2-22-10811/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10811

Kohtuasi

I.J-i (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre hagi

M.N vastu raha väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.N apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

13 293 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I.J-i (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre

Kostja M.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.03.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta M.N apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 26.07.2022 hagi tagamise määrus kehtima kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud M.N kanda.

5. Mõista M.N-ilt I.J-i (pankrotis) pankrotivarasse pankrotihaldur Terje Eipre

ringkonnakohtu menetluskulud 784 eurot 80 senti (ilma käibemaksuta).

6. Mõista M.N-ilt I.J-i (pankrotis) pankrotivarasse viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(784,80 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

2-22-10811

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. I.J-i (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Terje Eipre (hageja) esitas 25.07.2022 Harju

Maakohtule hagi M.N (kostja) vastu 13 293 euro väljamõistmiseks.

1.1. Harju Maakohtu 19.08.2021. a määrusega tsiviilasjas 2-21-10183 keelati

võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada. Ajutiseks

pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre. Harju Maakohtu 28.09.2021. a määrusega

kuulutati välja I.J-i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Terje Eipre.

1.2. Ajavahemikul 23.02.2021–27.06.2022 kandis võlgnik oma arvelduskontolt

õigusliku aluseta kostjale üle 13 293 eurot. Kostja on võlgniku õde ja seetõttu

lähikondne pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 5 tähenduses. Ülekanded

ajavahemikul 23.02.2021–18.08.2021 ehk enne ajutise pankrotihalduri nimetamist ja

pankroti väljakuulutamist on võimalik PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt tagasi võita.

Ülekanded alates 19.08.2021 on tehtud ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ja on

käsutuskeelu rikkumise tõttu tühised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg

1).

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Võlgnik tegi kostjale

ülekandeid erinevate lepingute alusel. Võlgnik kasutas kostja abikaasa sõiduautot ning tasus

selle eest 4800 eurot. Võlgnik elas kostja juures ja tasus üüri 2450 eurot. Võlgnik hüvitas

kostjale trükiteenuste kulud ja kulud, mida kostja kandis selleks, et võlgnik saaks kolida välja

tema elamust XXX.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 22.03.2024. a otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt 13 293

eurot välja pankrotivarasse. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulu 5565,15 eurot ja

mõistis selle kostjalt välja pankrotivarasse.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja ja võlgnik on õde ja vend. Võlgnik maksis kostjale

ajavahemikul 23.02.2021–27.06.2022 kokku 13 293 eurot. Võlgnikule määrati ajutine haldur

19.08.2021. Võlgniku pankrot kuulutati välja 28.09.2021.

2-22-10811

3.2. Maakohus leidis, et ajavahemikul 23.02.2021–18.08.2021 ehk enne ajutise

pankrotihalduri nimetamist ja pankroti väljakuulutamist tehtud ülekanded on võimalik PankrS

§ 113 lg 1 p 3 kohaselt tagasi võita. Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega PankrS § 113

tähenduses. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi saab tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse täitmise

võlausaldajale, kui see on toimunud kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist

võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli maksete tegemise

ajal maksejõuline ega muutunud kohustuse täitmise tõttu maksejõuetuks.

3.3. Vaidlusalused maksed kahjustasid PankrS § 109 lg 1 järgi võlgniku võlausaldajate huve,

sest nende tulemusena vähenes võlgniku vara 4271 euro võrra. Kostja ei vaidlusta hageja

faktiväiteid teiste võlausaldajate olemasolu ja võlgniku omakapitali negatiivsuse kohta. Kostja

väitel rahastas võlgnik jooksvate kulude kandmist ja võttis raha tagasi vastavalt oma

võimalusele. Oluline ei ole, mis otstarbel kostja võlgnikult saadud raha kasutas. Maksed

kahjustasid võlausaldajate Skiptech OÜ, Kemeteks OÜ ja NordMed Eesti OÜ huve.

Maakohus leidis, et kostja väide, et võlgnik kasutas kostja abikaasa sõiduautot ning tasus selle

eest 4800 eurot, on tõendamata.

3.4. Maakohus leidis, et võlgniku maksejõuetus kujunes juba 2018 aastal. 22.03.2017. a

seisuga oli võlgnikul AS-i Inbank ees võlg suurusega 10 000 eurot. 2018. aasta alguses võttis

võlgnik 52 000 eurot laenu ARlt. 13.02.2019 seisuga oli võlgnikul Kemeteks OÜ ees võlg

suurusega 24 036,09 eurot. 11.05.2019. a laenas võlgnik TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalilt

8000 eurot. 2019. aastal laenas võlgnik KKlt 5950 eurot. 2020. aastal tekkis võlgnikul RK ees

võlg suurusega 43 500 eurot ja AV ees võlg suurusega 200 000 eurot. 2020. a oktoobriks oli

võlgnikul lepingulisi kohustusi 437 860 eurot. Võlausaldajatel NordMed Eesti OÜ, Kemeteks

OÜ ja Skiptech OÜ oli 2020. aastaks võlgniku vastu lepinguväline nõue 924 625 eurot.

3.5. Põhjendamatu on kostja väide, et alates käsutuskeelu kohaldamisest (19.08.2021) tehtud

maksed 9022 eurot ei olnud pankrotivara, vaid sissetulek, millele ei saa täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 132 lg 2 kohaselt sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekud ajavahemikul

september 2021–juuni 2022 olid 2580–15 294 eurot kuus. Seega võlgniku sissetulekute

suurusjärk lubas neile sissenõuet pöörata. Maakohus mõistis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028

lg 1 järgi alusetult saadud raha kostjalt välja.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Maakohtu otsus ei ole seaduslik. PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi oleks maakohus saanud

lahendada rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise nõuet, kuid maakohus lahendas

raha välja mõistmise nõude.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehingutega on

kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Maakohus jättis tuvastamata, kas otsuses nimetatud

võlausaldajate nõuded olid sissenõutavaks muutunud. Seega jäi tuvastamata ka maksejõuetuks

muutumise aeg.

4.3. Kostjale tasutud elamis- ja transpordikulud ei omanud teistele võlausaldajatele negatiivset

mõju. Maakohus jättis arvestamata, et ajavahemikus 2021. a jaanuarist juunini kandis kostja

võlgnikule üle 3075 eurot. See summa oleks tulnud igal juhul haginõudest maha arvestada.

2-22-10811

4.4. Kostja tasus ajavahemikul 02.08.2021–15.02.2022 eestikeelsete infolehtede trükkimise

eest 636,36 eurot. Võlgnik tegeles sel ajal isikukaitsevahendite müügiga. Võlgniku

juhendamisel ja võlgniku kulul tasus kostja võlgniku majandustegevuse jaoks vajalike

materjalide trükkimise eest.

4.5. Võlgnik elas ajavahemikul 2020. a november–2021. a mai kostja juures. Sel ajal tasus

võlgnik kostjale 350 eurot üüri kuus, samuti tasus võlgnik kommunaalkulude ja toidu eest.

Kokku pidi võlgnik tasuma kostjale 2450 eurot. Kokkulepe oli võlgniku jaoks

turutingimustest soodsam. Maakohus jättis selle asjaolu hindamata.

4.6. Võlgnik sõlmis kostjaga kokkuleppe, et alates 2021. a jaanuarist kasutab ta kostja

abikaasa sõiduautot ja maksab kostjale selle eest 600 eurot kuus. Sõiduauto remondi ja

hoolduse korraldas auto omanik. Kokkulepe oli võlgniku jaoks turutingimustest soodsam.

Kokku pidi võlgnik tasuma auto kasutamise eest 2021. a jaanuarist kuni augustini 4800 eurot.

4.7. Maakohus jättis hindamata kostja väite, et võlgnik hüvitas kostjale kulud, mis tekkisid

seoses võlgniku XXX asuvast elamust välja kolimisega.

4.8. Maakohus järeldas ekslikult, et võlgniku ülekanded kostjale alates 19.08.2021 rikuvad

käsutuskeeldu ja on PankrS § 20 lg 2 ja § 36 lg 1 ja 2 järgi tühised. PankrS § 108 lg 3 alusel ei

kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

TMS § 132 lg-st 1 tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Maakohus jättis arvestamata, et töötasu alammäära (2021. a 584 eurot ja 2022. a 654 eurot)

piirides tehtud igakuised väljaminekud ei ole pankrotivaraks.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus ei oleks tohtinud PankrS § 113 lg 1 p

3 kohaldades teha otsust raha välja mõistmise kohta. Tagasivõitmise esmase tagajärjena peab

tehingu teine pool tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos kasuga. Seega on

tegemist vastastikuse tagasitäitmisega, st poolte vahel tekib alusetu rikastumise võlasuhe,

millele kohalduvad pankrotimenetluse tõttu aga esmajoones pankrotiseaduse erisätted

(RKTKo 22.02.2012, 3-2-1-163-11, p 45). Praegusel juhul mõistis maakohus õigustatult

haginõuet selliselt, et hageja soovis kuni käsutuskeelu rakendamiseni 19.08.2021 tehtud

rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamist ja sellest tulenevalt kostjalt raha välja

mõistmist.

9. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus oleks pidanud detailsemalt tuvastama,

millal muutusid kõikide võlausaldajate nõuded sissenõutavaks. Kui kostja leidis, et

2-22-10811

võlausaldajate nõuded polnud ülekannete tegemise hetkel sissenõutavaks muutunud ja

võlgnikul oli piisavalt vara, et olemasolevate võlausaldajate nõudeid rahuldada, siis lasus

vastav tõendamiskoormis kostjal. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et võlausaldajate

nõuded polnud ülekannete tegemise hetkel sissenõutavaks muutunud või, et võlgnikul oli sel

hetkel piisavalt vara, et olemasolevate võlausaldajate nõuded rahuldada.

10. Kolleegium nõustub hagejaga, et tehingute tagasivõidetavuse hindamisel ei oma tähtsust,

millisel eesmärgil kostja võlgnikult saadud rahasummasid kasutas. Kostja esile toodud

asjaoludel maksis võlgnik kostjale elamise ja auto kasutamise eest. Eeldades kostja väidetud

asjaolude tõesust, ei saaks neist järeldada, et maksete tegemine oleks olnud vajalik võlgniku

majandustegevuse jätkamiseks (RKTKo 10.04.2019, 2-16-18953, p 13.4). Alates

käsutuskeelu jõustumisest tehtud maksete hindamisel ei oma PankrS § 20 lg 2 ja § 36 lg 1 ja 2

järgi tähendust, kas maksete tegemisega kahjustati võlausaldajate huve.

11. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus oleks pidanud nõudest maha arvestama

3075 eurot, mille kostja kandis 2021. a jaanuarist juunini võlgnikule. Kostja tehtud makseid ei

saa automaatselt haginõudest maha arvata. Kui kostja tegi makseid ilma õigusliku aluseta või

on tal võimalik muul alusel tehtud makseid tagasi nõuda, peab ta esitama oma nõude võlgniku

pankrotimenetluses võlausaldajana.

12. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohus jättis arvestamata, et töötasu

alammäära (2021. a 584 eurot ja 2022. a 654 eurot) piirides tehtud igakuised väljaminekud ei

ole pankrotivaraks. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et võlgniku sissetulekud ajavahemikul

september 2021–juuni 2022 olid 2580–15 294 eurot kuus. Seega ei saanud tekkida küsimust,

kas vaidlusalused ülekanded tehti mittearestitava sissetuleku (TMS § 132) arvel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks

määrata hageja kulunimekirja alusel.

13.1. Hageja taotles 1037,24 euro hüvitamist, mis on tasu 6,5 tunni õigusteenuse eest

tasumääraga 130,8 eurot tund (lisandub käibemaks). Hageja taotluse kohaselt kulus esindajal

apellatsioonimenetluses toimingute tegemiseks 5,5 tundi ja menetluskulude nimekirjade

koostamiseks 1 tund. Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja

põhjendatud, v.a menetluskulude nimekirjadega seotud toimingud, mille põhjendatud ajakulu

on 0,5 tundi.

13.2. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma seadusjärgses määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt