2-22-4311/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4311

Kohtuasi

W.N-i hagi Z.F-i vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: W.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vassili Kosteitšuk

Kostja: Z.F (isikukood XXX) lepinguline esindaja

Andrei Vesterinen

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda määruskaebusele lisatud tõendi (29. märtsi 2022 e-kiri) vastuvõtmisest.

2. Võtta tsiviilasja materjali juurde W.N-i 28. novembri 2024 seisukohale lisatud

tõendid (väljavõte kinnistusraamatust, arved, täitmisteade ja selle saatmise tõend

ning kinnisasja valduse äravõtmise akt).

3. Jätta Harju Maakohtu 9. septembri 2024 määrus muutmata, kuid täiendada selle

põhjendusi.

4. Jätta Z.F-i määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Z.F-i kanda.

6. Rahuldada W.N-i taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

ja mõista Z.F-ilt W.N-i kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 675

eurot (õigusabikulud).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-4311

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.N (hageja) esitas Harju Maakohtule 24.03.2022 Z.F-i (kostja) vastu hagi ühisvara

jagamiseks.

2. Maakohus rahuldas hagi 13.05.2022 tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus toimetati kostjale

kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.05.2022 ning see jõustus 30.06.2022.

3. Kostja esitas 04.09.2024 kohtule kaja ja vastuse hagiavaldusele. Kaja kohaselt sai kostja

kohtudokumendid ja tagaseljaotsuse kätte alles 05.08.2024, kui kostja lepinguline esindaja

toimikuga kohtumajas tutvus. Kohus ei oleks tohtinud dokumente avalikult kätte toimetada.

Kohus ei ole kohtudokumente kostjale kätte toimetanud. Menetluse taastamiseks ei ole mõjuv

põhjus vajalik.

Maakohtu määrus

4. Harju Maakohus keeldus 09.09.2024 määrusega kaja menetlusse võtmisest.

5. Määruse kohaselt toimetati tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult. Seega võib kaja esitada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 teise lause järgi 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

6. Kostja väide, et ta sai tagaseljaotsusest teada alles 05.08.2024, ei vasta tõele. Z.F oli

kostjaks ka tsiviilasjas nr 2-22-9866. Tolles menetluses toimetati kostjale kätte hagiavaldus

koos lisadega, sh hagiavalduse lisas 6 olnud 13.05.2022 tagaseljaotsus, TsMS § 326 alusel

(postkasti panekuga) kostja kodusel aadressil XXX 18.02.2024 (tsiviilasi nr 2-22-9866, dtl

119-120). Seda, et tegemist oli kostja tegeliku elukohaga, kinnitas kostja tsiviilasja nr 2-22-

9866 menetluses kohtuistungil 04.03.2024 (dtl 135). Samalt aadressilt õnnestus tolles

menetluses kostja sundtoomine kohtuistungile.

7. Seega toimetati 13.05.2022 tagaseljaotsus kostjale kätte 18.02.2024. Kohus selgitas kostjale

13.05.2022 tagaseljaotsuses, et tal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS §-des 415 ja 416 sätestatud alustel ning korras.

TsMS § 415 lg 2 järgi oli kaja esitamise kõige hilisem tähtaeg 19.03.2024. Kaja esitati

04.09.2024, seega enam kui 5 kuud pärast ettenähtud tähtaega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja taastada menetluse.

9. Määruskaebuse kohaselt ei saa lähtuda teistes tsiviilasjades toimunust. Käesolevas asjas

puudub kinnitus, et kostja sai tagaseljaotsuse kätte maakohtu määruses kirjeldatud viisil.

Kohtul puudus alus tagaseljaotsuse avalikuks kättetoimetamiseks.

10. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2-22-4311

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on õige ja põhjendatud. Määruskaebuse

väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657

lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

põhjendustega neid kordamata.

13. Kostja esitas koos määruskaebusega tõendina maakohtu 29.03.2022 e-kirja koos

vastusega, mis on toimikus juba olemas (t lk 35). Seega keeldub ringkonnakohus tõendi

vastuvõtmisest (TsMS § 339 lg 2 ja § 238 lg 1).

14. Hageja esitas koos määruskaebuse vastusega tõenditena väljavõtte kinnistusraamatust,

korteriühistu esitatud arved, täitmisteate ja selle saatmise tõendi ning kinnisasja valduse

äravõtmise akti (t lk 86–96). TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus tõendid asja

materjali juurde.

15. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja leiab, et

13.05.2022 tagaseljaotsuse avalik kättetoimetamine oli lubamatu, kuid täpsemalt oma

seisukohta ei põhjenda. TsMS § 317 lg 1 p-st 1 tuleneb, et menetlusosalisele võib toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

16. Maakohus proovis toimetada otsust kostjale kätte tööandja kaudu (t lk 47–48), kes teatas,

et kostja ei tööta enam selles ettevõttes (t lk 49). Seejärel saatis kohus otsuse tähtsaadetisena

kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile XXX, kuid kaks kättetoimetamise katset

ebaõnnestusid (t lk 53). Ka varasemalt ei õnnestunud kostjale sellel aadressil

menetlusdokumentide (s.o hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse) kättetoimetamine (t

lk 43). Eeltoodust tulenevalt olid täidetud TsMS § 317 lg 1 p 1 eeldused. Kuna

menetlusdokumentide kättetoimetamine registris märgitud aadressil ebaõnnestus, võis kohus

järeldada, et isik sellel aadressil ei ela. Isiku aadress või viibimiskoht ei olnud kohtule ka

muul viisil teada ning dokumendi kättetoimetamine muul viisil ei olnud võimalik, sh nii e-

posti teel kui ka tööandja kaudu kättetoimetamine ebaõnnestus. Seadus ei nõua, et enne

avalikku kättetoimetamist peaks kohus olema kasutanud kõiki võimalikke kättetoimetamise

viise, kui eelnevate toimingute põhjal on alust eeldada, et need jäävad tulemuseta. Olukorras,

kus hiljem selgub, et kostja tegelikult ikkagi elas aadressil, kuhu dokumente prooviti kätte

toimetada (nagu ka käesoleval juhul), ei ole menetlusõiguste võimaliku pahauskse kasutamise

tõttu menetlusosalisel võimalik tugineda väitele, et talle oleks saanud dokumendid kätte

toimetada muul viisil kui avalikult (RKTKm 20.02.2014, 3-2-1-177-13, p 11). Seega oli

13.05.2022 tagaseljaotsuse avalik kättetoimetamine põhjendatud.

17. TsMS § 415 lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui tagaseljaotsus toimetatakse kostjale kätte

avalikult, arvestatakse kaja esitamise tähtaega tagaseljaotsusest teada saamisest, mitte selle

kätte toimetamisest. TsMS § 415 lg 2 teise lause mõistes teada saamisele ei laiene

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kättetoimetamise reeglid. Seega ei ole asjakohane

2-22-4311

määruskaebuse väide, et käesolevas asjas puudub kinnitus, et kostja sai dokumendid kätte

nende postkasti jätmisega. Ka kohtupraktikas on leitud, et TsMS § 415 lg 2 teises lauses

sätestatud tähtaeg võib hakata kulgema ka siis, kui tagaseljaotsuse saab lugeda kostjale

kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 3 järgi (vt RKTKm 06.05.2015, 3-2-2-1-15, p 13). TsMS §

415 lg 2 teises lauses sätestatud tähtaja kulgema hakkamiseks on seega vaja tuvastada, et

tagaseljaotsuse ärakiri on jõudnud kostja kätte ja tal on olnud võimalus oma õiguste

kaitsmiseks sellega tegelikult tutvuda. Seejuures ei hinnata, kas järgitud on

menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerivaid sätteid.

18. Maakohus leidis õigesti, et tagaseljaotsuse ärakiri jõudis kostjani 18.02.2024, mil see jäeti

koos teiste tsiviilasja nr 2-22-9866 hagimaterjalidega postkasti. Viidatud tsiviilasjas toimetati

kostjale hagimaterjalid (mille lisaks 6 oli tagaseljaotsus käesolevas asjas) kätte TsMS § 326

alusel postkasti panekuga aadressil XXX 18.02.2024 (tsiviilasi nr 2-22-9866, dtl 119–120).

Kostja kinnitas tsiviilasjas nr 2-22-9866 04.03.2024 toimunud istungil, et tegemist on tema

tegeliku elukohaga. Kostja sundtoomine sellele kohtuistungile õnnestus sellelt samalt

aadressilt. Seega jõudis tagaseljaotsus kostja mõjusfääri ja tal oli võimalik selle ärakirjaga

oma õiguste kaitseks ka tegelikult tutvuda TsMS § 415 lg 2 teise lause mõttes.

Ringkonnakohus võtab siiski täiendavalt arvesse, et füüsilisest isikust kostja ei pea oma

postkasti kontrollima iga päev. Kostja pidi saama tagaseljaotsuse sisust teada hiljemalt nädala

möödudes, s.o 25.02.2024. Kostja ei ole esile toonud, et tal ei oleks olnud mingil põhjusel

võimalik oma postkasti sisuga tutvuda. Siinsel juhul omab tähtsust ka see, et tsiviilasjas nr 2-

22-9866 toimunud kohtuistungil tutvustati kostjale hagiavalduse aluseks oleva tagaseljaotsuse

sisu temale arusaadavas keeles ja selgitati ka seda, et kohus on pannud dokumendid postkasti.

Seega isegi, kui kostja veebruaris oma postkastiga ei tutvunud, oli talle märtsikuus 2024 teada

nii tagaseljaotsuse sisu, kuid ka üle antud selle ärakiri, milles oli selgitatud kaja esitamise

korda. Seega oli kostjal tema õiguste kaitsmiseks kõik vajalik. Seejuures ei sõltu

menetlustähtaegade kulgema hakkamine asjaolust, kas ja millal kostja temale edastatud

ümbriku tegelikult avas. Kaja esitamise 30-päevane tähtaeg saabus seega 26.03.2024, kuid

mitte hiljem kui 03.04.2024. Kuna kaja esitati 04.09.2024, on see enam kui 5 kuud hilinenud.

19. Kuna kostjale oli tagaseljaotsus juba teada, ei hinda kolleegium täiendavalt hageja

määruskaebuse vastuses esile toodud väiteid ja tõendeid, mille kohaselt sai kostja

tagaseljaotsuse tegemisest teada ka tsiviilasjas nr 2-22-9866 tehtud kinnisasja valduse

vabastamise otsuse alusel toimuvas täitemenetluses.

20. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kaja on esitatud hilinenult ja selle

menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Mõjuvat põhjust kaja hilisemaks esitamiseks ja tähtaja

ennistamiseks ei ole kostja esile toonud. Kuna kaja ei ole tähtaegne, ei hinnata seda sisuliselt,

sh ei saa kohus kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust ega hinda kostja viiteid asjaolule, et

kaja esitamiseks ei ole mõjuvat põhjust vaja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

22. Hageja palub määrata määruskaebemenetluse kulude suuruseks 675 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale tunnihinnaga 150 eurot (sh käibemaks)

õigusabi kokku 4 tundi 30 minutit, mis seisnes kaja, maakohtu määruse ja määruskaebuse

analüüsis ning kliendile selgitamises (1 tund), tsiviilasjade nr 2-22-4311 ja 2-22-9866

2-22-4311

materjalide kostjale saatmise analüüsis (30 minutit) ning tõendite komplekteerimises ja

vastuse koostamises (3 tundi).

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid hageja õiguste kaitsmiseks

vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr

on mõistlik, vastab turuhinnale ja on kooskõlas ka senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus

rahuldab seega hageja taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks

ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 675 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)