3-21-2281/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-2281

Haldusasi

M. S.-i kaebus Viru Vangla 23.07.2021. a käskkirja nr

6-3/594-1 õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.02.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M. S.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant - M. S.

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta M. S.-i apellatsioonkaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu 28.02.2024. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest, so 09.01.2025, arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 23.07.2021. a käskkirjaga nr 6-3/594-1 kinnipeetav M. S.-ile

(kaebaja) distsiplinaarkaristuseks Viru Vangla kodukorra (Kodukord) p 1.11.3 iga

eraldiseisva rikkumise eest (23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 palja ülakehaga

jalutusboksis viibimine) noomituse. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. Valvuri 23.06.2021. a ettekande nr 3-21-4373 kohaselt rikkus M. S. 23.06.2021

ajavahemikus 09.00–09.30 S2 jalutusboksis vormi kandmise korda (palja kehaga

jalutusboksis viibimine). Kinnipeetavale anti korduvalt korraldusi vormi korrektselt kanda

ning kell 09.34 katkestati M. S.-i jalutuskäik.

1.2. Vanemvalvuri 26.06.2021. a ettekande nr 3-21-4471 kohaselt viibis M. S. 26.06.2021. a

hommikuse jalutuskäigu ajal umbes kella 09.22–09.50 paiku jalutusboksis ilma särgita.

1.3. Valvuri 27.06.2021. a ettekande nr 3-21-4517 kohaselt viibis M. S. 27.06.2021 kella

09.45 paiku jalutusboksis särgita.

1.4. Kodukorra p 1.11.3 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma vanglariietust (välja

arvatud vahistatu), sh loenduse ajal. Viibides väljaspool elukambrit, peab kinnipeetav olema

korrektselt riietatud, st riided peavad olema puhtad ning käised ja püksisääred ei tohi olla üles

keeratud. Kui palja ihu peal kantakse vanglajakki, peavad kõik nööbid kinni olema.

Kinnipeetavapoolne ebakorrektne riietumine on ebaviisakuse ja vangistust reguleerivatesse

õigusaktidesse ükskõikse suhtumise väljendamine. Vanglale ei tulene ühestki seadusest

kohustust võimaldada kinnipeetavale viibimist otsese päikesevalguse käes ilma T-särgita.

M. S.-i väidet, et valvur algselt lubas tal olla särgita, ei saa pidada tõeseks, kuna 23.06.2021.

a ettekandest nähtub, et valvuri sõnul anti kinnipeetavale korduvalt korraldusi kanda vormi

korrektselt. Puudub alus valvuri sõnades ja ettekande tõele vastavuses kahtlemiseks, kuna

ametnikul puudub tõsiseltvõetav põhjus mõelda välja ja panna kirja tõele mittevastav

ettekanne kinnipeetava suhtes. Vale ettekande ilmikstulekul riskiks vanglaametnik enda

suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisega. Kinnipeetaval on aga motiiv distsipliinirikkumise

asjaolusid moonutada, et pääseda distsiplinaarkaristusest. Vanglale teadaolevalt ei ole

meditsiiniosakonna poolt kinnipeetavale tehtud arsti ettekirjutust palja ülakehaga (ilma

üleriieteta) päikesepaiste käes viibimiseks. Kinnipeetav on tutvunud vangistust reguleerivate

õigusaktidega ning kodukorras on välja toodud punkt korrektse riietuse kandmise osas.

Vanglale jääb arusaamatuks, kuidas oli tegemist provotseerimisega ametnike poolt. Kuna

kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis oleks määratud samalaadse rikkumise

eest ning tema rikkumine ei ohusta oluliselt vangla julgeolekut, on proportsionaalne karistada

M. S.-i iga rikkumise eest eraldi noomitusega.

2. Kaebaja esitas Viru Vanglale 26.07.2021 võõrkeelse vaide, mille vangla jättis 02.09.2021

läbi vaatamata ning tagastas.

3. M. S. esitas 01.10.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 23.07.2021. a käskkirja

nr 6-3/594-1 tühistamiseks. Halduskohus lubas 07.02.2024. a määrusega kaebajal minna üle

käskkirja tühistamise nõudelt käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudele seoses käskkirja

ammendumisega (kaebaja eelmise karistusaja lõppemise tõttu). Kaebuse põhjendused olid

järgmised.

3.1. 23.06.2021, 24.06.2021 ja 27.06.2021 vanglas S2 sektoris tööl olnud valvur K.-J. Kivi ja

teised valvurid lubasid kaebajal õues ilma T-särgita päikest võtta. Samuti lubasid vangla

valvurid kaebajal võtta kaasa jope, et sellel lamada. Seega valvurid lubasid kaebajal aastaajale

mittevastavalt riides olla 35-kraadise kuumusega, millega ise rikkusid Viru Vangla kodukorra

p 4.4.

3.2. Valvurid provotseerisid kaebajat rikkumisele, kui lubasid tal T-särgita jalutada

eesmärgiga teda pärast noomitusega karistada, rikkudes sellisel viisil kaebaja iseloomustuse

vanglast tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Valvurid tahtsid enda tegevusega kaebajale

kätte maksta selle eest, et kaebaja käib vanglaga kohut ning kirjutab palju kaebusi.

3.3. Menetlust läbi viinud ametnik K. Kõre ei pööranud distsiplinaarmenetluses tähelepanu

kaebaja seletuskirjadele ja karistas asjaolusid välja selgitamata. K. Kõre rikkus veel

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg-t 1, kui ei võimaldanud kaebajale tõlki

distsiplinaarmenetluses.

3.4. Vangla rikkus HMS §-i 36, kui ei selgitanud kaebajale õigusi ja kohustusi ning ei teinud

seda isegi mitte eesti keeles.

3.5. Vangla kontaktisik ei suutnud vaidlusalust käskkirja kaebajale tema emakeeles

tutvustada, kuna ta ei valda vene keelt.

4. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vangla oli seisukohal, et kaebus on

esitatud sooviga vabaneda vastutusest.

4.1. Kaebaja väide, et valvurid lubasid tal jalutuskäigul viibida ilma T-särgita ja päikest võtta,

on ennast õigustav ja vastuolus valvurite ettekannetega nr 3-21-4373, 3-21-4471 ja 3-21-

4517. Ettekanded tõendavad, et kaebajale ei olnud antud luba viibida jalutuskäigul palja

ülakehaga. Ettekande nr 3-21-4373 kohaselt anti 23.06.2021 kaebajale korduvalt korraldus

riietuda korrektselt, mida ta ei täitnud ning seetõttu tema jalutuskäik katkestati. Ettekannetes

nr 3-21-4471 ja 3-21-4517 fikseeritud 26.06.2021. a ja 27.06.2021. a rikkumised tuvastati

valvesalvestiste kontrollimisel. Kaebaja on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja on teadlik

vanglas kehtivatest reeglitest.

4.2. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud kaebaja rikkumised näitavad tema soovimatust

alluda vanglas kehtivatele reeglitele, sest 23.06.2021 anti talle korraldus riietuda jalutuskäigul

viibides korrektselt ning 26.06.2021 ja 27.06.2021 pani ta toime samasisulised rikkumised.

Kaebaja viide vangla kodukorra punktile 4.4 on küll asjakohane, kuid hooajale vastav riietus

ei ole palja ülakehaga jalutusajal viibimine ja kaebaja on sellest teadlik.

4.3. Kaebaja väited vanglaametnike provokatsioonist või ebaprofessionaalsusest on ennast

õigustavad. Kaebaja soovimatus täita vanglas kehtivaid reegleid ei anna alust kahelda

vanglaametnike kompetentsuses. Vanglaametnike igapäevane töö on kontrollida, et

kinnipeetavad täidaksid neile pandud kohustusi ja alluksid korrale. Vaatamata tavapärasest

soojemale suvele 2021. aastal, kehtis vangla kodukorra p-s 1.11.3 sätestatu ning sellest sättest

ei olnud direktori korraldusega kõrvale kaldutud (kodukorra p 1.10), mistõttu oli kaebaja

kohustatud seda nõuet täitma.

4.4. Kui kaebaja vajas menetluses tõlki, pidi ta selle ise oma kuludega korraldama. Samas

tõlgivad vanglaametnikud vajadusel vangla dokumendid kinnipeetavaile suuliselt.

Distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt esitatud seletused näitavad, et isik sai menetlusest aru

ja ta esitas selgitused toimunu kohta.

4.5. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ning

menetlusnõudeid ja käskkiri on põhjendatud. Määratud karistused ei ole ebaproportsionaalsed

– kaebajale määrati noomitused.

5. Tartu Halduskohus jättis 28.02.2024. a otsusega M. S.-i kaebuse rahuldamata,

Halduskohus põhjendas otsust järgnevalt.

5.1. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust ning

vangla riietuse kirjelduse ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega (VangS § 46 lg 3). Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ § 83 lg-te 1 ja 4 järgi kannab kinnipeetav vanglas vangla riietust, mille

kandmise täpsem kord sätestatakse vangla kodukorras. Kodukorra p 1.11.3 näeb ette, et

väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav kohustatud kandma vangla riietust ja olema

korrektselt riietatuna. VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt peab vangla võimaldama kinnipeetavale

jalutuskäigu värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Nimetatud normidest tuleneb, et

jalutuskäikudel peab kinnipeetav osalema riietatuna ehk jalutusboksis ei ole ilma särgita

viibimine lubatud.

5.2. Kaebaja võtab omaks, et viibis 23.06, 26.06 ja 27.06.2021 jalutuskäigul palja ülakehaga,

kuid märgib, et tal oli selleks valvurite luba. Seega seisneb vaidlus eelkõige selles, kas

kaebajal oli palja ülakehaga jalutamiseks luba või mitte. Kohus on seisukohal, et toimiku

materjalidega ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et tal oli valvuritelt saadud luba palja

ülakehaga jalutamiseks. Kaebaja ei ole kohtule välja toonud ka selliseid asjaolusid, millest

tulenevalt pidi ta saama jalutusboksis viibida palja ülakehaga. Korrektse riietuse kandmisest

erandi tegemise võib tingida ainult väga mõjuv põhjus, milleks on nt tõsine nahahaigus.

Kaebaja ei ole aga ka sellist põhjust välja toonud. 23.06.2021. a ettekandest nr 3-21-4373

nähtub, et kaebajale anti korduvalt korraldusi vormi korrektselt kanda ning kuivõrd kaebaja ei

täitnud korraldust, siis kell 09.34 katkestati tema jalutus. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei

antud eelnimetatud korraldusi. Seega ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebajal oli

valvuri luba jalutamiseks palja ülakehaga, katkestati tema jalutuskäik seetõttu, et ta viibis

valvuri nõusolekul T-särgita jalutusboksis. Isegi kui eeldada, et valvur andis algselt kaebajale

loa palja ülakehaga jalutamiseks, siis võttis valvur selle tagasi. Seega pani kaebaja toime

rikkumise, kui viibis 23.06.2021 jalutusboksis palja ülakehaga ning ei riietunud korrektselt ka

pärast selleks antud mitmeid korraldusi.

5.3. Ka 26.06.2021. a ja 27.06.2021. a ettekanded kinnitavad seda, et kaebajal ei olnud

valvurite luba T-särgita jalutamiseks, sest vastasel juhul ei oleks kaebaja suhtes ettekandeid

koostatud. Ühtlasi pidi kaebaja juba pärast 23.06.2021 toimunud vahejuhtumit olema teadlik,

et palja ülakehaga jalutamine ei ole lubatud. Samuti puudub kohtul alus arvata, et

vanglaametnikud kirjutavad ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult polegi aset leidnud.

Ka kohtupraktikas on selgitatud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes

tõele mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama

veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord,

kus sõna sõna vastu olukordades oleks kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal.

Eelduslikult ei ole vanglaametnikul huvi ja vajadust ebaõigeid ütlusi anda. Valeütluste

andmine võib endaga kaasa tuua ametnikule distsiplinaarmenetluse, mille tulemuseks võib

olla ka ametniku ametist vabastamine. Distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest ning

kohtule esitatud materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametnike ütluste

usaldusväärsuse kahtluse alla. Ka see, et otsese tõendina rikkumise kohta on olemas üksnes

vanglaametnike ettekanded, ei välista kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise

õiguspärasust.

5.4. Kaebaja väited, et valvurid provotseerisid teda rikkumist toime panema, kui algselt

andsid loa T-särgita viibimiseks, kuid siis kirjutasid rikkumise kohta ettekande, on kohtu

hinnangul otsitud vabandused vastutusest pääsemiseks. Kohtu hinnangul on tavaline see, et

kinnipeetavad eitavad oma süüd selleks, et vältida distsiplinaarkaristust. Kohtu arvates on

paljasõnalised ka kaebaja väited valvurite kättemaksuhimu kohta, kuna kaebaja ei ole esitanud

kohtule põhjendusi ega tõendeid või viidanud tõenditele, mis saaks kohut veenda kaebaja

väite tõele vastavuses. See, et kinnipeetav vaidlustab vangla ja vanglaametnike tegevust

kohtus, on üsna tavapärane ning kinnipeetaval on selleks ka seadusest tulenev õigus, kui ta

leiab, et tema õigusi on vanglas rikutud. Seetõttu ei pea kohus usutavaks, et vangla vastu

kaebuste esitamise tõttu provotseerisid valvurid kaebajat rikkumisi toime panema.

Ülaltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebaja 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 toime

pandud distsiplinaarsüüteod (Kodukorra p 1.11.3 rikkumised) on tõendatud.

5.5. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Vangla on karistanud kaebajat iga rikkumise eest eraldi noomitusega, mis on VangS §-s 63

sätestatud karistustest leebeim. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kõige

leebema karistuse valimisel saab käskkirja õigusvastasuse tingida üldjuhul üksnes ilmselge

karistuse mittevastavus toime pandud rikkumise raskusele. Kohtu hinnangul on vangla

nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas

VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.

Toime pandud distsiplinaarsüüteod omavad negatiivset mõju vangla distsipliinile ning

karistamine sellise teo eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et rikkumiste sisu

ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed ning

kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas

on põhjendatud, miks on õige määrata kaebajale karistuseks noomitused ning milliseid

kaalutlusi on karistuste liigi valikul arvestatud. Vastustaja kaalutlused on asjakohased ja

arusaadavad. Seega leebeima karistuse rakendamine on rikkumiste asjaolusid arvestades

põhjendatud ning proportsionaalne.

5.6. Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise

asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe

distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi

(VangS § 64 lg 2). Vangla on teavitanud 23.06.2021. a ettekande koostamisest kaebajat samal

päeval. 26.06.2021 ja 27.06.2021. a ettekannetel puudub küll märge kaebaja kohesest

teavitamisest ettekannete koostamisest, kuid vangla on teavitanud kaebajat (15.07.2021

kuupäeva kandva teatisega) tema suhtes Kodukorra p 1.11.3 rikkumise kahtluses

distsiplinaarmenetluse algatamisest 16.07.2021, so 23 päeva pärast rikkumiste toimepanemist.

Kohus möönab, et selliselt ei olnud kahe ettekande puhul (26.06.2021 ja 27.06.2021) tegemist

kohese rikkumisest teavitamisega VangS § 64 lg 1 mõttes. Küll aga ei muuda hilisem

teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline

puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist

(HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).

5.7. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vangla oli kohustatud tagama kaebajale

distsiplinaarmenetluses tõlgi. Kohus nõustub vanglaga, et kui kaebaja pidas tõlgi kaasamist

vajalikuks, tuli tal endal see korraldada ning tõlkekulud tasuda (HMS § 21). Kohus märgib, et

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lg-st 1 ja §

10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel.

HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et

omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel

õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku

omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles

antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Viru Vangla asub Ida-Viru

maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus teatas

haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule muu hulgas, et seisuga 01.01.2021 oli

püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja

nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi,

kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest

Eesti kodanikke 3176 isikut. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 01.01.2021. a seisuga

vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla

kaebaja puhul haldusmenetlust vene keeles läbi viima. Samuti ei saa teha sellest, et kohtud on

pidanud kaebaja eesti keele oskust ebapiisavaks enda õiguste kaitseks vaide esitamiseks

(Tartu Ringkonnakohtu 07.02.2023. a määrus asjas nr 3-21-2282, p 13), järeldust, et vangla

peaks viima kogu kaebajaga seotud haldusmenetluse läbi vene keeles.

5.8. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajal on olnud piisav võimalus anda

distsiplinaarmenetluses enda selgitusi ja esitada vastuväiteid, vaatamata sellele, et

distsiplinaarmenetlus viidi läbi eesti keeles (HMS § 40). Kuigi 15.07.2021. a teatisele on

16.07.2021 käsikirjaliselt märgitud, et kaebaja keeldus menetluse alustamise teatega tutvumist

allkirjaga kinnitamast, on see talle kätte antud ning kaebaja esitas seejärel 18.07.2021

vanglale oma selgitused seoses 27.06.2021. a ettekandega nr 3-21-4517. 19.07.2021 esitas

kaebaja vanglale enda selgitused seoses 23.06.2021. a ettekandega nr 3-21-4343 ja

26.06.2021. a ettekandega nr 3-21-4471. Ühtlasi otsustas vangla distsiplinaarmenetluses

aktsepteerida kaebaja venekeelseid avaldusi (mille sisu on eesti keeles kajastatud

distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas) ning selliselt on olnud vangla

tegevus kooskõlas HMS § 5 lg-ga 1. Kaebaja on enda selgitustes toonud selged sisulised

vastuväited talle ette heidetud teole. Nendest selgitustest ega hiljem distsiplinaarmenetluse

protokollile 21.07.2021 esitatud vastuväidetest ja kaebusest kohtule ei saa järeldada, et

kaebajal ei oleks ka mõningase keelebarjääri tõttu olnud võimalust mõne distsiplinaarasjas

tähtsust omava asjaolu kohta enda seletusi anda ja vastuväiteid esitada. Vaidluse asjaolude

pinnalt ei ole alust arvata ka seda, et menetluse lõpptulemust oleks saanud muuta kaebaja

soovitud tõendite kogumine (nt valvurite tunnistajatena üle kuulamine) või menetlusse tõlgi

kaasamine.

5.9. Arvestades, et rikkumised on toime pandud 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 ning

kaebajale tutvustati tema distsiplinaarkorras karistamise käskkirja 23.07.2021, on

distsiplinaarkaristus kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul. Isegi

juhul, kui vangla kontaktisik ei suutnud vaidlusalust käskkirja kaebajale tema emakeeles

tutvustada, kuna ta ei valda vene keelt, ei oma see määravat tähtsust käskkirja õiguspärasuse

hindamisel. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud ka teisi õigusaktidest tulenevaid

menetlusreegleid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. M. S. esitas 20.03.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu

28.02.2024. a otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt

järgmised.

6.1. Halduskohus ignoreeris taotlust tunnistajate (valvurid) väljakutsumise kohta. Seetõttu ei

suutnud kaebaja välja selgitada ja tõendada kohtule, et üks valvur lubab minna õue ilma

T-särgita ja teine keelab, viidates vangla kodukorrale ja koostab ettekande.

6.2. Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega, et valvurid ei provotseerinud teda rikkumisi toime

panema ja et kaebaja sellekohased väited on alusetud ja ennast õigustavad. Valvurid lasid

kaebaja suvel talvejopega õue, et ta saaks ilma särgita selle peal päevitada - seega andsid nad

loa kodukorra nõudeid eirata.

6.3. Arusaamatu on asjaolu, et vangla ettekannete kohaselt anti esimest korda 23.06.2021

kaebajale korduvalt korraldusi riidesse panna. Kui kaebajale anti luba jalutada palja

ülakehaga, siis isegi juhul, kui see luba tühistati, ei ole arusaadav, miks oli vaja kirjutada

ettekanne ja katkestada jalutamine.

7.Viru Vangla peab esitatud vastuses apellatsioonkaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele

vastu.

7.1. Vastustaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus ei ole rikkunud

kohtumenetluse normi, halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse normi,

apelleeritavas kohtuotsuses on halduskohus õigesti ja vajalikus mahus hinnanud kõiki

asjakohaseid tõendeid, kohtuotsuse kujunemine on jälgitav ning loogiline. Menetlus

halduskohtus on olnud äärmiselt põhjalik, kogutud on kaebuse menetlemiseks vajalikud

tõendid, otsuse kujunemine on jälgitav ning otsus on põhjendatud, uusi sisulisi asjaolusid ei

ole apellandi poolt esile toodud.

7.2. Kohtuistungi korraldamist ja tunnistajate istungile kutsumist ei pidanud vastustaja

vajalikuks halduskohtus kaebuse menetlemisel ega pea seda ka vajalikuks ringkonnakohtus.

Antud kaasuse lahendamisel ei anna kohtuistungi korraldamine ja tunnistajate ülekuulamine

täiendavat kaalu, sest kõik asjaolud on välja selgitatud juba kohtueelses menetluses. Valvurite

ettekanded tõendavad, et kaebajale ei olnud antud luba viibida jalutuskäigul palja ülakehaga.

Ettekandest nr 3-21-4373 tuleneb, et 23.06.2021 anti kaebajale korduvalt korraldus riietuda

korrektselt, mida ta ei täitnud ning seetõttu jalutuskäik katkestati. Ettekannetes nr 3-21-4471

ja nr 3-21-4517 fikseeritud 26.06.2021 ja 27.06.2021 rikkumised tuvastati valvesalvestiste

kontrollimisel. Kaebaja soovimatus täita vanglas kehtivaid reegleid ei anna alust kahelda

vanglaametnike kompetentsuses. Vanglaametnike igapäevane töö on kontrollida, et

kinnipeetavad täidaksid neile pandud kohustusi ja alluksid korrale. Kaebaja väide, et

ametnikud lubasid tal jalutuskäigule võtta kaasa jope, ei oma tähtsust ja meelevaldne on

tõlgendada seda loana viibida jalutuskäigul palja ülakehaga

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud ringkonnakohtu

arvates vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel. Halduskohus on

igakülgselt, objektiivselt ja vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning

ühtki kaebaja asjakohast väidet või tõendit pole jäetud tähelepanuta. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse kõigi põhjendustega ning tuginedes halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja väide, et halduskohus ignoreeris põhjendamatult tema taotlust tunnistajate

(valvurid) ülekuulamise kohta, mistõttu ei saanud ta tõendada seda, et valvurid tegelikult

lubasid tal õue minna ilma T-särgita, ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamiseks.

Ka ringkonnakohus leiab, et kaebaja eeltoodud väitega seonduvalt ei olnud valvurite

tunnistajatena ülekuulamine täiendavate selgituste andmiseks vajalik. Toimepandud

rikkumiste kohta koostasid valvurid ettekanded ja juba 23.06.2021. a ettekandest nähtub, et

kaebajale anti korduvalt korraldusi riietuda jalutusboksis korrektselt, kuid kaebaja korraldusi

ei täitnud ning tema jalutuskäik seetõttu ka katkestati. Seega pidi kaebaja juba pärast

23.06.2021 toimunud vahejuhtumit olema teadlik, et palja ülakehaga jalutusboksis jalutamine

ei ole lubatud, kuid ta tegi seda siiski veel kahel korral. Kuna ettekannetest nähtuvad piisavad

selgitused toimunud sündmuste kohta, siis polnud valvurite täiendav ülekuulamine vajalik.

Kaebaja ei ole eitanud seda, et ta vaidlusalustel päevadel viibis jalutusboksis palja ülakehaga

ja ei ole ka väitnud, et talle ei antud korraldusi korrektselt vangla vormi kanda. Kuna tema

jalutuskäik katkestati seetõttu, et ta viibis T-särgita jalutusboksis, siis ei ole eluliselt usutav, et

valvur oleks vastuolus vangla kodukorra sätetega kaebajale siiski eelnevalt andnud loa ilma

särgita jalutusboksis olla. Samuti puudub ringkonnakohtul alus arvata, et vanglaametnikud

kirjutaksid oma tööga riskides ettekandeid sündmuste kohta, mida tegelikult pole toimunud

või annaksid tunnistajatena teistsuguseid selgitusi juhtunu kohta võrreldes sellega, mis on

vahetult pärast juhtunut ettekannetesse kirja pandud.

10. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda halduskohtuga vastupidisele seisukohale ka selles

osas, et valvurid ei provotseerinud kaebajat rikkumisi toime panema ning, et kaebaja

sellekohased väited on ilmselgelt alusetud ja ennast õigustavad. Ka ringkonnakohus ei pea

eluliselt usutavaks seda, et vangla vastu kaebuste esitamise tõttu provotseerisid valvurid

kaebajat rikkumisi toime panema, et saaks teda pärast selle eest karistada. Nagu juba

märgitud, pidi kaebaja pärast 23.06.2021 toimunud vahejuhtumit olema teadlik, et palja

ülakehaga jalutusboksis jalutamine ei ole lubatud, kuna see on vastuolus vangla kodukorra

nõuetega. Siiski rikkus ta seda nõuet veel kahel korral, millest saab järeldada, et kaebaja tegi

seda teadlikult ja keegi ei provotseerinud teda jälle ja korduvalt toime panema tegu, mille eest

saab kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada.

Kaebaja väide, et kuna valvurid lasid ta suvel talvejopega õue, et ta saaks ilma särgita selle

peal päevitada tõendabki seda, et valvurid andsid eelnevalt loa kodukorra nõudeid eirata, ei

ole usutav. Nagu juba märgitud, siis ei ole eluliselt usutav, et valvurid oleks korduvalt ja

vastuolus vangla kodukorra sätetega kaebajale siiski eelnevalt andnud loa ilma särgita

jalutusboksis olla. Mis puudutab jope kaasavõtmist jalutusboksi, siis vaidlusalusest

käskkirjast nähtuvalt oli kaebajal vangla vormijope jalutuskäigul kaasas üksnes 27.06.2021 ja

kuna tegemist oli vangla vormi osaga, siis ei olnud valvuritel ilmselt alust ka kinnipeetavale

selle jalutuskäigule kaasavõtmist keelata. Täiesti meelevaldne on aga tõlgendada seda, et

vormijope suvisel ajal toimunud jalutuskäigule kaasa võtta lubati, ühtlasi loana viibida

jalutuskäigul vastuolus vangla kodukorra nõuetega, so palja ülakehaga.

11. Kuna kaebaja rikkus 23.06.2021, 26.06.2021 ja 27.06.2021 vangla kodukorra p 1.11.3

nõudeid ja tõendamist pole leidnud kaebaja väited, et tal lubati neil päevadel jalutada

jalutusboksis palja ülakehaga või, et valvurid provotseerisid teda selliseid tegusid toime

panema, lubades algul teda ilma särgita jalutama aga siis keelates, tuli valvuritel ka

ettekanded kirjutada ning rikkumise lõpetamisest keeldumisel jalutamine katkestada. Samal

põhjusel tuli vastustajal VangS § 63 lg 1 alusel kohaldada kaebaja suhtes distsiplinaarkaristust

kodukorra sätete süülise rikkumise eest, mida ka 23.07.2021. a käskkirjaga tehti.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et rikkumiste sisu ja karistuse eesmärki arvestades

on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed ning vangla ei ole karistuste määramisel

rikkunud kaalutlusõigust. Käskkirjas on välja toodud põhjendused, miks oli õige määrata

kaebajale karistuseks noomitused ning milliseid kaalutlusi on karistuste liigi valikul

arvestatud.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus M. S.-i apellatsioonkaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/