2-17-9695/82 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

I.C kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-17-9695

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: I.C (ik XXX; elukoht XXX,

XXX; e-post: )

võlausaldajad:

1. Kohtutäitur Rocki Albert (e-post )

2. Kohtutäitur Rannar Liitmaa (e-post )

3. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post )

4. Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post )

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada I.C (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded I.C vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada I.C kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada I.C usaldusisiku kohustustest I.C kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade I.C kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 14.07.2017 määrusega välja I.C pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Margo Normanni. 30.11.2018 määrusega (jõustus 18.12.2018) lõpetas

kohus I.C pankrotimenetluse raugemisega ning algatas I.C suhtes kohustustest

vabastamise menetluse. Kohus jättis kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku

nimetamata ja kohustas I.C-d ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt pidi

usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta kaks korda aastas 20.mail ja

20.novembril ning tegema väljamakseid üks kord aastas, 15.novembril.

2. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded järgnevalt: 05.07.2019, 23.12.2019, 22.05.2020,

14.11.2020, 28.04.2021, 12.11.2021, 16.05.2022, 17.11.2022, 15.05.2023, 17.11.2023,

17.06.2024, 06.12.2024, 19.12.2024.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga

erinevates ettevõtetes (XXX, XXX, XXX). Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud

määratud osaline töövõime. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus,

töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus ja pensioni II samba väljamakse.

4. Viis aastat menetluse algatamisest möödus 18.12.2023. Kohus pikendas menetlust aasta

võrra, s.o kuni 18.12.2024.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

6. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega

saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

I.C ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga

erinevates ettevõtetes (XXX, XXX, XXX). Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud

määratud osaline töövõime.

Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova

tegevusega.

2/4

9. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud

võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku

vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara,

pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

10. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks olnud töötasu, peretoetus, töövõimetoetus,

sotsiaaltoetus, tulumaksutagastus ja pensioni II samba väljamakse. Võlgnikul on neli

ülalpeetavat. Suuremas osas ajast on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel

saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 3749,44 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

11. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud väljamakseid ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise

kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus on menetlust aasta võrra pikendanud, et võlgnik saaks tekkinud eraldise võlgnevuse

tasuda. Võlgnikul oli koos varasema võlgnevusega kohustus võlausaldajatele eraldada

1920,39 eurot. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid suuremas mahus - 2525,98

eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et I.C on oma kohustusi täitnud ja tuleb

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

3/4

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud I.C pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka I.C pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

16. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab I.C kohustustest vabastamise menetluse, tuleb I.C vabastada ka usaldusisiku

kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

4/4