3-24-2146/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2146

Haldusasi

F.K kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 21.06.2024

ettekirjutus-hoiatusele

ja

sunniraha

hoiatusele

isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10

Menetlusosalised

Kaebaja – F.K , volitatud esindaja v. adv. Heldur Otti

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud

esindajad Andres Kudrjavtsev ja Irina Meldjuk

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Asendada käesolevas otsuses andmesubjekti (X.X) nimi tähemärgiga.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.02.2025 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.K avalikustas Sotsiaalministeeriumi ametniku X.Xiga peetud telefonikõnest oma

Facebooki kontol video.

2. X.Xi ei ole andnud nõusolekut kõne avaldamiseks ja väljendas seda ka kõne ajal ning F.K-

le saadeti taotlus kõnesalvestis kustutada ja viivitamatult eemaldada kõikidest avaldamise

kanalitest. X.X taotles ka oma kaebuses Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi ka: AKI või

vastustaja) videosalvestise avaldamise lõpetamist ning salvestise kustutamist.

3. F.K avalikustas video Facebookis ning seda nägi üle 33 000 inimese, avalikustatud videol

oli 205 kommentaari ning 944 jagamist.

4. AKI alustas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 56 lg 3 punkti 8 alusel

järelevalvemenetluse ja tegi F.K-le 30.11.2023 ettepaneku ja järelepärimise isikuandmete

asjas nr 2.1.- 1/23/1212-2967-3, mille kohaselt tuli tal lõpetada enda Facebooki lehel X.Xi

isikuandmete, s.o salvestatud kõne avalikustamine, kas postituse (sh kommentaaride)

kustutamise teel või eemaldades postitusest X.Xi isikuandmed ehk videolõik kõne

salvestisega ja isikuandmed kommentaaridest. Ettepanek tuli täita hiljemalt 15.12.2023, saates

selle kohta AKI-le kinnituse. Alternatiivselt andis AKI ettepanekuga mittenõustumise korral

võimaluse selgitada hiljemalt 15.12.2023, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ning

põhjustel avaldab F.K X.Xi isikuandmeid. Sellisel juhul tuli piirata nimetatud video

avalikustamist seniks, kuni video avalikustamise ja säilitamise õiguspärasus on AKI-le

tõendatud ning AKI on andnud sellekohase kinnituse. Video avaldamist tuli piirata selliselt, et

see oleks Facebookis edaspidi nähtav vaid F.K-le endale, st märkida privaatseks.

5. F.K vastas AKI ettepanekule 13.12.2023 ja selgitas video jätkuva avalikustamise

vajalikkust ja olulisust ning põhjendas, miks on X.Xi isikuandmete avaldamine õigustatud

ning milline on selle õiguslik alus.

6. AKI tegi 23.02.2024 F.Kile ettekirjutuse-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-

1/23/1212-2967-7, millega kohustas lõpetama oma isiklikul Facebooki kontol postituse videos

X.Xi hääle, s.o salvestatud kõnes isiku hääle avalikustamine, kas moonutades videos X.Xi

hääle või asendades X.Xi videos antud suulised vastused transkriptsiooniga või alternatiivselt

kustutada avaldatud postitus Facebooki kontolt ning saata AKI-le kinnitus, et X.Xi

isikuandmete avalikustamine on lõppenud. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras AKI

08.03.2024. F.K täitis AKI ettekirjutuse. Kuna video ei olnud enam Facebooki kontol

kättesaadav, lõpetas AKI järelevalvemenetluse ning edastas F.K-le 13.03.2024 noomituse ja

menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8.

7. F.K esitas 11.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 13.03.2024 noomituse ja

menetluse lõpetamise teate tühistamiseks ning AKI 30.11.2023 järelepärimise ja AKI

23.02.2024 ettekirjutuse-hoiatuse õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi 3-24-1073).

Tallinna Halduskohus lõpetas 28.06.2024 määrusega menetluse haldusasjas 3-24-1073, kuna

AKI oli 23.02.2024 ettekirjutuse-hoiatuse ning 13.03.2024 noomituse kehtetuks tunnistanud.

8. Viidatud haldusakti põhjenduste kohaselt oli vastustaja sunnitud tunnistama isikuandme

kaitse asjades nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ja nr 2.1.-1/23/1212-2967-8 kehtetuks ettekirjutus-

hoiatuse, noomituse ja menetluse lõpetamise teate põhjustel, et AKI ei põhjendanud F.K

poolt väljatoodud õigusliku aluse – isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 1 p. e –

sobimatust isikuandmete töötlemiseks antud juhtumi puhul.

9. 21.06.2024 andis AKI uue haldusakti ‒ Ettekirjutus-hoiatuse kehtetuks tunnistamine ja

ettekirjutus-hoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10 (edaspidi ka:

vaidlustatud ettekirjutus) ‒, millega:

‒ tunnistas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 65 lg 1 alusel ning arvestades HMS § 64 lg-t 2

ja § 68 lg-t 2 – kehtetuks – kaebajale 23.02.2024 tehtud ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete

kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-7 ja 13.03.2024 tehtud noomituse ning menetluse

lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8;

‒ tegi IKS § 56 lõike 1, lõike 2 punkti 8, § 58 lõike 1 ning IKÜM artikli 58 lõike 1 punkti d

ning lõike 2 punktide c, f ja g alusel ja arvesse võttes IKS § 4 ja IKÜM artiklit 6 F.K-le

täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-10: 1)

hoiduda sotsiaalmeedias (sh Facebooki kontol) X.Xi isikuandmeid (s.o häält ning

terviseandmeid) sisaldava video, mis kajastab X.Xiga salvestatud telefonivestlust, uuesti

avalikustamisest, 2) või alternatiivselt – video uuesti avalikustades moonutada videos isiku

hääl või asendades X.Xi videos antud suulised vastused transkriptsiooniga ning jättes välja

lõik, milles isik avaldab terviseandmeid. Mõlemal juhul tuli tagada, et X.Xi isikuandmeid ei

avaldataks, sh postituse kommentaarides.

Oma 21.06.2024 ettekirjutus-hoiatusele lisas AKI sunniraha hoiatuse, mille kohaselt määrab

AKI ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest kaebajale asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) § 7 lg 1 alusel IKS § § 60 alusel sunniraha iga tähtaegselt täitmata

jäetud ettekirjutuse punkti eest 1 000,- eurot.

10. Tallinna Halduskohtus registreeriti 22.07.2024 F.K kaebus nõudega tühistada AKI

21.06.2024 ettekirjutus-hoiatus ühes sunniraha hoiatusega (1 000,- eurot iga tähtaegselt

täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest) isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967- 10

ja kohustada AKI-t lõpetama järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse asjas nr nr 2.1.-

1/23/1212-2967-10.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Toimides Eesti Vabariigi parlamendi, s.o Riigikogu liikme õigustest ja kohustustest

tulenevates ülesannetes, oli kaebaja poolt enese ja ametnik X.Xi vahelise telefonikõne, mis

puudutas kaebaja kui rahvaesindaja päringut ametnik X.Xile läbirääkimisdokumentide varem

lubatud avalikustamist, millised käsitlesid EL nimel pandeemiaks valmisolekut ja sellele

reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ja rahvusvaheliste terviseeeskirjade (2005)

täiendavate muudatuste üle ning WHO rahastamise jätkusuutlikkuse parandamise kohta

peetud läbirääkimisi, Facebook’i kontol avalikustamine õiguspärane tegevus, millele ei

kohaldu IKÜM-ga ja IKS-ga kehtestatud andmesubjekti nõusolekut nõudvad või muud

keelavad ja piiravad sätted.

X.Xi lubadust 28.02.2022 toimunud Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istungil

avalikustada WHO ja liikmesriikide vahelised läbirääkimisdokumendid ja kõikide arutelude

kokkuvõtted seonduvalt WHO otsusega 2021. aastal, kui COVID-19 pandeemia taandus,

alustada kõnelusi kokkuleppe üle, et võidelda uute 3 ülemaailmsete tervisekriisidega, tuleb

käsitleda avaliku võimu teostamisena, millest tulenes X.Xi õiguslik kohustus avalikustada

WHO ja liikmesriikide vahelised läbirääkimisdokumendid ja kõikide arutelude kokkuvõtted

ning korraldada Eestis avalikud sessioonid, kus saavad osaleda huvitatud osapooled ja

valitsusvälised organisatsioonid. X.X on täidesaatva võimuorgani ametiasutuse ametnik, kes

ametiülesandeid täites teostab avalikku võimu. Kaebaja on seisukohal, et ELAK-l ei olnud

õigust volitada Euroopa Komisjoni WHO pandeemialeppe osas Eesti seisukohti kujundama.

WHO rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu sisu osas oli

avalikkusel kõrgendatud huvi, sest nimetatud küsimus puudutas iga Eestis elavat inimest.

Seetõttu ei saanud WHO pandeemiakokkulepe olla pelgalt ELAK-i arutelu teema. Nimetatud

riiklikult tähtsa probleemi lahendamine eeldas asjakohase, õige ja õigeaegse teabe saamist

kõigilt teabevaldajatelt, sealhulgas Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö

osakonna nõunikult X.Xilt. X.X jättis ametnikuna oma ametikohustuse, st 28.02.2022

toimunud ELAK-i istungil antud lubaduse, täitmata. PS §-le 74 tuginemiseks (Riigikogu

liikme arupärimine) on adressaatide ring piiratud, kuid see asjaolu ei välista Riigikogu liikme

õigust nõuda Riigikogu liikme töö tegemiseks vajalikku teavet kõigilt talle teadaolevatelt

teabevaldajatelt, sh avalikus teenistuses ametiseisundit omanud X.Xilt.

2) IKS § 2 lg 2 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) §-de 17 ja 18 eesmärgist ja

mõttest tulenevalt ei ole mõeldav ega lubatav, et riikliku kontrolliasutuse staatuses oleval

haldusorganil (AKI) võiks või saaks olla demokraatlikus õigusriigis konstitutsiooniõiguslikule

alusele tuginev pädevus otsustada – millistes ülekaaluka avaliku huviga riiklikes asjades ja

kelle selle asjaga seotud konkreetse ametiisiku suhtes on riigikogu liikmel avaliku võimu

teostamise ülesannet täites õigus informeerida avalikkust riigi kõigi kodanike tervishoidu

puudutavates küsimustes kooskõlas oma südametunnistusega ja millistes küsimustes mitte.

Kaevatav haldusakt takistab õigusvastaselt kaebajal täitmast rahvaesindaja ülesandeid

kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. Vastupidine

arusaam ja sättumus tühistaks Riigikogu liikme sõltumatuse printsiibi, muudaks avaliku

võimu läbipaistmatuks ning viiks kokkuvõttes õigusriikliku demokraatia (kus kõrgeima

riigivõimu kandja on rahvas – PS § 1) kängitsemiseni.

12. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kaebaja tegevus ei ole seotud põhiseaduslike ülesannete täitmisega, mistõttu ei saa kaebaja

tugineda oma tegevuses IKÜM art 6 lg 1 punktile e ning Riigikogu liikme puutumatusele.

Kaebuses viidatud PS § 74, mis sätestab Riigikogu liikme arupärimisõiguse, näeb ette kindla

ja lõpliku arupärimiste adressaatide ringi. X.X Sotsiaalministeeriumi EL ja väliskoostöö

osakonna nõunikuna ei kuulu nimetatud isikute ringi (Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lg 1

kohaselt on Vabariigi Valitsuse liikmeteks peaminister ja ministrid), seega ei saa tema poole

pöördumist käsitleda arupärimisena PS § 74 mõttes. PS § 74 teine lause sätestab rangelt

arupärimisele vastamise viisi – arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kümne päeva

jooksul. Seega ei saa käsitleda Riigikogu liikme kabinetis toimunud telefonivestlust

ministeeriumi nõunikuga vastusena arupärimisele PS § 74 mõttes.

2) Kaebaja on õigesti märkinud, et Riigikogu liige peab täitma rahvaesindaja ülesandeid

kooskõlas PS, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega (RKLS § 17 lg 1). RKLS

seletuskirja kohaselt ei saa aga immuniteeti kasutada kaitsekilbina õigusvastasele käitumisele,

seega asjaolu, et kaebaja on ühtlasi Riigikogu liige, ei oma vaidlusoleva isikuandmete

avalikustamise seisukohalt tähtsust, kuivõrd immuniteet videos isikuandmete avalikustamise

tegevusele ei laiene (RKLS § 18 lg 3 - riigikogu liikme immuniteeti ei või kasutada vaba

mandaadi teostamisega mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks). AKI-

le teadaolevalt puudub siseriiklikus õigusaktis või Euroopa Liidu õigusaktis IKÜM art 6 lg 3

alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks sotsiaalmeedias avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3

punkti 7 kohaselt on avaliku võimu teostamine Riigikogu põhiülesannete täitmiseks vajalike

otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine. Postitades

pandeemialeppe teemalisi postitusi oma sotsiaalmeedia kontole, ei täida kaebaja Riigikogu

põhiülesandeid. Seega ei teostanud ta sellise tegevusega avalikku võimu. Eeltoodust on selge,

et X.Xiga toimunud telefonikõne Facebook’is isiklikul kontol avalikustamisel ei täitnud

kaebaja Riigikogu liikmele ettenähtud põhiseadusliku ülesannet või eriseadusest tulenevat

kohustust, mistõttu peab tema eelviidatud tegevus vastama IKS-s ja IKÜM-s toodud

isikuandmete kaitse põhimõtetele ja nõuetele ning AKI on pädev teostama selle tegevuse üle

järelevalvet IKS § 56 lg 1 alusel. Kaebaja ei tugine isikuandmete töötlemisel nõusolekule kui

isikuandmete avaldamise õiguslikule alusele ning kaebaja ei ole nõuetekohase nõusoleku

olemasolu tõendatud (X.X eitab nõusoleku andmist). Vaidlustatud ettekirjutuses on AKI

analüüsinud kõikide võimalike õiguslike aluste esinemist (sh IKS §-s 4 toodud

ajakirjandusliku eesmärgi) ning on õiguspäraselt leidud, et antud juhul ei esine isikuandmete

avaldamiseks ühtegi seaduslikku alust, mistõttu tuleb isikuandmete avalikustamine lõpetada

ettekirjutus-hoiatuse resolutsioonis toodud viisil.

3) Asjaolu, kas ametnik täitis oma tööülesanded korrektselt, ei oma tähtsust otsustamisel, kas

temaga peetud telefonivestluse avaldamine oli kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus ei sõltu sellest, kas isikuandmete avalikustamine on

toimunud negatiivse või positiivse teabe avaldamise kaudu. Vaidlust ei olegi selles, et X.X oli

vaidlusaluse telefonikõne toimumise hetkel ametnik, ega selles, et kaebaja oli samal ajal

Riigikogu liige. Vaidlust ei ole ka selles, et ametipositsioonist tulenevalt võivad ametnikul

olla teatud kohustused oma tööga seotud asjaolude kohta selgituste andmisel, seda aga

vastavalt õigusaktidega ettenähtud korrale ja ulatusele. Kaebaja viidatud riigikogu kodu- ja

töökorra seaduse (RKKTS) § 22 lg 1 p 3 (kaebaja on oma seisukohas ekslikult viidatud

RKKTS § 20 lg 1 p-le 3) räägib riigikogu komisjoni õigusest kutsuda komisjoni teavitamiseks

ja nõustamiseks komisjoni istungil osalema valitsusasutuste ametnikke ja teisi isikuid.

Ilmselgelt ei saa telefonivestlust komisjoni liikmega võrdsustada istungil selgituste

andmisega.

4) Kaebaja viidatud RKLS § 20 lg 1 ei sätesta küll riigikogu liikme märgukirjale vorminõuet,

mis aga ei tähenda, igat vestlust riigikogu liikme ja riigiasutuse ametniku vahel võib pidada

märgikirja või avalduse esitamisena ja sellele ametliku vastusena. AKI ei ole pädev andma

hinnangu poliitikute ja riigiasutuste töötajate tegevusele, seega ole AKI-l võimalik hinnata,

kas vaidlusalust telefonivestlust saab pidada riigikogu liikme pöördumiseks RKLS § 20 lg 1

mõttes. Ühtlasi isegi juhul, kui seda vestlust oleks võimalik tõlgendada RKLS § 20 lg 1 alusel

pöördumisena, ei anna see alust avaldada füüsilise isiku isikuandmeid, milleks on sh isiku

hääl, sotsiaalmeedias, põhjendades avaldamist avalikes huvides oleva ülesande täitmise või

avaliku võimu teostamisega. Väidetavalt ametlikku pöördumist kajastava informatsiooni võis

avalikustada füüsilise isiku isikuandmeteta, vältides sellega X.Xi põhiõiguste riivet, ning

sellele alternatiivile on viidatud ka vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse, lubades video uuesti

avalikustada moonutades videos isiku hääl või asendades X.Xi videos antud suulised vastused

transkriptsiooniga ning jättes välja lõik, milles isik avaldab terviseandmeid. Mõlemal juhul

tuleb tagada, et X.Xi isikuandmeid ei avaldataks, sh postituse kommentaarides.

5) Kaebaja on jõudnud ekslikult seisukohale, et kuna Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse

ei kuulu Eesti seadusandliku võimuorgani liikme ehk Riigikogu liikme ja täidesaatva

võimuorgani liikme ehk ministeeriumi ametniku omavahelise õigussuhte reguleerimine, ei

kohaldu käesolevas kohtuasjas IKÜM, mistõttu tugineb vaidlustatud haldusakt ebaõigele

õiguslikule alusele. Nimetatud seisukoht on vastuolus Euroopa Liidu kohtu praktikaga ( EL

kohtu 20.10.2022 lahend nr C-306/21, EL kohtu 16.01.2024 lahend nr C-33/22).

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Vaidlustatud ettekirjutusega tunnistas AKI kehtetuks oma 23.02.2024 ettekirjutus-

hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967- 7 ja 13.03.2024 noomituse ja

menetluse lõpetamise teate isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/1212-2967-8. Samaaegselt

tegi AKI kaebajale täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse: hoiduda sotsiaalmeedias (sh

Facebooki kontol) X.Xi isikuandmeid (s.o häält ning terviseandmeid) sisaldava video, mis

kajastab X.Xiga salvestatud telefonivestlust, uuesti avalikustamisest või alternatiivselt video

uuesti avalikustades moonutada videos isiku hääl või asendades X.Xi videos antud suulised

vastused transkriptsiooniga ning jättes välja lõik, milles isik avaldab terviseandmeid. Mõlemal

juhul tuli tagada, et X.Xi isikuandmeid ei avaldataks, sh postituse kommentaarides. AKI tegi

ka sunniraha hoiatuse ‒ kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata, võib AKI

määrata sunniraha iga täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest 1 000 eurot. AKI tuvastas, et

kaebaja on IKÜM artikkel 4 punktide 1 ja 2 mõttes avalikustanud kaebaja isikuandmeid, kuid

õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks kaebajal puudus.

14. Käeoleval juhul seisneb isikuandmete töötlemine selles, et kaebaja avalikustas oma

Facebooki kontol videosalvestise tema ja X.Xi vahelisest telefonivestlusest. Salvestis oli

jäädvustatud kaebaja kabinetis, videol on kuuldav X.Xi hääl. Kuigi kaebaja sellele otseselt

vastuväiteid pole esitanud, vajab siiski selgelt rõhutamist, et sellise salvestise avaldamise näol

on tegemist isikuandmete töötlemisega IKÜM ja IKS mõttes, sealjuures on kaebaja video

avalikustajana isikuandmete (vastutav) töötleja, X.X aga andmesubjekt. Olukorras, kus

salvestisel on kuulda X.Xi hääl ning telefonivestluse alguses on selgelt väljendatud, kellega

kaebaja suhtleb, on tegemist X.Xi isikuandmete töötlemisega. Asjaolu, et tegemist on n.-ö

ametikõnega ‒ kaebaja helistas X.Xile, et küsida teavet, mis seondus kaebaja ning X.Xi

ametiülesannete täitmisega ‒ ei muuda asjaolu, et tegemist oli isikuandmete töötlemisega.

Riigikohus leidis IKS v.r kontekstis, et IKS-st tulenevad õigused ja kohustused laienevad ka

olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti ameti ametnikud täitsid arenguvestlust pidades

teenistusülesandeid, sest ametnikud on samal ajal ka füüsilised isikud, kellel on õigus

isikuandmete kaitsele (RKHKo 06.06.2019, 3-17-842, p 14) ning isikuandmeteks

kvalifitseeruvad arenguvestlusel osalenud ametnike hinnangud ja arvamused (sealsamas, p

15). Seetõttu tuleb isikuandmeteks lugeda ka videosalvestis, millelt on kuuldav X.Xi hääl ja

tema antud vastused kaebajale. Seda ei mõjuta asjaolu, et vestlus oli valdavas osas seotud

X.Xi ametitegevusega, st tegemist polnud eraisikute vahel eraelulistel teemadel peetud

telefonikõnega (vt kaebaja 15.11.2024 menetlusdokumendi p 2.16). Kohus toob esile ka seda,

et X.X väljendas kõne lõpus, et tal on halb olla, mida ei saa kuidagi pidada osaks

ametkondlikust vestlusest. Kaebaja on ka väitnud, et kuna X.X ühepoolselt katkestas

telefonikõne, ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas X.X andis kaebajale nõusoleku vaidlusaluse

telefonikõne avaldamiseks (vt kaebaja 15.11.2024 menetlusdokumendi p 2.23). Kohus selle

seisukohaga ei nõustu, leides, et andmesubjekti enda käitumine ‒ isegi, kui seda võiks pidada

ebasobivaks või ebaviisakaks ‒ ei legitimeeri isikuandmete töötlemist ega asenda puuduvat

nõusolekut. Kuna kaebaja on salvestisel selgesõnaliselt selle avalikustamise keelanud, olgugi,

et ta alguses kõne salvestamisele vastuväiteid ei esitanud, on tegemist olukorraga, kus

nõusolek isikuandmete töötlemiseks IKÜM art 4 p 11 mõttes puudub. Viidatud sätte kohaselt

on andmesubjekti nõusolek vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus,

millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega

nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Sellist nõusolekut X.X andnud ei ole.

15. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse isikuandmete avaldamise episoodi näol tegemist X.Xi

eraelu puutumatuse olulise riivega, arvestades mh seda, et salvestist nägi üle 33 000 inimese,

avalikustatud videol oli 205 kommentaari ning 944 jagamist. Vaidlusaluse postituse

avaldamine tõi kaasa selle, et kaebajat solvati ja mõnitati isiklikult postituse

kommentaariumis – nt on üks kasutaja kommenteerinud „X.X – ametnik või reetur?“ ning

kommentaari juurde on lisatud ka kaebajast pilt (vt vaidlustatud ettekirjutuse p 13), mistõttu

võimendas salvestise avaldamine veelgi X.Xi eraelu puutumatuse riivet.

16. Tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise objektiks oli video

avalikustamine, tuleb kaebajat pidada vastutavaks töötlejaks, X.Xi aga andmesubjektiks.

Seetõttu on asjassepuutumatud mitmed kaebaja väited, millega vaidlustatud ettekirjutuse

õigusvastasust on põhistatud. Esiteks on ebaoluline kvalifitseerida X.Xi tegevust (kas ta täitis

ELAK-i istungil avalikke ülesandeid, kas ta rikkus ametikohustusi, kui ta väidetavalt jättis

kaebaja teabenõude täitmata jms), sest see ei mõjuta isikuandete töötlemise fakti ega selle

õiguspärasust. Konkreetsel andmetöötlemise episoodil peab olema seaduslik alus, see ei saa

tuleneda kellegi ametikohustuste täitmata jätmisest (nt ELAKI istungil), seaduslik alus

isikuandmete töötlemiseks ei tulene ka kaebaja staatusest Riigikogu liikmena ‒ ka Riigikogu

liikmed on kohustatud järgima PS ja seadusi, sh isikuandmete kaitse põhimõtteid.

17. Kuna käesoleval juhul on küsimuse all kaebaja tegevus andmetöötlejana, mitte nt ELAK-i

tegevus, millisel istungil toimunud sündmustele kaebaja mh tugineb, ei saa isikuandmete

töötlemisel kõne alla tulla IKÜM art 2 lg 2 p a ja pp 16 erand, millele kaebaja on

kohtumenetluses hakanud tuginema. IKÜM art 2 lg 2 p a kohaselt ei kohaldada IKÜM-i, kui

isikuandmeid töödeldakse muu, kui EL õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse käigus.

IKÜM pp 16 toob näiteks riigi julgeolekut puudutava tegevuse ning isikuandmete töötlemine

liikmesriikide poolt liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel.

Kaebaja väidabki, et töötles andmeid Euroopa Liidu ühise välispoliitikaga seonduva tegevuse

läbiviimisel (29.11.2024 menetlusdokumendi p 2.7). Kohtu arvates vaidlusalusel juhul, kus

isikuandmete töötlemine toimus kaebaja ja X.Xi omavahelise telefonikõne salvestise

avaldamise teel kaebaja Facebooki kontol, pole tegemist andmete töötlemisega „Euroopa

Liidu ühise välispoliitikaga seonduva tegevuse läbiviimisel“. EL ühist välispoliitikat ei

teostada selliste subjektide poolt nagu kaebaja (kaebaja pole „liikmesriik“ ega tegutsenud

„liikmesriigi“ eest või nimel) ega ka sellisel viisil (telefonivestluse avalikustamine

Facebookis). Asjaolu, et küsitud teave võis kaudselt seda valdkonda puudutada, ei tähenda, et

täidetud oleks vastav andmete töötlemise alus. Nagu kaebusest ja erinevatest

menetlusdokumenditest selgub, oli telefonivestluse avalikustamise eesmärk pigem tõendada,

et ametnik jättis enda ametikohustused täitmata (vt nt 15.11.2024 menetlusdokumendi p

2.25), mitte EL ühise välispoliitika teostamine. Seega pole käesoleval juhul asjakohased

viited IKÜM art 2 lg 2 p-le a ja pp-le 16.

18. Kaebaja on samuti viidanud, et õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks tuleneb IKÜM art

6 p-st e, milline sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik juhul, kui isikuandmete

töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja

avaliku võimu teostamiseks.

Antud juhul vaidlusalune isikuandmete töötlemise episood puudutab X.Xi isikuandmete

töötlemist kaebaja Facebooki kontol. Seetõttu on asjassepuutumatu kaebaja arutluskäik, kas

X.X (ametiülesandeid täites) teostas avalikku võimu või mitte. Õiguslik alus isikuandmete

töötlemiseks peab lähtuma andmetöötleja positsioonist ja tema tegevusest, mitte

andmesubjekti isikust ning tema tegevusest. Teatud isikutel võib olla ulatuslikum kohustus

avalikku tähelepanu taluda, kuid seda eeldusel, et andmete töötlemine toimub õiguslikul

alusel, nt ajakirjanduslikult eesmärgil vastavalt IKS §-le 4, millise olukorraga pole praegu

tegemist. Ametnikuks olemise fakt või ametiülesannete täitmine ei ole iseseisev õiguslik alus

isikuandmete töötlemiseks, vastasel juhul tuleb asuda seisukohale, et ametnikel õigus eraelule

ja privaatsusele puudub, millega ei saa nõustuda. Seega tuleb hinnata kaebaja tegevust

konkreetse andmetöötluse episoodi valguses, st kas X.Xi isikuandmete töötlemine kaebaja

Facebooki kontol on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja

avaliku võimu teostamiseks. Kaebaja pole seda tõendanud ning kohtule see kaebuse asjaolude

pinnalt ka ei nähtu.

18.1. Esmalt on AKI vaidlustatud ettekirjutuses asjakohaselt viidanud (lk 4), et IKÜM art 6 lg

3 ning IKÜM põhjenduspunkti 45 kohaselt juhul, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peab töötlemise alus olema

sätestatud EL või liikmesriigi õigusaktis. Isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks vajab täiendavat siseriikliku õiguse alust

– see nõue tuleb IKÜM art 6 lg 3 punktist b. Ehk teisisõnu, IKÜM art 6 lg 1 punkt e ei ole

ilma täiendava ELi või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Seega peab vastav isikuandmete töötlemise alus olema seadusega sätestatud.

18.2. IKS § 2 p 2 kohaselt IKS-i ja IKÜM-i kohaldatakse põhiseaduslikele institutsioonidele

niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud

neid puudutavates eriseadustes. Seega viidatud sätte kohaselt Riigikogu kui põhiseadusliku

institutsiooni tegevus ei lange IKÜM-i ja IKS-i kohaldamisalasse, kui tegemist on Riigikogu

põhiseaduslike ülesannete täitmisega ning niivõrd, kui see on reguleeritud eriseadustes ‒

näiteks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses (RKKTS). Silmas tuleb pidada, et tegemist peab

olema Riigikogu kui kollegiaalse organi põhiseaduslike ülesannetega. Säte ei laiene üksikute

Riigikogu liikmete RKKTS-s kajastamata tegevustele, mis väidetakse seonduvat

ametiülesannete täitmisega. Kohtu hinnangul isiklikul Facebooki kontol salvestise üles

laadimist ei saa Riigikogu ega ka Riigikogu liikme (põhiseadusliku) ülesande täitmiseks

pidada. Kaebaja on ekslikult käsitlenud seda osana parlamentaarsest kontrollist (vt käesoleva

otsuse p 18.3). Nii tuleneb RKKTS-st, et Riigikogu istungid on üldreeglina avalikud,

nõndasamuti on avalik istungi stenogramm (RKKTS § 59 lg 1, § 61 lg 2), alatiste komisjonide

istungid seevastu on üldreeglina kinnised (RKKTS § 36 lg 3). Riigikohus on komisjonide

kinniseid istungeid puudutavalt leidnud, et oluline on isiku jaoks teadmine, kas tema

komisjonis antud ütlused ja seisukohad kuuluvad avalikustamisele või mitte ning Riigikohtu

hinnangul Riigikogu komisjonide kinniste istungite käigus kogutud teabe mitteavaldamine ei

ole vastuolus PS §-ga 44 (vt RKHKo 11.05.2015, 3-3-1-90-14, p 11). RKKTS § 59 ja § 36

kehtestavad üldise raamistiku Riigikogu tegevusele, sh isikuandmete töötlemisele Riigikogu

põhiseaduslike ülesannete täitmisel. AKI on asjakohaselt tähelepanu juhtinud sellele, et EL

Kohus ei ole parlamendi tööorganite tegevust pidanud IKÜM kohaldamisalast automaatselt

välistatuks ning on leidnud, et näiteks parlamendi uurimiskomisjonid on üldjuhul kohustatud

IKÜM-i järgima (vt EL kohtu 16.01.2024 otsus C-33/22, p 40).

18.3. Kaebaja on viidanud parlamentaarsele kontrolli teostamisele kui Riigikogu

põhiseadusliku ülesande täitmisele. Parlamentaarse kontrolli instrumendid on sätestatud PS-s

ja seadustes. Põhiseaduses ettenähtud kontrollivahendite hulka kuuluvad arupärimine,

riigieelarve täitmise kontroll ja umbusalduse avaldamise võimalus (vt PS kommenteeritud

väljaanne1, 2020;; § 59, komm nr 12). Seaduses sätestatud parlamentaarse kontrolli

vahenditest on olulisimad infotunni- ja kirjalikud küsimused ning uurimis- ja

probleemkomisjonid (sealsamas). Kohus märgib, et parlamentaarne kontroll toimub poliitilist

vastutust kandvate ametiisikute ‒ eelkõige ministrite ‒ üle. Sest poliitilist vastutust Riigikogu

ees kannab nii Vabariigi Valitsus kollegiaalselt kui ka üksikud ministrid. Parlamentaarne

kontroll toimub ka alatiste komisjonide poolt, siiski jällegi on RKKTS-s rõhutatud ministrite

erilist rolli (vrdl nt RKKTS § 22 lg 1 p-de 1‒3 sõnastust ja vt RKKTS kommentaarid2, 2023; §

22 kommentaar nr 4). Parlamentaarne kontroll võib resulteeruda poliitilise juhtfiguuri ‒

ministri ‒ umbusaldamises, kuid tegevus, kus parlamendi liige asub tema hinnangul oma

ülesandeid täitmata jätnud ametnikku „sanktsioneerima“, avalikustades nendevahelise

telefonivestluse oma Facebooki kontol, võimaldades konto arvukal jälgijaskonnal ametnikku

isiklikult rünnata, pole tegemist parlamentaarse kontrolli teostamisega. Tegemist on

isikuandmete töötlemisega, millel on kõnesoleva ametniku õigusele eraelu puutumatusele

oluline negatiivne mõju, mistõttu peavad olema järgitud kõik andmekaitse põhimõtted. Pelgalt

asjaolu, et kaebaja on Riigikogu liige, ei anna talle õigust isikuandmeid andmesubjekti

nõusolekuta töödelda. Kaebaja õigust töödelda (nõusolekuta) isikuandmeid ei tulene ka

kaebaja viidatud RKLS §-st 20, mis reguleerib Riigikogu liikmete märgukirjadele ja

avaldustele vastamist. Tegemist pole IKÜM mõttes isikuandmete töötlemise aluse

sätestamisega, vaid Riigikogu liikmete jaoks õigusliku aluse loomisega pöörduda riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende ametiisikute poole ning saada neilt suhteliselt

lühikese tähtaja jooksul vastuseid (RKLS seletuskiri, XI Riigikogu, eelnõu 54 SE, lk 8). Isegi,

kui kaebaja pöördumist X.Xi poole pidada märgukirjaks või avalduseks RKLS § 20 mõttes ‒

mida kaebaja on asunud väitma kohtumenetluses ‒ ei loo see seaduslikku alust isikuandmete

avaldamiseks kaebaja Facebooki kontol. Põhjendatult on AKI tähelepanu juhtinud ka sellele,

et pöördumist kajastava informatsiooni võis avalikustada füüsilise isiku isikuandmeteta,

vältides sellega X.Xi põhiõiguste riivet.

18.4. AKI on seega õigesti leidnud, et puudub siseriiklikus õigusaktis või Euroopa Liidu

õigusaktis IKÜM art 6 lg 3 alusel kehtestatud õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks

sotsiaalmeedias avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks.

19. Seega puudus kaebajal seaduslik alus X.Xi isikuandmete avaldamiseks ilma

andmesubjekti nõusolekuta. Videost nähtub, et isik ei esitanud esialgu vastuväiteid kõne

salvestamisele, kuid väljendas video lõpus selgelt, et ta ei ole nõus tema isikuandmete

avaldamisega, mistõttu ei ole antud juhul videos isikuandmete avaldamise aluseks IKÜM art

6 lg 1 punkti a kohane isiku nõusolek. Selline AKI järeldus on igati põhjendatud, nagu kohus

varasemalt on tõdenud.

1 https://pohiseadus.ee/

2 https://www.riigikogu.ee/infoallikad/riigikogu-valjaanded/

20. Kaebaja on väitnud, et AKI-l puudub järelevalvepädevus Riigikogu liikme üle tema

põhiseadusliku ülesande täitmisel. AKI on õigesti välja toonud, et RKLS seletuskirja kohaselt

ei saa immuniteeti kasutada kaitsekilbina õigusvastasele käitumisele, seega asjaolu, et kaebaja

on ühtlasi Riigikogu liige, ei oma vaidlusoleva isikuandmete avalikustamise seisukohalt

tähtsust, kuivõrd immuniteet videos isikuandmete avalikustamise tegevusele ei laiene. RKLS

§ 18 lg 3 kohaselt Riigikogu liikme immuniteeti ei või kasutada vaba mandaadi teostamisega

mitteseotud tegevustes või õigusvastutusest kõrvalehoidmiseks. Käesoleval juhul ei ole AKI

takistanud F.K-l rahvaesindaja ülesannete täitmist, kuivõrd AKI on teinud ettekirjutuse

lõpetada õigusvastane isikuandmete töötlemine, st eemaldada F.K isiklikul Facebooki kontol

olevast videost kaebaja isikuandmed. Ettekirjutuse tegemine õigusakti täitmiseks ei riku

Riigikogu liikme immuniteeti. RKLS-s on sätestatud immuniteedi kohaldamise erisused

väärteomenetluses (RKLS § 182), samuti korrakaitsemenetluses riikliku järelevalve

erimeetmete kohaldamisel (RKLS § 183), kuid praegusel juhul pole tegemist selliste

olukordadega. AKI järelevalvepädevust kinnitab ka EL Kohtu praktika. Kohtuasjas C-33/22

oli küsimuse all Austria Andmekaitse Ameti (täitevvõimu struktuuri kuuluv

järelevalveasutus) pädevus teostada IKÜM alusel kontrolli parlamendi üle, olukorras, kus

sellise pädevuse konkreetse liikmesriigi õigus koguni välistas. EL Kohus leidis, et kui

liikmesriik on oma kaalutlusruumi raames otsustanud asutada ühe järelevalveasutuse (nagu

Eestis on), ei saa ta tugineda riigisisestele õigusnormidele, isegi kui need on

konstitutsioonilised normid, et jätta IKÜM kohaldamisalasse kuuluv isikuandmete töötlemine

selle asutuse järelevalve alt välja (p 71) ning lisas, „isikuandmete kaitse üldmääruse artikli

77 lõiget 1 ja artikli 55 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kui liikmesriik on vastavalt selle

määruse artikli 51 lõikele 1 otsustanud asutada ainult ühe järelevalveasutuse, andmata

sellele asutusele siiski pädevust teostada järelevalvet selle üle, kuidas isikuandmete kaitse

üldmäärust kohaldab uurimiskomisjon, mille on moodustanud liikmesriigi parlament

täidesaatva võimu kontrollimise pädevuse teostamisel, siis annavad need sätted sellele

asutusele vahetult pädevuse lahendada kaebusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega

selle uurimiskomisjoni poolt.“ (p 72). Eestis ei ole Riigikogu liikmete tegevust, sh väljaspool

ametiülesannete täitmist, välistatud AKI järelevalve alt. Seega oli AKI-l pädevus ettekirjutuse

tegemiseks

21. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Kohus ei käsitle kaebaja väiteid, mida

kaebaja esitas vaides, kuid kaebuses ei esitanud. Näiteks kaebaja on vaides välja toonud, et

RKLS-i kohaselt ei saa ilma Riigikogu liikme eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis antud nõusolekuta teda kohustada osalema haldus- ja tsiviilkohtumenetluses ning

väärteomenetluses või rakendada tema suhtes sundtoomist, kui see takistab Riigikogu liikme

ülesannete täitmist. Samuti pole tarvis hinnata, kas andmesubjekti väljend „mul on halb olla“

on käsitletav eriliigiliste isikuandmetena.

22. Kuna kohus leidis, et isikuandmete töötlemiseks puudus õiguslik alus, ei vastanud

isikuandmete töötlemine seaduslikkuse põhimõttele (vt IKÜM art 5 lg 1 p a ja art 6). Puudub

vajadus analüüsida, kas isikuandmete töötlemine võis olla vastuolus muude IKÜM nõuete ja

põhimõtetega (nt proportsionaalsuse põhimõte, vt IKÜM pp 4), sest vaidlustatud ettekirjutuse

õiguspärasust see ei mõjutaks.

23. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee