1-24-4342/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.11.2024, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-24- 4342 (24231552841)

Kohtunik

Lea Pähkel

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Tõlk

Natalja Smirnova

Kriminaalasi

Fjodor Kirin süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

lühimenetluses

Abiprokurör

Helen Prins

Süüdistatav

Fjodor Kirin; isikukood: 39708195255; kodakondsus:

xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; asukoht: Tallinna

vangla (aadress: Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla,

XXX); varem kriminaalkorras karistatud:

-

31.01.2024 karistatud Harju Maakohtu poolt

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi tingimisi vangistusega

1 aasta

(katseaeg 31.01.2024-30.07.2025); 7 kehtivat

väärteokaristust;

kahtlustatavana kinni peetud 16.07.2024, tõkend

vahistamine alates 17.07.2024

Kaitsja

Toomas Pilt (määratud korras)

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)-dest § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 173 lg 1 p 1, §

175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 313 ja karistusseadustiku

(KarS) §-dest 121 lg 2 p 2, 3, 68, 65 lg 2 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Fjodor Kirin KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Fjodor Kirinile mõistetud karistust 1/3

võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 kuud vangistust.

3. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Fjodor Kirinile käesoleva kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.01.2024

kohtuotsusega nr 1-24-342 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 11

kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes Fjodor Kirinile lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise alguseks 16.07.2024.

5. Fjodor Kirini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jätta muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

6. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista riigieelarve tuludesse

Fjodor Kirinilt menetluskulu sundraha 1230 eurot ja kaitsjatasu 450,18 eurot,

s.o kokku menetluskulud summas 1680,18 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 kohaselt tuleb Fjodor Kirinil menetluskulu kokku summas

1680,18 eurot tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV

Pangas, märkides selgitusena „Fjodor Kirin, 1-24-4342, menetluskulud“.

Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona

süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega

kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul

tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

8. Asitõendid:

-

Puuteproov esikupõrandal olevast veremäärdumisest, puuteproov köögipõrandal

olevast veremäärdumisest, puuteproov elutoa vaibal olevast suurest vere

imbumisjäljest, veremäärdumisega avatud taskunuga – noatuub, puuteproov

taskunoa käepideme parempoolselt küljelt, puuteproov taskunoa tera

vasakpoolsel küljel olevast veremäärdumisest, puuteproov seinal olevatest

verepritsmetest, mis asuvad asitõendihoidlas, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

9. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, kannatanutele ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosas.

Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest

Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav e-

toimiku kaudu hiljemalt 14.01.2025. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus

motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav e-toimiku kaudu

hiljemalt 14.01.2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

2 (10)

SÜÜDISTUS

Fjodor Kirinit süüdistatakse selles, et tema 01.06.2024 aastal, umbes kella 21.30 paiku,

viibides korteris, mis asub aadressil XXX, verbaalse konflikti käigus elukaaslase L.O-ga,

võttis taskunoa ja pussitas ühe korra taskunoaga L.O-d vasaku jalasääre piirkonda, mille

tagajärjel kannatanul hakkas jalast verd jooksma, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu

ja kehavigastuse – vasaku jala sääre tagaküljel umbes 4 cm pikkune lahtine torkehaav.

Samuti tema 16.07.2024 kella 04.00 paiku Tallinnas, Xxx asuva maja vastas kägistas Q.B-d,

lõi talle mitu korda rusikatega näo ja keha piirkonda ning lohistas teda mööda maad, millega

tekitas kannatanule füüsilist valu ja mille tagajärjel tekkisid kannatanul marrastus huule

paremas nurgas ja punetused kaela vasakul pool.

Oma tegevusega pani Fjodor Kirin toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, st pani toime

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÕHIOSA

Kohus toob kõigepealt välja menetluse senise käigu ja poolte seisukohad (I), tuvastab seejärel

faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu (II), mõistab karistuse (III) ja teeb

viimaks otsustuse menetluskulude (IV) ning asitõendi kohta (V).

(I)

Menetluse käik ja poolte seisukohad

1. Fjodor Kirinile esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et 01.06.2024 kella

21.30 paiku lõi verbaalse konflikti käigus L.O-le taskunoaga vasaku jalasääre piirkonda,

tekitades talle vasaku jala sääre tagaküljel umbes 4 cm pikkuse lahtise torkehaava. Samuti on

süüdistus esitatud selles, et 16.07.2024 kella 04.00 ajal kägistas ta Q.B-d , lõi mitu korda

rusikatega näo ja keha piirkonda ning lohistas mööda maad. Oma teoga tekitas Fjodor Kirin

kannatanule huule paremasse nurka marrastuse ning kaela vasakule poole punetuse.

2. Fjodor Kirin tunnistas enda talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja seda mõlema episoodi

osas. Toimunu osas on ta avaldanud kahetsust. Karistuse osas leidis, et kuna alkoholi

tarvitamine on kuritegude toimepanemise põhjuseks, siis palus määrata ta

kriminaalhooldusele ning talle tuleks anda võimalus minna Lootuse külla ravile. Vangistuse

palus asendada ÜKT-ga.

3. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistuse juurde. Ta palus Fjodor Kirini KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi süüdi tunnistada ning karistada vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lõige 2 alusel

vähendada karistust kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS §

65 lõige 2 alusel palus moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 31.01.2024 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, liites käesoleva otsusega mõistetud vangistusele

11 kuud 28 päeva vangistust ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline

vangistus 2 aastat 3 kuud 28 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks

16.07.2024.

3 (10)

Menetluskulude osas palus Fjodor Kirinilt välja mõista kaitsjatasu summas 168,36 ja II astme

kuriteo puhul süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1230 eurot. Asitõendite

osas leidis, et CD-plaadid tuleb jätta kriminaalse materjalide juurde ning puuteproovid

hävitada.

4. Kohtuistungil osalenud kannatanu L.O leidis, et vangistus ei aita inimest parandada ning

oli arvamusel, et Fjodor Kirinile on vajalik kohaldada sundravi, kuna tal on tõsine probleem

alkoholiga. Märkis, et varem olid sellised juhtumid juhuslikud, kuid viimase 2 aasta jooksul

see on muutunud regulaarseks ning Fjodor Kirini psüühika on kannatanud. Kainena on Fjodor

Kirin väga lahke ja tagasihoidlik inimene.

5. Fjodor Kirini kaitsja palus oma kaitsealusele mõista karistuseks poolteist aastat vangistust,

mida tuleb lühimenetluse korras tuleb vähendada 1/3 võrra. Vangistuse palus asendada ÜKT-

ga. Märkis, et vanglas on Fjodor Kirin juba oma elust järeldused teinud ning toimunut

kahetsenud. Tema kaitsealune on iseseisvalt pöördunud MTÜ Lootuse küla poole, kus ollakse

teda valmis vastu võtma kümnekuulisele alkoholi sõltuvusest taastumisprogrammile. Fjodor

Kirin ise seda väga sooviks. Kaitsealuse tugivõrgustiku osas märkis, et tal on olemas toetav

perekond ning vabaduses ootamas töökoht.

(II)

Faktilised asjaolud

6. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti

valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

7. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud

toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Fjodor Kirin

pani toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise L.O

suhtes 01.06.2024 ning 16.07.2024 Q.B suhtes.

(01.06.2024 episood)

8. Kriminaalasjas on üheselt leidnud tõendamist, et 01.06.2024 tekkis umbes kella 21.30 ajal

L.O-l ja Fjodor Kirinil verbaalne konflikt, mille käigus võttis Fjodor Kirini taskunoa ja

pussitas ühe korra sellega L.O-le vasaku jalasääre piirkonda.

9. Toimunu osas vaidlus puudub. Fjodor Kirin on oma süüd antud kuriteo toimepanemises

täielikult tunnistanud ning märkinud, et ta on kannatanu ees juba vabandanud (kd II tl 108-

110). Fjodor Kirini hinnangul toimus kõik seetõttu, et tal tekkis konflikt ning sõneluse käigus

vehkides noaga lõi sellega jala piirkonda.

10. Kannatanu L.O ütlused toimunu osas haakuvad Fjodor Kirini ütlustega (kd II tl 87-90;

100-102). Ka kannatanu selgitab, et neil tekkis Fjodor Kiriniga konflikt ning Fjodor Kirin oli

isikuks, kes teda taskunoaga pussitas jalga. Lisaks ühtivad kannatanu ütlused tunnistaja W.B

ütlustega (kd II tl 103-104), mille kohaselt oli ta 01.06.2024 kella 21.00 ajal koeraga õues

jalutamas, kui kohtas seal Fjodor Kirinit, kes ütles talle, et L viskas ta kodust välja ja võttis

temalt koduvõtmed. Fjodori jalal märkas ta kuivanud vereplekke. Sai hiljem naabritelt teada,

et Fjodor oli L noaga pussitanud. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendi, s.o kõnesalvestise

vaatlusprotokoll, mis kajastab kannatanu kõnet häirekeskusele (kd II tl 1-5), mille kohaselt

4 (10)

teatas kannatanu häirekeskusele, et tema elukaaslane oli teda noaga löönud vasaku sääremarja

piirkonda. Samuti kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga ning asitõendi

vaatlusprotokoll ära võetud musta värvi noa kohta (kd II tl 10-84; 85), millest nähtub

sündmuskoha seisukord, s.o xxx korteris mitmes kohas veretaolised määrdumised (ukselink,

põrand, voodiriided, rätik, taskunuga).

11. Löögist tekitatud vigastus (vasaku jalasääre tagakülje 4 cm pikkune lõikehaav) on

tuvastatav kannatanu läbivaatuse protokolli ja fototabeliga (kd II tl 91-99) ning asitõendi

vaatlusprotokolliga, kus on vaadeldud politsei vormikaamera salvestist (kd II tl 6-9), millest

nähtub kannatanu seisund pärast juhtunut ning sündmuskoha seisukord. Fotodest nähtub,

kuidas kannatanu hoiab jalast, kus jookseb veri, kinni.

12. Kohtu hinnangul märgitud tõendites sisalduv info haakub üheselt kannatanu ütlustega, et

tal oli 01.06.2024 abikaasaga kodus konflikt, mille käigus süüdistatav lõi talle noaga jalga.

(16.07.2024 episood)

13. Süüdistuse kohaselt heidetakse Fjodor Kirinile ka ette seda, et ta 16.07.2024 kella 04.00

ajal kägistas Q.B-d , lüües talle mitu korda rusikatega näo ja keha piirkonda ning lohistas

teda mööda maad.

14. Antud episoodis puudub vaidlus selles, et Fjodor Kirin oli isikuks, kes süüdistuses

märgitud ajal olles koos oma Q.B lõi ta rusikaga näkku. Q.B löömist Fjodor Kirin on

tunnistanud ning märkinud, et neil tekkis omavahel konflikt kuna Q.B köhis ja teda hakkas

see häirima (kd I tl 31-35). Vaatamata sellele, et Fjodor Kirin oma Q.B kägistamist ei

tunnista, on kohtu hinnangul ka see asjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud.

15. Kannatanu Q.B on küll ülekuulamisel keeldunud Kirini vastu ütluseid andmast (kd I tl

10-12) on süüdistatava süü toimunu osas tõendamist leidnud tunnistaja R.F ütlustega (kd I tl

23), mille kohaselt oli tunnistaja isikuks, kes nägi aknast kuidas 16.07.2024 kella 04.00 ajal

hommikul lõi Xxx maja ees meesterahvas naisterahvast. Ta nägi kuidas meesterahvas lõi

naisterahvast rusikatega vastu pead ja keha piirkonda ning lohistas teda mööda maad. Kohus

märgib, et tunnistaja ütluseid ühtivad ka asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud

häirekeskusele tehtud kõnesalvestist (kd I tl 26), mille kohaselt tunnistaja teatas 16.07.2024

häirekeskusele sellest, et meesterahvas peksis rusikatega maja ees naisterahvast.

16. Kannatanule tekitatud vigastused (marrastus huule paremas nurgas ja punetused kaela

vasakul pool) on tuvastatavad kannatanu läbivaatuse protokolli ja fototabeliga (kd I tl 1-8).

Kohus loeb süüdistatava ütluseid, et ta kannatanut ei kägistanud paljasõnaliseks ja seda

põhjusel, et kannatanu läbivaatuse protokolli juures olevast fototabelist nähtub ka lisaks

kannatanu näol tekitatud vigastusele ka tema kaelal olev värske vigastus. Kannatanu

vigastused on fikseeritud ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis (kd I tl

10), kuhu on mh. märgitud, et kannatanul esineb 16.07.2024 vigastus ka kaela piirkonnas.

17. Süüdistuse kohaselt põhjustas Fjodor Kirin 01.06.2024 episoodis kannatanule lisaks

tervisekahjustusele (vasaku jala sääre tagaküljel umbes 4 cm pikkune lahtine torkehaav) ka

valu. Samuti põhjustas ta 16.07.2024 episoodis rusikaga kannatanule lüües ja kägistades

füüsilist valu.

18. Valu kui KarS § 121 koosseisulise tunnuse osas on Riigikohus märkinud järgmist.

Varasemas praktikas on valu tekitamist põhimõtteliselt peetud sobivaks ja põhiseaduspäraseks

kriteeriumiks, mille alusel piiritleda KarS § 121 järgi karistatavat tegu väljapoole

5 (10)

karistusõiguse reguleerimisala jäävast käitumisest (vt. ka p 23). Üldtuntud on asjaolu, et

valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri

inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest

seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest (RKKKo 04.05.2015, 3-1-1-29-15, p

11.1). Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise

tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. [---] Järgmisena

tuleb lahendada küsimus sellest, kas siis, kui kannatanu kinnitab valu tundmist, piisab

lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu.

Kohtupraktikas valitseva arvamuse kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu

subjektiivsusest vastata eitavalt. Nimelt tuleb kohtupraktika kohaselt käsitletaval juhul

täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo

tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei

oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava

kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on

vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku

objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse

valu tekkimise võimalikkust (RKKKo 04.05.2015, 3-1-1-29-15, p 11.3). Kohus andes

hinnangut 01.06.2024 ja 16.07.2024 kannatanutest tehtud fotodele, millest nähtuvad

vigastused, s.o 01.06.2024 episoodis noa löögist kannatanu jala vigastus ja 16.07.2024

episoodis kannatanul marrastus huule paremas nurgas ja punetused kaela vasakul pool,

puudub alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises).

19. Seega leiab kohus, et 01.06.2024 valu ja tervisekahjustus (vasaku jala sääre tagaküljel

umbes 4 cm pikkune lahtine torkehaav) ning 16.07.2024 näo ja kaela piirkonda valu tekitanud

kehalise väärkohtlemisega on täidetud objektiivne teokoosseis KarS § 121 järgi.

20. Teod on toime pandud lähisuhtes. KarS § 121 lg 2 p 2 sätestab vastutuse lähi- või

sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, kuid ei määratle lähisuhte mõistet.

Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema

inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest,

kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus,

turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja

armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis). Tähtis on sisuline ühiseluline side inimeste

vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt.

Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt

vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab

suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet (RKKKo 09.03.2020, 1-19-3377/32, p 9 ja 10). Käesolevas

asjas ei ole tekkinud vaidlust süüdistatava ja mõlema kannatanu suhtes lähisuhtes olemise

osas. Asjas puudub vaidlus selles, et Fjodor Kirin lõi 01.06.2024 noaga jalga L O ning

16.07.2024 lõi rusikaga näkku, kägistas ja lohistas mööda maad .

21. KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud

kehalise väärkohtlemise. See näitab tema suuremat kalduvust toime panna sama kuritegu ja

seetõttu sisaldab uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Pole

oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest varasemalt süüdi mõistetud ja seejärel uue

kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist

väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes

kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo 14.05.2020, 1-19-5146/52, p 8 koos

edasiste viidetega). Fjodor Kirin pani kahel korral toime kehalise väärkohtlemise, seega pani

ta teo toime korduvalt.

6 (10)

22. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui

isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani Fjodor Kirin mõlemad

kehalise väärkohtlemise episoodid toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik

teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab

või vähemalt möönab seda. 01.06.2024 lõi süüdistatav konflikti käigus kannatanule noaga

jalga, samuti peksis ta 16.07.2024 konflikti käigus rusikatega õde ning kägistas teda.

Süüdistatav pidi vähemalt võimalikuks pidama, et noaga jalga löömine ning rusikatega

peksmine ja kägistamine põhjustab kannatanule valuaistingut. Seega möönis Fjodor Kirin

oma teo võimalikku iseloomu ja tagajärgi ning täitis kannatanutele valu tekitava kehalise

väärkohtlemise subjektiivse koosseisu tunnused.

23. Eeltooduga on KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 teokoosseis täidetud.

24. Kohtu hinnangul pani Fjodor Kirin toime õigusvastased teod, tegude õigusvastasust

välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Fjodor Kirin on süüvõimeline ning KarS 2. ptk

3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

(III)

Karistus

25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel võtab

kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid. Hinnates süü suurust

tuleb lähtuda esmalt süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks

tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS §

56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt

RKKKo 11.06.2018, 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega; RKKKo 20.03.2017, 3-1-1-6-

17, p 9 koos edasiste viidetega).

26. Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt (vt nt

RKKKo lahendid 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19; 03.04.2020, 1-18-2232, p 71), et karistuse

mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka RKKKo

11.06.2018, 1-17-1629, p 28).

27. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

28. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Fjodor Kirinit on varem karistatud

vägivallaga seotud kuriteo toime panemise eest (kd I tl 47), mille kandmiselt isik vabastati

tingimisi KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel, mis ei ole talle mõju uute kuritegude toimepanemisest

loobumiseks avaldanud. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa kohtu hinnangul lugeda ka seda, et

käesoleval hetkel on ta teo toime pannud kahel korral ja kahe kannatanu suhtes. Kohus

märgib, et korduva teo puhul ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilist

karistust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on Fjodor Kirini suhtes

välistatud.

7 (10)

29. Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus, et isiku süü jääb alla keskmise. Kuigi Fjodor

Kirin on toime kuriteo kahe kannatanu suhtes, ei olnud kannatanute vigastused suured. Fjodor

Kirin on avaldanud kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus Fjodor Kirinile karistuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud, mida

vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks tuleb

mõista 10 kuud vangistust.

30. Fjodor Kirin on teod pannud toime talle määratud katseajal (kd 1 tl 47-49). KarS § 65 lg 2

kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku

ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb käesolevat karistust

suurendada Harju Maakohtu 31.01.2024 kohtuotsusega nr 1-24-342 mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra s.o 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Fjodor Kirinile

tuleb lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus.

31. Süüdistatav ning kaitsja taotlesid kohtuistungil süüdistatavale karistuseks ühiskondliku

kasulikku tööd ning määrata Fjodor Kirin ravile alkoholisõltuvusest vabanemiseks.

32. Kohus ei pea käitumiskontrolli kohaldamist koos ühiskondliku kasuliku tööga

võimalikuks. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks

obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv.

Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset

täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi

lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda

elu ilma süütegusid toime panemata. Fjodor Kirin ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik

kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Fjodor

Kirin on kuriteo toime pannud temale määratud katseajal. Sealjuures pani ta uue kuriteo toime

vähem kui 6 kuu möödumisel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusest (kd II tl 116).

Eelnevalt määratud kriminaalhooldusesse on Fjodor Kirin suhtunud ükskõikselt. Lisaks

määrati talle 31.01.2024 Harju Maakohtu otsusega (1-24-342) lisakohustuseks katseajal mitte

tarvitada alkoholi, kuid on seda eiranud ning pannud käesolevas asjas vähemalt ühe kannatanu

suhtes kuriteo toime alkoholijoobes (vt. kd I tl 17). Kohus märgib, et vangistuse asendamisel

üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise

vältimiseks- Fjodor Kirini suhtes üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ei esine ning on

küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Fjodor Kirini näol on tegemist isikuga, kes

kuritarvitab alkoholi. Kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all

vabandatav asjaolu: täisealine isik peab suutma oma negatiivseid emotsioone adekvaatselt

ohjeldada ning alkoholi tarvitamisega võimenduva agressiivsuse korral tuleb alkoholi

tarvitamisest loobuda. Fjodor Kirin on avaldanud soovi minna alkoholisõltuvusest

vabanemiseks ravile. Kohtu hinnangul on süüdistatava poolne sõltuvushäire tunnistamine ja

valmidus alustada kohase raviga igati tervitatav – kahtlemata eeldab ravi alustamine ja selle

hilisem edukas käik puudutatud isiku motiveeritust. Samas ei pea kohus Fjodor Kirini

karistamist võimalikuks muul moel kui reaalse vangistusega. Karistuse kandmine ei takista

paralleelselt alkoholismivastase raviga alustamist. Fjodor Kirinile on juba eelnevalt katseaja

näol antud võimalus, kuid seda võimalust ta ei kasutanud, pannes ca pooleaasta möödumisel

eelmise kohtuotsusega määratud katseaja kulgemisest toime juba uued tahtlikud kuriteod.

33. Seega kuulub Fjodor Kirini suhtes kohaldamisele reaalne vangistus. KarS § 68 lg 1

alusel tuleb karistusaja hulka arvata Fjodor Kirini eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse

ärakandmist arvestada alates Fjodor Kirini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates

16.07.2024.

8 (10)

34. Kohus leiab, et Fjodor Kirini suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg

1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude

toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust,

karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise

seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada

prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2

nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka

KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu arvates on uute kuritegude toime panemise oht Fjodor

Kirini puhul keskmisest kõrgem, kuna ta on mitmel korral toime pannud vägivallaga seotud

kuritegusid, s.h oma lähedaste suhtes.

(IV)

Menetluskulud

35. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS § 175.

36. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes

määratud kaitsjale makstud tasu. Kohtueelses menetluses on määratud kaitsja tasuks 264,72

eurot (kd I tl 39, 61, 64) ning kohtumenetluses 185,44 eurot. Seega on antud kriminaalasjas

määratud kaitsja tasu summa kogusuuruseks 450,18 eurot.

37. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 121 lg 2

p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise

korral 1,5 kuupalga alammäära. RKKKo otsuses nr 3-1-1-83-10 on väljendatud seisukohta, et

sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha

koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Sundraha

väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1

kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 820 eurot. Seega on sundraha II astme kuriteo

toimepanemise korral 1230 eurot.

38. Eeltoodu põhjal tuleb Fjodor Kirinil välja mõista menetluskuludena kokku 1680,18 eurot.

39. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

40. Kohus leiab, et arvestades menetluskulude suurust, käib Fjodor Kirinil nende tasumine

ühe kuu jooksul ilmselt üle jõu. Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav viibib

käesolevas kriminaalasja menetlemise ajal vahi all alates 16.07.2024, leiab kohus, et Fjodor

Kirinil tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda võimalus menetluskulude tasumiseks ositi pikema

perioodi jooksul. Seega annab kohus Fjodor Kirinile võimaluse tasuda menetluskulud ühe

aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku

aja jooksul tasutud. Menetluskulude kohene tasumine tooks kaasa täitemenetluse kulud.

9 (10)

Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see

süüdistatavate majanduslikku olukorda.

(V)

Asitõendid

41. Kriminaalasja juurde võetud asitõendite CD ja DVD plaatide osas märgib kohus, et

vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021 otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125,

kohaselt ei ole CD/DVD-plaatidel olevate salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul

tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest

valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu

kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 160 1 lg 2 alusel on nimetatud materjalid

niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult

eraldi vastavasisulise otsustuse tegemist.

42. Puuteproov esikupõrandal olevast veremäärdumisest, puuteproov köögipõrandal olevast

veremäärdumisest, puuteproov elutoa vaibal olevast suurest vere imbumisjäljest,

veremäärdumisega avatud taskunuga – noatuub, puuteproov taskunoa käepideme

parempoolselt küljelt, puuteproov taskunoa tera vasakpoolsel küljel olevast

veremäärdumisest, puuteproov seinal olevatest verepritsmetest, mis asuvad asitõendihoidlas,

aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pähkel

kohtunik

10 (10)