeglina ei tarvitse olla perspektiivne.

-

Mootorratas Pannonia L4e T5, registrimärk XXX, 1969vl, registrikanne peatatud

01.10.2014. Pole selge, kas sõiduk on praeguseks säilinud. Pankrotihalduri hinnangul

taolistel sõidukitel turuväärtus puudub.

-

OÜ XXX osa, nimiväärtusega 2500 eurot (asutatud sissemakset tegemata), ei ole

tuvastatud, et ühing tegutseks, majandusaasta aruanded esitamata alates 2017-st aastast,

vara ei ole tuvastatud, tehtud korduvad trahvihoiatusmäärused ja trahvimäärused, on

maksuvõlg ca 2900 eurot. Pankrotihalduri hinnangul sellisel ühingu osalustel turuväärtus

puudub.

-

Raha võlgniku kontol LHV Pank AS-is 1053,67 eurot. Summa on kogunenud võlgniku

kinnipidamisel 19.02.2024 kontol olnud jäägist 667,51 eurot ja selle järgselt kontole

laekunud vahenditest, peamiselt igakuised sotsiaaltoetused umbes 37,84 eurot kuus. 2024

aasta oktoobris-novembris on võlgniku kontol olevate vahendite arvelt Google Payment IE

LTD kaudu tasunus summasid ligikaudu 0,79–5,99 euro ulatuses.

Kokkuvõtlikult pankrotihalduri hinnangul võlgnikule mingit olulist turuväärtust omavat vara

käesoleval ajal ei kuulu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole praeguseks tuvastatud. Võlgnik viibib

kinnipidamisasutuses, hetkel sissetulek puudub ja mõistlikus suuruses tasu teenimise võimalus

puudub ka järgneva ca 6 aasta jooksul.

Võlgnik omab arvelduskontot LHV Pank AS-is, kontojääk 1053,67 eurot. Summa on kogunenud

võlgniku kinnipidamisel 19.02.2024 kontol olnud jäägist 667,51 eurot ja selle järgselt kontole

laekunud vahenditest, peamiselt igakuised sotsiaaltoetused umbes 37,84 eurot kuus. Võlgnikul on

pensioni II samba osakuid kokku umbes 908 euro väärtuses, kuid neile ei ole pankrotimenetluses

lubatud pöörata sissenõue.

M. M. suhtes on käesoleval ajal avatud 3 täitetoimikut järgmiselt:

1) 22.08.2018 avatud toimik PPA rahatrahvi nõudes, jäägiga 140,37 €, kohtutäitur Heimo

Vilpuu, toimiku number 039/2018/783;

2) 04.10.2018 avatud toimik RTK menetluskulude nõudes krim.asjas XXX, jäägiga 1 914,48€,

kohtutäitur Rannar Liitmaa, toimiku number 175/2018/1420;

3) 10.06.2020 avatud toimik MTA menetluskulude nõudes krim.asjas XXX, jäägiga 4 316,18€,

kohtutäitur Heimo Vilpuu, toimiku number 039/2020/341.

Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021–2022 tuludeklaratsioone esitanud ei ole. 2023.aastal oli

sissetulek 7720 eurot (brutotulu, sh netotulu 6854 eurot, kuu keskmine sissetulek 571 eurot.

Ajavahemikul september 2023 – märts 2024 sai võlgnik töövõimetoetust 116–323,60 eurot kuus.

Alates septembrist 2023 – septembrini 2024 sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametist sotsiaaltoetust

37,84 eurot kuus.

Käesoleval ajal on ta XXXs määratud majandustöödel abitööliseks tasuga 0,74 eurot tund, kuid

seisuga 10.12.2024 ei ole veel tööd teinud.

M. M. on märkinud, et on sattunud lõpmatusse keerisesse, kust enam välja ei saa. Viibib XXXs

väga pikka aega ja ei suuda selle elu jooksul PPA sihti, et kõik võimalikult vaeseks menetleda

täita. Samuti toob välja, et kui võlgnevusi kustutada ei saa, siis jääbki kinnipidamisasutustesse

käima.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja

vahendid oma praegu sissenõutavaks muutunud vastutusotsusest tuleneva nõude tasumiseks. M.

M. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kuritegude toimepanemine, mille tõttu tekkisid Eesti

Vabariigi ees menetluskulude tasumise kohustused ning seoses vanglakaristuse kandmisega

puuduvad võimalused teenida vahendeid kohustuste tasumiseks. M. M. muutus maksejõuetuks

hiljemalt veebruaris 2024, kui ta peeti tingimisi karistusest vabastamise perioodil kuriteo

toimepanemise tõttu uuesti kinni ning lisandusid menetluskulud ligikaudu 17 000 euro ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et võlgniku M. M. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1

kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski

pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud

kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. M. M. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik.

Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 23 992,72 eurot, millest on sissenõutavaks

muutunud 10 057,72 eurot. Kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud menetluskulude summas 13

935 euro ulatuses on hetkel vabatahtlik tasumistähtaeg. Arvestades, et võlgnik viibib

kinnipidamisasutuses ja tal puudub sissetulek, on ilmne, et tal puuduvad piisavad vahendid

igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda püsivalt

(vähemalt 2024 aasta veebruarist alates).

Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M. M. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

kuritegude toimepanemine. Kuritegeliku tegevuse tulemusena on tekkinud Eesti Vabariigi ees

menetluskulude tasumise kohustused.

7. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega

loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene

teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma

nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku

§-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli

kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks M. M.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks

ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

9. Kohus kuulutab võlgniku M. M. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus

Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese

koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.

10. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue

usaldusisiku (FiMS § 46 lg 1).

11. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 08.01.2025.

12. Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

-

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

-

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

-

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid

ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

-

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

-

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

13. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg

4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29

lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 14 tundi, mis arvestusega 130

eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 2220,40 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad

menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut,

taotleb usaldusisiku tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata

1683,52 eurot, millele lisandub käibemaks 370,38 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub

käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahendites ja 863,52 eurot, millele

lisandub käibemaks 189,98 eurot, kokku 1053,50 eurot mõista välja võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.

PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838)

käibemaksukohustuslane (number EE100096914). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu

Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS)

§ 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1).

Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu

ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse osaliselt

usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40

eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 863,52 eurot

(lisandub käibemaks 189,98 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54

lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, s.o OÜ-le Pärnu Pinker Albert.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik