2-21-140232/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-140232

Tsiviilasi

I.X-i, J.E ja Q.G hagi V.U vastu elatise

väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

Hageja I nõude osas 3560 eurot 40 senti

Hageja II nõude osas 4066 eurot 38 senti

Hageja III nõude osas 3177 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.U apellatsioonkaebus; I.X-i, J.E ja Q.G

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. detsember 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/vastustaja (kostja): V.U (isikukood XXX)

Appellandid/vastustajad:

Hageja I I.X (isikukood XXX)

Hageja II J.E (isikukood XXX)

Hageja III Q.G (isikukood XXX)

Seaduslik esindaja XX M.M (isikukood XXX)

Lepinguline esindaja Katrin Kiisk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. detsembri 2023 otsus osas, milles maakohus mõistis M

I.X-i Q.G kasuks välja elatise perioodi 3. detsember 2021 kuni 30. november 2023 eest,

mis ületab 710 eurot 89 senti, mõistis M J.E Q.G kasuks välja elatise perioodi 3.

detsember 2021 kuni 30. november 2023 eest, mis ületab 339 eurot 17 senti, mõistis M

Q.G Q.G kasuks välja elatise perioodi 3. detsember 2021 kuni 30. november 2023 eest,

mis ületab 107 eurot 82 senti. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagejate

nõuded eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata.

2. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Hagejate apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

3. Otsuse tervikresolutsioon on järgnev:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Mõista M I.X-i Q.G kasuks välja elatis perioodi 3. detsember 2021 kuni 30.

november 2023 eest 710 eurot 89 senti.

3.3. Mõista M J.E Q.G kasuks välja elatis perioodi 3. detsember 2021 kuni 30.

november 2023 eest 339 eurot 17 senti.

3.4. Mõista M Q.G Q.G kasuks välja elatis perioodi 3. detsember 2021 kuni 30.

november 2023 eest 107 eurot 82 senti.

3.5. Mõista M I.X-i Q.G kasuks alates 1. detsembrist 2023 kuni I.X-i täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXXXX) igakuine elatis 109 eurot 95 senti [249 eurot 78 senti

(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 94 eurot 16 senti (50% lapsetoetusest + 1/6 lasterikka pere

toetusest) – 96 eurot 22 senti (s.o 46,67%, ehk 7 päeva kuus, mida I.X veedab V.U-

ga)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

3.6. Mõista M J.E Q.G kasuks alates 1. detsembrist 2023 kuni J.E täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXXXX) igakuine elatis 93 eurot 46 senti [249 eurot 78 senti

(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 94 eurot 16 senti (50% lapsetoetusest + 1/6 lasterikka pere

toetusest) – 96 eurot 22 senti (s.o 46,67%, ehk 7 päeva kuus, mida J.E veedab V.U-

ga) – 16 eurot 49 senti (s.o 15% I.X-i kasuks väljamõistetud elatisest)], mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.7. Mõista M Q.G Q.G kasuks alates 1. detsembrist 2023 kuni Q.G täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXXXX) igakuine elatis 85 eurot 94 senti [249 eurot 78 senti

(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 104 eurot 16 senti (50% lapsetoetusest + 1/6 lasterikka pere

toetusest) – 96 eurot 22 senti (s.o 46,67%, ehk 7 päeva kuus, mida Q.G veedab V.U-

ga) – 16 eurot 49 senti (s.o 15% I.X-i kasuks väljamõistetud elatisest)], mis muutub

iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.8. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada alates 1. detsembrist 2023 tasutud

makseid.

3.9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3.10. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. I.X (hageja I), J.E (hageja II) ja Q.G (hageja III) (hagejad) esitasid 3. detsembril 2021

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.U (kostja) vastu igale hagejale

elatise 292 eurot kuus väljamõistmiseks. Vastuväite esitamise tõttu lõpetas Pärnu Maakohus

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hagejad taotlesid määrata elatis viisil, et kostjal lasub kohustus anda hagejatele ülalpidamist

⅔ ulatuses ning hagejate emal ⅓ ulatuses hagejate igakuistest kohtu kindlaksmääratud

vajadustest. Hagejad palusid kostjalt välja mõista: hageja I kasuks elatise 395 eurot 60 senti

kuus alates hagi esitamisest (3. detsembrist 2021) kuni 31. detsembrini 2023; hageja I kasuks

elatise 409 eurot 90 senti kuus alates 1. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni;

hageja II kasuks elatise 451 eurot 82 senti kuus alates hagi esitamisest (3. detsembrist 2021)

kuni 31. detsembrini 2023; hageja II kasuks elatise 458 eurot 52 senti kuus alates 1. jaanuarist

2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni; hageja III kasuks elatise 353 eurot kuus alates hagi

esitamisest (3. detsembrist 2021) kuni 31. detsembrini 2023; hageja III kasuks elatise 359

eurot 70 senti kuus alates 1. jaanuarist 2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud

palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja I kulud 746 eurot 3 senti kuus, hageja II

kulud 819 eurot 3 senti kuus ning hageja III kulud 670 eurot 86 senti kuus. Hagejate I ja II

lapsetoetus on 80 eurot kuus, millest kostja ülalpidamiskohustusest saab maha arvestada 40

eurot. Hageja III lapsetoetus on 100 eurot kuus, millest kostja ülalpidamiskohustusest saab

maha arvestada 50 eurot. Samuti saab kostja ülalpidamiskohustusest maha arvestada 54 euro

20 sendi suuruse osa lasterikka pere toetusest lapse kohta. Kui võtta arvesse asjaolu, et kostja

veedab hagejatega aasta lõikes ca seitse päeva kuus, saab elatist vähendada ¼ võrra.

Kuivõrd kostja varanduslik olukord on hagejate ema omast tunduvalt parem, esineb alus

vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumiseks, pannes ⅔

hagejate kuludest kostja ning ⅓ hagejate ema kanda. Selline jaotus vastab vanemate

varandusliku olukorra proportsioonile ning on kooskõlas perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-ga

3 ja § 105 lg-ga 3.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja on nõus tasuma elatist vastavalt

elatiskalkulaatorile. Selliselt on kostja elatist ka tasunud. Hagejate kulutused on tõendamata.

Hagejate vajadused saab rahuldada PKS §-s 101 sätestatud elatisega. Kostja ei ole nõus

kandma hagejate kuludest ⅔. Kostja on teinud lisaks elatise tasumisele lastele ka suures

ulatuses muid kulutusi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. detsembri 2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt välja: hageja I kasuks elatise 919 eurot 16 senti perioodil 3. detsember 2021 kuni 30.

november 2023; hageja II kasuks elatise 516 eurot 9 senti perioodil 3. detsember 2021 kuni

30. november 2023; hageja III kasuks elatise 216 eurot 4 senti perioodil 3. detsember 2021

kuni 30. november 2023; hageja I kasuks igakuise elatise 109 eurot 95 senti alates 1.

detsembrist 2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks igakuise elatise 93

eurot 46 senti alates 1. detsembrist 2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni; hageja III

kasuks igakuise elatise 85 eurot 94 senti alates 1. detsembrist 2023 kuni hageja III täisealiseks

saamiseni. Maakohus mõistis igakuised elatised välja viisil, et elatis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus käsitles hagejate elatise nõuet perioodil 3. detsember 2021 kuni 31. detsember

2021 enne 1. jaanuari 2022 kehtinud PKS sätete alusel. Hagejad taotlesid miinimumist

suurema elatise väljamõistmist, mistõttu tuli hagejatel tõendada oma vajadusi ja kulutusi.

Maakohus jõudis seisukohale, et hagejad ei tõendanud miinimummäärast suuremas ulatuses

elatise väljamõistmist põhjendavaid vajadusi ja kulutusi. Maakohus jättis rahuldamata

hagejate taotluse panna kostjale kohustus anda hagejatele ülalpidamist ⅔ ulatuses ning

hagejate emale ⅓ ulatuses, sest mõlemad vanemad on suutelised teenima sissetulekut, mis

võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Maakohus arvestas

lapsetoetuse ning lasterikka pere toetusega. Kohus mõistis kostjalt perioodi 3. detsember 2021

kuni 31. detsember 2021 eest hageja I kasuks välja elatise 198 eurot 32 senti, hageja II kasuks

198 eurot 32 senti ja hageja III kasuks 179 eurot 61 senti.

Alates 1. jaanuarist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni nõutava elatise suuruse

määramisel leidis maakohus samuti, et hagejad ei tõendanud vajadusi ja kulutusi, mis annaks

aluse PKS § 101 alusel arvutatuga võrreldes suurema elatise väljamõistmiseks. Samuti ei saa

PKS § 102 lg 3 alusel kõrvale kalduda ülalpidamiskohustuse jaotuse võrdsuse põhimõttest.

Elatis tuleb välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud miinimummääras.

Maakohus leidis, et ka enne 1. veebruarit 2023 arvestatud elatise puhul saab lapse vajadused

rahuldada poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi

laste vahel. Seega tuleb lapsetoetus jagada kahega (kummagi vanema osa) ning lasterikka pere

toetus kahega (pool toetusest), kolmega (laste arv) ja seejärel veelkord kahega (kummagi

vanema osa) (kokku 1/6).

Hagejate I ja II ning hagejate II ja III vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. Hageja II ja

hageja III kasuks väljamõistetavat elatist tuleb seega PKS § 101 lg 7 alusel vähendada 15%

võrreldes hageja I kasuks väljamõistetava elatisega.

Perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 ei olnud kostja ja hagejate suhtluskord

kohtulahendiga reguleeritud. Pooled ei ole tuginenud sellele, et nimetatud perioodil oleks

hagejad viibinud kostja juures vähemalt seitse ööpäeva kuus. Hagejad viibisid kostja juures

kohtu määratud suhtluskorra alusel keskmiselt seitse päeva kuus alates 2022. a aprillist.

Maakohus vähendas seetõttu elatise suurust PKS § 101 lg 6 alusel alates 1. aprillist 2022.

Kostjalt tuleb PKS § 101 lg 6 alusel välja mõista miinimumelatisest 53,33%.

Maakohus mõistis kostjalt välja perioodi 1. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2023 eest hageja I

kasuks elatise 1070 eurot (107 x 10), hageja II kasuks 909 eurot 50 senti (90,95 x 10) ja

hageja III kasuks 802 eurot 90 senti (80,29 x 10). Perioodi 1. veebruar 2023 kuni 31. märts

2023 eest mõistis maakohus kostjalt hageja I kasuks välja elatise 172 eurot 24 senti (86,12 x

2), hageja II kasuks 146 eurot 40 senti (73,20 x 2) ja hageja III kasuks 135 eurot 72 senti

(67,86 x 2). Perioodi 1. aprill 2023 kuni 30. november 2023 eest mõistis maakohus kostjalt

hageja I kasuks välja elatise 879 eurot 60 senti (109,95 x 8), hageja II kasuks 747 eurot 68

senti (93,46 x 8) ja hageja III kasuks 687 eurot 52 senti (85,94 x 8).

Maakohus arvestas sissenõutavaks muutunud elatise välja järgmiselt: hageja I kasuks 2885

eurot 48 senti, hageja II kasuks 2482 eurot 41 senti ja hageja III kasuks 2226 eurot 36 senti.

Maakohus liitis hagejate kasuks väljamõistetava ajavahemiku 3. detsember 2021 kuni 30.

november 2023 elatise kokku ning arvestas sellest maha kostja maksed. Kuivõrd kohtule ei

olnud teada 2023. a detsembris tehtud maksete suurus, siis arvestas kohus elatise seisuga 30.

november 2023. Maakohus arvestas menetluse kestel elatise katteks tasutuks 5898 eurot 87

senti. Kohus eeldas, et kostja tasus igale hagejale 1966 eurot 32 senti (5898,87:3). Kostja

võlgnevus hagejale I on 919 eurot 16 senti (2885,48 – 1966,32), hagejale II 516 eurot 9 senti

(2482,41 – 1966,32) ja hagejale III 260 eurot 4 senti (2226,36 – 1966,32). Alates 1.

detsembrist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistis maakohus kostjalt hagejate

kasuks välja elatise PKS § 101 alusel arvutatud ulatuses, mis muutub iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles

kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise võlgnevuse.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt maksis kostja hagejatele elatist vastavalt

elatiskalkulaatorile. Seda tõendavad kostja esitatud pangaväljavõtted. Kostja tasus elatist nii

ette kui tagantjärgi, kuid kogu perioodi ulatuses elatisvõlg puudub.

Maakohus rakendas lahendis PKS § 2172 lg-t 11. Kostja hinnangul on PKS § 2172 mõtteks

enne 2023. aasta 1. veebruari tehtud kohtulahendite puhul tagada olukord, kus

märkimisväärsest lasterikka peretoetuse tõusust ei saaks eelkõige kasu elatist maksev vanem,

vaid lapsed. Säte võeti vastu, et välistada massilist kohtusse pöördumist. Tartu maakohus

rakendas sätet 29. detsembri 2023 kohtuotsuses, kus olid antud asjaolud juba teada. Kohus

mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise võlgnevuse, kuigi kostja maksis elatist vastavalt

elatiskalkulaatorile. Kohus sai lahendis arvesse võtta kõiki elatist puudutavaid

seadusemuudatusi. Kostja ei saanud võtta elatise tasumisel arvesse, et kohus tõlgendab hiljem

seadust erinevalt maksmise hetkel kehtinud seadusest.

Maakohtu arvutused on ebakorrektsed. Enne 1. veebruarit 2023. a kehtinud PKS § 101 lg 5

kohaselt sai lasterikka pere toetuse arvestada elatisest maha täies ulatuses. Õige arvutuskäik

on kasutusel justiitsministeeriumi elatiskalkulaatoris, kus perioodil 1. jaanuar 2022 kuni 31.

jaanuar 2023 on lasterikka pere toetuse mahaarvamise arvutuskäik elatisest 300:2:3=50 eurot.

Maakohtu arvestus on õige alates 1. veebruarist 2023 kuni otsuse tegemiseni.

Maakohus ei võtnud arvesse kostja ühte 724 eurot 40 sendi suurust elatise makset

põhjendusega, et makse selgituseks ei olnud elatis ning makse oli tavapärasest suurem. Kostja

maksis laste emale 14. märtsil 2022 erakorraliselt suurema elatise, kuna tänu lastele sai kostja

suurema tulumaksu tagastuse ning otsustas seda lastega jagada. Kostjal puudus põhjus teha

laste emale kingitus. Laste ema ei toonud välja ega tõendanud muud põhjust ülekandeks ega

tagastanud raha kostjale.

Maakohus jättis välja selgitamata, kui palju viibis kostja lastega koos perioodil 1. detsember

2021 kuni 31. märts 2022. Maakohus väitis, et pooled pole sel perioodil laste kostja juures

viibimisele tuginenud. Kostja väitis menetluses, et lapsed on regulaarselt isa juures viibinud

vanemate lahkuminekust saadik 2021. a novembris.

5. Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Maakohus tõlgendas PKS § 2172 lg-t 11 õigesti. PKS-i seletuskirja kohaselt ei ole suurenevate

peretoetuste mõte võtta elatist maksma kohustatud vanemalt ülalpidamiskohustust üle, vaid

tagada parem toimetulek ja suurem osa toetustest lapsi kasvatavale vanemale. Seega rakendas

maakohus sätet tervikuna vaidluse ajale õigesti. Kostja sai eeldada, et tasudes hagejatele

elatist näitliku abivahendi abil (elatiskalkulaator), mille automaatsesse valemisse kuuluvad

lähteandmed sisestab kostja vastavalt oma subjektiivsele nägemusele, siis võib elatis, mida

seadus tegelikult kostjat hagejate eest tasuma kohustab, olla erinev.

Kostja selgitas 14. märtsil 2022 tehtud 724 euro 40 sendi suuruse makse kohta, et laste ema ei

toonud maakohtus välja ega tõendanud ülekande muud põhjust. See väide ei vasta tõele.

Hagejad selgitasid 28. septembri 2023 menetlusdokumendi p-s 2.12, et pooltel oli

sõnumivahetus, milles kostja küsib hagejate emalt nõusolekut esitada ühine tuludeklaratsioon,

sest kostja sissetulekud on suuremad ja tema saaks lastega seoses riigilt rohkem raha tagasi,

ent kannaks poole sellest laste emale. Seega ei ole tegemist elatisega, vaid riigi tagastatud

tulumaksuga, mis laekus kostja kontole ja mille ta omakorda hüvitas hagejate emale.

6. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha

uus otsus, millega mõista elatis välja väljamõistetust suuremas ulatuses. Menetluskulud jätta

täies ulatuses kostja kanda või alternatiivselt 50% kummagi poole kanda ning kostja

menetluskulud tema enda kanda.

Maakohus analüüsis otsuses hagejate kulusid, ent jättis need kindlaks määramata, s.t asjas

tähtsust omavad asjaolud tuvastamata. Maakohus nentis, et hagejate kulud ei ületa keskmisi

kulusid. Maakohus ei põhjendanud, mida keskmised kulud oma sisult tähendavad, s.t millega

võrreldes on hagejate kulude suurused keskmised. Säärane käsitlus on vastuolus PKS § 99

lõigetega 1 ja 2. Kui ei eksisteeri ühtset miinimumelatist, ei saa olla abstraktseid keskmisi

kulusid, millele maakohus oma otsuses viitas. Kindlaks tuleb teha hagejate vajadused, millest

lähtuvalt kujuneb iga hageja vajaduspõhine elatis.

Maakohus ei tuvastanud ega teinud kindlaks hagejate mitte ühtegi kulu ning viitas üldiselt, et

need on kas keskmised või ei anna alust miinimumist suurema elatise väljamõistmiseks.

Maakohus ei põhjendanud, millise skaalaga on nn keskmiseid kulusid võrreldud, keskmisi

kulusid pole üheski õigusaktis sätestatud. Iga lapse kulud tuleb teha kindlaks juhtumipõhiselt.

Maakohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse laste varasemat elatusstandardit ning seda, et

kostja majanduslik olukord on lahkumineku järgselt paranenud. Hagejate kulud on

miinimumelatisest kõrgemad ka seetõttu, et ajal kui nende vanemad elasid perena koos, oli

nende elustandard kõrgem.

Elatise määramisel tuleb PKS § 105 lg 3 alusel kõrvale kalduda osavõlgnike osade võrdusest.

Hagejate ema hooldab kolme alaealist last sisuliselt üksinda. See tähendab, et kui lapsed on

haiged, tuleb hagejate emal viibida lastega hoolduslehel, millisel ajal ta kaotab oluliselt oma

sissetulekutes. Hagejate ema töötab omale võimetekohasel tööl, lasteaias abiõpetajana, saades

sealt igakuist töötasu ca 900 eurot, samal ajal kui kostja igakuine töötasu on enam kui 4000

eurot ning oli sarnases suurusjärgus ka kooselu ajal. Pole eluliselt usutav, et üle 4000 eurost

kuupalka teenivad vanemad tagaksid ühistele lastele elustandardit, mis vastab nn

miinimumile.

Kohtul on võimalik rakendada asjas PKS § 102 lg-t 3 mh siis, kui kohus tuvastab, et vanemate

varaline seis on oluliselt erinev ning lastega seotud kulud ei ole jaotatud vanemate vahel

võrdselt. Sätte mõte on teha erisused juhuks, kui üks vanem panustab laste kasvatamisse

oluliselt rohkem aega, mistõttu võib tema rahaline panus olla väiksem, ning kui vanemate

varanduslik olukord on väga erinev. Mõlemad eeldused on käesolevas asjas täidetud. Asjas

tuleb määrata, et laste igakuistest vajadustest ⅔ tuleb jätta kostja kanda ning ⅓ hagejate ema

kanda.

Hagejate menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 2 alusel kostja kanda. Kohtumenetlusele

eelnevalt ja selle ajal on kostja järjepidevalt ähvardanud hagejate ema, et kavatseb protsessida

laste hooldusõiguse ja suhtluskorra üle mh ainult seetõttu, et ta ei peaks lastele elatist

maksma. Kostja maksis vaidluse vältel elatist vaid marginaalses ulatuses. Kostja andis

teadlikult lastele ülalpidamist väiksemas ulatuses kui on mõistlik. Kostja ei tasunud menetluse

kestel 7 kuud hagejatele elatist. Kostja esitas kohtule põhjendamatult pikki

menetlusdokumente tõenditega ilma, et kohus oleks kohustanud kostjat vastavaid seisukohti

ja tõendeid esitama. Kostja paisutas sellega teadlikult menetluskulusid. Hagejate

nõuetekohase elatise väljamõistmiseks vältimatute menetluskulude hagejate kanda jätmine ei

ole õiglane.

7. Kostja vaidleb hagejate apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kostja ei nõustu, et maakohus ei arvestanud laste tegelike vajadustega. Hagejad ei tõendanud,

et nende vajadusi tuleks katta miinimumelatisest suurema elatisega. Lisaks elatisele tasus

kostja suurema osa laste huvitegevuse, meelelahutuse, riiete, elektroonika, spordivarustuse

jms kuludest. Hagejad ei tõendanud, et laste kulud on võrreldes kooseluga tõusnud.

Hagejad viitavad, et kostja tegi karjääri, kui laste ema oli lastega kodus ja seetõttu on laste

emal sissetuleku teenimine tänasel päeval piiratud. Laste isa oli kõige noorema lapsega pea

poolteist aastat vanemapuhkusel. Kuigi vanematel oli kokkulepe, et laste ema naaseb tööle,

siis ta seda ei teinud.

Maakohus hindas hagejate igakuiseid kulusid ning kulud arutati kohtuistungitel ükshaaval

läbi. Hagejad on menetluses korduvalt viidanud uuringule „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“ ning tuginenud peamiselt uuringus leitule. Hagejad ei ole muid suuremaid

kulusid tõendanud. Suuremaid kulutusi on laste ema asemel pidanud tegema kostja ning on

neid kulutusi ka tõendanud. Hagejad on viidanud ühe lapse prillidele ja eakohastele logopeedi

külastustele. Lastel puuduvad kroonilised haigused. Hagejad ei väitnud istungitel, et soovivad

esitada teisi tõendeid. Lastel puuduvad erivajadused, mis põhjendaks miinimumelatisest

suurema elatise maksmist.

Hagejad heidavad ette, et kohus ei arvestanud laste varasemat elustandardit. Samas ei ole laste

elustandard võrreldes kooseluga halvemaks muutunud, see on kohane tavalisele keskklassi

perele. Hagejad toovad välja kostja igakuise palgana enam kui 4000 eurot. Maakohtule

esitatud kostja sissetuleku väljavõttest ilmneb, et kostja sissetulek kuus jääb 2000–2800 euro

vahele, millele lisandub tulemustasu ca 200 eurot kuus. Laste ema varaline seis on kostjaga

sisuliselt võrdne, sest kostja panustab lastesse ka lisaks elatisele. Laste ema ei ole kasutanud

peretoetusi ja elatist sihipäraselt. Kostja on lastega koos ca 1/4 ajast ja kasutab kõik oma

puhkused lastega koosolemiseks. Seega ei panusta laste ema oluliselt rohkem kui kostja.

Menetluse algatamise põhjuseks ei olnud elatise tasumata jätmine. Menetluse algatas laste

ema kostja teadmata seetõttu, et polnud rahul elatise suurusega. Kostja arvutas elatise suuruse

riikliku elatiskalkulaatori alusel, kuna ühtegi pädevamat alust selleks ei olnud. Kostja tasus

elatist korrektselt ja elatisvõlg puudub. Samuti pole maakohus kostjale ette heitnud

põhjendamatute dokumentide esitamist. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 3. detsember 2021 kuni

30. november 2023 eest rohkem kui 710 eurot 89 senti, hageja II kasuks välja elatise perioodi

3. detsember 2021 kuni 30. november 2023 eest rohkem kui 339 eurot 17 senti, hageja III

kasuks välja elatise perioodi 3. detsember 2021 kuni 30. november 2023 eest rohkem kui 107

eurot 82 senti. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagejate nõuded

eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hagejate kasuks välja elatise perioodil 30. detsember 2021 kuni 30. november 2023. Hagejad

vaidlustasid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses.

10. Mõlemad pooled on esitanud kohtule apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Hagejad

esitasid tõendina puitkütte tasumist tõendava kviitungi, millele viidati hagejate 9. juuni 2023

menetlusdokumendis, kuid jäeti ekslikult esitamata. Kostja esitas tõendina pildid lastega

koosviibimistest 2021. a detsembris. Ringkonnakohus võttis tõendid 3. detsembri 2024

kohtuistungil vastu.

11. Praeguses asjas on hagejad nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud

miinimumelatist ületavas määras. Maakohus mõistis elatise välja PKS §-s 101 sätestatud

miinimummääras. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS §

101 sätestatud määrast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb tuvastada, et lapse vajadused

on suuremad kui on võimalik katta miinimumelatisega. Eelduslikult on hädavajalik elatis PKS

§ 101 alusel arvutatud miinimumelatis (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353/34, p 10.5). Vaidluse

korral on vajaduste suuruse tõendamiskoormis hagejatel.

12. Hagejad heidavad maakohtule ette, et maakohus jättis tuvastamata hagejate igakuiste

kulude suuruse ning sellest tulenevalt põhineb kohtuotsus eeldusel, et hagejate igakuised

kulud vastavad miinimumelatisele. Elatise väljamõistmisel ei arvestatud hagejate tegelike

eluvajadustega ja varasema elustandardiga. Hagejate hinnangul on nende igakuised kulud,

mille maakohus tuvastamata ja kindlaks määramata jättis, oluliselt kõrgemad nn

miinimumelatisest ning seega ei ole hagejate seaduslik esindaja võimeline andma oma

võimetekohase hariduse ja elukorralduse juures hagejatele ülalpidamist samas proportsioonis

nagu kostja. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus jättis tuvastamata hagejate

igakuiste põhjendatud kulude suuruse. Ringkonnakohus tuvastab hagejate igakuised vajalikud

kulud.

13. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS-i redaktsioonis võeti PKS § 101 lg-s 3

sätestatud baassumma aluseks „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise“ uuringus (RAKE

uuring) väljaselgitatud pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus (181 eurot), mis

ümardati 200 euroni, kuna eelnõu jõustumise hetkeks olid uuringu aluseks olnud algandmed

mõnevõrra vananenud. Baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega (PKS § 101 lg 3 III lause).

Hagejad tuginesid toidu, riiete, jalanõude ning meelelahutuse ja majapidamisvahendite kulude

tõendamisel RAKE uuringule, millele arvestati juurde tarbijahinnaindeksi muutus.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et RAKE uuringutele tuginemine näitab,

et hagejate vajadused vastavad nö keskmiste laste vajadustele, mida eelduslikult katab

miinimumelatis. Kuna miinimumelatise baassumma on välja arvestatud vastavalt RAKE

uuringule, siis on laste täpsete kulude arvestamine vajalik vaid juhul, kui tõendatakse laste

kulud, mis ületavad RAKE uuringus leitud ja tarbijahinnaindeksiga (THI) kohandatud

kulutusi. Seejuures tuleb arvestada, et vastavalt PKS § 101 lg-le 4 lisandub baassummale ka

3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Seega jääb kulude vähene

ületamine RAKE uuringus leitud kulutustega võrreldes siiski miinimumelatise piiresse.

Võttes arvesse PKS § 101 lg-t 3 ja 4 oleks elatis ilma PKS §-s 101 sätestatud mahaarvamisi

tegemata 1. aprillist 2023 – 31. märtsini 2024 300 eurot 33 senti. Eeltoodut kahekordistades

saame kulu, mida miinimumelatis eelduslikult katab, st 600 eurot 66 senti. Hagejad põhistasid

oma vajadusi ja kulutusi 9. juuni 2023, 28. septembri 2023 ja 20. oktoobri 2023

menetlusdokumentides ning rakendasid seejuures perioodi 2020. a kuni 2023. a THI muutust.

Hagejad tõendasid ja põhistasid kulusid 2023. a suvel ja sügisel, mistõttu on kohane võrrelda

hagejate kulutusi 1. aprillist 2023 kehtiva miinimumelatisega. Vajalik on leida, kas hagejate

vajalikud kulud ületasid 600 eurot 66 senti. Kui vajalikud kulud 600 eurot 66 senti ei ületa,

saab eeldada, et põhjendatud kulutused ei ületanud ka varasemate perioodide minimaalset

elatise määra. PKS § 101 lg-t 7 arvestades vähendatakse käesolevas asjas teise ja kolmanda

lapse elatist 15% võrra. Samas ei ole põhjendatud seda vähendamist arvestada kulude

arvutamisel, sest hagejad valdavalt oma kulusid ei tõendanud, vaid tõid välja RAKE uuringus

leitud kulud ilma mastaabisäästuta. Arvutuste selguse ja lihtsuse huvides jätab ka

ringkonnakohus üksikkuludelt mastaabisäästu arvestamata.

14. Maakohus tõi välja, et olukorras, kus vanavanemad annavad enda kasutuses oleva talu

oma lastelaste kasutusse, ei tähenda see, et vanemad peaks oma ülalpidamiskohustusest

vabanema. Sealjuures on hagejad toonud kasutuseelisena välja lapse kohta 50 eurot,

arvestades hinnanguliselt 300 eurot maja üüriks ning maja elanike arvuks 6. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole põhjendatud jagada eluasemekulusid vaid inimeste arvuga, sest kulud ei

suurene võrdeliselt iga lapse leibkonda lisandumisega. Arvestades, et uue elatise määramise

korra sätestamisel tugineti RAKE uuringule, tuleb ka laste kasutuseelise suurus leida RAKE

uuringuga sama meetodit kasutades. Lapsed elasid ühes majapidamises koos ema ja

vanavanematega, seetõttu tuleb arvestada lapsed koos vanavanemate ja emaga ühte leibkonda.

RAKE uuringus on eluasemekulude arvestamisel võetud laste kulude tarbimiskaaluks 0,3

vanema kuludest. Lapse kulu arvutamisel tuleb RAKE uuringu kohaselt tarbimiskaalu

arvestades välja selgitada lapse osa leibkonnaliikmete kogukulust, sh on esimese leibkonna

liikme kulude väärtus 1 ning iga järgneva täiskasvanu kulude väärtus 0,5. Leibkonna

tarbimiskaalude summa on 2,9 (1+0,5+0,5+0,3+0,3+0,3). Ühe lapse osa eluasemekuludest on

seega 10,34% (0,3/2,9x100). Eluruumi kasutuseelise suurus on lapse kohta seega 31 eurot 2

senti. Hagejad on eluaseme küttekulude katmist tõendanud maksekorraldusega, mille kohaselt

tasus hagejate ema küttepuude eest 500 eurot. Arvestades, et hagejad on tõendanud ema ja

laste eest 500 euro tasumist, tuleb küttekuluks ühe lapse kohta kuus vastavalt laste

tarbimiskaalule (0,3/1,9x100 = 15,79%) 6 eurot 58 senti (500x15,79%/12).

15. Hagejad on elektrikulu tõendanud Eesti Energia AS-i arvetega (dtl 275–291).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades arvete suurust ning arvete esitamist XX

OÜ-le on elektrikulu seotud ka piimafarmiga XX OÜ. Hagejad ei tõendanud, et

tootmisettevõte ei ole elektriarvega seotud. Samuti ei ole arvete suurus elumaja kohta, mis

kasutab puukütet, eluliselt usutav. Lisaks on arved esitatud valikuliselt vaid kuude kohta, mil

elektrihind on kallim, st perioodil oktoober kuni mai, mistõttu ei ole võimalik arvestada aasta

keskmist elektrikulu.

Hagejad esitasid apellatsioonkaebuses vastuväite, et kui kohus ei nõustunud tõendatud

kuludega, oli kohtul siiski võimalik tuvastada mõistlikud ja vajalikud laste ülalpidamiskulud.

Ringkonnakohtu hinnangul on laste põhjendatud ja vajalikud kulud elektrile laste

tarbimiskaale arvestades 5 eurot kuus.

Laste eluasemekulud on kokku seega 42 eurot 60 senti (31,02 + 6,58 + 5).

16. Hagejad väidavad, et RAKE uuringu kohaselt oli 2020. a 7-12. a laste igakuine toidukulu

134 eurot 20 senti ja 3–6. a lastel 98 eurot 60 senti. Hagejate väide on eksitav. RAKE uuringu

lk-l 22 on tõesti 2000 kcal sisaldava ostukorvi hinnaks märgitud 134 eurot 20 senti ning 1400

kcal sisalda ostukorvi hinnaks 98 eurot 60 senti, kuid selle juures ei ole arvestatud, et

koolilapsed saavad koolipäevadel u 30% päevasest energiavajadusest koolitoidust ning

lasteaialapsed lasteaiapäevadel u 80% päevasest energiavajadusest lasteaiatoidust. Seda võeti

arvesse RAKE uuringu standardeelarvetes (lk 38–39), mille kohaselt 3–6-aastaste laste

toidukulu oli 46 eurot ning 7–12-aastastel lastel 107 eurot. Nimetatud kulusid THI kasvuga

(2020–2023. a 33%) suurendades saame vastavalt 61 eurot 18 senti ja 142 eurot 31 senti.

17. Hageja I transpordikuluks märgiti 85 eurot 40 senti, hageja II transpordikuluks 129 eurot

ja hageja III transpordikuluks 74 eurot. Transpordikulude põhjendustena tõid hagejad välja

transpordi kooli ja lasteaeda, huviringidesse, logopeedi ning arsti juurde. Hagejad esitasid

tõendid logopeedi ning müofunktsionaalse ravi vajaduse kohta, kuid ei esitanud tõendeid

transpordikulude kandmise kohta. Logopeedi ning ravivajadus on muutuv, mitte kestev.

Hagejate väljatoodud keskmine kütusekulu 8,7 l/100 km kohta ei ole tõendatud ning on

eluliselt ebausutav, arvestades, et maapiirkonnas elades sõidutatakse hagejaid enamasti

maanteel, mitte linnas. Kostja tõi välja, et hagejatel on võimalik kasutada ka ühistransporti.

Samuti on hagejad käesoleva lahendi tegemise ajaks muutnud oma elukohta. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud transpordikulusid arvestada hüpoteetiliste arvutuste

põhjal. Tulenevalt hagejate esindaja selgitustest ei ole hagejate transpordikulud siiski

eeldatavalt tavapärasest väiksemad. Hagejate I ja II transpordikuluks tuleb vastavalt RAKE

uuringu THI-ga kohandatud standardeelarvele arvestada 53 eurot 20 senti ning hageja III

kuluks 73 eurot 15 senti.

18. Hageja I sidekuluks on märgitud 28 eurot 60 senti, mis koosneb kulust telefonipaketile 19

eurot 30 senti ning leibkonnaliikmete vahel jaotatud TV- ja internetikulust 9 eurot 30 senti.

Hageja II sidekuluks märgiti 26 eurot 50 senti, mis koosneb kulust telefonipaketile 17 eurot

20 senti ning TV- ja internetikulust 9 eurot 30 senti. Hageja III sidekuluks märgiti 9 eurot 30

senti, mis koosneb TV- ja internetikulust. Ringkonnakohtu hinnangul tõendas kostja Tele2

sidekulude väljavõttega (dtl 488), et hagejad saaksid kasutada odavamaid telefonipakette

hinnaga 12 eurot kuus. Samuti oli hagejate esitatud arvetel (dtl 267–274)

multimeediasõnumite (MMS) kulu, mis ei ole vajalik sidekulu. TV-paketi kulu ei ole

sidekulu, vaid tuleb arvata meelelahutuskulude hulka. Internetikulu lapse kohta on 4 eurot 66

senti (27,99/6). Hagejate I ja II põhjendatud sidekulud on seega 16 eurot 66 senti ja hagejal III

4 eurot 66 senti.

19. Hageja I ei põhistanud ega tõendanud, et tema tervishoiukulu erineks märgatavalt

keskmisest lapsest. Kõõm ja tundlik nahk ei ole seisundid, millele tuleks teha

märkimisväärselt rohkem kulutusi kui tavapärastele hügieenivahenditele. Seega tuleb

vastavalt RAKE uuringu THI-ga kohandatud standardeelarvele arvestada hageja I

tervishoiukuluks 7 eurot 98 senti (6x1,33). Hageja II suhtes on veenvalt põhistatud, et tema

tavapärastele tervishoiukuludele lisandub igakuine kulu prillidele 9 eurot 80 senti. Kulu

prillidele on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Hageja II suhtes ei tõendatud

müofunktsionaalse ravi kestvat iseloomu ega ravil käimist, mistõttu ei ole põhjendatud

arvestada seda püsiva tervishoiukuluna. Samuti ei põhjendatud, miks ei kompenseeri ravi

tervisekassa. Hageja II põhjendatud kulud tervishoiule on seega 17 eurot 78 senti kuus.

Hageja III tervishoiukulud ei erine tavapärasest lapsest, seega tuleb kuludeks arvestada

kooskõlas RAKE uuringuga 7 eurot 98 senti.

20. Hagejad ei tõendanud ega põhistanud tavapärasest suuremaid kulutusi hügieenitarvetele,

mistõttu keskmiseks kuluks kuus tuleb arvestada vastavalt THI-iga kohendatud RAKE

uuringu standardeelarvele igale hagejale 10 eurot 64 senti (8x1,33).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastavalt hagejate märgitule tuleb hageja I haridus-

ja huvihariduse kuludeks arvestada 55 eurot, hageja II hariduskuludeks 35 eurot ning hageja

III haridus- ja huvihariduse kuludeks 124 eurot.

Hagejad on jalatsite ja riiete kulude arvestamisel vastavalt RAKE uuringule THI-ga

kohandamisel eksinud. Õige kulu riietele ja jalatsitele on RAKE uuringu standardeelarvet

THI-ga kohandades hagejatel I ja II 83 eurot 79 senti (63x1,33) hagejal III 90 eurot 44 senti

(68x1,33).

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejate I ja II kulu elektroonikale osaliselt

põhjendatud. Koolitöödeks vajalik arvuti ei pea olema võimas ega kallis. Tavakasutajale

mõeldud sülearvuteid saab käesolevalt laias valikus osta 500 euro eest. Samuti ei ole

põhjendatud arvestada arvuti elueaks 3, vaid 5 aastat. Põhjendatud kulu arvutile on seega 8

eurot 33 senti kuus. Lihtsam telefon on võimalik soetada 150 euro eest. Jagatuna kahe aasta

peale teeb see 6 eurot 25 senti. Hagejate I ja II põhjendatud kulu elektroonikale on seega 14

eurot 58 senti kuus.

22. Meelelahutuse ja taskuraha kulu on vastavalt THI-ga kohandatud RAKE uuringule

hagejatel I ja II 65 eurot 17 senti ning hagejal III 37 eurot 20 senti. Kodusele majapidamisele

kulub vastavalt THI-ga kohandatud RAKE uuringule hagejatel I ja II 15 eurot 96 senti ning

hagejal III 13 eurot 30 senti.

23. Hageja I põhjendatud kulud kokku on seega 507 eurot 89 senti (eluasemekulu 42,60 +

toidukulu 142,31 + transport 53,20 + sidekulud 16,66 + tervishoid 7,98 + hügieenitarbed

10,64 + haridus ja huviharidus 55 + riided 83,79 + elektroonika 14,58 + meelelahutus ja

taskuraha 65,17 + majapidamisvahendid 15,96).

Hageja II põhjendatud kulud kokku on 497 eurot 69 senti (eluasemekulu 42,60 + toidukulu

142,31 + transport 53,20 + sidekulud 16,66 + tervishoid 17,78 + hügieenitarbed 10,64 +

haridus ja huviharidus 35 + riided 83,79 + elektroonika 14,58 + meelelahutus ja taskuraha

65,17 + majapidamisvahendid 15,96).

Hageja III põhjendatud kulud kokku on 445 eurot 20 senti (eluasemekulu 42,60 + toidukulu

61,18 + transport 53,20 + sidekulud 4,66 + tervishoid 7,98 + hügieenitarbed 10,64 + haridus

ja huviharidus 124 + riided 90,44 + elektroonika 0 + meelelahutus ja taskuraha 37,20 +

majapidamisvahendid 13,30).

24. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejad ei ole tõendanud

vajadusi, mis annaks aluse miinimummäärast suuremas ulatuses elatise väljamõistmiseks.

Ühegi hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused ei ületa 600 eurot 66 senti, mis oli 1. aprillist

2023 – 31. märtsini 2024 piiriks, mille ületamisel oleks põhjendatud välja mõista miinimumist

suurem elatis. Hagejate 2023. a kulud ei ületa ka enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud

perekonnaseaduse §-s 101 sätestatud kahekordset miinimumelatist 584 eurot.

25. Hagejad on palunud kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ning määrata, et

kostjal lasub kohustus anda hagejatele ülalpidamist ⅔ ning hagejate emal ⅓ ulatuses hagejate

igakuistest kohtu määratud vajadustest. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS-s annab

selleks aluse § 105 lg 3 ja alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas PKS-s § 102 lg 3.

Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut

või et see on väike (vt nt RKTKo 19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemate sissetuleku erinevus ei too käesolevas

asjas kaasa vajadust kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Mõlemad vanemad on

terved ja töövõimelised, s.t suutelised teenima sissetulekut, mis võimaldab täita laste

ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Laste tavapärast eluviisi ja vajadusi ei saa

tuvastada vaid lähtudes ühe või mõlema vanema kõrgest palgast. Ka kõrgepalgalised inimesed

ja nende pered võivad elada tagasihoidlikult. Samuti ei saa olla eeldust, et kogu palk tuleb

kulutada enda ja pere igapäevavajaduste katteks.

26. Kostja heidab maakohtule ette PKS § 2172 lg 11 valet tõlgendamist. PKS § 2172 lg 11

kohaselt juhul, kui enne 2023. aasta 1. veebruari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena ja elatise suurus sõltub

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, arvutatakse kohtulahendi alusel väljamõistetud

elatise suurust perekonnaseaduse alates 2023. aasta 1. veebruarist kehtiva redaktsiooni § 101

lõike 5 alusel.

Maakohus leidis, et kuigi rakendussäte käsitleb üksnes olukorda, kus enne 2023. aasta 1.

veebruari on tehtud kohtulahend, on sama põhimõte kohaldatav ka olukorras, kus kohus ei ole

veel lahendit teinud. Lasterikka pere toetuse arvestamine ei saa täies või pooles ulatuses

sõltuda sellest, kas kohus on jõudnud asjas lahendi teha või mitte. Maakohus arvestas ka enne

1. veebruarit 2023 arvestatud elatise puhul, et lapse vajadused saab rahuldada poole lasterikka

pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Maakohus

jagas lasterikka pere toetus kahega (pool toetusest), kolmega (laste arv) ja seejärel veelkord

kahega (kummagi vanema osa) (kokku seega 1/6 lasterikka pere toetusest).

Ringkonnakohus maakohtu tõlgendusega ei nõustu. PKS § 2171 lg-t 11 ei saa rakendada

tagasiulatuvalt enne sätte kehtima hakkamist 1. veebruaril 2023 eelnenud perioodi eest

arvestatud elatisele. Sätte mõtteks oli, et lasterikka peretoetuse tõusust, mis tõusis 1.

veebruaril 2023 tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023 kolme lapse puhul 300 eurolt 650

eurole, ei saaks juba kohtulahendiga väljamõistetud elatise tasumisel eelkõige kasu elatist

maksev vanem, vaid lapsed. Põhjendatud ei ole laiendada sätte rakendamine perioodile, kui

lasterikka pere toetus oli väiksem. Perioodil 1. jaanuar 2022 kuni 31. jaanuar 2023 maakohtu

väljamõistetud elatist tuleb seega vastavalt muuta.

27. Kuni 31. märtsini 2022 kehtinud PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetus pere esimese ja

teise lapse kohta 60 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. PHS § 21 lg 2

kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot.

Eelneva tõttu saab hageja I ja hageja II puhul ühe lapse kohta maha arvata 80 eurot (60:2 +

300:2:3) ning hageja III puhul 100 eurot (100:2 + 300:2:3).

28. Riigikohus on leidnud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus

vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte

väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast

kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud

vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.7).

Maakohus arvestas elatise arvutamisel õigesti, et perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2022 ei olnud kostja ja hagejate suhtluskord reguleeritud kohtulahendiga ning pooled

ei olnud laste kostja juures viibimise aja suhtes ühel meelel, mistõttu ei olnud alust elatise

vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduse §

101 alusel arvutatud elatise summa.

Kostja ei toonud välja PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks muid kaalukaid asjaolusid

– enda rasket varalist seisu või laste miinimummäärast väiksemaid vajadusi. Menetluses

avaldatu ning tõendite põhjal on kostja varaline seis hea. Seetõttu ei ole elatise vähendamine

alla miinimummäära perioodil 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 PKS § 102 lg 2

mõttes põhjendatud.

Kostja tõendas ringkonnakohtule esitatud fotoga koosviibimist lastega 2021. a detsembris,

kuid mitte lastega koos viibimise täpset aega. Samuti ei toonud kostja välja muid kaalukaid

asjaolusid elatise vähendamiseks. Hagejad vähendasid hagi esitamisel juba kõnealuse perioodi

elatist lapsetoetuse ning lasterikka pere toetuse võrra. Arvestades, et analoogne PKS § 102 lg

2 säte kehtis PKS-s ka enne 2022. a 1. jaanuari, ei ole põhjendatud vähendada ka 2021. a

detsembri eest välja mõistetud elatist.

29. Maakohus leidis õigesti, et hageja II ja hageja III kasuks väljamõistetavat elatist tuleb

vähendada PKS § 101 lg 7 alusel 15% võrra võrreldes hageja I kasuks väljamõistetava

elatisega.

Eelneva tõttu on perioodi 1. jaanuar 2022 kuni 31. märts 2022 eest elatise suurus järgmine.

Hageja I kasuks tuleb kostjalt mõista välja elatis 163 eurot 44 senti kuus [200 (baassumma) +

43,44 (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 80 (toetuste osa)].

Hageja II kasuks tuleb kostjalt mõista välja elatis 138 eurot 92 senti kuus [200 (baassumma) +

43,44 (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 80 (toetuste osa) x 0,85 (15% hageja I

elatisega võrreldes)].

Hageja III kasuks tuleb kostjalt mõista välja elatis 121 eurot 92 senti [200 (baassumma) +

43,44 (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 100 (toetuste osa) x 0,85 (15% hageja I

elatisega võrreldes)].

Kostjalt tuleb mõista perioodi 1. jaanuar 2022 kuni 31. märts 2022 eest hageja I kasuks välja

elatis 490 eurot 32 senti (163,44 x 3), hageja II kasuks 416 eurot 76 senti (138,92 x 3) ja

hageja III kasuks 365 eurot 76 senti (121,92 x 3).

30. Maakohus tuvastas õigesti, et alates aprillist 2022 on hagejad keskmiselt seitse ööpäeva

kuus kostja juures. Seega tuleb eeldada, et kostja täidab sellel ajal hagejate

ülalpidamiskohustust vahetult. Ülejäänud kaheksa päeva eest tuleb kostjal täita

ülalpidamiskohustus elatise maksmise teel. Kostja katab vahetult 46,67% elatise kohustusest

[(7 päeva x 100%) / 15 päeva] ning selle võrra tuleb väljamõistetavat elatist vähendada.

Kostjalt tuleb mõista välja 53,33% miinimumelatisest (100%–46,67%).

31. Perioodi 1. aprill 2022 kuni 31. jaanuar 2022 elatise suurus on järgmine. Hageja I kasuks

tuleb kostjalt mõista välja 93 eurot 67 senti [209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44

senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 80 eurot (toetuste osa) –

46,67% (7 päeva eest, mil hageja I on kostja juures, rahaliselt 81 eurot 97 senti].

Hageja II kasuks tuleb kostjalt välja mõista 79 eurot 62 senti [209 eurot 20 senti (baassumma)

+ 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 80 eurot

(toetuste osa) – 46,67% (7 päeva eest, mil hageja II on kostja juures, rahaliselt 81 eurot 97

senti) x 0,85 (15% hageja I elatisega võrreldes)].

Hageja III kasuks tuleb kostjalt välja mõista 70 eurot 55 senti [209 eurot 20 senti

(baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

– 100 eurot (toetuste osa) – 46,67% (7 päeva eest, mil hageja III on kostja juures, rahaliselt 72

eurot 64 senti) x 0,85 (15% hageja I elatisega võrreldes)].

Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista perioodi 1. aprill 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 eest hageja

I kasuks välja elatis kokku 936 eurot 70 senti (93,67 x 10), hageja II kasuks 796 eurot 20 senti

(79,62 x 10) ja hageja III kasuks 705 eurot 50 senti (70,55 x 10).

32. Perioodide 1. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 ning 1. aprill 2023 kuni 30. november

2023 eest on maakohus elatise arvestanud õigesti.

Kostjalt tuleb mõista perioodi 1. veebruar 2023 kuni 31. märts 2023 eest hageja I kasuks välja

elatis 172 eurot 24 senti (86,12 x 2), hageja II kasuks 146 eurot 40 senti (73,20 x 2) ja hageja

III kasuks 135 eurot 72 senti (67,86 x 2).

Kostjalt tuleb mõista perioodi 1. aprill 2023 kuni 30. november 2023 eest hageja I kasuks

välja elatis 879 eurot 60 senti (109,95 x 8), hageja II kasuks 747 eurot 68 senti (93,46 x 8) ja

hageja III kasuks 687 eurot 52 senti (85,94 x 8).

Maakohus arvestas õigesti ka elatise perioodi 3. detsember 2021 kuni 31. detsember 2021

eest. Kostjalt tuleb välja mõista perioodi 3. detsember 2021 kuni 31. detsember 2021 eest

hageja I kasuks elatis 198 eurot 32 senti, hageja II kasuks 198 eurot 32 senti ja hageja III

kasuks 179 eurot 61 senti.

33. Kohtupraktikas on leitud, et selleks, et tagada lahendi täidetavus ning vältida olukorda,

kus isik peab kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu täiendavalt kohtusse pöörduma,

tuleb tagasiulatuv elatis ning elatis kuni 31. detsembrini 2021 välja mõista kindla summana,

mitte muutuva suurusena (vt nt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 27).

Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista elatis 2677 eurot 18 senti (198,32 + 490,32 +

936,70 + 172,24 + 879,60), hageja II kasuks 2305 eurot 46 senti (198,32 + 416,76 + 796,20 +

146,40 + 747,78) ja hageja III kasuks 2074 eurot 11 senti (179,61 + 365,76 + 705,50 + 135,72

+ 687,52).

34. Ringkonnakohtu hinnangul arvestas maakohus õigesti kostja kuni 2023. a novembrini

tehtud elatise makseid. Seejuures leidis maakohus õigesti, et 14. märtsi 2022 724 euro 50

sendi suurust makset ei saa käsitleda elatise katteks tehtud maksena. Vaidlusaluse makse

selgituseks on märgitud „makse“, mitte elatis. Kohtule jääb arusaamatuks kostja

apellatsioonkaebuses esitatud selgitus, et ta tasus 14. märtsil 2022. a erakorraliselt suurema

elatise laste heaks, kuna tänu lastele sai laste isa sel hetkel suurema tulumaksu tagastuse.

Kuna kostja soovib nimetatud makset arvestada ka teiste kuude elatise katteks, ei saa vastavat

käitumist lugeda tehtuks laste heaks. Samuti on hagejad hagejate ema ja kostja vahelise

vestluse kuvatõmmisega (dtl 394) tõendanud, et kostja tegi hagejate emale ettepaneku esitada

ühine tuludeklaratsioon, mille tulemusena saaks kostja kanda tänu lastele saadava suurema

tulumaksu tagastuse vahe hagejate emale. Kostja ei tõendanud ega põhistanud veenvalt, et

nimetatud skeemi tulemusena saadud raha suhtes oli kokkulepe selle arvestamiseks elatisena.

35. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja tasus maakohtu menetluse kestel hagejatele elatisena

kokku 5898 eurot 87 senti. Maakohus sai lähtuda eeldusest, et kostja tasus igale hagejale

kokku 1966 eurot 29 senti (5898,87:3). Hageja I kasuks mõistab kohus kostjalt välja kokku

2677 eurot 18 senti. Seega on kostja võlgnevus hageja I ees 710 eurot 89 senti (2885,48 –

1966,29). Hageja II kasuks mõistab kohus kostjalt välja kokku 2305 eurot 46 senti. Seega on

kostja võlgnevus hageja II ees 339 eurot 17 senti (2305,46 – 1966,29). Hageja III kasuks

mõistis kohus välja kokku 2074 eurot 11 senti. Seega on kostja võlgnevus hageja III ees 107

eurot 82 senti (2074,11 – 1966,29). Elatise alates 1. detsembrist 2023 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni mõistis maakohus kostjalt välja korrektselt.

36. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud olukorda ei esine.

Hagejate avaldatust ei nähtu asjaolusid, mis muudaks menetluskulude poolte endi kanda

jätmist hagejate suhtes TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglaseks. Elatis mõisteti välja

lähedaselt kostja taotletule. Kostja ei jätnud hagejatele elatist maksmata, vaid poolte vahel oli

vaidlus elatise täpse suuruse üle. Hagejate kantud suured õigusabikulud ei olnud elatise

väljamõistmiseks vältimatud, seejuures osales kostja menetluses valdavas osas ilma

esindajata. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotuse osas maakohtu põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)