2-22-8418/33 · 2-22-8418/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J rikkus

Legislator headnote

AI generated

2-22-8418/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J rikkus

Keywords

AI generated

unfit notwithstanding health condition sufficient access insufficiently substantiated grievance request for mutual assistance communication with defense counsel right to legal counsel

AI generated

2-19-16429/54

Harju Maakohtu menetluses on Larix Partners osaühingu (OÜ) avaldus GTS Group OÜ juhatuse liikme M.

2-07-4153/1

xxx esitas Harju Maakohtule hagi xxx osaühingu vastu juhatuse liikmeks oleku õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes.

2-18-13093/49

Harju Maakohtu menetluses on alates 01.09.2018 A P hagi MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond vastu hageja liikmelisuse tuvastamise nõudes.

2-20-6351/15

Kinnitada Axx Hxxxx ja MTÜ METSISE JAHISELTS vahel 10.09.2020 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 MTÜ Metsise Jahiselts kinnitab, et Axx Hxxxxxxei ole 01.02.2020 üldkoosoleku otsusega (punkt 4.4) MTÜ Metsise Jahiseltsi liikmest välja arvatud, kuna Axx Hxxxx ei ole olnud ja ei ole MTÜ Metsise Jahiseltsi liige.

2-12-47510/15

RR hagi VP ja GP vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks.

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8418

Tsiviilasi

Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu Z.J poolt GTS

Group osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja

tema mõjuval põhjusel tagasikutsumise tuvastamise nõudes

Menetlustoiming

hagi läbi vaatamata jätmine, menetluskulude jaotus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Larix Partners osaühing (registrikood 14591223,

asukoht Tartu mnt 25-33, 10117 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

(Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co

osaühing, e-post kaarel.berg@eversheds-sutherland.ee);

kostja Z.J (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi Saluste

(Advokaadibüroo

WIDEN,

e-post

Kadi.Saluste@widen.legal).

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J

(isikukood XXX) rikkus GTS Group osaühingu (registrikood 14433501) juhatuses

olemise ajal kohustust kutsuda osaniku nõudel kokku osanike koosolek ja kanda

äriregistrisse sisse uus juhatuse liige.

2. Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J rikkus

GTS Group osaühingu juhatuses olemise ajal kohustust anda osanikule teavet äriühingu

kohta.

3. Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J rikkus

GTS Group osaühingu juhatuses olemise ajal kohustust koostada ja esitada majandusaasta

aruanded äriregistrile.

2-22-8418

4. Jätta läbi vaatamata Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu tuvastamaks, et Z.J’u tagasi

kutsumiseks GTS Group osaühingu juhatusest esines mõjuv põhjus ja kui tema ametiaeg

ei oleks tähtaja möödumise tõttu 05.11.2021 lõppenud, oleks pidanud kohus ta tagasi

kutsuma, mistõttu on Z.J ametiaeg GTS Group osaühingu juhatuse liikmena lõppenud.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu nõudes tuvastada,

et Z.J rikkus GTS Group osaühingu (edaspidi nimetatud ka GTS) juhatuses olemise ajal oma

juhatuse liikme kohustusi ja tema tagasi kutsumiseks esines mõjuv põhjus.

Hageja palub kohtul tuvastada, et: (1) Z.J (isikukood XXX) rikkus GTS Group OÜ

(registrikood 14433501) juhatuses olemise ajal kohustust kutsuda osaniku nõudel kokku

osanike koosolek ja kanda äriregistrisse sisse uus juhatuse liige; (2) Z.J rikkus GTS Group

OÜ juhatuses olemise ajal kohustust anda osanikule teavet äriühingu kohta; (3) Z.J rikkus

GTS Group OÜ juhatuses olemise ajal kohustust koostada ja esitada majandusaasta aruanded

äriregistrile; (4) Z.J tagasi kutsumiseks GTS Group OÜ juhatusest esines mõjuv põhjus ja kui

tema ametiaeg ei oleks tähtaja möödumise tõttu 05.11.2021 lõppenud, oleks pidanud kohus ta

tagasi kutsuma, mistõttu on Z.J ametiaeg GTS Group OÜ juhatuse liikmena lõppenud.

2. 05.07.2023 esitas kostja vastuse hagile ning taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja

toob välja, et tema vastu on esitatud hagi, et tuvastada kostja väidetavate kohustuste

rikkumine GTS juhatuse liikmena. Käesolevas asjas ei ole hagejaks GTS, vaid GTS osanik

Larix Partners OÜ. GTS osanikul Larix Partners OÜ ehk hagejal puudub tuvastushuvi.

Kostjal on kohustus täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega GTS ees.

Larix Partners OÜ kolmanda isikuna ei oma tuvastushuvi tuvastamaks, kas kostja on rikkunud

enda kohustusi GTS ees. Tegemist ei ole hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või

huviga. Hageja hagi ei ole võimalik rahuldada ka juhul, kui eeldada hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust (millele kostja täies ulatuses vastu vaidleb, kostja ei ole rikkunud enda

kohustusi GTS juhatuse liikmena). Samuti ei ole hageja hagi esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Riigikohus on rõhutanud, et tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida

ta üritab hagiga saavutada (RKTKm 3-2-1-182-15, p 13).

2-22-8418

Hageja on enda õiguslikku huvi selgitanud hagiavalduses järgmiselt (Hagiavalduse p 22):

„Hagejal kui GTS Groupi osanikul on õiguslik huvi selle vastu, et kohus tuvastaks olenemata

ametiaja lõppemisest, et kostja on juhatuse liikme ametiaja jooksul pannud toime juhatuse

liikme kohustuste rikkumisi, mille tõttu esines mõjuv põhjus ta tagasi kutsuda.“

Kostja vaidleb hageja õigusliku huvi olemasolule täies ulatuses vastu. Hagejal ei ole võimalik

mistahes reaalset tagajärge käesolevas menetluses tehtava otsusega saavutada isegi, kui kohus

peaks hagi rahuldama.

Asjakohatu on hageja hagiavalduse p-s 23 viidatud Riigikohtu lahend (3-2-1-23-04). Viidatud

lahendis palus endine juhatuse liige tuvastada korteriühistu üldkoosoleku otsuste, millega

vabastati korteriühistu juhatus, sh juhatuse liige hageja, ja revisjonikomisjon oma kohustustest

ning valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon, tühisus. Käesoleva tsiviilasja asjaolud ei ole

analoogsed viidatud tsiviilasja asjaoludega. Käesolevas asjas on osanik, kes ei ole kostja ja

GTS vahelise õigussuhte pooleks, esitanud tuvastushagi, et tuvastada kolmandate isikute

(kostja ja GTS) vahelisest suhtest tulenevate kohustuste väidetavat rikkumist. Üksnes

hoiatamise eesmärgil kostja vastu sellise hagi esitamine (Hagiavalduse p-d 23 ja 24) ei ole

lubatav ning tuleb kooskõlas TsMS § 423 lg-ga 2 jätta läbi vaatamata.

Kostja hinnangul ei leidnud Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-23-04 lahendis, et hagejal on

õigustatud huvi sellise hagi esitamiseks, vaid seda, et hagejal võib olla õigustatud huvi, sest

need otsused puudutasid hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga (vt viidatud otsuse p 11).

Antud juhul ei puuduta hageja esitatud nõuded hageja ja kostja õigussuhet, vaid kostja ja GTS

vahelist õigussuhet. Lisaks, õiguskirjanduses ja kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-155-12, p 13)

on selgitatud, et neil isikutel, kellele on seadusega ette nähtud õigus äriühingu otsuseid

vaidlustada, on selleks ka õiguslik huvi. Nende vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil

on huvi otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende seosest ühinguga.

Hageja väidab, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumise tuvastamine on vajalik selleks,

et takistada kostja nimetamist juhatuse liikmeks. Isegi juhul, kui kohus rahuldaks hageja hagi

(mis antud juhul ei ole põhjendatud), ei välista see kostja õigust olla juhatuse liige. Hageja ei

ole taotlenud (ja see ei ole ka põhjendatud) käesolevas asjas kostjale ärikeelu määramist.

Seega ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagi tuleb jätta TsMS

§ 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Hageja väide, et hagejal on hüpoteetiline kahju hüvitamise nõue Canderos Assets OÜ

(edaspidi: Canderos) ja kostja vastu (millele kostja täies ulatuses vastu vaidleb), ei ole

tuvastushuvi jaatamise aluseks.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et tuvastushagi ei sobi kõigi vaidluste lahendamiseks, vaid

tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui sooritus- ega kujundushagi ei ole võimalik või otstarbekas

esitada. Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et faktilisi asjaolusid eraldi tuvastada ei saa,

isegi kui need on normi koosseisuelemendid. Tuvastushagi esemeks peaksid seega olema

ainult õigussuhte tuvastamise nõuded, mitte faktiliste asjaolude kindlakstegemine, isegi kui

neil on määrav tähendus mingi õigussuhte sisu jaoks. Ka Riigikohus on selgitanud, et TsMS §

368 lg 1 ei võimalda nõuda kohtus iseseisva nõudena faktiliste asjaolude tuvastamist.

Faktiliste asjaolude tuvastamine ei kuulu kohtu pädevusse (RKTKo 2-17-11858, p 10).

Käesolevas asjas esitatud tuvastusnõuete lahendamine ei kannaks menetlusökonoomilist

eesmärki.

2-22-8418

Esiteks, Canderos ning GTS ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaline.

Teiseks, kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleks eraldiseisvalt analüüsida igat väidetavat

kostja rikkumist ja kahju hüvitamise nõude eelduseid, mistõttu üksnes rikkumise jaatamine

(millist antud juhul ka ei eksisteeri) ei ole piisav kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

Seega ei lihtsustaks kuidagi tuvastusnõuete menetlemine käesolevas asjas hiljem väidetavalt

esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamist.

Kolmandaks, tõenäoliselt on käesolevas asjas lahendi jõustumise seisuga kõikide väidetavate

nõuete esitamise aegumistähtaeg möödunud, s.t mingit reaalset tagajärge hageja

tuvastusnõuete lahendamisele ei järgne. Kui hageja esitab kahju hüvitamise nõude enne

aegumistähtaja lõppemist, kuid enne käesolevas tsiviilasjas otsuse jõustumist, ei ole tagatud

ka hageja väidetav menetlusökonoomiline eesmärk – kohtud lahendavad samasisulist vaidlust

kahes eraldi menetluses.

Neljandaks, kostja väidetavate rikkumistega seoses ei ole hagejale ega GTS-le mistahes

väidetavat kahju tekkinud. Vastasel juhul oleks juba selline kahju hüvitamise nõue kostja

vastu juba esitatud nagu on GTS esitanud GTS Post OÜ osa võõrandamisega seoses (vt

Hagiavalduse p 11).

Hageja Nõue 1, Nõue 2, Nõue 3 ja Nõue 4 ei ole mistahes kahju hüvitamise nõude esitamise

eelduseks isegi juhul, kui kohus tuvastaks, et väidetavad kostja rikkumised on aset leidnud

(millele kostja täies ulatuses vastu vaidleb). Näiteks Nõude 1 puhul väidab hageja, et kostja ei

kutsunud kokku osaniku nõudel osanike koosolekut ega kandnud äriregistrisse uut juhatuse

liiget. Hageja ei ole mistahes viisil selgitanud, milline väidetav kahju on saanud hagejale kui

teisele osanikule eelnimetatust tekkida. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Analoogselt ei ole

saanud hagejale kahju tekkida ka Nõuete 2 kuni Nõuetega 4 seotud asjaoludest tulenevalt.

3. 05.11.2024 esitas hageja avalduse, milles toob välja, et võtab hagi TsMS § 424 lg 1 alusel

tagasi 05.08.2024 menetlusdokumendi resolutsiooni punktis 2.4 esitatud tuvastusnõude osas,

s.o. viimase tuvastusnõude osas, mille sõnastus oli järgmine: “Rahuldada hagi ja tuvastada, et

Z.J tagasi kutsumiseks GTS Group OÜ juhatusest esines mõjuv põhjus ja kui tema ametiaeg

ei oleks tähtaja möödumise tõttu 05.11.2021 lõppenud, oleks pidanud kohus ta tagasi

kutsuma, mistõttu on Z.J ametiaeg GTS Group OÜ juhatuse liikmena lõppenud.“ Hageja

palub selles osas jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Kolme esimese tuvastusnõude osas palub hageja menetlust jätkata.

Esiteks on hagejal nende kolme tuvastusnõude osas põhjendatud huvina preventiivne

eesmärk, millel on kaks aspekti.

Kõigepealt, kuigi kostja ei ole enam GTS Group OÜ juhatuse liige, on ta jätkuvalt GTS

Group OÜ teise osaniku (Canderos Assets OÜ) juhatuse liige ning tegelik kasusaaja. See

annab kostjale võimaluse GTS Group OÜ osaniku esindajaga mõjutada GTS Group OÜ

tegevust. Seetõttu ei ole välistatud, et kostja ja Canderos Assets OÜ üheskoos üritavad

tulevikus uuesti saavutada kostja nimetamist GTS Group OÜ juhatuse liikmeks. Hageja

arvamust sellise kavatsuse esinemise kohta kinnitab ka asjaolu, et Canderos Assets OÜ teine

juhatuse liige X, kes on ühtlasi kostja xxx, saatis alles hiljuti, kuupäeval 24.09.2024 GTS

Group OÜ praegusele juhatusele põhjaliku teabenõude, milles heitis GTS Group OÜ

praegusele juhatusele ette, et osanikul Canderos Assets OÜ-l puudub ülevaade GTS Group

OÜ juhatuse tegevusest ning kritiseeris ka juhatuse tegevust, mis Canderos Assets OÜ

2-22-8418

hinnangul ei vasta korraliku ettevõtja hoolsusele. Hageja hinnangul on need etteheited küll

täiesti alusetud, kuid see asjaolu kinnitab, et Canderos Assets OÜ on kriitiliselt meelestatud

GTS Group OÜ praeguse juhatuse tegevuse suhtes ning Canderos Assets OÜ on

märkimisväärne huvi GTS Group OÜ tegevuse vastu. Seetõttu on põhjendatud ka hageja

arvamus, et Canderos Assets OÜ eesmärk ja soov on GTS Group OÜ juhatus võimalusel välja

vahetada ning Canderos Assets OÜ-l võib olla eesmärk nimetada juhatusse uuesti kostja.

Samas, kui kohus rahuldab hageja tuvastusnõuded ja tuvastab kohtuotsuses, et kostja on

varasemalt GTS Group OÜ juhatuse liikme kohustusi olulisel määral rikkunud, on hagejal

sellisele kohtulahendile tuginedes võimalik takistada kostja võimalikku nimetamist GTS

Group OÜ juhatuse liikmeks. Samuti, isegi kui Canderos Assets OÜ-l peaks õnnestuma kostja

nimetamine GTS Group OÜ juhatuse liikmeks, siis aitab hageja taotletav tuvastushagi

rahuldamine kostjat hoiatada edasiste rikkumiste eest.

Sarnaselt ülal kirjeldatud viisile on põhjendatud huvi esinemist tuvastushagi esitamiseks

jaatatud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2004 otsuses asjas nr 3-2-1-23-04, punktis 11,

kus selgitati, et õigustatud huvi tuvastushagi kontekstis tuleb sisustada laiendavalt ning see

võib väljenduda hageja põhjendatud soovis saada rehabiliteeritud, hoiatada kostjat edaspidi

rikkumistest hoiduma või saada toimepandud rikkumiste kindlakstegemisega selgust

võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas.

Teiseks seisneb hageja põhjendatud huvi esimese kolme nõude osas tuvastada, et kostja oli

juhatuse liikme kohustusi rikkunud selleks, et esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue.

Samuti, kuna kostja nimetas GTS Group OÜ juhatuse liikmeks osanike lepingu alusel

Canderos Assets OÜ, loetakse GTS Group OÜ osanike lepingu punkti 6.2 alusel Canderos

Assets OÜ nimetatud juhatuse liikme (kostja) kohustuste rikkumise korral see ka Canderos

Assets OÜ rikkumiseks. Seetõttu on hageja põhjendatud huvi ka selles, et esitada kostja

rikkumistega seotud kahjunõue ka Canderos Assets OÜ vastu. Tulevikus esitatava

kahjunõude läbivaatamisel ja lahendamisel tuleks lisaks rikkumisele tuvastada ka muud kahju

hüvitamise koosseisu elemendid, kuid olukorras, kus kostja kohustuste rikkumine on juba

käesolevas asjas tuvastatud, võimaldab see ökonoomsemalt lahendada edaspidiselt kahju

hüvitamise nõuet. Sealjuures, hageja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et Canderos Assets

OÜ ega GTS Group OÜ ei ole käesolevas asjas menetlusosalised. Käesolevas asjas kostja

rikkumiste tuvastamine GTS Group OÜ juhatuse liikmena ei eelda, et GTS Group OÜ või

Canderos Assets OÜ oleksid menetlusosalised. Ühtlasi, sellisel alusel põhjendatud huvi –

saada rikkumistega seonduvalt selgust võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks – on

jaatatud ka eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-2-1-23-04, punktis 11.

4. 19.11.2024 esitas kostja seisukoha, milles selgitab, et tuvastushagi ese saab olla üksnes

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõue. Käesolevas menetluses ei ole hageja

esitanud nõudeid, mille lahendamisel kohus otsustaks õigussuhte olemasolu või puudumise.

Kuigi kohus juhtis hageja tähelepanu juba 22.10.2024 istungil sellele, et hagejal tuleb välja

tuua, millise väidetava õigussuhte olemasolu või puudumist soovib hageja käesolevas

menetluses tuvastada, ei ole hageja seisukohas ühtegi väidetavat õigussuhet, mis oleks seotud

hageja hagi aluse ja esemega, välja toonud.

Ükski hageja esitatud tuvastushagi nõuetest ei ole seotud hageja ja kostja vahelise õigussuhte

jätkumisega või selle puudumisega. Käesolevas asjas esitatud hageja nõuded (nii Nõue 1,

Nõue 2 kui ka Nõue 3) on suunatud faktiliste asjaoludele tuvastamisele, milleks kohtul

puudub pädevus. Faktiliste asjaolude tuvastamiseks esitatud hagi peab kohus jätma läbi

vaatamata.

2-22-8418

Hageja esitatud nõue 1, nõue 2 ja nõue 3 on kõik esitatud selliselt, et kohtul on palutud

tuvastada kostja väidetav rikkumine GTS juhatuse liikme kohustuste täitmisel. See, kas kostja

on oma kohustust juhatuse liikmena rikkunud (s.t teinud mittekohaselt mõne teo või jätnud

teo tegemata), on faktiline asjaolu, mida kohus käesolevas menetluses tuvastada ei saa.

Asjaolu, et hageja nõuded on suunatud faktiliste asjaolude tuvastamiseks, tõendab ka hageja

seisukoha p 2.4.1, milles hageja on seoses nõudega 1, nõudega 2 ja nõudega 3 selgitanud:

„Need käsitletavad kostja konkreetseid rikkumisi GTS Group OÜ juhatuse liikme kohustuste

täitmiseks, mille tuvastamiseks.“

Kostja rõhutab, et Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-123-04 on tehtud 2004. aasta. (s.t

enam kui 10 aastat tagasi). Pärast viidatud lahendit on Riigikohus korduvalt täpsustanud ja

selgitanud tuvastushagi esitamise eelduseid. Kostja on käesolevas menetluses viidanud

õiguskirjandusele ja hilisemale kohtupraktikale, milles selgitatud tuvastushagi esitamise

eeldused ei ole antud juhul täidetud. Üksnes preventiivsel eesmärgil tuvastushagide esitamine

(sõltumata mh sellest, kas hagi on esitatud õigussuhte olemasolu või selle puudumise

tuvastamiseks või faktiliste asjaolu tuvastamiseks) ei ole põhjendatud ega TsMS § 3, § 368 lg

1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel lubatud. TsMS § 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik

pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või

huvi kaitseks. Üldisele väidetavale preventiivsele mõjule (milliste hageja ei ole ka põhistanud,

rääkimata tõendamisest) tuginedes tuvastushagi esitamine eirab täielikult TsMS §-s 3

sätestatud nõudeid ning võimaldaks kõigil isikutel pöörduda kohtusse mistahes väidetavate

rikkumiste tuvastamiseks, et vältida tulevikus väidetavate rikkumiste kordumist. Tegemist ei

ole õiguspoliitiliselt aktsepteeritava olukorraga. Sellist laialdast tuvastushagi õigust (nagu

vääralt väidab hageja) ei tulene ka Riigikohtu lahendist 3-2-123-04.

Käesolevas asjas on hagejaks Larix Partners OÜ, mitte GTS. Hageja ei saa väidetavate GTS

või Canderose huvide kaitseks esitada tuvastushagi Canderose juhatuse liikme ning GTS

endise juhatuse liikme väidetavate rikkumiste tuvastamiseks. Tegemist ei ole TsMS §-ga 3

kooskõlas oleva käsitlusega.

Kostja juhatuse liikme staatus Canderoses ei ole kuidagi seotud hageja õiguste ning

kohustustega.

Õigustatud huvi jaatamiseks peab hageja lisaks vastava huvi olemasolule (mida hageja antud

juhul ei ole põhjendanud!) põhjendama ka seda, miks just tuvastushagi on pooltevahelisi

suhteid, taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend

(mida samuti hageja käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga ei ole teinud).

Täielikult asjakohatu on viide GTS osaniku Canderose ÄS § 166 alusel esitatud teabenõudele.

Canderosel GTS osanikuna on õigus saada GTS juhatuselt teavet ning nimetatu ei ole kuidagi

seotud hageja ega kostja õiguste või kohustustega. Hageja seisukoha p-s 2.4.3 esitatud

hüpoteetilised hageja väljamõeldud ja eluliselt mitteusutavad stsenaariumid ei ole aluseks

hageja õigustatud huvi jaatamiseks.

Hageja väidab, et kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumise tuvastamine on vajalik selleks,

et takistada tulevikus kostja nimetamist juhatuse liikmeks (Seisukoha p 2.4.4.). Tegemist ei

ole hageja seadusega kaitstud õiguse ega huviga, millele riik peaks andma õiguskaitset. Isegi

juhul, kui kohus rahuldaks hageja hagi (mis antud juhul ei ole põhjendatud), ei välista see

kostja õigust olla juhatuse liige. Kui kohus peaks käesolevas menetluses tuvastama (milleks

puudub alus) kolm faktilist asjaolu (väidetavad kostja rikkumised), ei oma see hageja viidatud

2-22-8418

õigusmõju – nimetatud väidetavad rikkumised ei välista kostja edaspidi juhatuse liikmena

tegutsemist. Hageja ei ole taotlenud (ja see ei ole ka põhjendatud) käesolevas asjas kostjale

ärikeelu määramist.

Hageja viitab tsiviilasja nr 3-2-1-23-04 lahendile moonutatult. Lisaks lükkavad hilisemad

Riigikohtu lahendid tsiviilasja nr 3-2-1-23-04 laia tõlgenduse tuvastushagi esitamise

lubatavusest ümber. Kohus ei saa tuvastushagi lahendamisel tuvastada faktilisi asjaolusid.

Liiatigi ei ole põhjendatud õiguskaitsevahendi ühe eelduse tuvastamine eraldiseisvas

menetluses selleks, et hilisemas vaidluses vaielda selle üle, kas teised õiguskaitsevahendi

kasutamise eeldused on täidetud.

Kostja hinnangul on asjakohatud hageja viited menetlusökonoomilisele eesmärgile.

22.10.2024 kohtuistungil selgitas kohus hagejale, et käesolevas asjas ei ole hageja esitanud

hageja väiteid tõendavaid tõendeid. Kõik hagi aluseks olevad hageja väited on tõendamata.

Seega kui kohus jätab kostja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata (milleks

puudub alus), esitab hageja alles esmakordselt käesolevas menetluses enda väidete

tõendamiseks tõendid, millele kostja vastab ja esitab omakorda tõendid (kostja vaidleb hagile

täies ulatuses vastu). Seega ei ole käesolevas asjas hageja väidetava kahju hüvitamise nõude

ühe eelduse (kostja väidetav kohustuste rikkumine) lahendamine käesolevas menetluses

kuidagi menetlusökonoomilisem kui kogu hageja väidetava kahju hüvitamise nõude

lahendamine ühes menetluses.

Kolmandaks, kostja on eelpool selgitanud, et lihtsalt õigustatud huvist õigussuhte tuvastamise

vastu ei piisa, vaid hageja peab põhjendama, miks just tuvastushagi on pooltevahelisi suhteid,

taotletavat eesmärki ja muid olulisi asjaolusid arvestades sobivaim õiguskaitsevahend. Hageja

on seisukohas omaks võtnud, et hageja huviks ei ole mitte tuvastushagi, vaid väidetav kahju

hüvitamise nõue kostja vastu. Seega, arvestades hageja taotletavat eesmärki ja võimalikke

õiguskaitsevahendeid (sh nende sobivust), ei ole antud juhul hagejal õigustatud huvi

tuvastushagi esitamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 463 lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud

taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja

lahendada määrusega.

TsMS § 463 lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

6. Harju Maakohtu menetluses on Larix Partners osaühingu hagi Z.J vastu nõudes tuvastada,