Legislator Case Law & Legislation
2-24-136486/5 AI generated

2-24-136486/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-136486/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Coop Pank AS ja K J vahel 30.12.2024 sõlmitud kompromissileping selgitusega „Kompromiss, leping nr xxx“. Võimalusel võib kostja tasuda hagejale

Legislator headnote

AI generated

2-24-136486/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võimalusel võib kostja tasuda hagejale

Keywords

AI generated
credit union close cooperation occupational pension cooperative action for exclusion from co-ownership cooperation in performance cooperation procedure
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

08.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-136486

Coop Pank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus K J

vastu 1 507,30 euro nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Coop Pank AS (Registrikood: 10237832;

Aadress: Maakri 30, 15014 Tallinn; Telefon: 669 0966; e-

post: menetlused@cooppank.ee)

Hageja esindaja: M S (Aadress: Maakri 30, 15014 Tallinn;

Telefon: +372 5203252; E-post: xxx)

Kostja: K J (Isikukood: xxx; Aadress: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Coop Pank AS ja K J vahel 30.12.2024 sõlmitud kompromissileping

alljärgnevas:

1.1.

Pooled lõpetavad kompromissiga tsiviilasja menetluse võlgnevuse ja riigilõivu

väljamõistmiseks.

1.2.

Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kohaselt tasub kostja hagejale

kokku lepingu nr xxx eest 1 550 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus moodustab 1

346,79 eurot, kõrvalnõuded 138,21 eurot ning riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt 65 eurot.

1.3.

Pooled on kokku leppinud, et kompromissis kokku lepitud summa 1550 eurot

kohustub kostja tasuma hagejale igakuiselt 50 euro kaupa järgmise maksegraafiku

alusel:

1.

10.03.2025

50 eurot

2.

10.04.2025

50 eurot

3.

10.05.2025

50 eurot

4.

10.06.2025

50 eurot

5.

10.07.2025

50 eurot

6.

10.08.2025

50 eurot

7.

10.09.2025

50 eurot

8.

10.10.2025

50 eurot

9.

10.11.2025

50 eurot

10.

10.12.2025

50 eurot

11.

10.01.2026

50 eurot

12.

10.02.2026

50 eurot

13.

10.03.2026

50 eurot

14.

10.04.2026

50 eurot

15.

10.05.2026

50 eurot

16.

10.06.2026

50 eurot

17.

10.07.2026

50 eurot

18.

10.08.2026

50 eurot

19.

10.09.2026

50 eurot

20.

10.10.2026

50 eurot

21.

10.11.2026

50 eurot

22.

10.12.2026

50 eurot

23.

10.01.2027

50 eurot

24.

10.02.2027

50 eurot

25.

10.03.2027

50 eurot

26.

10.04.2027

50 eurot

27.

10.05.2027

50 eurot

28.

10.06.2027

50 eurot

29.

10.07.2027

50 eurot

30.

10.08.2027

50 eurot

31.

10.09.2027

50 eurot

1.4.

Maksed tuleb kanda hageja arvelduskontole nr xx viitenumbriga xxx,

selgitusega „Kompromiss, leping nr xxx“. Võimalusel võib kostja tasuda hagejale

igakuiselt ka suuremaid summasid kui kokku lepitud. Suuremate summade

tasumisel maksegraafik muutub ja võlgnevuse arvestus lähtub tasutud summadest.

Sõltumata suurema makse tasumisest ei või igakuine makse olla väiksem kui 50

eurot.

1.5.

Pooled on kokku leppinud, et kui kompromissikokkulepet ei täideta vastavalt

kokku lepitud graafikule, on hagejal õigus koheselt lugeda kokku lepitud

maksegraafik lõppenuks ning esitada kohtutäiturile täitmiseks lepingust nr xxx

tulenev nõue summas 1550 eurot (millest arvestatakse maha kompromissilepingu

alusel laekunud maksed) ning arvestada põhinõude jäägilt jooksvat viivist

seadusjärgses määras alates graafikujärgse makse tasumata jätmisest.

1.6.

Hageja kinnitab, et peale käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste

täitmist puuduvad hagejal mistahes varalised või mittevaralised nõuded kostja vastu,

mis on seotud laenulepinguga nr xxx.

1.7.

Kostja kinnitab, et käesoleva kompromissi sõlmimisel ning menetluse

lõpetamisel puuduvad kostjal mistahes otsesed või kaudsed rahalised nõuded hageja

vastu, sh menetlusega seotud kulud.

1.8.

Pooled lepivad kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe)

kalendripäevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast.

1.9.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS §

432 järgi.

2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-136486.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tulenevalt poolte

kokkuleppest on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe)

kalendripäevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast.

MENETLUSE KÄIK

1. Coop Pank AS esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K J

vastu lepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse nõudes. K J esitas 01.11.2024 nõudele vastuväite,

mille kohaselt võlgnik tunnistab võlgnevust ning soovib võlgnevuse tasuda maksegraafiku

alusel.

2. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis hageja nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.12.2024 kohtumäärusega jättis

kohus panga avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse

kättesaamisest nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

3. Pooled esitasid 30.12.2024 allkirjastatud kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu

sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste

järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse

suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel

loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued

õigused.

5. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

6. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja

menetlus lõpetamisele.

7. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

8. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse

esitamise õigust ühele kalendripäevale.

10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1

järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud

ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik