2-24-14271/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-14271

Tsiviilasi

M. V. hagi K. V. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: M. V. (isikukood XXX, elukoht Eestis:

XXX, elukoht Soomes: XXX, e-post: XXX)

Kostja: K. V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-

post: XXX)

XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M. V. esitas kohtule hagi K. V. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte

vahelised abielusuhted lõppesid mais 2024.a. Hagiavalduses märgib hageja, et esinevad

erimeelsused laste hooldusõiguse teostamisel ja soovib 50 % hooldusõigust. Hiljem on hageja

kinnitanud, et pooled on hooldusõiguse osas saavutanud kokkuleppe.

Kostja K. V. leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ta vaidleb sellele vastu, sest abielu suhted ei

ole lõppenud ning kestavad siiani, pärast seda kui Lääne ringkonnaprokuratuur lõpetas

kriminaalasja, kus K. V. oli kannatanuna mitmetes episoodides üle kuulatud M. V. poolt

toime pandud kuriteo suhtes. Lisaks märgib kostja, et M. V. tegelik elukoht ei ole Soome

Vabariigis, vaid M. V. elab XXX. Kui kohus otsustab lahutada, ei ole kostja nõus tasuma

menetluskulusid, kuna ei ole andnud põhjust lahutuseks.

Kohus kuulas M. V. ja K. V. ära XXX kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi ei

ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on M. R. (pärast abiellumist nimi M. V.) ja K. V.

abiellunud XXX, abielu on registreeritud Pärnu Maavalitsuse poolt (abielu tõend nr XXX, dtl

5).

M. V. on esitanud kohtule avalduse abielu lahutamiseks. Seega nõue on esitatud õigustatud

isiku poolt PKS § 65 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et abielu lahutamise peamine eeldus ei ole käesoleval juhul täidetud, s.o hageja

ja kostja abielulised suhted ei ole lõppenud. Hageja ja kostja elavad käesoleva ajani koos, neil

on ühised lapsed ja ühine majapidamine. Kuna abielulised suhted ei ole lõppenud, siis on

ilmne, et ei saa hinnata, kas need suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei osanud ise ka

selgitada, mille pinnalt peaks kohus aru saama või tuvastama, et abikaasade abielulised suhted

on käesolevalt pöördumatult lõppenud. Ärakuulamisel selgus, et poolte vahel on pingeid,

arusaamatusi ja vaidlusi, kuid see ei ole viinud abikaasade kooselu katkemiseni. Vastupidi,

pooled elavad käesoleva ajani koos ja kasvatavad ühiseid lapsi. Lisaks, M. V. ise ei osanud

selgitada, kuidas näeb välja elukorraldus pärast lahutust, kuigi möönis, et siis tuleks

elukorraldust muuta, nt kolida, lastega kohtuda mujal jne. Kohtule on jäänud täiesti

arusaamatuks, miks muudatused elukorralduses vajavad lahutuse toimumist.

Samuti on kohtule täiesti arusaamatu, miks pooled ei ole abielu lahutanud

perekonnaseisuasutuses. K. V. on ärakuulamisel selgitanud, et varem on nad lahutamiseks

perekonnaseisuasutusse pöördunud ja ta on nõus seda taaskord tegema. M. V. on selgitanud,

et käesoleval juhul pöördus ta kohtusse, lootuses kirjalikule menetlusele. Seega soovi korral

saavad pooled oma abielu lahutada perekonnaseisuasutuses (PKS § 64).

Eeltoodust järeldab kohus, et tegelikkuses on poolte vahel abielulised suhted olemas. Asjaolu,

et suhetes esineb pingeid, on erimeelsusi, konflikte ja vaidlusi, ei ole lahutamise aluseks

kohtus PKS § 67 lg 1 alusel.

Kohtu hinnangul on ebamõistlik anda pooltele aega lepituseks (PKS § 67 lg 3). Seda esmalt

põhjusel, et poolte abielulised suhted eksisteerivad. Teiseks ei ole võimalik anda aega

leppimiseks kui vähemalt üks pooltest seda ei soovi. M. V. on ärakuulamisel selgitanud, et

tema leppida ei soovi.

Eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik