3-24-3258/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3258

Haldusasi

T.E kaebus Tallinna Rakendusliku Kolledži (endine Tallinna

Kopli Ametikool) kohustamiseks avaldada kaebajale käskkiri

ning 31.10.2023 käskkirja nr 2-20/75 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus.

2. Tagastada määruse jõustumisel kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. T.E esitas 02.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et kohus kohustaks

Tallinna Kopli Ametikooli tegema toimingu ja edastama või avaldama kaebajale tema suhtes tehtud

käskkirja.

Kohus nõudis Tallinna Rakenduslikult Kolledžilt (endine Tallinna Kopli Ametikool) vaidlusaluse

käskkirja välja ja edastas kaebajale. Kooli direktori 31.10.2023 käskkirja nr 2-20/75 (dtl 29)

kohaselt kustutati kaebaja kooli õpilaste nimekirjast. Kohus küsis seejärel kaebajalt, kas menetlust

on võimalik lõpetada.

2. Kaebaja esitas 13.12.2024 kahju kõrvaldamise nõude. Nõudes on toodud põhjendused, et ta ei

saanud käskkirja kätte, kuna ei saanud Tahvlisse siseneda; kaebaja keeldus direktori juurde

minemast ning ametikooli juhtkonna poole pöördumast. Kaebaja ei saanud aru, milles seisneb tema

ebaväärikas käitumine ning kas tema kohustus on otsida iseseisvalt käskkirja asukohta.

Kohus jättis kaebuse 06.01.2025 korduvalt käiguta ning küsis kaebajalt, millist nõuet kaebaja

esitada soovib ja mis on tema eesmärgiks. Kohus selgitas kaebajale tühistamis-, kohustamis-,

hüvitamis ja heastamisnõuete eelduseid.

3. Kaebaja esitas 06.01.2025 vastuse, mille kohaselt ta soovib esitada tühistamisnõuet. Kaebaja ei

arva, et tema käitumine oli ebaväärikas. Ta ei soovi koolimajja sisse astuda, aga soovib õppekava

lõpetada. Kaebaja eesmärgiks on saada diplom, tunnustatud tasemeharidus ning õigus töötada antud

valdkonnas. Kaebajal tekkinud kahjuks on see, et tal puudub diplom.

4. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4).

Kohus on nõudnud koolilt välja kaebaja soovitud haldusakti ehk kaebaja soovitud toiming –

haldusakti avaldamine kaebajale – on sooritatud. Kohus on küsinud kaebajalt ka, kas ta on

menetluse lõpetamisega nõus, ning selgitanud, et menetluse lõpetamisega mittenõustumise korral

1(3)

tuleb esitada kohtule uus, samast eesmärgist kantud nõue ning ka põhjendada, miks see nõue on

vajalik kaebaja õiguste kaitseks (dtl 40).

Seega saab kohus lõpetada kohtuasja menetluse käskkirja kaebajale avaldamise nõudes HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel.

5. Kaebaja teine, 13.122024 ja 06.01.2025 nõue taandub lõpptulemusena käskkirja tühistamise

nõudeks. Kaebaja on sellise nõude lõplikult ise nii sõnastanud (dtl 53). Kaebaja on küll toonud välja

ka, mida ta tühistamisnõude rahuldamise korral saada võiks – diplomi, hariduse ja õiguse töötada

vastavas valdkonnas. Kohus ei käsitle nende hüvede soovi kahju hüvitamise nõudena, vaid need

võiksid olla tühistamisnõude rahuldamise korral, kui kaebaja jätkaks õpinguid, üheks võimalikuks

lõpptulemuseks. Olukorras, kus kaebaja ei pruugi olla veel õppekava täitnud, ei saaks kohus ka

tühistamisnõude rahuldamise korral kohustada kooli viivitamatult diplomit väljastama. Selline nõue

ei oleks seega ka eesmärgipärane HKMS § 120 lg 1 p 3 mõttes. Seetõttu käsitleb kohus diplomit

puudutavat kaebaja eesmärgina, mitte eraldiseisva nõudena.

6. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral, sh juhul kui selline asjaolu

ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3). Kohus lõpetab määrusega

asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS §

124 lg 2).

Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates

(HKMS § 46 lg 1). Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul

viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetäht-

aeg möödunuks (HKMS § 46 lg 7). Ebamõistlikult viivitamine HKMS § 46 lg 7 mõttes tähendab ka

seda, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

Vaidlustatud käskkiri on antud 31.10.2023 ehk enam kui aasta enne seda, kui kaebaja pöördus

kaebusega kohtusse.

Kaebaja on käesolevas asjas selgitanud, et sai suulise teate ja e-kirja e-posti teel käskkirja tegemise

kohta 31.10.2023 (dtl 4-5). Suulise teate võis ta saada ka juba 30.10.2023 (dtl 11). Kaebaja pöördus

seejärel muude asutuste poole, sh Tallinna Haridusameti ja Töötukassa poole (samas).

Tallinna Rakenduslik Kolledž selgitas kohtule, et kaebaja ei ole käskkirja koolilt küsinud ning teda

teavitati suuliselt ja õppeinfosüsteemi kaudu. Käskkirjade kohta saadetakse ka õpilase e-postile

automaatteated. Pärast koolist väljaarvamist säilib õpilasel Tahvlis nendele andmetele ligipääsu

õigus veel 30 päeva (dtl 37).

Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli käskkirjast, sh selle resolutsioonist – enda koolist väljaarvamisest

– teadlik juba 2023. aasta sügisel, kuid ei soovinud kooliga käskkirja kättesaamise eesmärgil

suhelda. Selle asemel eelistas kaebaja suhelda teiste asutustega. Kaebaja pöördus kohtusse alles

02.12.2024.

Kohus möönab, et üksnes käskkirja resolutsioonist teadasaamise korral ei pruugi isik olla teadlik

selle vaidlustamise korrast. Käskkirjas puudub ka vaidlustamisviide (dtl 29). Samas ei saa ka

õigusteadmisteta isik eeldada, et vaidluse lahendamine toimub piiramata aja jooksul. Isegi siis, kui

kaebajal puudus mingist ajahetkest, vastustaja väitel 30 päeva möödumisel väljaarvamisest alates,

juurdepääs kooli infosüsteemile, ei väida kaebaja, et tal olnuks takistusi muul viisil kooli poole

pöördumiseks või ta oleks seda proovinud. Kaebaja soovimatus kooliga ise otse suhelda ei ole

mõjuvaks, kaebajast sõltumatuks põhjuseks, miks ei olnud võimalik haldusakti saamiseks kooli

poole pöörduda ja seejärel kohtule mõistliku aja jooksul kaebust esitada. Kohus märgib, et ka

2(3)

tühistamisnõude sisulisel menetlemisel tuleks kaebajal tutvuda kooli seisukohtadega ning vaielda

kooli seisukohtadele oma õiguste kaitseks vajalikus ulatuses vastu. Ka ei väida kaebaja, et tal

olnuks muid mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei saanud välja selgitada otsuse edasi kaebamise korda.

Kohus on selgitanud kaebetähtaja ületamise põhjendamise vajadust nii 13.12.2024 kohtunõudes (dtl

40) kui ka 06.01.2025 käiguta jätmise määruses (dtl 49, p 4).

Kohus lõpetab seega ka tühistamisnõude osas menetluse, kuna kaebaja on ületanud kaebetähtaega

ning kaebetähtaja ületamiseks puudub mõjuv põhjus (HKMS § 152 lg 1 p 4, § 124 lg 2 ja § 46 lg 7).

7. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamise tasutud riigilõivu käesoleva määruse jõustumisel

HKMS § 104 lg 2 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

3(3)