2-24-15676/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-15676

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

G. P. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: G. P., isikukood XXX

Hageja seaduslik esindaja: M. K., isikukood XXX, e-P.:

XXX

Kostja: A. P. , isikukood: XXX, e-P.: XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. P. hagi A. P. vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. P.-lt (P., isikukood: XXX) alaealise lapse G. P. (isikukood XXX)

kasuks alates 15.10.2023 kuni 14.10.2024 elatis ühekordse summana kokku 3300,66

eurot. Käesolevas punktis väljamõistetud elatise võlg tasuda G. P. arvelduskontole nr

XXX selgitusega „tagasiulatuv elatis“.

3. Välja mõista A. P.-lt alaealise lapse G. P. kasuks elatis alates 15.10.2024 kuni G. P.

täisealiseks saamiseni, s.o XXX, perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 sätestatud

baassummas (alates 01.04.2024 272,76 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4

nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel

ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest

(praegusel ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5). Käesoleval hetkel on elatise summa 287,72

eurot kuus.

4. Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2025)

ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Resolutsiooni punktis 3 väljamõistetud igakuine elatis tasuda G. P. arvelduskontole

2-24-15676

nr XXX iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu viimaseks kuupäevaks,

selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud

1. Hageja esitas 15.10.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks.

2. Kohus jättis hagi 22.10.2024 määrusega käiguta.

3. Hageja esitas 06.11.2024 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja soovib

tagasiulatuva elatise väljamõistmist alates 15.10.2023 kuni 14.10.2024 summas 3300,66

2-24-15676

eurot ning alates hagiavalduse esitamisest s.o 15.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni,

s.o XXX igakuiselt perekonnaseaduses (PKS) § 101 sätestatud määras. Hagi kohaselt elab

hageja emaga. Kostja hageja ülalpidamises ei osale.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.11.2024 kohtumäärusega. Hagimaterjalid ja

määrus on kostjale kätte toimetatud e-P. teel 13.12.2024. Hagile vastamiseks antud tähtaja

jooksul, s.o hiljemalt 27.12.2024, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud

isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe

lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot). Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 50,55 eurot). Vanem ei pea

PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½

lapsetoetusest, s.o 80 eurot/2=40 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et

peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja

õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

6. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma

22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada

alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes

kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil

vastu vaielnud.

7. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud

vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte

toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal

pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi.

8. Kostja ei ole osalenud hageja ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul

lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise

elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 15.10.2024 igakuuliselt

2-24-15676

PKS § 101 lg 1 - 5 sätestatud miinimummääras, mis hageja puhul on käesoleval ajal

272,76+54,96-40=287,72 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

9. Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 15.10.2023 kuni 14.10.2024 summas 3300,66

eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on

eelnimetatud perioodil hagejale elatist maksnud. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on seega

põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana

3300,66 eurot.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

11. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega

menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik