2-24-14691/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-14691

Tsiviilasi

J. I. hagiavaldus G. I. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlustoiming

Hagi hind

Asja lahendamine suulises menetluses, istung XXX

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. I. , isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anu

Toomemägi-Kivistik, Advokaadibüroo LOJAL, e-post:

XXX

Kostja: G. I. , isikukood: XXX, e-post: XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Järve,

Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ, e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 20.12.2024 taotlus täiendavate tõendite asja juurde

võtmiseks.

2. Rahuldada J. I. hagi G. I. vastu abielu lahutamiseks.

3. Lahutada J. I. ja G. I. abielu, mis sõlmiti XXX.a Pärnu Maavalitsuse

perekonnaseisuosakonnas.

4. Jätta abielu lahutamisel G. I. perekonnanimeks K. .

5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

2-24-14691

Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 29.09.2024 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahelised abielusuhted lõppenud.

2. Kohus võttis hagi 30.09.2024 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat esitama

hagile vastuse.

3. Kostja esitas 25.11.2024 vastuse hagile ning avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning elatise väljamõistmiseks. Kostja avaldab, et ta ei ole põhimõtteliselt

poolte vahel sõlmitud abielu lahutamise vastu, kuid kostja vaidleb vastu nõude aluseks

olevatele asjaoludele, mida on hageja I esitanud teadvalt ebaõigetena, tegelikkust

moonutavatena ja kohut eksitavatena. Seega kostja võtab hagi õigeks üksnes

tingimusel, kui käesolevas kohtuasjas menetletakse kostja avaldust L. I. ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 2 alusel ning kõik menetluskulud

jäävad J. I. kanda.

4. Kohus eraldas oma 27.11.2024 kohtumäärusega tsiviilasjast nr 2-24-14691

iseseisvaks menetluseks G. I. avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

L. I. hagi J. I. vastu elatise väljamõistmise nõudes.

5. Kohus määras abielu lahutuse nõudes istungi XXX. Istungil jäi hageja enda nõude

juurde. Kostja oli nõus abielu lahutama, kuid taotles menetluskulude jätmist hageja

kanda, kuna hageja on põhjustanud enda pahatahtlikku käitumisega kohtumenetluse.

Kostja oli nõus juba varasemalt abielu lahutama, pigem hageja ei nõustunud. Kostja

märgib, et hageja hagis väljatoodud asjaolud on ebatäpsed. Kostja oli pikka aega

hageja mõjuvõimu all. Hagejale on ka kehtestatud lähenemiskeeld.

6. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 19.12.2024. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on kandnud kostja õigusabikulusid seoses antud menetlusega (abielu lahutuse

nõue) 623,33 eurot (sisaldab km). Õigusbaikulud koosnevad: õigusnõustamine

11.11.2024.a. enne ja pärast hagiavalduse kättesaamist kostja poolt, hagiga tutvumine,

kostjalt selgituste saamine ja olukorra läbiarutamine (1 tund), hagile vastuse

koostamine (1 tund), maakohtu 27.11.2024.a. määruse selgitamine kostjale, kostja

esindus kohtus XXX.a. koos ettevalmistusega 50 minutit. Kokku 2h 50 min. Õigusabi

tunnihinnaks on 220 eurot, sisaldab km 22%,

7. Hageja esitas enda menetluskulude nimekirja 20.12.2024. Hageja märgib, et hagi

esitamisel ei taotlenud hageja enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt, kuid

seoses kostja poolse menetluskulude taotlusega ja kostja poolt ebaõigete väidete

esitamisega, taotleb ka hageja enda menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt, ehk

kostjalt. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 1015 eurot (sisaldab riigilõivu

100 eurot ning õigusabikulusid 915 eurot). Tunnihind 183 eurot (sisaldab km).

Õigusabi sisaldab:

hagi koostamisega seotud tööaeg koos nõupidamisega 1 h = 183 eurot; Kostja

vastusega tutvumise kulu (sisaldab kliendiga nõupidamist) 0,5 h = 91,50 eurot;

Kohtuistungiga seotud kulu (sisaldab nõupidamist) 1 h = 183 eurot; Käesoleva

vastuväitega seotult (leitud tõendid) nõupidamise ja seisukoha koostamise kulu on 2,5

h = 457,50 eurot, kokku 5h.

2-24-14691

8. Koos 20.12.2024 menetluskulude nimekirjaga esitas hageja vastuväite kostja

menetluskuludele ja täiendavad tõendid, mille palus võtta kohtul asja juurde. Hageja

väitel oli hageja leidnud vastava kirjavahetuse enda telefonist, kuigi istungil oli hageja

väitnud, et tal tõendeid selle kohta, et kostja on keeldunud abielu kohtuväliselt

lahutamast, ei ole.

9. Kostja esitas 03.01.2025 vastuväite, kus palus jätta kohtul täiendavad tõendid asja

juurde võtmata, kuna need on esitatud hilinenult.

10. 07.01.2025 teavitas kostja kohut kohtu taotlusel, et soovib pärast abielulahutust võtta

tagasi endale perekonnanime K. .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega

ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi

lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega

seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu

lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu

lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu

lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

12. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Mõlemad

pooled leiavad, et abielulisi suhteid ei saa päästa ega taastada. Kostja on

abielulahutusega nõus.

13. Rahavastikuregistri päringust nähtub, et poolte abielu on registreeritud XXX.a Pärnu

Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas.

14. Kohus jõudis hageja ja kostja esitatu põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud, sest nende abielu ei ole toiminud enam väga pika aja jooksul.

Hageja on kolinud kostjast lahku 2024 septembrist ning on alust arvata, et pooled

kooselu ei taasta. Hagejale on ka kostja suhtes kohaldatud lähenemiskeeld, mis

ilmselgelt takistab abieluliste suhete toimimist. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada

poolte vahel sõlmitud abielu. Kostja taotlusel jätab kohus lahutamisjärgselt tema

perekonnanimeks K. .

15. Kohus selgitab, et ei anna siinkohal hinnanguid, kelle tõttu abielulised suhted on

lõppenud, kuna see ei oma asja sisulisel lahendamisel tähtsust. Kohus peab tuvastama,

et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning seda ka kohus on asjas esitatu

põhjal teinud.

Hageja 20.12.2024 esitatud tõendite vastuvõtmise taotluse lahendamine

16. Kohus jätab hageja 20.12.2024 taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks

rahuldamata.

17. Sisuline kohtumenetlus lõppes XXX toimunud kohtuistungil. Seega on esitatud

tõendid hilinenult. Kohus küsis hagejalt istungil, kas hagejal on esitada tõendeid oma

väidete kohta, et kostja on keeldunud kohtuväliselt lahutama. Hageja vastas, et ei ole.

2-24-14691

Pooled ei vaielnud vastu, et kohus lõpetab asja arutamise, määrab menetluskulude

nimekirja esitamise tähtaja ja lahendi kuulutamise aja.

18. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole

menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud

tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle

menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lõikes

1 sätestatud juhul.

19. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendite esitamise tähtaja ennistamise ega pikendamise

taotlust TsMS § 66 tähenduses. Kohus märgib ka seda, et hagejale ei saanud tulla

kostja menetluskulude taotlus XXX istungil üllatusena, kuna kostja vastuses hagile oli

märgitud, et kostja taotleb enda menetluskulude jätmist hageja kanda, kuna kostja

seisukohast oli hageja kohtusse pöördunud pahauskselt. Seega oli ka hagejal piisav

aeg otsida asjakohaseid tõendeid ja need kohtule hiljemalt XXX istungil esitada.

Menetluskulud

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib

asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida

ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

21. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

22. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1

sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega

seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see

kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi.

23. Kostja on seisukohal, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 164 lg 2

alusel. Hageja on põhjustanud oma pahatahtliku ja vägivaldse käitumisega kostja

suhtes käesoleva kohtuasja ja takistanud kostjat varasemalt abielu lahutamast, mistõttu

ei ole õige ega õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda.

24. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kuivõrd

kohtumenetlus on siiski seotud kostja pahauskse käitumisega, sh on kostja teadlikult

ja tahtlikult asjaolusid moonutanud, siis on praegusel juhul hageja arvates tegemist

TsMS § 164 lg 2 olukorraga, sest hageja kulude enda kanda jätmine tekitaks

ebaõiglust.

25. Kohus, tutvunud poolte poolt esitatud menetluskulude nimekirjadega ja taotlustega

kulud TsMS § 164 lg 1 erinevalt jagada, leiab, et käesolevas asjas ei esine selliseid

erandlikke asjaolusid ei kostja ega hageja poolel, mis tingiks kulude jätmist ühe või

teise poole kanda.

26. Hageja seisukohtadest tuleneb, et hageja muutis oma menetluskulude taotlust ja

taotleb kulude väljamõistmist kostjalt eelkõige selle pärast, et kostja pool on taotlenud

enda kulude väljamõistmist hagejalt. Seda, et kostja ei nõustunud hageja väidetel

abielu lahutama, teadis hageja hagi esitamisel ja sellele vaatamata ei taotlenud hagis

kulude väljamõistmist kostjalt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja

menetluskulusid kostjalt välja mõista vaid selle tõttu, et kostja on omalt poolt

menetluses esitanud taotluse jagada menetluskulud TsMS § 164 lg 1 sätestatult

erinevalt ning viidanud hageja pahatahtlikkusele.

2-24-14691

27. Kohus on seisukohal, et kostja pole tõendanud, et hageja on pahauskselt keeldunud

abielu kohtuväliselt lahutamast ja kostja on seda hagejalt taotlenud. Väited asjaolule,

et kostja oli hageja mõjuvõimu all, tal ei olnud võimalik oma tahet väljendada, on

paljasõnalised. Kohus lisab, et kui ka oleks tõendatud, et hageja keeldus abielu

lahutamast, siis seoses abielu lahutuse nõudega ei näe kohus, et lepingulise esindaja

palkamine oleks antud asja ilmtingimata vajalik, eriti olukorras, kus kostja väidab, et

sooviski ise abielu lahutada ning on abielu lahutusega nõus. Hagiavaldus on

konkreetne ja selge, kostjal oleks piisanud kohtule e-kirja saatmisest, et ta on

hagiavaldusega nõus. Loomulikult on igal menetlusosalisel õigus endale lepinguline

esindaja võtta, kuid selle juures peab arvestama, et kantud kulud võivad jääda poole

enda kanda. Kohus ei näe antud asjas erakordseid asjaolusi, mis tingiks kostja

menetluskulude väljamõistmise hagejalt.

28. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende

endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra ega hinda menetluskulude suuruse

põhjendatust.

(digitaalselt allkirjastatud)

Brigitta Mõttus

kohtunik