2-23-15871/32 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-15871

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

M. N. hagi T. N. vastu elatise väljamõistmiseks

2342,97 eurot

Hageja: M. N., isikukood XXX, elukoht: XXX

Hageja seaduslik esindaja: B. H. , isikukood: XXX, e-

post: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht, OÜ

HUGO, e-post: XXX

Kostja: T. N., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX

12.12.2024 kell 11.00 Pärnu kohtumaja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. N. hagiavaldus T. N. vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista T. N.-ilt (isikukood XXX) alaealise lapse M. N. (isikukood XXX)

kasuks elatis alates 09.11.2023 kuni M. N. täisealiseks saamiseni, s.o XXX,

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2023

249,78 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on

maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

PKS § 101 lg 5). Käesoleval hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus.

3. Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tasuda B. H.

arvelduskontole XXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks,

selgitusega „ M. N. elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta,

mille eest elatist tasutakse.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

2-23-15871

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 09.11.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks ning

hagi täpsustuse 17.11.2023. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 09.11.2023

perekonnaseaduses (PKS) § 101 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o

XXX. 2. Kohus võttis hagi 17.11.2023 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks.

3. Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse 30.11.2023. Kostja hagi õigeks ei võta ning

palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja kannab lapsega seotud kulud, maksab ka lasteaia

eest ja kannab raha hageja esindaja arvele, kui hageja esindaja seda küsib. Samuti kannab

kostja lapse kulud jookvalt ka ise. Poolte vahel on sõlmitud suhtluskord (kohtumäärus), kus

laps viibib isa juures reedest pühapäeva õhtuni kaks järjestiku nädalavahetust ja siis üks

nädalavahetus on laps emaga ja jälle edasi kaks nädalavahetust järjest isaga. Detsembri

järgi see tuleb 12 päeva. Lapse ema ei taha last isale anda ning lapse isa kaalub uue

suhtlemiskorra avalduse esitamist.

4. Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha 01.12.2023. Lapse ema kinnitab, et tasusid

lapse isaga lapse lasteaia ja eelkooli tasusid korda mööda. Lapse riiete kulud jagasid

vanemad samuti pooleks. Lapse ema ei ole lapse isal keelanud lapsega suhelda ning

takistanud lapsel isa juurde minemast. Laps ise ei ole soovinud isa juurde minna. Laps

viibib vahepeal isa juures kaks päeva kuus.

5. Hageja esitas 19.02.2024 elatisabi taotluse, mille kohus jättis 19.02.2024 määrusega

käiguta. Hageja esitas 20.02.2024 puuduste kõrvaldamise. Kohus 21.02.2024 määrusega

rahuldas hageja hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus kohustas T. N. tasuma hagejale

ülalpidamiseks igakuist elatist summas 100 eurot kuus alates 19.02.2024 kuni käesoleva

tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

6. Kostja esitas hageja 01.12.2023 esitatud seisukoha osas vastuse 21.03.2024. Kostja

kinnitab, et tasusid lapse emaga lasteaia ja eelkooli tasusid kordamööda ning lapse riiete

kulu jagati pooleks. Perioodil 13.03.2024 - 21.03.2024 oli hageja kostjaga. Kostja sõnul

lapse ema ei anna last kostjale.

7. Hageja esitas oma seisukoha kostja 21.03.2024 vastuse osas 12.04.2024. Lapse ema

selgitab, et kostja maksis vaid lasteaia, eelkooli ja riiete kulud. Muud kulud olid lapse ema

kanda. Kui laps on kostjaga, siis viibivad nad kostja vanemate kodus, kus kostjal kulud

puuduvad. Lapse ema ei tee takistusi lapsel soovikorral isaga kohtuda. Laps viibib isaga

üheskuus vaid mõni päev.

8. Hageja esitas 11.08.2024 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna võttis vastu kostja

pakkumise, et kostja tasub hagejale elatist 150 eurot kuus.

9. Kohus palus 21.08.2024 kohtunõudega kostjal esitada seisukoht hagist loobumise osas

hiljemalt 28.08.2024. Kostja seisukohta ei esitanud.

10. Hageja esitas 03.09.2024 kompromisslepingu, kus märgib samuti, et on nõustunud

kostja pakkumisega, et kostja tasub hagejale 150 eurot kuus elatist ning suuremad kulud

2-23-15871

jagatakse pooleks.

11. Kohus edastas pooltele 04.09.2024 kirja, kus selgitas et hageja 03.09.2024 esitatud

kompromissleping ei vasta nõuetele ning kohus edastatud kompromissi ei kinnita. Kohus

tegi ettepaneku koostada ise pooltele kompromisslepingu projekti ning palus esitada kostjal

hageja poolt pakutud kompromissi osas seisukoht hiljemalt 12.09.2024.

12. Kostja esitas 06.09.2024 seisukoha. Kostja teatab, et tema esindaja on

lapsehoolduspuhkusel. Kostja märgib, et on nõus hagist loobumisega. Kostja kinnitab, et

on hagejaga sõlminud kokkuleppe, et kostja maksab hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja

kinnitab, et on alustanud elatise tasumist alates 2024 augustist. Kostja esitab lisatingimuse,

et kohus lahendaks ka hageja kooli küsimused. Kostja on nõus, et laps käib XXX koolis.

Edasine otsustada koos hageja ja lapsega kuhu kooli edasi läheb.

13. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi 29.10.2024 kell 15.30.

14. Hageja esitas 25.09.2024 seisukoha ja taotluse kostja varalist seisundit tõendavate

dokumentide väljanõudmiseks. Samuti esitas hageja kompromissettepaneku. Hageja

kinnitab, et kostja on tasunud alates hagi esitamisest hagejale elatist 300 eurot (august 2024

150 eurot ja september 2024 150 eurot. Kuna hageja ei ole kindel, et kostja tasub hagejale

igakuiselt elatist 150 eurot, siis hageja teatab et ei loobu hagist ega võta hagi tagasi. Hageja

jääb oma 09.11.2023 hagis esitatud nõude juurde. 25.09.2024 seisuga on kostjal elatise

võlgnevus hageja ees 2658,55 eurot. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et kostja tasub

hagejale elatise võlgnevuse summas 2658,55 eurot maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul,

tasudes igakuiselt 110,77 eurot alates 10.10.2024 kuni 10.09.2026. Lisaks eeltoodule tasub

kostja hagejale elatist igakuiselt seaduses sätestatud määras, mis hetkel on 287,72 eurot.

15. Hageja lepinguline esindaja esitas 25.09.2024 taotluse istungiaja muutmiseks.

16. Kohus määras uue kohtuistungi aja 12.12.2024 kell 11.00.

17. Istungil selgitas hageja lepinguline esindaja, et nad ei loobu hagist ning ei nõustu

kompromissiga summas 150 eurot kuus. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde ning

soovib kostjalt elatist seaduses sätestatud määras. Hageja täpsustas, et novembris oli laps

isa juures 4 ööpäeva, s.o 08.11-10.11 ja 15.11-17.11; oktoobris 6 ööpäeva, s.o 11.10-13.10,

22.10–24.10, 04.10–05.10; septembris 4 ööpäeva, s.o 06.09–08.09, 20.09–22.09; augustis 3

ööpäeva, s.o 09.08-11.08, 17.08-18.08; juulis 6 ööpäeva, s.o 05.07-07.07, 19.07-21.07,

26.07-28.07; juunis 4 ööpäeva, s.o 14.06-16.06; 21.06-24.06; mais 4 ööpäeva, s.o 10.05-

12.05; 17.05-19.05; aprillis 6 ööpäeva, s.o 05.04-07.04, 12.04-14.04, 26.04-28.04; märtsis

hageja ei viibinud isa juures; veebruaris 5 ööpäeva ,s.o 02.02-04.02; 09.02-11.02; 23.02-

24.02; jaanuaris hageja ei viibinud isa juures. Elatise vähendamiseks alus puudub. Hageja

soovib, et elatise tasumine toimuks 10. kuupäeval.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud alates 5. augustist hagejale elatist 150 eurot

kuus nagu lapse emaga kokkulepe oli. Kostja kinnitab, et tema sissetulek on 1700 eurot

kuus ning tal on võimalus hagejale elatis tasuda.

Kohus määras pooltele tähtajad tõendite esitamiseks ning tegi teatavaks lahendi aja, s.o

10.01.2025.

18. Kostja esitas 18.12.2024 täiendavad tõendid.

19. Hageja tähtajaks, s.o 23.12.2024 seisukohta esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et

2-23-15871

hagiavaldus tuleb rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99

lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108.

21. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on

õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul

raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused.

22. Vaidlus puudub, et hageja on kostja alaealine laps ning et hageja elab koos emaga.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 09.11.2023 kuni hageja

täisealiseks saamiseni, s.o XXX PKS § 101 sätestatud määras.

23. Hageja on hagis märkinud enda vajaduste loetelus igakuisteks kulutusteks kokku 831

eurot. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei

ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

24. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel

arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse

arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub

3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg

4). PKS § 101 lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise

vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks

koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p

15). PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud

ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). Samuti vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas

keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Kui isik peab maksma elatist sama pere

mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse

elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (PKS

§ 101 lg 7). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse

elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate

kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda.

25. Hageja ei viibi kostja juures ühes kuus enam kui 6 päeva, mistõttu ei tule elatise

summat PKS § 101 lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga

vähendada.

26. Kohus leiab, et kuigi asjaoludest ja kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et pooled on

menetluse jooksul elatise tasumise osas läbirääkimisi pidanud ja hageja on vahepeal

avaldanud nõustumust, et kostja tasub elatist 150 eurot kuus, siis ei ole pooled kirjalikku

kompromissi sõlminud ega seda kohtule esitanud. Hageja kinnitas istungil, et jääb enda

haginõude juurde ja nõustus kostja ettepanekuga vaid hirmust, et kostja esitab vastasel

juhul kohtusse suhtlemiskorra muutmise avalduse. Ka istungil andis kostja mõista, et

kaalub suhtlemiskorda muuta. Lisaks ei ole kohus seotud ka poolte esitatava

2-23-15871

kompromissiga ning võib jätta kompromissi kinnitamata. Kohus leiab, et lapsele 150 eurot

kuus elatise tasumine ei ole lapse huvides ning vastav summa on ebamõistlikult väike, eriti

veel olukorras, kus kostja on ise kinnitanud, et tal on kõik rahalised võimalused lapsele

elatist seaduses sätestatud miinimummääras tasuda. Seega leiab kohus, et asjaolu, et kostja

leidis, et neil on hagejaga kokkulepe 150 euro elatise tasumiseks kuus, ei anna alust

olukorras, kus hageja on jäänud enda hagis esitatud nõude juurde, välja mõistetavat elatist

vähendada.

27. Hageja ema on hagiavalduses märkinud enda sissetulekuteks ca 1090 eurot kuus.

Kostja on kohtule kinnitanud, et tema sissetulek on 1700 eurot kuus ning et ta on võimeline

hagejale igakuist elatist tasuma. Seega ei ole PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust

elatise vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

28. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat PKS § 101 lg-te 6

ja 7 alusel.

29. PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega 287,72 eurot kuus (272,76

(indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro

suurusest lapsetoetusest)).

30. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.11.2024 kuni hageja

täisealiseks saamiseni XXX 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

31. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab

hageja taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda B. H. arvelduskontole.

Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette 10. kuupäevaks, märkides makse

selgitusse „M. N. elatisraha“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

32. Kostja esitas 18.12.2024 enda konto väljavõtte, kust nähtub et ta on tasunud perioodil

07.12.2023 kuni 05.12.2024 hagejale elatist kokku 1550 eurot. Hageja ei ole nimetatud

summat vaidlustanud. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist,

tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

33. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1

alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.

Menetluskulud

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

35. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega

menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik