2-24-15322/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-15322

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

ja koht

9. jaanuar 2025. a Tartu

Tsiviilasja number

2-24-15322

Tsiviilasi

A.L.-i hagi A.L:-i vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad



Hageja A.L. (isikukood XXX)



Kostja A.L: (isikukood XXX)

Kohtuistungi

toimumise aeg

09.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Lahutada A.L.-i (isikukood XXX) ja A.L:-i (isikukood XXX) abielu,

mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. Taastada A.L.-i abielueelne perekonnanimi Uxxxx A.L.-i nimeks

jääb pärast kohtuotsuse jõustumist A.L. Uxxxx

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 50% ulatuses kummagi poole kanda.

2. Mõista A.L:-ilt A.L.-i kasuks menetluskulude katteks välja 50

eurot.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. A.L. esitas A.L:-i vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu ja jätta

hageja perekonnanimeks tema sünnijärgne perekonnanimi. Hageja oli nõus, et

menetluskulud (s.o riigilõiv) jäävad võrdselt mõlema poole kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxx a. xxxxxx. Hageja ja kostja

abielulised suhted on lõppenud, hageja ja kostja elavad eraldi alates 2023.

aasta augustist. Ühine kooselu lõppes kostja liigse alkoholitarvitamise ja

vaimselt vägivaldse ja ebastabiilse käitumise tõttu. Poolte ühine alaealine laps

jääb pärast lahutust hageja ja kostja vahelise kokkuleppe järgi elama hageja

juurde.

KOSTJA VÄITED

2. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Kostja soovis, et pooled tasuksid

menetluskulud võrdsetes osades.

KOHTU SEISUKOHAD

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Rahvastikuregistri kannete kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxx, sellekohane

tõend on kehtiv alates xxxxxxxxxx. Pooltel ei ole nende kinnitusel ühisvara

ning alaealise lapse elukorralduse üle vaidlust ei ole.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui

abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad

kooselu ei taasta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et abielusuhted on

lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.

Abikaasadel ei ole ühisvara. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

Hageja soovis võtta abieelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib

kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande kohaselt

oli A.L.-i varasemaks perekonnanimeks Uxxx. Kohus leiab, et vastavalt hageja

taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi

taastada.

Menetluskulud

TsMS § 164 lg 2 alusel jätab kohus vastavalt poolte soovile menetluskulud 50%

ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Ainuke tekkinud menetluskulu

on hageja tasutud riigilõiv 100 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada

menetluskuluna 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik