2-24-127217/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt D. K.-lt hageja Holm Bank AS-i kasuks 1324,64 eurot, millest Jätta poolte menetluskulud kostja D. K.’i kanda ning välja mõista kostjalt D. K.-lt
Legislator headnote
AI generated2-24-127217/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja Holm Bank AS-i kasuks 1324,64 eurot, millest Jätta poolte menetluskulud kostja D. K.’i kanda ning välja mõista kostjalt D. K.-lt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
08.01.2025.a.
Tsiviilasja number
2-24-127217
Tsiviilasi
Holm Bank AS hagi D. K.’i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Holm Bank AS (ik 14080830)
Lepinguline esindaja: Helina Sild
Kostja:
D. K. (ik XXX)
Hagihind
1324,64 eurot
RESOLUTSIOON:
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt D. K.-lt hageja Holm Bank AS-i kasuks 1324,64 eurot, millest
1100,39 eurot moodustab põhivõlg, 125,23 eurot intress, 54,79 eurot viivis, 29,23 eurot
lepingutasu ja 15 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest.
Jätta poolte menetluskulud kostja D. K.’i kanda ning välja mõista kostjalt D. K.-lt
menetluskulud summas 300 eurot hageja Holm Bank AS-i kasuks.
Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu
kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse
peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (5)
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule
esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav
kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.
Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-
is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb
esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude
jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate
menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude
kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse
menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
Hageja ja kostja sõlmisid 16.06.2023 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja
kostjale laenu 1301,49 eurot, M OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise
lõpptähtajaga 20.06.2026, vastavalt Lepingu p 2 on intressimäär 17,90% aastas. Lepingu
koostamise päeval on Lepingu p 3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 36,76% aastas
eeldusel, et intressimäär on 17,90% aastas, laenutähtpäev 20.06.2026, lepingu sõlmimise tasu
39,04 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Lepingu p
5 kohaselt on laenu tagastamiseks ja kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma
lepingu sõlmimise päeval 2042,02 eurot. Vastavalt Lepingu p 2 võib pank nõuda viivist
lepingujärgsete maksetega hilinemisel lepingujärgses intressimääras või seadusjärgses
viivisemääras, kui see on kõrgem. Lepingu sõlmimise päeval on viivisemäär 17,90% aastas
(0,05% päevas). Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu
tagastamine toimuma 20.07.2023 kuni 20.05.2026 osamaksena summas 56,73 eurot ja
20.06.2026 osamaksena summas 56,47 eurot.
Hageja on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud
kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt
peetavatesse andmekogudesse. Kostja on edastanud hagejale krediiditaotluse, milles on
märkinud igakuiseks sissetulekuks 1315 eurot ja kohustusteks 200 eurot (Lisa 2
Krediiditaotlus). Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt öeldud
andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud
päringud maksehäireregistritesse AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister (Lisa 3 Maksehäire
kontroll) - mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt
öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (Lisa 4
Päring Maksu- ja Tolliametisse). Maksu- ja Tolliameti päringust nähtuvalt on kostjal püsiv
töösuhe aastast 2021. Kostja märkis enda sissetulekuks 1315,00 eurot, Maksu- ja Tolliameti
päringuga on teada, et Kostja aritmeetiline keskmine sissetulek on 849,24 eurot. Hageja on
küsinud kostja poolt taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt
konto väljavõtet. Konto väljavõtte esitamiseks on andnud kostja nõusoleku ja hageja kasutanud
2 (5)
Accountscoringut. Accountscoringu vahendusel on võetud kostja kohta andmed kõikidest
pankadest ja kategoriseeritud need vastavalt Hageja vajadusele (Lisa 5 Accountscoringu
väljavõte). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks
1237 eurot ning igakuiseks kohustuseks 606 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja
igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1237 eurot ning kohustuseks 606 eurot. Hageja hinnangul
oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav. Hageja lisab
hagile limiidi otsuse andmed (Lisa 6 Krediidimenetlus ja otsus).
Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on
maksegraafikujärgsed osamaksed täielikult tasutud kuni 20.02.2024. 20.03.2024 osamakse on
tasutud osaliselt summas 5,16 eurot. Alates 20.04.2024 on maksegraafikujärgsed osamaksed
tasumata. Lepingu punkt 2 kohaselt on hagejal õigus kostjale saata võlgnevuse kohta tasulisi
nõudekirju (käesoleval juhul võla sissenõudmiseks tehtud kulud), mis on ette nähtud hageja
veebilehel asuvas hinnakirjas. Hageja hinnakirja kohaselt on võlateatise edastamise tasu 5 eurot.
Hageja on saatnud Kostjale postiga võlgnevuse kohta tasulised meeldetuletuskirjad. Kokku
nõudis hageja kostjalt menetluskulu 15 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.
Hageja on 28.05.2024 kostjale saatnud lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise hoiatuse),
milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 07.06.2024 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on
hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära
ei tasunud. Kuna kostja rikkus oluliselt talle lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei
reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele on hageja 28.06.2024
saatnud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse.
Kostja tagastamata põhivõla jääk 15.10.2024 seisuga on 1100,39 eurot, mille hageja palub
kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 17,90% aastas,
perioodi eest 21.02.2024 kuni 11.07.2024 ehk viimasest täielikult tasutud intressi osamaksest
järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tähtajani, suurusega 125,23 eurot. Hageja
palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 17,90% aastas ehk 0,049041% päevas, perioodi
21.03.2024 kuni 15.10.2024, suurusega 54,79 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse
koostamiseni ehk kuni 15.10.2024. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu
lepingutasu. Laenulepingul on lepingu p 2 kohaselt fikseeritud lepingutasu summas 39,04 eurot.
Alates 20.04.2024 on laenulepingu maksegraafikujärgsed lepingutasu osamaksed tasumata.
Kokku tasumata 29,23 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu menetluskulud
meeldetuletuskirjade saatmise eest. Laenulepingu menetluskulud on kogusummas 15 eurot.
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1324,64 eurot, millest 1100,39 eurot
moodustab põhivõlg, 125,23 eurot intress, 54,79 eurot viivis, 29,23 eurot lepingutasu ja 15 eurot
menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest.
Viru Maakohtu 15.10.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale
kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse
kättesaamisest. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 18.12.2024. Kostja 14-päeva
jooksul, s.o hiljemalt 02.01.2025 kirjalikku vastust ja vastuväiteid kohtule ei esitanud ega
taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole
kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et
kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega
rahuldada.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja
3 (5)
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt
vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on
seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse
tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul
põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1
punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva
krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud
viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt
eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse
hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.
jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on
sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära,
krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on
krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused.
Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja
maksevõimet laenu taotlemisel. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse
AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute
andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja on küsinud kostja poolt
taotlusel öeldud andmete kontrolliks lisaks eeltoodud päringule kostjalt konto väljavõtet.
Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile,
mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 101
lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg
2 p-ga 2. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2
kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse
või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud
kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4 (5)
Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust summas 280 eurot
ning maksekäsu kiirmenetluse kulust summas 20 eurot.
Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59
lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab,
et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud
20 eurot on TsMS § 4842
alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.
Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja
töötaja volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 300 eurot (280+20).
Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et
kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maido Roots
Kohtunik
5 (5)