2-23-112522/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-112522

Tsiviilasi / hagi ese

Revensen OÜ hagiavaldus X-i (X) vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

1149,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Revensen OÜ (registrikood 16625699, aadress Tartu mnt 13,

10145 Tallinn)

Lepinguline esindaja Aivira Kollamaa

Kostja

X (isikukood XXX, aadress XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista X-ilt (X, isikukood XXX) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

838 (kaheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot 48 (nelikümmend kaheksa) senti.

3. Välja mõista X-ilt (X, isikukood XXX) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

viivis põhinõude 795 (seitsesada üheksakümmend viis) eurot 63 (kuuskümmend kolm)

senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses,

kuid mitte suuremas ulatuses kui 20,18% (kakskümmend koma kaheksateist protsenti)

aastas, alates 27.06.2023.a (kahekümne seitsmendast juunist kahe tuhande kahekümne

kolmandal aastal) kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 767 (seitsesada kuuskümmend

seitse) eurot 78 eurot (seitsekümmend kaheksa) senti.

4. Jätta rahuldamata Revensen OÜ (registrikood 16625699) hagiavaldus X-i (X,

isikukood XXX) vastu põhinõude 0,25 eurot, intressi 107,88 eurot, lepingu haldustasu

9,73 eurot ja viivise 34,64 eurot tasumise nõuetes.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 20% (kakskümmend protsenti) Revensen OÜ (registrikood

16625699) kanda ning 80% (kaheksakümmend protsenti) X-i (X, isikukood XXX)

kanda.

7. Välja mõista X-ilt (X, isikukood XXX) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

menetluskulud riigilõiv 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot ja lepingulise esindaja

kulu 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot.

8. Välja mõista X-ilt (X, isikukood XXX) Revensen OÜ (registrikood 16625699) kasuks

viivis menetluskulude 608 (kuussada kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 608 (kuussada kaheksa) eurot.

9. Jätta rahuldamata Revensen OÜ (registrikood 16625699) avaldus lepingulise esindaja

kulude 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulude 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja X-ilt (X, isikukood

XXX) väljamõistmiseks.

10. Jätta X-i (X, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte

teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud

eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

2 (8)

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud

02.07.2023. Hagile vastamise tähtpäev oli 16.07.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole

kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas

kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel osaliselt rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Coop Finants AS (registrikood 12087992) ja

kostja sõlmisid 04.09.2018 säästukaart pluss kasutamise lepingu CNT00000112601, mille

põhitingimused olid järgmised: Coop Finants AS-i kostjale võimaldatud ostulimiit 200 eurot,

päevane makselimiit 200 eurot ja päevane sularahalimiit 200 eurot; intressimäär 19,9% aastas;

kasutatud limiitide tagasimakse tähtpäev limiidi kasutamise kuule järgneva kuu 5. päev.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Coop Finants AS ja kostja on 15.01.2019 leppinud

kokku 04.09.2018 lepingu muutmises selliselt, et Coop Finants AS võimaldab kostjale

krediidilimiiti 500 eurot.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Coop Finants AS ja kostja on 18.01.2019 leppinud

kokku 04.09.2018 lepingu muutmises selliselt, et lepingu põhitingimused olid järgmised: Coop

Finants AS-i kostjale võimaldatud krediidilimiit 800 eurot; igakuise tagasimakse suurus 32 eurot;

tagasimakse tähtpäev iga kuu 5. päev.

Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingute sõlmimise ja lepingutingimuste kohta kostja

poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingud vastavad

tarbijakrediidilepingu tunnustele ning neile tuleb kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta

sätestatut.

3. Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja peab tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

(a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

(b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

(c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

(d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

(e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-

3 (8)

21-13098, p 18).

Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel

arvesse kostja taotluses esitatud teavet sissetulekute ja väljaminekute suuruse kohta,

rahvastikuregistri andmeid elukoha ja kehtivate dokumentide kohta, krediidiinfo andmebaasi teavet

kostja maksehäirete kohta, taust.ee andmebaasi andmeid kostja võlgnevuste kohta. Lepingu

sõlmimise taotluse kohaselt on kostja avaldanud oma sissetuleku suuruseks 1000 eurot ja igakuiste

kohustuste suuruseks 0 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidiandja on

omandanud kostja arvelduskonto väljavõtte, millele laekub kostja peamine sissetulek, ning seda

analüüsinud.

Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades ning hageja esitatud tõendeid arvestades

ei ole krediidiandja piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja finantskohustused

tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja selle muutmise lepingute sõlmimise ajal ning milline on nende

kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema

arvelduskonto, millele laekub kostja sissetulek, väljavõtet tarbijakrediidilepingute sõlmimisele

eelneva ajavahemiku kohta, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse

kohta. Krediidiandja ei ole välja selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus

(st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad

finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt intress). Eeltoodut arvestades

ei saanud hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades krediidiandja enda kogutud andmete põhjal

hinnata kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimelisusele, sh olemasolevate

finantskohustuste suurenemise (nt intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust.

Krediidiandja ei ole kontrollinud, kas ja millisel viisil täidab kostja võetud finantskohustusi.

Krediidiandja ei ole kontrollinud kostja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste olemasolu või

puudumist ning seda, kuidas kostja täidab seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust selle olemasolu

korral.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades on krediidiandja

rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel.

Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

4. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagis märgitud asjaoludel rikkus krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi

lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt

käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud hagejale teabe

esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada VÕS

§ 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu

hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis

tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata

jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning

krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS §

4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostjale võimaldanud lepingu

alusel krediiti 795,63 eurot. Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite krediidilimiidi kasutamise

kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus on tuvastanud poolte vahel

tarbijakrediidilepingute sõlmimise ning krediidisummade kostja kasutusse andmise. VÕS § 4034 lg

4 (8)

7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt oli krediidiandjal õigus nõuda kostjalt krediidi tagastamist ning VÕS §-

s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole.

Hageja nõuab kostjalt intressi 107,88 eurot tasumist. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ja muutmise

aegadel 04.09.2018, 15.01.2019 ja 18.01.2019 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks

0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut

arvestades puudus hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kohus jätab hagiavalduse intressi

107,88 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

6. Hageja nõuab kostjalt lepingu haldustasu 9,73 eurot tasumist. Kohus tuvastas krediidiandja

poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei olnud

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt muid kulusid. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse lepingu

haldustasu 9,73 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

7. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei teinud alates 05.09.2022 lepingujärgseid

krediidi tagasimakseid. Kohus loeb hageja esitatud faktilise väite kasutatud krediidi tagasimaksete

mittetegemise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Krediidiandjal puudus kohustust tagasimaksed uuesti määrata, sest lepingupooled leppisid kokku

igakuises tagasimakstava krediidisumma minimaalses suuruses, milleks oli 32 eurot. Hageja

põhjendab hagi sellega, et krediidiandja hoiatas 30.12.2022 kostjat lepingute ülesütlemisest ning

andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks; krediidiandja saatis hoiatuse kostjale 02.01.2023

ning kostja on selle kätte saanud. Samuti põhjendab hageja hagiavaldust sellega, et krediidiandja

ütles lepingu ülesütlemisavaldusega alates 27.02.2023 üles. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetud

hageja esitatud faktilised väited selle kohta, et kostja oli 27.02.2023 seisuga viivituses kolme

üksteisele järgneva tagasimaksega, mille tasumiseks oli krediidiandja andnud eelnevalt tähtaja.

Samuti loeb kohus kostja poolt omaksvõetuks ülesütlemisavalduse kättesaamise (TsMS § 407 lg 1).

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et täidetud olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused ning krediidiandja ja kostja vaheline tarbijakrediidileping on 27.02.2023 üles

öeldud ning krediidiandjal tekkis õigus nõuda kostjalt krediidi kohest tagastamist.

Hageja on hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja kasutas krediidilimiiti 795,63 euro ulatuses.

Hageja nõuab kostjalt krediidisumma 795,88 eurot tagastamist. Kohtu hinnangul on asjaoludega

õiguslikult põhjendatud krediidisumma 795,63 eurot tagastamise nõue. Krediidisumma 0,25 eurot

tagastamise nõue ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse

krediidisumma 795,63 eurot tagastamise nõudes. Kohus jätab hagiavalduse krediidisumma 0,25

eurot tagastamise nõudes rahuldamata.

8. Hageja nõuab kostjalt 26.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62,49 eurot

tasumist, mis on arvestatud määras 20,18% aastas (19,9% aastas 360-päevalise aasta korral)

põhinõudelt 8,80 eurot ajavahemiku 06.10.2022 kuni 27.02.2023 eest, põhinõudelt 5,57 eurot

ajavahemiku 06.11.2022 kuni 27.02.2023 eest, põhinõudelt 3,76 eurot ajavahemiku 06.12.2022

kuni 27.02.2023 eest, põhinõudelt 3,94 eurot ajavahemiku 06.01.2023 kuni 27.02.2023 eest ning

põhinõudelt 795,63 euro ajavahemiku 06.02.2023 kuni 26.06.2023 eest. Hageja nõuab TsMS § 367

alusel kostjalt põhinõudelt 795,63 eurot viivise tasumist alates 27.06.2023 ulatuses 20,18% aastas

(19,9% aastas 360-päevalise aasta korral).

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415

5 (8)

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva

seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira

krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega

võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

Kohus tuvastas eelnevalt krediidiandja poolse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

Seetõttu on krediidiandjal VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt õigus nõuda kostjalt krediidi

tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi tasumist. Muid kulusid krediidiandjal

kostjalt õigus nõuda ei ole. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt kohaldub võlasuhtele VÕS §-

s 94 nimetatud intressimäär, mis tulenevalt tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud

intressimäära suurusest on 0% aastas. Seetõttu ei kohaldu VÕS § 415 lg-st 1 tulenevalt lepingus

kokkulepitud viivisemäär, sest see on suurem lepingule kohalduvast intressimäärast. Krediidiandjal

tekkis õigus nõuda viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses.

Põhinõudelt 8,80 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku

06.10.2022 kuni 27.02.2023 eest on 0,31 eurot. Põhinõudelt 5,57 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 06.11.2022 kuni 27.02.2023 eest on 0,16 eurot.

Põhinõudelt 3,76 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku

06.12.2022 kuni 27.02.2023 eest on 0,08 eurot. Põhinõudelt 3,94 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 06.01.2023 kuni 27.02.2023 eest on 0,06 eurot.

Kohus tuvastas eelnevalt, et leping öeldi üles 27.02.2023. Seetõttu muutus kogu krediidi 795,63

eurot tagastamise kohustus sissenõutavaks alates 27.02.2023. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda

kostjalt tagastamata krediidisummalt 795,63 eurot ajavahemikus 06.02.2023 kuni 27.02.2023

arvestatud viivise tasumise. Krediidiandjal tekkis õigus nõuda kogu tagastamata krediidisummalt

viivise tasumist alates 28.02.2023. Põhinõudelt 795,63 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses

arvestatud viivis ajavahemiku 28.02.2023 kuni 26.06.2023 eest on 27,24 eurot. Eeltoodust

tulenevalt oli 26.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 27,85 eurot tasumise nõue

(0,31+0,16+0,08+0,06+27,24=27,85).

Kohus rahuldab seetõttu hageja nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab kostjalt viivise

27,85 eurot ning jätab hagiavalduse rahuldamata viivise 34,64 eurot tasumise nõudes (62,49-

27,85=34,64).

9. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt protsendina

kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt 795,88 eurot alates 27.06.2023 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidisumma 795,63 eurot

tagastamist. Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et võlasuhtele kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud viivisemäär. Seetõttu rahuldab kohus hageja TsMS § 367 järgi esitatud viivise tasumise

nõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 795,63 eurot

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 27.06.2023 kuni täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 767,78 eurot (põhinõue 795,63 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 27,85 eurot =

767,78 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest hageja ei ole tõendanud

hagejale kahju tekkimist põhinõude summat ületavas osas. Kohus arvestab sellega, et VÕS § 113 lg

1 ls 2 sätestatud viivisemäär on muutuv. Hageja on nõudnud kostjalt viivise tasumist määraga

20,18% aastas. Kohus piirab hageja viivisenõuet selliselt, et kui VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud

viivisemäär muutub suuremaks kui 20,18% aastas, kohaldub viivisemäär 20,18% aastas, sest

vastasel juhul väljub kohus hagi lahendamisel hagis esitatud nõude piiridest (TsMS § 439).

10. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta: [---] 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi

6 (8)

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud

lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2

sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: kostjaga sõlmitud lepingule kohalduvad

üldtingimused ja hinnakiri ning vastaval üldtingimuste punktile 6.4 ja hinnakirjale rakenduvad

järgmised tasud sissenõudmiskulude osas: ülesütlemise hoiatus (meeldetuletus) 1 x 5,00 eurot,

ülesütlemise teatis 1 x 5 eurot, nõude loovutamise teatis (meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot;

kostjale on saadetud ülesütlemise hoiatus, ülesütlemise teatis ning nõude loovutamise teatis. Kohus

loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hagejal on

seetõttu õigus saada sissenõudmiskulude hüvitist kuni 40 eurot. Hageja nõue ei ületa seaduses

sätestatud piirmäära. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 15 eurot hüvitamise

nõudes.

11. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas

hagiavalduse osaliselt. Hageja esitas nõuded, mille järgi arvutatud hagihind on 1149,36 eurot.

Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille järgi arvutatud hagihind on 922,02 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on kohus hagiavalduse rahuldanud 80% ulatuses. Kohus jätab menetluskuludest 20%

hageja kanda ja 80% kostja kanda.

12. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280

eurot. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 280

eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal

lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale

sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt

lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 120 eurot tunnis,

millele käibemaksu ei lisandu. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg oli 7 tundi. Lisaks on hageja

esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab lepingulise esindaja kulu 840 eurot

hüvitamist. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmised tasustatud toimingud: nõude

asjaoludega ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite tellimine,

kogumine) ja koostamine, hagi kohtusse esitamine (hagi lisade komplekteerimine). Asja vähest

keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi

koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni neli tundi. Kohus leiab eeltoodut

arvestades, et hageja lepingulise esindaja poolt hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks (sh hagi

koostamise ja kohtule esitamisega kaasnevad toimingud) kulunud ajast on 4 tundi põhjendatud ja

vajalik ajakulu. Ajakulu ei ole põhjendatud ja vajalik 3 tunni ulatuses.

Hagejale esitatud arvest nähtuvalt on kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 120 eurot

tunnis. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste

maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus on

eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et

põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 480 eurot (õigusteenuse osutamiseks

kulunud aeg 4 x tunnitasu 120 eurot = 480 eurot).

Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulud riigilõivu 224 eurot

7 (8)

(80% 280-st on 224) ja lepingulise esindaja kulu 384 eurot (80% 480-st on 384). Kohus arvestab, et

kui kohus oleks pidanud hageja lepingulise esindaja kulusid 840 eurot tervikuna põhjendatuks,

oleks menetluskulude jaotust arvestades kohus pidanud kostjalt välja mõistma 672 eurot (80% 840-

st on 672). Kohus jätab eeltoodut arvestades kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja

mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud 288 eurot (672-384=288).

Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja

menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse

võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust

võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 608 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

13. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad

menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

8 (8)