2-24-16968/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-16968

Tsiviilasi

O.Y K. (O.Y) hagi Lucky Loore OÜ vastu Lucky Loore

OÜ 14. oktoobri 2024 osanike otsuse tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: O.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Triin Rammo

Kostja: Lucky Loore OÜ (registrikood 14658269), seaduslik

esindaja I.S

Kohtuistungi aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et Lucky Loore OÜ 14. oktoobri 2024 osanike otsus on tühine.

3. Jätta O.Y K. hagi tagamisega seotud kulud 582 eurot 40 senti tema enda kanda ja

muud menetluskulud Lucky Loore OÜ kanda. Jätta Lucky Loore OÜ menetluskulud

tema enda kanda.

4. Mõista Lucky Loore OÜ-lt O.Y K. kasuks välja menetluskulud 1786 eurot 40 senti.

5. Mõista Lucky Loore OÜ-lt O.Y K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1786 eurolt 40 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. O.Y (hageja) esitas 8. novembril 2024 Tartu Maakohtule hagi Lucky Loore OÜ (kostja)

vastu, milles palub tuvastada kostja 14. oktoobri 2024 osanike otsuse tühisus või

alternatiivselt tunnistada see kehtetuks.

Seoses menetluskulude jaotusega hagi õigeksvõtu puhul on hageja märkinud järgmist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel tuleb kulud jätta kostja kanda.

Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks jätta menetluskulud hageja või poolte

endi kanda. Kostja on oma käitumisega andnud hagejale põhjuse hagi esitamiseks.

2. Kostja on vastuses hagile märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kostja möönab, et osanike

otsuse vastuvõtmisel esines formaalseid puudusi, mis võivad kaasa tuua otsuse tühisuse või

selle kehtetuks tunnistamise. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda või jätta need poolte

endi kanda või jätta menetluskuludest 25% hageja ja 75% kostja kanda. TsMS § 168 lg 6

alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust

hagi esitamiseks. Hagi esitamine oli ennatlik ja hageja ei ole mistahes viisil proovinud

vaidlust kohtuväliselt lahendada. Samuti on hagi põhjendamatult mahukas ning hageja on ka

esitanud põhjendamatu hagi tagamise taotluse, mille kohus on jätnud rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kuivõrd praegusel juhul on kostja vastuses hagile hagi õigeks võtnud, tuleb hagi TsMS § 440

lg 1 alusel rahuldada ning tuvastada, et kostja 14. oktoobri 2024 osanike otsus on tühine.

Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

4. Üldjuhul jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda. TsMS § 168 lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja

võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Õiguskirjanduses on TsMS § 168 lg 6 kohaldamise näitena toodud välja ühis- või

kaasomandi lõpetamise või ka tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuste täitmiseks

esitatud hagid (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V.

Kõve jt. § 169 komm 3.7. Tallinn 2017).

5. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja eesmärgiks kohtusse pöördumisel oli vabaneda

kostja osanike otsusest, millega otsustati, et ta kutsutakse juhatusest tagasi. Kohtumenetluse

käigus on hageja oma eesmärgi ka saavutanud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul

hagejale ette heita, et enne kohtusse pöördumist ei pöördunud ta kostja poole. Osanike otsuse

vaidlustamiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset korda. Vaidlustatud osanike

otsus riivab hageja õigusi (õigust kuuluda kostja juhatusse). Sellises olukorras on

põhjendatud kohtu poole pöördumine. Samuti andis Tartu Maakohtu registriosakond 30.

oktoobri 2024 määrusega (dtl 34) hagejale 10-päevase tähtaja hagi esitamiseks. Lisaks sellele

on hageja esitanud nii tühisuse tuvastamise kui ka alternatiivselt kehtetuks tunnistamise

nõude. Kehtetuks tunnistamise nõude osas kehtib ka aegumistähtaeg (kolm kuud alates

otsuse vastuvõtmisest; vt ÄS § 178 lg 1). Ka seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja

oleks pidanud pöörduma esmalt kostja poole.

Eelnevat arvestades ei saa praegusel juhul menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 168

lg-st 5. Kostja väited, mis seonduvad hagiavalduse põhjendamatu mahukusega, on

asjakohased menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel, kuid mitte menetluskulude

jaotuse otsustamisel.

6. Küll on aga kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastuväited seoses hageja hagi tagamise

taotluse rahuldamata jätmisega. TsMS § 169 lg 3 võimaldab jätta menetluse tulemusest

sõltumata rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendiga esitamisega

ja vaidlustamisega seotud kulud selle menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on

esitanud.

Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Kohus jättis 11. novembri 2024 määrusega

hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi tagamise taotlusega seotud kulud riigilõiv

70 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot(100 eurot 33 senti + 179 eurot 67 senti + 35

+ 70 + 35; koos käibemaksuga 512 eurot 40 senti). Kokku on hagi tagamisega seotud kulud

582 eurot 40 senti (70 + 512,40). Need kulud jäävad TsMS § 169 lg 3 alusel hageja enda

kanda. Muud hageja kulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostja enda kulud

jäävad tema enda kanda.

7. Järgmisena käsitleb kohus hageja menetluskulude rahalist suurust. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 3592 eurot 86 senti (koos käibemaksuga; riigilõiv

490 eurot + lepingulise esindaja kulud 3102 eurot 86 senti). Kohus jätab hagi tagamisega

seotud kulud 582 eurot 40 senti hageja kanda (vt määruse p 6). Järelikult on hagi esitamisega

seotud kulud 3010 eurot 46 senti (riigilõiv 420 eurot + lepingulise esindaja kulud 2590 eurot

46 senti).

8. Praegusel juhul on hagihinnaks 3500 eurot (TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8). Vastavalt

riigilõivuseaduse lisale 1 tuli sellise hagihinnaga hagi esitamisel tasuda riigilõivu 420 eurot.

Seega on tegemist põhjendatud kuluga.

9. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu (140 eurot, millele lisandub

käibemaks) mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus märgib, et ei pea

vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga

kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Küll aga leiab kohus, et hageja lepingulise

esindaja ajakulu 14 h 08 min (18 h 08 – hagi tagamisega seotud ajakulu 4 h) täies ulatuses

põhjendatud. Praeguses asjas esitas hageja hagi kostja osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks

või kehtetuks tunnistamiseks. Hageja tugines sellele, et praegusel juhul ei ole järgitud

osanike otsuse vastuvõtmise korda ja seaduses sätestatud nõudeid, või et otsuse

vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka või

mahuka hagiga. Samuti tuleb arvestada seda, et kostja võttis hagi kohe õigeks, seega ei olnud

pooltel ka sisulist vaidlust. Poolte vaidlus puudutas vaid menetluskulude jaotust hagi

õigeksvõtu korral. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks on kokku 8 tundi.

10. Arvestades tunnihinda on lepingulise esindaja kulud 1366 eurot 40 senti (140 x 8 x 1,22).

Sellele lisandub riigilõiv 420 eurot. Kokku on hageja põhjendatud kulud 1786 eurot 40 senti

(1366,40 + 420). Hageja on eraisik ega ole käibemaksukohustuslane, seega tuleb

menetluskulud kostjalt välja mõista koos käibemaksuga. Seega tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja menetluskulud 1786 eurot 40 senti. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1786 eurolt 40 sendilt) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

11. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus

täidetakse enne otsuse jõustumist (TsMS § 467 lg 1 esimene lause).

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik